Eesti Moskva-visiidi menüüs

Ühendriikide Luure Keskameti (CIA) direktori Moskva-visiit oli tavatu, mitte “pooleldi rutiinne", nagu väitis DJT, ja puudutas otseselt Eestit

Selliste ametiisike Moskva-lende on olnud vähe, ning viimatine selline toimus iseäranis pingelises olukorras — Venemaa kestlik sõda Ukraina vastu ei näita vaibumise märke — värdsõjalik pinevus NATO Euroopa-liitlaste ja Venemaa vahel — kõige krooniks USA–Venemaa puhver-vastasseis, mida tulebki lahendada perifeersel tasandil just sarnaste kontaktide käigus, nagu seda oli CIA-juhi üleeilne lend Riia kaudu Moskvasse ja tagasi.

John Lee Ratcliffe’i 2026. a visiit oli tõesti üsna lühike, kõige salastatuse kiuste aga liigagi nähtav ja ka logistiliselt demonstratiivne, eriti kõrvutades seda William Burnsi 2021. a pikema visiidiga, millel oli senise teadmuse pinnal ilmselt suurem poliitiline kaal.

See üleeilne oli niisiis tavatu — lekkinud taustateabe järgi Eestile ülimalt oluline julgeolekupoliitiline sündmus, mille eesmärk oli tõenäoselt hoiatada sõjaliste sammude eest NATO riikide vastu, ja vahest survestamaks Venemaad ka Iraani toetusest loobumise suunas.

Donald J Trumpi (DJT) tagantjärele-kirjeldus oma välisluure juhi üleeilse Moskva-lennu kohta — «vägagi pool-rutiinse laadiga» (very sort of semi-routine) — on visiiti puutuvate tõikade valguses siiski kõike muud kui õiglane hinnang. Rutiinistteeb selle visiidi priiks nii ajalooline kui ka päeakajaline kontekst. Esiteks on CIA-direktorite Moskva-visiidid olnud Luure Keskameti asutamisest 1947 saati äärmiselt haruldased — avalikult on teada kaheksa kümnendi peale kõigest seitse juhtu. Teiseks on haripunktis praegu ka üleilmsed pinged (a) Venemaa Ukraina vastases sõjas (DJT emissaride) rahusobitusürituste luhtumise ning (b) kurnamissõjaks muutunud RU⚔️UKR-konflikti rindejoone praktilise seiskumise tõttu veel sügisel 2023.

Eelmiseks CIA-Moskva-kontaktiks oli William Burnsi kaks ööpäeva kestnud külaskäik sügisel 2021. Ratcliffe aga oma 2026. a 25. augusti visiidiga on esimene CIA direktor DJT käesoleval ametiajal. Peamised eritunnused, mis osutavad selle viimatise külaskäigu tavatusele on eeskätt see, et…

• reis sooritati ilmatusuurel transpordilennukil — USA lennuväe C-17-l, mis pidi välistama külaskäigu tähelepandamatuse ja rõhutama selle (militaarset) kaalukust;

• see oli lühike ühepäeva-visiit (umbes 8h-ga Vnukovo lennurajal), ehkki USA taotles Ukrainalt selle visiidi tarvis "droonirahu" kaheks ööpäevaks; miska kontakti(de) täismaht jäi tõenäoselt saavutamata;

• visiit leidis aset mitme vastastikkuse hõivega USA–Venemaa militaarkonflikti (Ukraina, Iraan) ja NATO Euroopa-maade vastase värdsõja kõrgepinge õhustikus ja oludes.

Ajakirjanduse (WSJ ja Politico) värskemad teated viitavad visiidi sisuks olnud hoiatusele Venemaa militaarselt (kas või paramilitaarselt) eskaleerivate tegude eest NATO-maade (nt Balti riikide) vastu ning survet Iraani-toetuse vähendamiseks Moskva poolt, mis lammutavad visiidi iseloomustuse kas või pool-rutiinsena. Arvestades aga CIA direktorite Moskva-visiitide ajaloolist haruldust, sõjaaja-konteksti, logistikat jm seda Moskvasse-lendu ümbritsevat olustikku, osutub see DJT kirjeldus sündmuse külaskäigu tavapärasusest kummastavaks.


SENINE SEITSE. Vähemalt 7 avalikult teada (ilma salareisideta) CIA-juhi külastust Moskvasse ametisolevate direktorite (või Directors of Central Intelligence) poolt on kõik leidnud aset pärast (klassikalist) Külma sõda.

1. Robert Gates (oktoober 1992): Esimene ametis oleva CIA-direktori poolt; ta kohtus president Boris Jeltsini ja Venemaa luureametnikega, et arutada koostööd sellistes küsimustes nagu kuritegevus, terrorism ja tuumarelvastuse levik.
2. R James Woolsey (oktoober 1993): Järelkülastus, Robert Gatesi reisi tulemuste järelmina.
3. George Tenet (august 2000): Toimus Kurski allveelaeva intsidendi järel, keskendudes kontaktidele Venemaa salateenistustega.
4. John Brennan (märts 2016): Salareis, kus arutati peamiselt Süüria (relvarahu ja fiktsator Assadi) küsimust Venemaa salateenistustega nagu FSB.
5. Mike Pompeo (mai 2017): Salakohtumised Venemaa salaluure-kolleegidega.
6. William Burns (november 2021): Kõrgetasemeline visiit Venemaa vägede koondamise ajal Ukraina lähedal; ta kohtus kõrgete Venemaa ametnikega (mh Julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševiga) ja vestles WP endaga
7. John Ratcliffe (august 2026): Hiljutine etteteatamata reis kohtumistele Venemaa salaluure-ametnikega (kinnitatud Kremli poolt; kohtumist Putiniga ei toimunud)

Need on avalikku käibesse jõudnud juhud, varasemaid Külma sõja aega jäävaid CIA tippametnike visiite kas pole olnud üldse või ei ole neid avalikkuse ette veel toodud (igatahes Gatesi peetakse seni esimeseks CIA-juhiks, kes on ametis olles Moskvat väisanud) Muid salajasi või teavituseta reise ei saa kaugeltki välistada, kuna luureametnike ametlik reiski sageli jääb avalikustamata.

KAKS VIIMAST. Burnsi ja Ratcliffe'i Moskvas-käikude võrdluses tuleb eelkõige märkida JRB administratsiooni välisluure juhi Burnsi 2021. a visiidi geopoliitilisi järelmeid. See oligi pikem, 2-päevane kohtumine, mille käigus toimus vestlus ka gebistliku hunta juhi WP-ga. Seevastu tänavune, AD 2026 visiit oli kolm korda lühem, ühe hooga päevavalges toimunud "lend-sisse/lend-välja" reis, mille kohalolu Moskvas vältas alla kaheksa tunni ja mis oli sisustet kohtumistega demonstratiivselt madala taseme ametiisikuiga (SVR-i juhi Sergei Naryškiniga ja kuuldavasti ka FSB 2 allvalitsuse ülemaga)

Kui viie aasta eest, 2. ja 3. novembril 2021 Moskvas seati paika tähtsad suunised edasiseks — Venemaa leeva Kiievi-kampaania piirid (sh poliitliidrite elumise tingimus, Krimmi-koridor ja lausung "ei tolligi üle NATO-piiri") — nii sisuliselt WP 2014. a 20. veebruaril Qırımi poolsaare hõivega alanud vallutussõja jätku Ukraina vastu mahitades —— siis 25. augustil AD 2026 ei olnud USA soovitused Moskvas ilmselt enam oodatud, miska kontaktid CIA praeguse juhiga (pildil) taandati võimalikult madalale, enam kui eba-diplomaatlikule tasemele.