Kümne aasta eest otsustas Iisraeli ülemkohtu esimees Aharon Barak lõpu teha nn mõõduka füüsilise surve avaldamise meetmeile, mis oli tähendanud palestiina vangide piinamist... Praegu võib õhtumaade salateenistuste julmuse käsitlemise viimsest suundumusest järeldada, et vanamoodne piinamine valuvõtetega asendub tasapisi ikka psühholoogilisematega.
Seejuures on USA näites ette tulnud piinamisreegleisse kirjutet eetiliste normide ületamist. Näiteks uputuslaua- (waterboard, -ing) nimelise meetodi kasutamisel: selmet piinatavale plastiku või niiske riidetükiga kaetud näole vett tilgutada, nagu näeb ette eeskiri, on juhtunud, et seda kinnipeetava nina- ja suuõõnsusse suisa valatakse.
Uputuslaua kasutamise keelas USA salaluure keskametkonna (LKA/CIA) tollane juht kindral Michael Hayden oma alluvaile aastal 2006. See olekski ehk meile juba minevik. Ent nüüd on Ühendriikide valitsus lubanud ilmutada 4 seni täiesti salajast memorandumit, mis pärit 4-5 aasta tagusest asjaajamisest USA justiitsministeeriumi ja välisluureameti vahel, mil viimane, tahtmata poolametlikes ega salavanglais toimuva eest üksipäi vastutavaks jääda, hakkas muretsema terrorikahtlusega vangide piinamise seaduslikkuse üle.
Niisiis, oli salamisi volitet võtete hulgas üldsuseni jõudnud dokumentide järgi...
- kinnipeetava aheldamine
- piinamine külmaga
- kaelakuti seina vastu paiskamine,
- näo- ja kõhulaksud,
- kitsas ruumis hoidmine (hirmutades sama ajal samasse poetet putukatega) +...
- sundasendis hoidmine +...
- sunnitud ärkvelolek kuni 11 ööpäeva kestel, ent...
- olulisim uudis puudutab uputuslaua kasutamise ulatust ja sagedust.
Sootuks trööstituma tegelikkuse võttis eilne, 20. IV 2009 New York Times kokku pealkirjaga Waterboarding Used 266 Times on 2 Suspects (Uputuslauda kasutati 266 korda 2 kahtlustatu kallal), vrd sama päeva Postimehes osundatuga. Peale eelmainitud Zubaydah' sai erikohtlemise osaliseks 2003. aasta märtsis 183 korda uputuspiinale allutet Halid Šaik Mohammad, kes loeb end 11. IX 2001 terrorirünnaku sepitsejaks.
Uputuslaual piinamine (ehk simuleeritud uputamine, uputus- või veepiinamine) oli USA välisluureametile lubatud järgmistes annustes:
...where authorized, it may be used for 2 "sessions" per day of up to 2 hours. During a session, water may be applied up to 6 times for 10 seconds or longer (but never more than 40 seconds). In a 24-hour period, a detainee may be subjected to up to 12 minutes of water appliaction. (...) Additionally, the waterboard may be used on as many as 5 days during a 30-day approval period.
Osundus blogist Emptywheel (Viies ratas)
Seega toimus 2 kahetunnist sessiooni päeavas, kuni 6 uputamisega kummalgi korral = 12 uputusmenetlust ööpäevas. Lubatud 12-minutise uputuspiina päevalimiidi saavutamiseks (nii et ükski piinakord ei kestaks üle 40 sekundi) olnuks muide tarvis 18 uputusmenetlust. Piirangute matemaatikast võiks seega välja lugeda humaansust. Uputuslaua rakendamise kordade ja ajalise ulatuse range piiritlemine oli vajalik peale selle, et kinnipeetu kehalist kahjustamist ära hoida, ka selle piiri paikapanemiseks, mille ületamisega lõpeb kultuurne, so tsiviliseeritud piinamine.
Uputuslaua-nimelise piinaviisi kirjeldus Luure Keskagentuuri ühes 2005. aasta raportisEesti publikule andis veega piinamise tippsaladusest aimu esiteks Tõnis Erilaid 10. XII 2007 SL Õhtulehes pealkirjaga C-I-A p-i-i-n-a-k-a-m-b-r-i-d:
... Kongressi heakskiidul on LKA kasutanud näiteks waterboardingut, kus ülekuulutaval tekib tunne, et ta upub. Inimene seotakse lauale kinni, jalad ülespidi [loe: jalad peast kõrgemal] ja talle pannakse pähe plastkott, millele siis pideva joana vett kallatakse...Demoraliseerimist võib õppida Läänelt?
Tuleb märkida, et uputuslauavõtet on kasutanud ka Prantsusmaa eriüksuslased (juhtum Kongos aastal 2003), mis näiliselt tagab meetodile lääneliku tausta. Sageli seostatakse uputuspiina ka Hispaania ikvisitsiooniga (kus õigupoolest rakendati realistlikumat uputamist, vee manustamist kurku aetud lehtri või voolikuga). Seevastu on teada selle meetodi otseseos Indo-Hiina ja punakhmeeridega (kus ehk koges seda ka Prantuse Võõrleegion). Moodne uputuspiin on määratud tekitama pigem uppumishirmu kui lämbumispiina, so mitte valuaistingu kaudu, vaid psühholoogiliselt toimiv.
Psüühhilist mõju taotles ka teine salajane survevõte: ahtasse ja pimedasse kambrikesse suletavat kahtlusalust tuli eelnevalt hirmutada teadmisega (mis ei pruukinud vastata tõele), et samas on teatud putukas (nt päevakoera röövik)... Nii muuseas elustatakse inimliiki ürgselt sööbinud hirmurefleksi putukate ees.
Oluline märkus: ameeriklased puutusid sarnase piinamisega tihedamalt kui kunagi kokku Korea sõja aegu Puna-Hiina vangipõlves. Ent juba siis oli nende võtete otstarve ajupesu- ja mitte tõe-selgitamise vahenditena selge. Punaste piinakambreid elustades tarastab CIA end muist ametkonnist (FBI), samas kui USA võõrandub partnereist ja koosmeel Läänes mureneb.
Külma sõja ajal Idast õpitud piinavõtete evitamise ohtlikem järelm on aga kogu Lääne autoriteedi ja moraalse kaitsekilbi minetamine: teiste metsikused meie tsvilisatsiooni vastu on edaspidi õigustatud.Ameeriklaste piinavõtete värske kogemus on piisavalt negatiivne, et olla just seepoolest õpetlik. Uputuslaua korduv ja sage kasutamine konkreetse(te) isiku(te) kallal on meetodi ebatõhususe tõestuseks. Et asi on küsitav, seda võib julgelt väita isegi pelga statistika najal, ülekuulamise tulemusi uurimata. Kui Abu Zubaydah ja Halid Šaik Mohammad üleüldse kõnelesid tõtt, siis mitte esimese ega teise piinavõtte järel või üldse uputamise tulemusel. Miks muidu seoti neid uputuslauale veel ja veel ja nii paraku kümneid kordi? Või oli tegu hoopis kättemaksuga?
Mida mets(lasl)ikum on surve, seda vähem on sel mõju tõe jalule seadmisel. Piinast pääsemiseks võib mis tahes veresüü üles tunnistada ka ilmsüütu inimene. Eks ole, vanad tõed.
7 kommentaari:
Nende CIA piinatalgutega sai rikkaks kaks hullu ameeriklast, dr Mitchell ja dr Jessen. Loe neist lähemalt 12. august 2009 NYT New Yorgi väljaande leheküljelt A1. Vahest näeb seda kirjutist "U.S. Architects of Harsh Tactics in 9/11’s Wake" ka siit: http://www.nytimes.com/2009/08/12/us/12psychs.html?pagewanted=1&_r=1&th&emc=th
NYT 26. augusti 2009 juhtkirjast: The interrogations are certainly worthy of criminal investigation. The report [written by the C-I-A-s inspector general in 2004] describes objectionable and cruel practices well beyond waterboarding. They included threatening a detainee’s family members with sexual assault and threatening to kill another’s children; the staging of mock executions; and repeatedly blocking a prisoner’s carotid artery until he began to faint.
Veel üks piinamise legaliseerimise järelm NYT 26. august 2010 juhtkirja järgi (Legacy of Torture) on see — USA föderaalkohtunikud ei saa enam usaldada ülestunnistusi, mis vangidelt saadud intensiivse mõjutusega (piinamisega), nad on hakanud järjekindlalt kõrvale heitma valitsuse süüasju Guantánamo vangide suhtes. Trend näitab, et valitsusel on läheb üha raskemaks tõendada isegi nende vangide süüd, kes kinnipidamist tõesti väärivad.
Lisa: New York Timesi 27. augusti 2010 paberväljaande NY variandi A-osa 20lk või http://www.nytimes.com/2010/08/27/opinion/27fri1.html?th&emc=th
Binyam Mohamedi juhtum
Binyam Mohamed, Etioopia kodanik ja Suurbritannia seaduslik elanik vahistati Pakistanis 2002. Tema väitel lennutas LKA ta Marokosse ja andis üle sealsele julgeolekuteenistusele. Maroko ülekuulajad pidasid teda kinni 18 kuud, mille kestel kasutasid tema kallal tervet rida piinavõtteid, sh lõikudes ta peenist skalpelliga ja seejärel kallates kuuma, kõrvetavat vedelikku lahtistele haavadele. Mohamed anti seejärel tagasi LKA kätesse, kes lennutas ta oma salajasse vanglasse Afganistanis. Seal toimus pidev ahistamine pimendamisega, söödeti harva ja allutati 24 tundi päevas valjule mürale, kasutades nt naiste ja laste salvestatud karjeid. Ta toodi hiljem üle sõjavanglasse Guantánamo Bayl Kuubas, kus teda hoiti veel 5 aastat. Ta vabanes ja naasis Suurbritanniasse 2009. aasta algul ja on nüüd vaba.
Vt 9. IX 2010 NYT-s http://www.nytimes.com/2010/09/09/us/09secrets.html?_r=1&th&emc=th
Loe ka NYT toonast juhtkirja Torture Is a Crime, Not a Secret, mis puudutab Mohamedi juhtumit ja taunib USA sellekohast kohtukaasust: http://www.nytimes.com/2010/09/09/opinion/09thurs2.html?th&emc=th
Julia Hall, an analyst with Amnesty International: A Boeing 727 allegedly carrying an al-Qaida suspect, Abu Zubaydah, landed in the Lithuanian capital of Vilnius on February 17, 2005, after taking off from Morocco and refueling in Jordan.
Zubaydah was captured in Pakistan in 2002 and taken to several CIA black sites overseas until he was transferred to Guantanamo Bay prison in 2006, where he still is. He was reportedly waterboarded 83 times while in Thailand, according to released records and former intelligence officials.
"This is a previously undiscovered flight," said Hall. "It is crucial to note that this is a flight that does not appear in the parliamentary report, and we have never heard any explanation from the prosecutor general about this flight," she said.
Two Lithuanian probes — one by a parliamentary committee and another by the country's prosecutors — concluded that there was no evidence that people were held in sites controlled by the CIA in the country.
In their 2009 report, Lithuanian lawmakers concluded that although the Baltic state provided two facilities to the CIA in 2002 and 2004, there was no evidence they ever held prisoners. For their part, prosecutors closed their own probe on whether the CIA facilities held prisoners in January this year for lack of evidence.
"It begs the question if (human rights organizations) ... have been able to verify this flight, then why couldn't the prosecutor general uncover this flight with its resources and professional staff?" Hall said.
Reprieve, a human rights organization, announced earlier this year that it had provided investigators with confidential information that Abu Zubaydah, a Palestinian repeatedly tortured by U.S. investigators had been secretly imprisoned in Lithuania between 2004 and 2006.
Amnesty International held a protest outside Lithuania's government building. It featured a cage with prisoners, which was decorated with some 2,000 locks with yellow labels reading "Unlock the Truth" and signatures of Lithuanians supporting calls to reopen the probe.
(AP: Lithuania: Rights group calls for new CIA probe, By LIUDAS DAPKUS, Associated Press, September 29, 2011; http://tinyurl.com/64tk2nj)
The Justice Department on Monday (Jan 23, 2012) charged a former CIA officer with disclosing classified information to journalists about the capture and brutal interrogation of a suspected member of Al Qaeda, Abu Zubaydah. John Kiriakou, the former C.I.A. officer, who was released on a $250,000 bond after appearing in federal court in Alexandria, Va., on Monday, was a leader of the team that captured Abu Zubaydah, and he came to public attention in late 2007 when he gave an interview to ABC News portraying the suffocation technique called waterboarding as torture, but calling it necessary. (It later emerged that he significantly understated the C.I.A.’s use of the technique.) His lawyer did not return a call for comment on Monday. Among other things, the F.B.I. complaint accuses Mr. Kiriakou of being a source for a June 2008 front-page NYT article, written by reporter Scott Shane. It identified a C.I.A. employee, Deuce Martinez, who played a major role interrogation of Abu Zubaydah, believed to have handled logistics for Al Qaeda, and Khalid Shaikh Mohammed, the self-described mastermind of the Sept. 11 attacks. The prosecution of Mr. Kiriakou is the sixth criminal case brought under President Obama against current or former government officials accused of providing classified information to the media, more such cases than all previous presidents combined. (More... Ex-C.I.A. Officer Charged in Information Leak. January 24, 2012, A1 of the NYT New York edition; http://www.nytimes.com/2012/01/24/us/ex-cia-officer-john-kiriakou-accused-in-leak.html?_r=1&nl=todaysheadlines&emc=tha23)
Postita kommentaar