laupäev, 6. november 2010

Kapitalismi pole olemas

Isekiri meenutab 26. IX 2010 surnud Ilmar Mikiveri tema 12 aasta taguse esseega õõnsast 'kapitalismi'-mõistest — Ilmar Mikiver:
Viimas[t]e aasta[te] katastroofid Venemaa, Jaapani jt maade majanduses on stimuleerinud vaidlust selle üle, mis on 'kapital' ja 'kapitalism'.

Neile, kes väidavad, et Tokyo, Jakarta ja Moskva pankade [1998. aasta] varingud on eredad näited "ohjeldamatust kapitalismist" (à la Prantsusmaa peaminister Lionel Jospin), on viimasel ajal vastu astunud mõnedki tõsisemad mõtlejad.

Üheks huvitavamaks ja siinkirjutaja arvates tõesemaks vastuväitjaks on Ameerika ungarlasest filosoof Balint Vazsonyi [1936-2003]. Ta ütleb, et me räägime kapitalismist ikka veel Marxi mõju all. Kas oleme tõesti kõik marksistid? Kapital, ütleb Vazsonyi, ei piirdu Karl Marxi levitatud kitsa tõlgendusega, mille kohaselt ühe inimese tööst võidetud säästud (tema kasum) on teise inimese koorimine, eraomand on vargus ning igaüks, kes oma tööjõudu teisele müüb, on tema ori ("proletaarlane").

Kapital kui teisenev väärtus
Moodsama vaate kohaselt on kapital üha teisenev aineline väärtus, millel põhineb igasugune majandusprotsess. Majandus koosnebki sellest, et pikema "haudeperioodiga" kapital, nagu oskusteave või ideed, muutub vähehaaval kiiremini konverteeritavaks kapitalivormiks, nagu kaubad ja teenused, ning deponeeritavaks vahendiks, nagu väärtpaberid ja raha. Nende abil võib alata uus tsükkel, uute ettevõtete finantseerimine jne.

Vastandina Marxile, kes kapitalile omistas ebamoraalseid tunnusjooni, on kapital eetiliselt täiesti neutraalne. Ta ei ole hea ega kuri, vaid lihtsalt tarvilik, umbes nagu inimorganismis vereringe. Ta kannab edasi lõpmatut eluprotsessi ükskõik millises poliitilises süsteemis, demokraatlikus samuti kui kommunistlikus, ainult viimases viletsamalt kui esimeses. Siinkirjutajal ei tarvitse laskuda teoreetilistesse arutlustesse, kirjeldaksin vaid üht konkreetset juhtumit, mille peategelast tundsin lähedalt:
Ta võrsus 12-lapselisest väikemaapidaja perekonnast. Isa andis talle kaasa leivakoti, saates ta suurlinna ametit õppima. See leivakott oli esimene kapital tema elus. Linnas omandas ta järgmise kapitaliastme — oskusteabe oma alal. Selle najal naasis ta vanasse kodukohta ja avas seal oma töökoja. Kutseoskus ja äriline edu võimaldasid tal osta pool hektarit maad ja ehitada sinna oma maja ja töökoda. See oli uus kapitalivorm, mille abil ta oma firmat laiendas, kaastöölisi samal alal välja õpetas ja 4 last koolitas, kuni nende kõrghariduse saamiseni.
See mees oli minu isa*
Levinud kapitalikäsituse kohaselt oli ta niisiis oma klientide vastu usurpaator, töökoja ja maaomandi varas ning tema juures sellidena välja õppinud uute meistrite ("proletaarlaste") armutu kurnaja. Siin on sihilikult kasutatud marksistlikke termineid, kuna need hoolimata N Liidu kollapsist üha mõjutavad mõtlemist kapitalist ja kapitalismist ning seda mitte üksnes postsotsialistlikes maades, vaid ka Läänes, eriti Ameerika ülikoolides.

Venemaal on kartellimajandus, mitte kapitalism
Võib-olla paneb see mõttekäik lugejat, kes on Aasia ja Venemaa [1998. aasta] krahhidest häiritud, hetkeks peatuma ja küsima: kas on need krahhid tõesti kapitalismi nähtused? Balint Vazsonyi väidab, et kogu mõistet "kapitalism" tõeluses (ja ka nt «Encyclopaedia Britannica» standardväljaandes) ei eksisteeri. Ta kirjutab:
«Marksistid on püüdnud levitada müüti, nagu oleks selle sõna müntijaks olnud (turumajandusteooria klassik) Adam Smith, kuid muidugi seda ta ei olnud… Karl Marxil oli lihtsalt vaja lasta käiku üks uus -ism, mida võinuks käsitleda vastandina tema enda -ismile.» («Jäljed viivad Marxini» — Washington Times, 25. august 1998)**
Rääkides viimase aasta majanduskrahhidest Tokyost Moskvani, ei ole niisiis õiglane süüpinki tirida kapitalismi. Pigem kuulub sinna too vabaturuna maskeeritud kartellimajandus, mida mõned vaatlejad nimetavad "onupoja-kapitalismiks", mõned "onupoja-kommunismiks" [vrd "semukapitalismiga" korrumpeerunud majandussüsteemi tähenduses].

Aeg on anda sõnale 'kapital' tagasi tema algne neutraalne tähendus ja sõna 'kapitalism', nagu soovitab ungari filosoof, uue sajandi leksikonist lihtsalt kustutada.

Märkused:
Algupärane üllitus: Ilmar Mikiver «Kas oleme kõik marksistid?» Õhtuleht, 3. IX 1998.
* Autori isa oli kellassepp Jakob Mikiver; tema kohta vt H Kaljulaid «In memoriam Ilmar Mikiver» — Kultuur ja Elu, 2010, nr 3, lk 41.
** Balint Vazsonyi «Marks or Marx showing» — Washington Times, August 25, 1998:
American attitudes and policies in relation to developments in the Eastern regions of Europe and of Asia rest on the assumption that a switch to "capitalistic" practices will ring in the bells of freedom. Both the word "capitalism" and the thesis that economics determine the political structure come from Marx and have no foundation in reality. Nonetheless, we have adopted these views with the fervor of a gospel and even the least Marxist... (Complete Article, 791 words)
Vt lisaks Balint Vazsonyi «Behind the benign masks of socialism» — Washington Times, July 15, 1997. Veel tema kirjutisi ja raamatuid.

Tsitaat WaPo-st — "Marxil oli lihtsalt vaja lasta käiku üks uus -ism, mida võinuks käsitleda vastandina tema enda -ismile" — väärib eraldi kommentaari. Karl Marxi kuulsas teoses Das Kapital (1867) puudub sõne 'kapitalism' või selle mis tahes vormid. On vaid mainitud 'kapitalistlikke' = kapitalil põhinevaid suhteid. 'Kapitalism' on kapitalistlike suhete kunstlik tuletis, kuid sai siiski meemiks seejärel, kui too sõna oli ilmunud vene majandsuteadur Vorontsovi publitsitliku kogumiku «Kapitalismi käekäik Venemaal» pealkirja — vt Василий Воронцов, Судьбы капитализма въ Россıи. SPb, 1882, 312lk! Hiljem juba kasutasid seda nagu (vabalt sisutet) mõistet teised marksistlikud autorid Venemaal, kus «Kapitali» tõlge, muide, ilmus juba 1872… Ja edaspidi ka juudi marksistid, kes viisid selle XIX ja XX saj vahetusel rahvusvahelisse käibesse.

Lõpuks juhuvalik Ilmar Mikiveri arvamuslugusid ja vaatlusi Eesti trükiajakirjanduses:
«Prometheuse pärand» (Jared Diamondi rmt-u arvustus) 15. IX 1996 Luup;

«Rand Corporationi uurimusest ja Eesti julgeolekust» 9. V 1996 Pm;
«Freedom House ja Jaan Kaplinski» 25. V 1996 Pm;
«Venemaal jälle mustad nimekirjad» 25. VIII 1997 SLÕ;
«Aastabilanss usuvõitluses» 12. XII 1997 SLÕ;
«Tagasi jõudes tasakaalu juurde» 25. V 1998 SLÕ;
«Transnatsionaalne immigrantkultuur New Yorgis» 27. VII 1998 SLÕ;
«Ohumärk Eesti erakondadele» 19. V 1999 Pm;
«Vutinaised» 6. VII 1999 Pm;
«Uus 'need' ja uus 'teised'» (USA valimiskampaania seestpoolt vaadates) VES — KN 7. IX 2004;
«… Aga Ameerika tuleb hävitada» Eesti Elu — KN 15. X 2004.

Kommentaare ei ole: