Ljudmilla Aleksejeva Eestis

Vene dissidentluse vanaema pidas 11. III 2010 Tallinnas Radissoni Hansa saalis loengu olukorrast Venemaal. Ljudmilla Aleksejeva:

Internet on teaduse ja tehnika revolutsiooni aja samizdat. Internet suudab sama mis samizdat, kuid mõõtmatult suuremal määral, mitte tuhat, vaid miljon korda paremini. Internet on hämmastavalt tänapäeva maailma muutnud ja totalitaarse korra peagu võimatuks teinud, sest totalitaarrežiim ei toimi, kui alternatiivinfot ja -ideesid pole võimalik täielikult keelustada.

Kuidas aga võib Venemaal internetivabadusele vaatamata endiselt valitseda autoritaarne režiim, mis hoiab rakmes enamust massimeediat ja mahitab inimõiguste süstemaatilisi rikkumisi? Miks ei kasuta Venemaa rahvad piisavalt oma vabaduse kaitseks internetti? Neid jt Venemaa praeguse elu valuküsimusi käsitleski Ljudmilla Aleksejeva, kellele sekundeerisid Vladimir Juškin (Balti Venemaa Uurimiskeskus) ja Mall Hellam (Avatud Eesti Fond, edaspidi AEF)

Ljudmilla Aleksejeva (*1927 Krimmis) on tunnustatud ajaloolane ning endine Nõukogude dissident (kuulus 1952-1968 kompartei ridadesse), kes oli seotud ka vene omakirjastuse lipulaeva — Hronika Tekuščih Sobytij ehk eesti keeli — Jooksvate Sündmuste Kroonikaga (ilmus 1968-1982). Ljudmilla Aleksejeva juured ulatuvad XVIII sajandil tärganud Krimmi eesti asundusse ja Ljudmillale on enda sõnul tema eestlannast vanaema kasvatusest külge jäänud protestantlik töömoraal. Koos akadeemik Sahharovi jt inimõiguslaste/dissidentidega sai Aleksejevast 1976 Moskva Helsingi-grupi üks rajajaid ja eestkõnelejaid. Sunnitud sovetirežiimi poolt peatselt (1977) välispagulusse pani ta USA-s kirja N Liidu dissidentluse esimese ajaloolise ülevaate ning naasnud sajandi lõpus Venemaale hoolitseb tänaseni, et sealsete erimeelsete tagakiusamine dokumenteeritud saaks. Vaatamata kõrgele eale osaleb ta jätkuvalt mitme inimõigusühingu töös ning käib nende meeleavaldustel, kus teda nt läinud aastavahetusel koguni vahistati (Aleksejeva ülalolev foto on tehtud samal päeval)

Tegevuse eest inimõiguste ja sõnavabaduse kaitsel on Aleksejeva viimati pälvinud koos kolleegidega Memoriali ühingust Europarlamendi läinudaastase Sahharovi-nimelise mõttevabaduse auhinna.

Aleksejeva Tallinnas peetud loeng koos järgneva aruteluga selgitas muuseas vene inimõigusliikumise apoliitilist eripära ning viitas süümevangide olemasolule tõendina tänase Venemaa ebademokraatlikkusest. Ta kinnitas Eestis oma paari aasta tagust ennustust, et kui mitte varem, siis 2020-kümnendil saab tema kodumaa demokraatiamaaks, mis ka Venemaa naabreil laseb viimaks hinge tõmmata. Venemaa lagunemise mõtet Aleksejeva ei poolda, kuna st kannatusi elanikonnale. Kokkusaamine Aleksejevaga oli esimene AEF-i "Venemaa häälte" nimelises arutelude ja kohtumiste sarjas, kus tuntud vene mõtlejad ja kodanikuühiskonna aktivistid eritlevad võimukorda ja inimõigusi Venemaal. Aleksejeva kohtus ka Eesti presidendi (см Президент.EE), Riigikogu liikmete ja ammuste mõttekaaslastega.

• Резюме лекции Людмилы Алексеевой и состоявшейся затем дискуссии см здесь (PDF 75kB) (Сергей Метлев)
• The summary of Ljudmila Alekseeva's lecture and debate is available here (PDF 30kB) (by Tiia Falk)
  
• Ljudmilla Aleksejeva avaliku loengu jj diskussiooni kokkuvõte siin (PDF-fail 35kB) (Kadri Ollino)