Ateist(id) spirituaalsest minimalismist

Filmialkeemia algelemendid on valgus ja aeg. Kahekümnenda sajandi lõpuveerandist peale on filmikunstnikud endi jaoks avastanud aga veel ühe algelemendi... Arvo Pärdi tintinnabuli.

Ka Pärt, oma ala alkeemikuna, püüab muusikasse võluda seda osa vaimsest energiast, mis tuleb otse Jumalalt. Ta loeb end kõigest Valguse vahendajaks, püüdes jätta seda nii puhtaks kui saab, ja jäädes ise vahendajana nii napiks kui võimalik.

Eeskätt liikuvate valguspiltidega manipuleerivad filmikunstnikud kasutavad Pärdi spirituaalset minimalismi mitte pelga moe pärast, nagu mulle paistab, vaid valdavalt intuitsiooni (tõemeele) ajel, et endi filmidele avardavat, ajatuse mõõdet lisada.

Muusikateadur Kaire Maimets-Volt (*1977) kaitses 6. V 2009 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktoriväitekirja filosoofias “Mediating the 'idea of One': Arvo Pärt's pre-existing music in film”. Autor ise on selle pealkirja eesti keelde tõlkinud nii: “Vahendades Üht(sust): Arvo Pärdi valmismuusikast filmis” (Võru, 2009, 237lk) Filosoofia doktorikraadi nimel väitleja vaatles oma uurimuses, kuidas eesti tuntud helilooja peamiselt 1970. aastate loomingut rakendatakse maailma viimase paari kümnendi filmikunstis.

Tema muusikat leidub uudise vahendajate järgi paljude tuntud režissööride filmides, nagu Tom Tykwer, François Ozon, Gus van Sant, Thengiz Abuladze ja Michael Moore. Väitekirjas on põhjalikumalt uuritud siiski vaid 12 mängufilmi (vt loendit all). Nagu ETV kinnitusel selgub kõnealusest väitekirjast, kasutavat filmitegijad Pärdi muusikat selgeid reegleid järgides.

Ühel hetkel avastasin, et pea igas teises filmis, mida vaatasin, tuleb Pärdi muusika.

– Nii ütles muusikateadlane Kaire Maimets-Volt ETV-le lisades, et filmides kohtab Arvo Pärdi muusikat peale sarnase pildikeele ka sarnastes süžeesituatsioonides ja sarnase tähendusvarjundiga stseenides, mis seotud andeksandmise, lunastuse leidmise, äratundmise või headuse otsimisega inimsuhteis. Neis stseenides kasutatakse ETV andmeil õhuvõtteid ja summutatakse muud helid peale muusika.

Läbi muusika kehastub selline sfäär, kus kõik on hea, ehe, õige ja ilus.

– osundavad Klassikaraadio ja Kultuuriuudised ETV veebis värske filosoofiadoktori sõnu. Ka Eesti Ekspress kinnitab, et Kaire Maimets-Voldi hinnangul leiab Arvo Pärdi looming rakendust süžeesituatsioonides, kus tegu tegelaste vaimse või tunnete mõõnaga ja kahtluse alla satuvad inimeseks olemise põhiväärtused. Eesti Ekspress teeb väitekirja kaitsmise eel antud ülevaates sellest kõige kaugemale ulatuva üldistuse:

Muusika aitab neis filmides kujutada näilike väärtuste maailmale vastanduvat tõeliste väärtuste maailma.

Postimehe järgi kasutatakse Pärdi loomingut eesti muusikateaduse värskeima kraadiuurimuse põhjal seks, et luua üht kindlat tüüpi mentaalset–emotsionaalset ruumi, mida võiks nimetada...

... ka kõrgemate väärtuste maailmaks (...) Pärdi muusika hakkab kõlama hetkel, kui kangelasel on käes hingeline kriis. Siis tuleb Pärt just nagu teiselt tasandilt – lohutuse ja südametunnistusena või meenutusena, et kusagil on olemas ka parem ja õiglasem maailm

– nagu autor oli Postimehele selgitanud.
Ümber palava pudru? Huvitaval kombel ei kuule me teadustöö autori jutus kordagi sõna Jumal. Või ei tahtnud ei ETV ega teised autori intervjuudes seda osundada, lõikasid välja? Ainult väitekirja koostamist juhendanud professor Jaan Ross lõpetab kassi kombel pudru piiramise ja julgeb Postimehe usutluses peagu et välja öelda olulisima – tegu on tähtsa uurimusega muusika osast filmide tähendusloomes, mis pealegi näitab ilmekalt, kuidas...

Arvo Pärdi muusika annab filmidele avarama, ka transtsendentsema mõõtme kui pelgalt süžeest välja tuleks.

Jaan Ross lisab:

Paljutki sellest, mida me varem [enne seda väitekirja] üksnes intuitiivselt aimasime, saame nüüd väita tõsikindlalt.

Maimets-Volt on maininud oma teose eestinduses suure tähega Üht või Ühtsust. Kuid mida mõtleb ta selle all? Loodetavasti Jumalat? Väitekirja lugedes tuli aga veel kord üllatuda. Filosoofiadoktori kraadi kaitsmiseks kirjutet töös on autor ainult korra maininud Jumalat (so muidugi inglise keeles ja nimelt leheküljel 96, ent eestikeelse kokkuvõtte 9 lehekülje ulatuses see sõna täiesti puudub). Sõna God leidub enamasti vaid võõra teksti osundustes ja peamiselt joonealustes märkustes.
Lisagem et sõna 'valgus' ei esine autori tekstis kordagi vaimse–jumaliku ja ka mitte Arvo Pärdi inspiratsiooniallika tähenduses. Veel hullem aga, et seda tuleb harva ette ka päevavalguse, st filmikunsti olulise elemendi mõttes. Ikka ja jälle käib jutt valgusest ülekantud tähenduses: kuidas miski paistab ühe või teise tõdemuse või väite valguses. Minu jaoks jääb seega õhku küsimus, mis on sellisel sisutul retoorikal pistmist teadusega. Huvitav, huvitav:
1. Kas ja kuidas autor üleüldse mõistab filmikunsti?
2. Kas ja kui, siis mida – peale nootide – kuuleb ta Arvo Pärdi muusikas?
Ehk avab meie silmad järgnev katkend Maimets-Voldi intervjuust Eesti TV-le:

Läbi selle [Pärdi] muusika kehastub mingi selline sfäär, kus kõik on hea, ehe, õige ja ilus. Ja sel hetkel, kui see muusika filmis ilmub, [kuigi] kõik need elu hoidvad—jaatavad väärtused süžeetasandil puuduvad, aga meie filmivaatajana saame siis nagu vaadata läbi selle [Pärdi muusika] filtri, mis toimub.

Filmides toimib Pärdi muusika seega täiendava vastuvõtufiltrina. On selge? Kobamisi öeldud. Aga eks ole filmilint ju kah (valgusenergia) filter...
Vastne doktor on muuseas Eesti Muusikateaduse Seltsi juhatuse aseesimees.
Huvilistele on ingliskeelne uurimus kättesaadav eraldi trükisena ja veebis (vt pdf-dokumenti, sh eestikeelset kokkuvõtet lk 195-204).
Doktoritöös läbiuuritud mängufilmid:

• American Beauty (Sam Mendes, 1999, USA). Dreamworks Distributioni DVD, 2000.
• Bella Martha (Sandra Nettelbeck, 2001, Saksamaa/ Austria/ Šveits / Itaalia). Salvestus ETV-st 10. I 2005.
• Depuis qu’Otar est parti (Since Otar Left) (Julie Bertucelli, 2003, Prantsusmaa/ Belgia). Optimum Releasingu DVD, 2004.
• Gerry (Gus van Sant, 2002, USA/ Argentiina/ Jordaania). Video Collection
  Internationali DVD, 2004.
• Heaven (Tom Tykwer, 2002, Saksamaa/ Itaalia/ USA/ Prantsusmaa/ Suurbritannia).
  Salvestus ETV-st, 24, IV 2004.
• Japón (Carlos Reygadas, 2002, Mehhiko/ Saksamaa/ Holland/ Hispaania). Artificial Eye /World Cinema DVD, 2003.
• Monanieba (Покаяние, Tengiz Abuladze, 1984/87, N Liit) Крупный планi VHS, 1996.
• Mother Night (Keith Gordon, 1996, USA). Entertainment in Video DVD, 2004.
• Moulin Rouge! (Baz Luhrmann, 2001, Austraalia/ USA). Twentieth Century Fox Home Entertainmenti DVD, 2002.
• Swept Away (Guy Ritchie, 2002, Suurbritannia/ Itaalia). Columbia Tristar Home Entertainmenti DVD, 2003.
• Wit (Mike Nichols, 2001, USA). HBO Home Video DVD, 2001.
• Le temps qui reste (François Ozon, 2005, Prantsusmaa). Artificial Eye' DVD, 2006.