“Diplomaatiliste ja kaubanduslike vahekordade jaluleseadmist Eestiga kasutas Moskva viivitamatult selleks, et alustada külma sõda Eesti vastu, et organiseerida Eestis komparteid ja selle kõrval põrandaaluseid löögirühmi.”Nõnda kirjeldas Eesti vastu peetava külma sõja algpäevi EV endine välisminister Selter. Teisisõnu tint Tartu rahuleppel ei olnud äragi kuivanud, kui Venemaa juba meiega poliitilist sõda alustas.
Stalini röövellikku läbirääkimiskooli isiklikult tundev Karl Selter võis muidugi kasutada külma sõja mõistet retrospektiivse liialdusena, ent tema kirjeldus salapoliitikast ― diplomaatilise posti ja passidega vaenulike isikute ning materjalide saatmisest üle piiri silmakirjaliku punavõimu poolt ja N Liidu kaubandusesinduste kasutamisest kommunistide sidejaamadena ― ei erine palju sellest, mida Lääne analüütikud mõistsid ja praktikud esiteks vastustasid ja seejärel ka ise Külma sõja salajaste poliitiliste operatsioonidena rakendasid juba sellal, kui Ida pealetungile oma vastukäike otsiti.
Kui mitte varem, siis aastal 1924 sattus Kremli poliitilise ründe sihtmärgiks igal juhul Eesti. Nii lavastatud ülestõusud kui ka revolutsioonid on olnud vahendiks sessamas külmas sõjas, mille pseudousulised sildid (kommunism, vabastusmissioon vms) varjavad pigemini imperialistlikku olemust.
Kunagise 1924. aasta 1. XII ülestõusu-lavastuse sarnane plaan võis tallel olla ka mulluse 9. V ajaks. Oletuslikult nii, et 8. V toimuks Eestis, vahest “verine” plahvatus mingil, olgu eestlastele või venelastele “püha ajaloo” objektil nii, et see ärgitaks mässu, mis hõlmaks mitut linna, kusjuures Narva ja Kohtla-Järve “töölisnoored” saabuks pealinna, et maha suruda “neofašistliku” režiimi peamine tugi ― politsei eriüksus koos teda toetava Kaitseliiduga.
OOTEL olnud diversioonigrupid on samal ajal sekkunud, et oma tekitatud “süütutest kaasmaalastest ohvrite” hulga edasine minimeerimine kujuneks sobivaks ettekäändeks õhust ning siis ka maitsi saabuvaile dessantidele. Eesti õhu-mere-telekomi jm ühendused blokeeritakse. Luuakse uus “rahvusliku leppe” valitsus. Kas peaministri toolile seejuures istub keegi eestistunud muulane või vastupidi, ei ole nii oluline, kui see, et jälle kerkib eestlastest endist võõrrežiimile truid poliitilisi tegelasi ja jõudusid. Varasemast viljakamad sõltlassuhted taastuvad.
Umbes nii muide nägigi eeltoodud maipööre välja Ksenofont Prirodnyj kollektiivse varjunime all Kremli lemmiklehes Komsomol'skaja pravda 3. V 2007 üllitatud võitluslaulus “Marss Tallinna peale”. Selle lõpusalmid ähvardasid “ülbitsevat” Eestit nii:
...Te merejõuks olümpiaregatike:Kaks vana traalerit,Poolteist fregatikest.Kroonlinnast aga ristleja on juba teel,Sa Eesti, kallike,Ei õite tähelegi pane veel,Kui pihtas―põhjas on su sõjalaevastik.Kas asju pakkida? ― Ei tasu vaeva vist.Pea tuleb sulgi gaasiarve tasuda!Sea süda parem relsitakti taguma.Su külje all on ootel Pihkva divisjon,Üksainus sööst ning Tallinn meie oma on.
Mul öeldakse:Sa mine ikka,On üleilmne üldsus selle vastu,On Eesti NATO-s ja EL-is rikkas...Ma küsin vastu:Nokuulge, kellel hakkaks Eestist kahju?!Ei taha uskuda ma nende toetusjuttu.Ja mõelda vaid – OKUPATSIOON!Eks urisegu siis või nutku.Me teame kõik, see on vaid poos.Küll ära moosime nood ahnepead,Kes gaasi nimel annaks ära isa―emagi,Ei pelga öelda teile:Eesti lambapead,Ka teie panus NATO-leEi maksa midagi.(tõlkinud HK)
Šovinistliku luulepirni õngitses aprillimässu järellaineist välja Edward Lucas ja tõi oma raamatus maailmale hoiatavaks näiteks “Uuest külmast sõjast”, mis ta väitel taas kogub hoogu. Täna leiab Lucas Postimehele antud intervjuus, et Eesti jaoks oli... “Pronkssõdur [...] eelmise aasta alguses väiksemat sorti julgeolekumure, kuid valitsuse [mõtlematu, etnokraatlik] samm muutis selle suureks riikliku julgeoleku probleemiks.”
Eesti valitsusmeelse päevalehe usutluses on Lucase sõnum enam kui kohane. Aga külma sõja pasunat kuuldes tasub alati kõrva taga hoida, et sellegi sõja hullemad lahingud lüüakse ei külmas ega leiges, vaid tulises sõjategevuses. Verise maimässu vältimise eest maksis Eesti valitsus aprillimässuga. Selle kulg oli hõlpsamini ennustatav ja käis veretu võitluse reeglite kohaselt.
Eesti oli Venemaa kihutuslikus eeltules nurka surutud. Ja paraku osales turmtules ka idanaabri poliitilise ladviku liberaalne tiib. Mullu, kaks nädalat pärast aprillmässu sedastas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse kiiraruanne “Moskva käsi Tallinna rahutustes” muu seas:
“Eesti Vabariigi ja eestlaste vastast meelestatust on Venemaa riiklikult kontrollitav TV- ja internetimeedia ette valmistanud pikemat aega. Edastatud on ebaobjektiivseid reportaaže ja arvamusi olukorrast Eestis (inimõiguste rikkumise, fašismimeelsuse jms alusetud süüdistused) ning propagandafilme. Eesti-vastased teaberünnakud intensiivistusid eriti viimastel kuudel; aprilli keskel ilmusid Venemaa meediasse regulaarsed üleskutsed kehtestada sanktsioone Eesti vastu. On ka otsesõnu nõutud sõja alustamist Eesti vastu.
Moskva peetava Eesti-, aga ka laiemalt Lääne-vastase meediasõja ajalugu ning olemus väärivad eraldi suurt uurimistööd, siinkohal aga olgu toodud mõned faktid, mida saab tõlgendada kui Tallinnas toimunud sündmuste otsese mõjutamise katseid.
TENDENTSLIK või otseselt valelik kajastus on ilmne kogu Tallinnas toimunu osas: vandaalitsenud noortejõuke nimetatakse rahumeelseteks meeleavaldajateks ning rüüstamist eelistatakse TV-s mitte näidata; selle asemel esitatakse väljamõeldisi politseivägivallast. Teisaldatud pronksskulptuuri kohta väideti, et Eesti võimud saagisid selle tükkideks. Rahutustega samal ajal surma saanud Dmitri Ganini kohta väidavad paljud vene meediaväljaanded, et ta suri kokkupõrkes politseiga ning pronkssõdurit kaitstes; maha vaikitakse faktid, et surm noahoobist ei saanud tulla politsei käe läbi, kuivõrd politseil selliseid relvi pole, samuti juhtus õnnetu intsident pronkssõduri asukohast ca 500m eemal Tatari tänaval ning hulk aega varem, kui politseiüksused Tatari tänavale jõudsid. Samuti valetatakse kiirabi saabumise kiiruse kohta.”
Saatnuks plaanitsetud maimässu edu või saanuks Eesti langus tõeks muul moel, poleks seega külma sõda Eesti suunal ometi lõppenud. See Eesti-vastane sõda oleks jätkund siserindel, sihiasetusega vastupanu likvideerida ja ühiskond tasalülitada. Teisalt oleks külma sõja välisrinde üheks alateemaks saand nn Eesti küsimus, nagu seda oli Balti küsimus nn vanas külmas sõjas.
Aprillimäss kujunes see-eest hoopis õpetlikuks vahevõiduks Eestile. Selle kaks olulisemat tulemust oli...
- (a) maailma levinud sõnum — aimdus, et eestlane ikka pole vist sama mis venelane;
- (b) ja karm selgus Eestis, et vene rahvast ühendab ikka veel usk oma vabastaja-missiooni.
Külmad sõjad on põhiolemuses ususõjad, mis reeglina puhkevad tsivilisatsioonide murdejoonel. Eestil ei ole lähimas ega kaugemas tulevikus Ida ja Lääne vahelt pääsu.
Seekord osutusid meile abiks Venemaa ülepingutus ja Lääne empaatia. Kuid ühtlasi sattus fookusse Eesti ohtlik saamatus külmas sõjas, mille puhul oleme seni ilmutanud mõistmatut vastumeelsust.
Sestap vääriksid kübersõja teemaga ühtaegu Eesti huvi ja hoolt psühholoogilise ja külma sõja alased uuringud. Kaasalöömine ses vallas sobiks EV võimekusega küllap paremini kui osalus külmas sõjas endas.
Allikad:
Karl Selter, Eesti vahekord N Liiduga. – Eesti riik ja rahvas II Maailmasõjas, I. Stk, 1954, lk 192-194.
Edward Lucas “Uus külm sõda: Kremli sünge vari Venemaa ja Lääne kohal”
(The New Cold War: How the Kremlin Menaces both Russia and the West - Bloomsbury, London)
Tallinn, Varrak, 2008, 247lk.
(The New Cold War: How the Kremlin Menaces both Russia and the West - Bloomsbury, London)
Tallinn, Varrak, 2008, 247lk.
3 kommentaari:
Veel 1 näide asünkroonsest külmast sõjast. Läinud nädalavahetusel (26-28. aprillil 2008) sattus Lukašenka-meelsete nn küberpatriootide, kui mitte koguni Valgene KGB küberüksuse rünnaku alla Vabadusraadio - Raadio Vaba Euroopa.
Tänu isand E-le, kes saatis selle kohta väljavõtte WSJ-lt, mis allpool järgneb:
FROM TODAY'S WALL STREET JOURNAL EUROPE (April 29, 2008)
Eight Internet sites operated by Radio Free Europe/Radio Liberty were knocked out or affected in recent days by what the broadcaster calls an "unprecedented cyberattack." Welcome to the front lines of the 21st century's information wars.
The medium and the means may have changed from the days when this legendary U.S.-funded station set up shop to beam news behind the Iron Curtain. But the conflict is no less pitched. Despots live in fear of accurate information and go to extraordinary means to stop it.
The likely source of the cyberstrike is Europe's longest-ruling dictator, Belarus's Aleksander Lukashenko. The Web site of RFE/RL's Belarusan-language service on Saturday was brought down by 50,000 "fake hits" a second. The Minsk regime may have wanted to limit access to coverage of opposition protests. Saturday marked the 22nd anniversary of the Chernobyl accident and the beginning of the end of the Soviet Union.
In the old days, the Soviets and their satellites jammed radio broadcasts.
"They did not succeed in the last century and they will not succeed now," Jeffrey Gedmin, RFE/RL president, said yesterday. The cyberattacks spread to the Iranian, Russian and other Web sites of the radios' local-language stations. By last night, the sites were back up.
Cyberattacks are the latest threat to this plucky broadcaster, and freedom of the press in general. In the past year, numerous RFE/RL journalists have been killed, kidnapped and intimidated in the course of reporting the news. They deserve our respect and support.
USA saadik protestis Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsioonis 8. mail RFE-RLi vastu aprilli lõpus toimunud küberründe pärast. Ta meenutas Eesti vastavaid ettepanekuid ja palus ka oma poolt küberrünnete teema OSCEs arutluse alla võtta. Vt 8 May 2008
Statement on Cyber-attacks Against Radio Free Europe in Belarus
OSCE will defend information-sharing efforts from criminal attacks, says Finley.
United States Mission to the OSCE
Statement on Cyber Attacks against Radio Free Europe in Belarus
As delivered by Ambassador Julie Finley to the Permanent Council: vt edasi veebiaadressil http://www.america.gov/st/texttrans-english/2008/May/20080508115033eaifas0.3709833.html
Raadio Vaba Euroopa serveritele korraldatud rünnaku jäljed jooksid ilmselt jälitajate narrimiseks liiva Borneo saarel, kirjutas Ahto Lobjakas "Julgeolek ja küberkujutlusvõime" Postimehes 17.V 2008 http://www.postimees.ee/200508/esileht/ak/331117_1.php?ahto-lobjakas-julgeolek-ja-kuberkujutlusvoime
Postita kommentaar