neljapäev, 24. mai 2012

Kapo tung avalikkusse & riigisaladus

Varem polnud neil aega puhatagi, nüüd on aga vaba aega ülearu, sest… Kaitsepolitseinike hulk kasvab aastast aastasse.

Keegi on jälle püüdnud kokku lugeda kui EV Kaitsepolitseiameti (KPA) töötajaid. Seekord on seda teinud Tallinna keskerakondlasest abilinnapea, endine SIA eraluurefirma omanik Kalle Klandorf.
Avalduse üllitas TTV 23. V 2012 Klandorfi autorikommentaarina tema samal päeval Kesknädalas ilmunud kirjutisele «Põdra maffia: organiseeritud kuritegevus [Eesti] õiguskaitseorganites». Klandorfi hinnangul ülemäära arvukas personal on seletuseks ka sellele, miks kontrolli alt väljunud ametkonna koosseisu ja resursse nii hooletult raisatakse. Ei ole midagi targemat teha kui rumalusi, alates Vene-korea sugemetega MTÜ-de lohakast pealtkuulamisest kuni katuse-pakkumisteni Kapo egiidi all, sh Indrek Põdra (*1979) kuritegeliku rühmituse moodustamine KPA-s.

Üldsus on korra ju varemgi KPA koosseisu küsimusele vastuse saanud, nimelt 2009. aastal. Toona Eesti Päevalehelt (Tallinn). Seda hoolimata Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §9 punkti 6 ettekirjutusest, mille järgi peaks jääma lähemaks poolsajandiks vaikimise pitsati alla iga Eesti julgeolekuasutuse praegune...
koosseis (...) välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta EV julgeolekut…
Kuna mõiste 'koosseis' (sünonüüm 'kaader') olulised küljed on maht, kuju ja sisu ehk liikmeskond, siis tuleneb sättest eeskätt just KPA töötajate arvu salastatus. Eesti Päevalehe 20. II 2009 kirjutis Kogu kapo puhkab suveni? ei paljasta küll arvu otsesõnu, vaid statistilise teeb seda võrrandi kaudu:
Kapo töötajatel on puhkamata jäänud tervelt 14101 päeva. Statistika on ehmatav: üle 200 päeva on puhkamata 3 ametnikku, üle 190 päeva 4 ametnikku, üle 100 päeva 48 ametnikku ja 50–100 päeva taas 48 ametnikku. Keskmiselt tuleb ühe töötaja kohta 50 puhkamata puhkusepäeva.
Lisaks ebainimlikule töökoormusele pole keeruline järeldada, et riigisaladuste kilbi varjus ja nimel teeb leivatööd KPA-s ei rohkem ega vähem kui poolteist tosinat alla 300 teenistuja.

Kas ja kes saladuse avalikuks saamise pärast süüdi on? Esiteks ei pruugi see olla Herman Simmi spioneerimise järel saladus vaenlasele. Teiseks on süüdi vaevalt ka ajaleht, kes vaid osundas riigisaladuse kandjat ja ilmselt mõnd kaitsepolitseiametnikku, alates peadirektorist Raivo Ajast, või kedagi neist isikuist, kellele salateabeseaduse §27 annab juurdepääsuõiguse ametikoha poolest, nagu mõni riigikoguliige, õiguskantsler Indrek Teder, viimase asetäitja või — mis veel tõenäosem — et ajakirjanik tsiteeris lihtsalt nendevahelist kirjavahetust. Kuid kõige ilmsem seletus on kirjavahetuse sokutamine ajakirjandusse KPA juhtkonna enda poolt. Nad võisid lähtuda kas õigusriigi loogikast või huvist ärgitada diskussiooni või koguda üldsuse toetust salapolitseinike…
... kasutamata puhkuse erandkorras rahalise hüvitamise…
... briljantsele ideele.

Teatavasti muudab kehtiv töölepinguseadus ära varasema puhkuseseaduse, mis ei lasknud seni aeguda ühelgi ammusel puhkusenõudel. Oma alluvate ületöötamist kirjeldava statistika levitamine oli siseministeeriumi ülemustele niisiis suisa tarvilik, kuna nii kärbitakse kapolaste võimalusi minna nõnda pingelisel ajal n-ö kollektiivsele (ja samas hästi tasustatud) puhkusele. Selle variandi välistamisele vihjab ka lehe absurditaotluslik pealkiri.

Kust tuleb KPA ebainimlik töökoormus? Selle sajandi alguskümnend ja eriti kaks viimast aastat paistavad ju kinnitavat, et kõige vähem on see olnud seotud EV turvalisuse ja saladuste kaitsega. Pigem näib pingeid kruvivat sotsiaalselt irriteeriv tegevus, millega KPA raiskab ka ülemäära riigi ressursse.

Siis osutas sellele aktuaalsel põhjusel karmi häälega Alex Lotman, kes 19. II 2009 saates "Värske ekspress" ütles:
Meil on teatud ohud riiklusele. Kui Kapo aga liiga usinasti töötab neis suundades, mis pole riigile ohtlikud, siis ajab Kapo meid selle ühiskonnakorralduse poole, mille eest ta meid kaitsma peaks.

Peale Aleksei Lotmani astus toona Kapo vastu välja Eesti tuntud inimõiguslane ja praeguse seisuga ka võimupartei vastne dissident Silver Meikar.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Teise Eesti Vabariigi salateenistuse - Teabeameti personal on International Intelligence Yearbooki (Brassey, 2003, lk 257) hinnagul samuti miskipärast just 300. Uskumatu.