reede, 7. august 2009

Meedia ussipuru

Poliitiliste mõrvade ja repressioonide poolest kurikuulus Bulgaaria KGB, nagu tollane sõjaväeluuregi, osutuvad kardetust mõjukamaks tänase päevani

See pakub mõtteainet ka Eesti (väikese tähega) meedia üle, mis sellest skandaalsest paljastusest millegipärast vaikides mööda on läinud…

Eesti Meediast (suure tähega) ei maksa rääkidagi: selle juhi Mart Kadastiku võimalikule suhtele KGB-ga osutas Isekiri juba aasta 1982 lõpus (Vale-suurtükk on suunatud Tartu Ülikooli juubelisündmustele, Isekiri nr 1)

* * *

Aastast 2006 seadustatud avaliku elu tegelaste mineviku läbivalgustamises on 3 aastaga jõutud elektroonilise meediani — trüki-ajakirjanduse tõehetk seisab veel ees. Augusti algul avaldatud nimistus on 102 Bulgaaria tänast meediategelast, kes olid taunitud salateenistuste kaastöölised kommunistliku korra ajal.

Bulgaaria haritlasi jälgis riiklikus julgeolekus — bulgaariakeeli Държавна сигурност (lühend DS või KDS) — nimelt DS-i VI peavalitsuse agentuur, kuhu teiste seas kuulus koosseisulisena müstiline ja hämara taustaga ärimees Krasimir Gergov (*1961). Varifirmade kaudu Bulgaaria 5 meelelahutuslikku TV-kanalit jm meedialõitasid kontrolliva Gergovi suhted DS-iga sõlmusid läinud kaheksakümnendi lõpupoolel. Aga avalikuks on tulnud ka üldsusele vägagi tuntud DS-i salaagente nagu:
  • teabeteenistuse Fokus (Focus News) ja mitme lokaalraadio omanik Krasimir Uzunov, agendinimi Zavadski, värvatud juulis 1988
  • telekanali BBT omanik Petar Mandžukov, agendinimi Omortag, värvatud jaanuaris 1978; samuti BBT tegevjuht Mihail Burzanov, Vihren, detsembris 1978
  • Darik Radio omanik Radosvet Radev, värvatud agustis 1988, agendinimi Karak; samuti selle raadio kommentaator Valdimir Tanev, Spasov, jaanuaris 1980
  • Bulgaaria Rahvusringhäälingu muusikatoimetaja Jordan Georgiev, alias Данчо Стълбицата, agendinimi Lui, värvatud augustis 1981
Seejuures on avalik-õiguslikus meedias täna — poolteist kümnendit pärast punarežiimi lagunemist! — endistviisi aktiivselt tegev vähemalt 11 kommunismiaja salateenistuste agenti.

Enne viimatise agendinimekirja avaldamist tehti läbi põhjalik töö salateenistuste arhiivides. Endiste salateenistuste tänaseid järelmõjusid uuriva töögrupi (vt selle veebikülge) taustakontroll hõlmas sel etapil tervelt 2366 isikut, kes praegu tegutseb 273 nii era- kui ka riigieelarvelise ajakirjanduse lõidas või omab neid. Lustratsioon ei puuduta ühiskonnale vähest mõju omavaid isikuid, nende tausta jätab töögrupp valgustamata.

Detsembrist 2006 kehtiva seadusega loodud töögrupp uurib on ka poliitikute, diplomaatide, kohtunike, politseinike jm võtmekohti täitvate isikute kommunsimiaegset tausta. Tuvastatud salaagentide nimed avalikustab töögrupp ülalviidatud veebiküljel.

Sama seadus lõi igaühele võimaluse tutvuda enda kohta kompartei nuuskurite poolt koostatud dokumentidega. Seaduse vastuvõttu kannustas reakodanike seas leviv ja postkommunistlikele ühiskondadele üldomane umbusk, millele ka ER seaduse kehtestamise järel 6. XII 2006 viitas — nimelt et…
… bulgaarlased usuvad, nagu jätkaks DS kulisside varjus Bulgaaria juhtimist väljapressimiste ja altkäemaksudega…
Iseloomulik, et viimati selgunud tõsiasjad avalik-õiguslik ER üksmeeles Eesti muu meediaga täiesti maha vaikis. Sestap oleks liigagi retooriline küsida, kas Eesti žurnalistika polegi kah-gebiseeritud…

Seaduse sihiks oli tekitada avalikku survet endisaegsete salaagentide tähtsamailt kohtadelt eemaldamiseks. Paraku sai Bulgaarias 3. VIII 2009 selgeks, et üksnes avalikkuse surve ei saa olla piisavalt tõhus. Vaja läheks riiklikke sanktsioone — kandideerimise (passiivse valimisõiguse) ja ametialade keeldu. Avalikkuse vastutustundlikust tuumast (üldsusest) tuleb maha kanda märkimisväärne osa avaliku arvamuse kujundajaid, hulk arvamusliidreid ja vahest ka neljas seisus kui selline, kuna postkommunistlikus ja isegi postpostkommunistlikus, st…
Isegi Euroopa Liidu massimeedias kipuvad andunult esimest viiulit mängima ikka samad vanad kommunistlike julgeolekuteenistuste agendid.
Vabast ja tervest ajakirjandusest on asi muidugi kaugel, see on koletult ussitanud ja üks kohalik blogija võrdleb seda GMO-ga, mis tuleks isoleerida reservaati, sest geneetiliselt modifitseeritud ajakirjanduse käest ei päästa ühiskonda miski.

Mart Kadastik
agendinimi Борис
varjunimi Jaak Kalju

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

samal ajal vikerraadio ( ja eesti kõige julgem spordiajakirjanik Tiit Karuks ) pushib vandenõuteooriat, et eesti jalgapalli maine kahjustamist juhib endine KGB - ? kuidas siis ? -
tema poolt ajakirjandusse istutatud pedofiilide ja pederastide abil ...
! väga põnev !

Anonüümne ütles ...

See on asjalik informatsioon ning ma arvan, et on vaja ka Eestis alustada endiste kommunistide ja KGB agentide paljastamist praegustel riiklikel ja ka ühiskondlikel ametikohtadel. Paistab, et Kapo tegevus ei ole efektiivne kuna poliitiline surve on suur, sest juhtivad kohad on valdavalt mehitatud "endistega".
Seega tuleb ilmutada kodanikualgatust.
Selleks on vaja hakata looma andmebaasi.
On vaid küsimus, kes või missugune organisatsioon selle enda kanda võtaks.
Minu enda ettepanek on, et see võiks Memento kätte minna, kes nagunii juba tegeleb represseeritute andmebaasi kujundamisega. Sinna juurde sobib imehästi ka represseerijate andmebaas.
Represseerijateks tuleb siiski lugeda ka ENSV kompartei, nõukogude ja reprsessiivaparaadis töötanud tipptegelased nagu Arnold Rüütel, kes täna minu arust põhjendamatult saab ligi 2 mln krooni eripensioni. Samas on ta juba aastast 1947 teeneline punatöötaja. Tuletan meelde, et see aeg oli üks agaramaid küüditamise ja vabadusvõitlejate jälitamise ning tapmise aegu.
Nii on ka endine EKP KK ideoloogiasekretär Jaak Saarniit AS Riigi Kinnisvara direktor. Alles see oli, kui selle ettevõtte poolt kureeritav projekt "Koolid korda" kuulutati läbikukkunuks. Küsimus - kuhu need miljonid siis läksid? Vastan - ekskommarid varastavad riiki nüüd veel rohkem kui varem.
Kõiki tegelasi ei jõua äragi nimetada. Neid jätkub kultuuriühendustest kuni militaarorganisatsioonideni. On lausa asutusi, mis on Eesti taasiseseisvumisest peale kujunenud ekskommarite ja kagebiitide tegevuskantsiks...

Olgu Simmi näide meile hoiatuseks, et suurimad jätised võivad olla ikka meie oma rahvuskaaslased, kes raha ja võimu nimel on valmis oma riiki ja rahvast maha müüma. Tiblast vene šovinistiga on pilt niigi üheselt selge.

Teen ettepaneku hakata andmeid koguma ja süstematiseerima.
Selle andmebaasi alusel suudame tõkestada selliste tegelaste asumist juhtivatele ja materiaalselt ning poliitiliselt vastutavatele kohtadele. Ise olen ühe lahingu juba võitnud, kuigi see mulle endale pole kerge olnud, sest inimeste ajud on parajalt segi pööratud ning ei taheta lähiminevikule enam mõelda.
Aivar Koitla