Vabariigi valitsus kehtestas 12. märtsil kell 23:11 Eaj viiruse
COVID-19 pandeemilise leviku tõkestamiseks Eestis eriolukorra. See pidi algse kava kohaselt kehtima 1½ kuud, kuid kestis 3 nädalat enam.
Sama kuupäev oli omaaegse eriolukorra kehtimapaneku tähiseks EW-s, mistap oleks lausa kohustus võrrelda neid korrakäändeid ja teabelevi rolli kummagi operatiivsel vahendamisel.
AD2020. EESTI MEEDIA KUKKUS LÄBI. Neljapäev, 12. Ⅲ 2020 pidanuks eesti teabevälja ilmuma uudiste pakilisi arenguid seiravad erisaated… (Tulipunktis näiteks see, miks valitsusjuht oli seni, just tähendusliku kuupäevani — 12. märtsini venitanud ja kuidas ta riigikogult tolle päeva ennelõuna Ⅺ tunnil toetust otsis ning päeva lõpuks kummatigi mahtis erikorra-volitusi rakendada. Mis võis otsuse taga olla peale 9×se hüppe COVID 19-ga nakatunute tuvastamises?) Soovitavalt TV-s. Veel enam ringhäälingus. Ent meile lasti tavapäraseks eetriajaks selgelt vananenud reportaaže ja ajaviite(s)ilo. Ühtmoodi vedelat nii ava- kui eraõiguslikes kanaleis. Selle vaevu ivaks, ennem väetiseks sobiva toote massiga — iga jumala argipäev üle 4 tunni eesti tele-eetri tippaega! — harjunud ankrud/ saatejuhid/ toimetajad aga ei suuda neile antud taevaliku kingi = pineva uudistepäeva asjade seisus suunistuda isegi, rääkimata publiku suunamisest…
Erameedia puhul maksumaksjal puuduks õigustus nagu küsidagi või midagi nõuda — tehku mis tahavad… Nagu PBK, SVR või FSB? Juba 12. märtsi hommik pani põntsu valitsusjuhi Jüri Ratta poliitilise pöördumise alatähtsustamise, et mitte öelda eiramisega eeldatavalt Eesti riigi oma = kodakondseile tähtsa massimeedia tasemel. Mõistagi, professionaalne võhiklus, suutmatu rumalus ja laíscus condítes on siia seletuseks õigustatud + vägagi sobilikud. Siiski oleks rumal välistada ka halba tahet avaõiguslike kohustuste täitmatajätu tegurina.
Me ju mäletame…
EESTI RIIGIEELARVELISE RINGLEVI ehk nn Eesti Rahvus-❓-Ringhäälingu piiar õigustas peaministri parlamendi-pöördumise kõlapinna summutamist igasugu kordussaadete varal ETV kolmes kanalis korraga, üsnagi hämava ja end ületähtsustava väitega, et valitsusjuhi erakorralise ülesastumise audiovisuaalse voo riigikogust igaüks soovi korral otse kätte sai ERR.EE veebiportaali vahendusel ja vastava audio edastas samal ajal ka ERR-1, kuna venekeelne ERR-4 tegi pöördumisest takkajärele koguni uudise. Sic! Veel puudus, et EV venekeelne riigieelarveline uudistesaade sündmust oleks eiranud.
Sama kuupäev oli omaaegse eriolukorra kehtimapaneku tähiseks EW-s, mistap oleks lausa kohustus võrrelda neid korrakäändeid ja teabelevi rolli kummagi operatiivsel vahendamisel.
AD2020. EESTI MEEDIA KUKKUS LÄBI. Neljapäev, 12. Ⅲ 2020 pidanuks eesti teabevälja ilmuma uudiste pakilisi arenguid seiravad erisaated… (Tulipunktis näiteks see, miks valitsusjuht oli seni, just tähendusliku kuupäevani — 12. märtsini venitanud ja kuidas ta riigikogult tolle päeva ennelõuna Ⅺ tunnil toetust otsis ning päeva lõpuks kummatigi mahtis erikorra-volitusi rakendada. Mis võis otsuse taga olla peale 9×se hüppe COVID 19-ga nakatunute tuvastamises?) Soovitavalt TV-s. Veel enam ringhäälingus. Ent meile lasti tavapäraseks eetriajaks selgelt vananenud reportaaže ja ajaviite(s)ilo. Ühtmoodi vedelat nii ava- kui eraõiguslikes kanaleis. Selle vaevu ivaks, ennem väetiseks sobiva toote massiga — iga jumala argipäev üle 4 tunni eesti tele-eetri tippaega! — harjunud ankrud/ saatejuhid/ toimetajad aga ei suuda neile antud taevaliku kingi = pineva uudistepäeva asjade seisus suunistuda isegi, rääkimata publiku suunamisest…
Erameedia puhul maksumaksjal puuduks õigustus nagu küsidagi või midagi nõuda — tehku mis tahavad… Nagu PBK, SVR või FSB? Juba 12. märtsi hommik pani põntsu valitsusjuhi Jüri Ratta poliitilise pöördumise alatähtsustamise, et mitte öelda eiramisega eeldatavalt Eesti riigi oma = kodakondseile tähtsa massimeedia tasemel. Mõistagi, professionaalne võhiklus, suutmatu rumalus ja laíscus condítes on siia seletuseks õigustatud + vägagi sobilikud. Siiski oleks rumal välistada ka halba tahet avaõiguslike kohustuste täitmatajätu tegurina.
Me ju mäletame…
- et see oli ETV, kes traditsioonilise hümni ära jättis just EV-100 avangul…
- et need pole võõrad, vaid ETV kanalid, mis näitavad eestivaenulikuima võõrvõimu salapolitseid ja -luuret ülistavaid mängufilme nii eesti-…
- kui ka oma muukeelseis kanaleis lõppematult neid korrates…
- niinimetatud eesti-rahvus-ringhäälingu praegune valvekommentaator Toomas Sildam on sovetiajast tuntud nuhk…
EESTI RIIGIEELARVELISE RINGLEVI ehk nn Eesti Rahvus-❓-Ringhäälingu piiar õigustas peaministri parlamendi-pöördumise kõlapinna summutamist igasugu kordussaadete varal ETV kolmes kanalis korraga, üsnagi hämava ja end ületähtsustava väitega, et valitsusjuhi erakorralise ülesastumise audiovisuaalse voo riigikogust igaüks soovi korral otse kätte sai ERR.EE veebiportaali vahendusel ja vastava audio edastas samal ajal ka ERR-1, kuna venekeelne ERR-4 tegi pöördumisest takkajärele koguni uudise. Sic! Veel puudus, et EV venekeelne riigieelarveline uudistesaade sündmust oleks eiranud.
1 7 K E V A D I S T H E T K E E T V - s
SOS RIIGIKOGUS…
Kert Kingo (EKRE): Paraku praegu kannab ETV(1) üle «Terevisiooni» kordust ja ETV-2 saadet «ENSV». Mul on siin küsimus teile (Jüri Ratas), kas te oskate öelda või on teil informatsiooni, miks rahvusringhääling ei kajasta praegust teemat otseülekandena televisioonis?
Peaminister Ratas: (…) tegelikult arvasin, et ERR teeb seda (…) Kui see nii on, nagu te ütlete — noh — kurb kui see nii on…
Helmen Kütt (SDE): olin samuti üllatunud, kui läksin oma kabinetti, et arvuti tuua, ja avasin Eesti Rahvusringhäälingu ETV ja sealt tuli «Terevisiooni» kordus, selmet seal oleks see ülekanne koos viipekeelse tõlkega, mis oleks jõudnud paljude, eriti aga eakate inimesteni. Mulle küll tundub, et peaministrina te eeldasite, et ERR seda teeb…
Juba hommikul parlamendi ja hiljem meediaarvustuste luubi alla sattunud avaõiguslikke kanaleid asusid sotsiaalmeedias kaitsma aga ERR+ETV= kanalitöötajate "omad joped", kes ringhäälingu-ülekande piisavuse refrääni kooris kordasid.
AD2020 märtsikuu Ⅻ päeva Ⅻ tunni Ⅻ minutil Eestis kehtiva aja järgi (Eaj) kehtesas EV valitsus peaministri korraldusega nr 76 (seletuskirja PDF-fail) oma hallataval territooriumil erikorra.
E R I O L U K O R D K U N I 1 . V 2 0 2 0
JÄRGMISTE KOHESELT KEHTIVATE MEETMETEGA
• Raamatukogud poollahti
SULETUD:
• Koolid+huviringid• Muuseumid• Kinod
KEELATUD:
• Avalikud koosolekud• Spordivõistlused• Etendused• Kontserdid• Konverentsid
KÜLASTUSKEELD:
• haiglais• hoolekande- ja• kinnipidamisasutusis…
Esimesena teatas sest otsusest ajaleht Äripeav kl 23:40;
valitsuse enda pressiteade jõudis veebi kl 23:54. Ülejäänd eraõiguslikud meediumid levitasid seda veebis mõni minut hiljem.
Avaõiguslikku ringlevisse jõudis teave järgmisel päeval — reedel, 13. märtsil.
ERIOLUKORRA ESIMESE KUUGA lisandunud meetmeid: liikumisvabaduse tõkkeid välispiiridel ja -piiranguid sisemaal; enam kui 3 kauplusega hüpermarketite ja Tallinna loomaaia sulgemine.
ILLUSTRATSIOONID 1. Ülal vasakult ETV veterangebist Ervin Martinson, sama salaametkonna ringhäälingu-agent Valdo Pant ja TV-reporter, hilisem PBK Novosti Éstonii maaletooja Rein Karemäe Tallinnas Nõukogude rahva suure isamaasõja võidu XXX aastapäeva otse-reportaaži andmas. 2. Tõmmis Isekirja «Kinoklassikast ERR-is» 3. Maakaart Masks4all.CO veebiküljelt. 4. Tõmmis kirjutisest Hommikulehe 13. Ⅲ 1934 esiküljel. 5. Eesti-aegne "meediamagnaat" Aleksander Weiler／Veiler kunstnik Vello Agori sarži järgi.
ERIOLUKORRA ESIMESE KUUGA lisandunud meetmeid: liikumisvabaduse tõkkeid välispiiridel ja -piiranguid sisemaal; enam kui 3 kauplusega hüpermarketite ja Tallinna loomaaia sulgemine.
TÕESTI ERILINE. Riigi-eelarvelise televisiooni eesti kanaleisse sai esimest korda teavet valitsuse erikorra-otsusest + esmakordselt mainiti eriolukorda post factum — — kl 6:00:20 Eaj — sedagi raadiouudiste ülekandes!
Nii telekanaleisse ulatuv ringhäälingu-uudis kui järgneva paari tunni teleuudised olid ähmased, allikaviiteta ja uudise sisuks oleva sündmuse (fakti) kirjeduseta, so asjatundmatult kokku pandud tekstid.
Ka ERR-1 (Vikerraadio) hommikusaate toimetaja Märt Treier ei teadnud eriolukorrast seni, pool tundi pärast oma saate algust mitte kui midagi, ja kanal mängis ette reklaame avalike (kultuuri)koosolekutele, mis tegelikult olid juba keelatud… Infotainmentlik eetrimula raadiožurnalistika asemel ei ole aga täpe. See on ebapädev + kvaliteedi poolest küündimatu = ebaprofessionaalne ajakirjandus, mis tänaseks kogu nn /peavoolu/- allavoolu-meediat iseloomustab.
PÖÖRDEKAJASTUS TEABEVÄLJAS. Viivitus valitsuse otsusest sellekohase teabeni avaõiguslikus TV-s venis teabe-ajastu-kohatult pea seitsme tunni pikkuseks. Nii tekib küsimus, miks ETV kõigil neil kanaleil nii ööd kui päevad kerib tunast pahna, mis peaks vist operatiivse teavitmise muljet tekitama.
Peamine + kiireim massimeedium AD1934 oli õigupoolest kuulutustulp, kust rahvas sai eri-olukorrast teada (kolme suurema linna läbilõikes) ju mõne tunniga.
Nüüd, AD2020 on kõige massilisemaks (ümmarguselt sajatuhandeliseks) lõidaks ammu ning ikka veel TV… Ent kriitilisel märtsiööl Tallinna avaõigusliku uudistemaja aknad ainult virasid somnabuulselt. Nii liikus teave tänavusest valitsuskorra-käändest Eesti TV pahaaimamatu publikuni 6-tunnise + 49-minutise hilinemisega… Sedagi mitte ETV-1 ega ETV-2 ega ETV-3, vaid ERR-1 vahendusel, mida ETV kaks eesti kanalit rakendab operariivselt — nagu selgub — täiesti kasutu teksti-TV helitaustana.
KUIDAS ERIKORDA KÄÄNATI AD1934. Võrdluseks 86 aastat varem toimunu ajakava, kui EW käänati erikorda n-ö demokraatia säilitamise, ning nagu pärastpoole lisaks selgitati — rahva poliitilise hügieeni huvides ("riigikeha" olnud "palavikuhoos" ja vajas "terava noaga" sekkumist, seletas Päts Tartu põllumajandusnäitusel 30. Ⅷ 1935 — PM nr 236), ehkki toona oli pandeemia asemel ähvarduseks üleilmne majandussurutis… See nägi siis kokkuvõttes välja nii.
- Esmaspäeval, 12. Ⅲ kl ½ 8 õhtul Päts & K° kehtestas kaitse-seisukorra…
- Kell 21 oli teave sellest üleval Tallinna kuulutustulpadel ja tänavanurkadel…
- Telegraafi + kohaliku trükikoja kaudu saabunud sama sisuga teated kleebiti üles Narvas kl 22 ja Pärnus 23:30…
- Kell 22 andis riigipea Konstantin Päts koos kindral Johan Laidoneriga Tallinnas pressikonverentsi…
Tollal puudus Eestis laiatarbe-TV ja ringhääling töötas argipäeval reeglina ainult 4 tunni ringis. Ringhäälingu-pill oli olemas kõigest igas kahekümnendas kodus. Tavapärased uudised (kl 18:30) olid eetris siis liiga vara selleks, et teatada ametlikult alles poolteist tundi hiljem tehtud otsusest kaitse-seisukorda kehtestada. Saatepäev aga lõppes just siis, kui algas "peaministri riigivanema ülesannetes" Pätsi ja "kaitsevägede ülemjuhataja + sisekaitse ülema" Laidoneri pressikonverents. Tegu oli pealegi eraraadioga, sest riigi-ringhäälingut veel olemas ei olnud (riigistamine teostus 1. Ⅶ 1934)
NB! Asutuse ega kehandina ei ole tänane ERR mitte Riigi Ringhäälingu, vaid pigemini selle sovetliku kollaboratsiooni-institutsiooni jätk, mis kandus Eestisse Moskvast/Kuibõševist + Leningradist AD1944 okupatsiooni tulemusel ja vahendas meile põhiliselt võõrvõimu ropagandaali. Enam-vähem regulaarsed ringhäälingusaated Venemaa(lt) eestlastele algasid juhtumisi just AD1934, aga kuigi neid sai kuulata ka Eestis, oli siht-auditooriumiks esialgu kohalik eestlaskond. Sestap aastail 1934-1937 jätkas külma sõda Eestiga, st pühendus mh siinset sisepoliitikat puudutavaile teemadele, üksnes N Liidus ilmuv eestikeelne trükiajakirjandus (kolm tähtsamat N Liidu eesti üllitist AD1934 olid ajaleht Edasi + selle kirjanduslisa ajakiri Leegid ja kompartei teoreetiline kuukiri Klassivõitlus)
Niisiis, Eestis ilmusid 12. Ⅲ 1934 korrakäänet puudutavad käskkirjad + päevakäsud sõna-sõnalt järgmise päeva lehtedes. Võiks ju öelda: alles järgmisel päeval! Kuid teades tänapäeva päevalehtede kommet avaldada üleeilseid "uudiseid", pole põhjust poriseda. Tavalise päevalehe toimetus töötas 1930-kümnendi Eesti Wabariigis julgesti üle südaöö. Ometi ilmusid hommikused lehed veel enne kevadist päiksetõusu. Hommikuleht nt kl 5 aegu. Selle toimetuse leheneegrite päeva+öötöö sai ühele poole mitte enne kui kella kaheks öösel.
Lehest sai 13. märtsi hommikul üksikasjaliku pildi kaitse-seisukorra jõustamisest, "vabside" «Läbiotsimistest ja arreteerimistest» riigipöörde käigus ja sellest, kuis kaitseseisukorra avapauk pealinnas jm Eestis vabadussõjalaste juhtivtegelasi + tosinat neile kihutustöiselt kaasa elavat trükilõita tabas… Saatjaks rahva rahulolu, nagu teatas Hommikuleht, mis oli Pätsi-meelne ja vapside vastu — väidetavasti põhjusel, et leht Konstantin Pätsi noorema velle abikaasa lihasele vennale Aleksander Weilerile kuulus…
Kella üheksaks järgmise päeva hommikul, kui AD2020 leidis aset pea- jt ministrite pressikonverents eriolukorra teemal, oli AD1934 teave toimund pöördest levinud pealinnas + üle maa: igas raudteejaamas jm sõlmpunktina toimivais asumeis, ehk tolle aja mõistes maksimaalselt laialdaselt.
KOKKUVÕTE. Tänase ajakirjanduse võime seirata valitsuse samme + otsustuste tagamaid + kannapööret suhtumises hiina pärgviirus-taudi osutus puudulikuks just sel kriitilisel ajalõigul, mil nakkus globaalse hoo saavutas ja tungis Eestisse.
Selmet erakordseid meetmeid rakendada on Eesti massimeedia ja eriti siinne ringlevi toiminud liiga jäigalt + inertselt + vanamoodsalt, kuna valveuudiste jm erisaadete suutlikkus puudus ühtmoodi nii AD1934 kui ka AD2020.
Kasutades hingamisteede kaitsemaski kandmisnõuet/-soovitust kui rahvusvaheliselt võrreldavat näidet, võib rahuldusega nentida järgmist. Õnneks rakendas Ratta valitsus erikorra-meetmeid pehme käega, kasutas riiklikku sundi tagasihoidlikult, mistap siinse haldusrežiimi rangus oli võrreldav n-ö traditsiooniliste demokraatiatega Euroopas, nagu Šveits ja Suurbritannia, samuti Ameerika (kon)föderaalsete suurriikidega (üleilmsed võrdlusanded veebiküljel Masks4All.CO — vt EV-sarnaselt kollaseid maid kaardil!)
 |
| Maskinõude levik riigiti seisuga 15. mai 2020 |
Esialgsel vaatlusel olid 1934. aasta ühiskondlik-poliitiline režiimimuutus + vabaduse allakäik praegusaja järelmeist 2x karmimad. Ent tänapäeva Eesti avatuse juures võimendavad nende mõju/taju samalaadi meetmete ängistavalt üleilmne levik ja üldsuse eelhäälestus, mis on endisest poole liberaalsem. Ajakirjanduses end valdavalt liberaalsena positsiooneeriv nn peavool ei adunud oma kohust ega tabanud ära kõrghetke neljanda seisusena, ühiskonna valvekoerana jms. Üleilmne taud ja selle ohjeldamiseks (pooles maailma riikidest) kehtestatud erikord panevad ajakirjandust korralikult proovile.
ILLUSTRATSIOONID 1. Ülal vasakult ETV veterangebist Ervin Martinson, sama salaametkonna ringhäälingu-agent Valdo Pant ja TV-reporter, hilisem PBK Novosti Éstonii maaletooja Rein Karemäe Tallinnas Nõukogude rahva suure isamaasõja võidu XXX aastapäeva otse-reportaaži andmas. 2. Tõmmis Isekirja «Kinoklassikast ERR-is» 3. Maakaart Masks4all.CO veebiküljelt. 4. Tõmmis kirjutisest Hommikulehe 13. Ⅲ 1934 esiküljel. 5. Eesti-aegne "meediamagnaat" Aleksander Weiler／Veiler kunstnik Vello Agori sarži järgi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar