Inimpõli hiljem skandaaliga üllitet autoabiograafia ei selgita, mis ta Rubiconi viis — Soome-lähetus ja/või hoovõtt olümpiaregatiks või pelk kiusatus gebistlikku teabelätet vahendada? Ent psühhiaatrist isale kuuletumata asus Kadastiku-pere noorim poeg terveks kümnendiks KGB-ga koostööle. Karjeristlik+materialistlikult õige samm…
JUBA 24.Ⅱ ( ‼ ) AD1983 meldis EKP KK ta täisõiguslikult nomenklaturasse. Oma NLKP+KGB-tausta õigustuseks ütleb küll, et ta ei ole edastanud teavet KGB-le… Aga levitas KGB-teavet ajakirjanikuna — ergo KGB kontrapropagandist Kadastik oli juba enne LXV iseseisvuspäeva võõra võimu vabatahtlik tööriist.
Rmt: Nüüd ma siis kirjutan. Tln, 2016, 400lk. Hind 3€.
4 kommentaari:
Aga piisab, kui Kadastiku näkku vaadata…
Kooli ajal sai kindlasti kolakat kõvasti, selline pugejalik nägu juba ees,
Ta võis Edasi toimetajana KGBle alluda küll.
Jaak Kalju Kadastik esitas 3. oktoobril hüvitusnõudega hagi Apollo Holding OÜ ja JKR-i vastu autoriõiguste rikkumise eest. Kadastik taotles hagis brošüüri turustuse ja levitamise keelustamist igaveseks. Eesmärgiks oli kiire lõpp «Paradokside puntra» levitamisele ning — kui asi ka kohtu ette jõuab — kaasaande tiraaži hävitamine E(NS)V kohtuvõimu abiga. Õnneks ei läinud Harju Maakohus vaba teabevoolu tõkestamise sovetiaegse võttestikuga kaasa. Vt BNS/ERR 18. X 2016 "Kohus ei keela Mart Kadastiku kirjutisi sisaldava raamatu levitamist"
http://uudised.err.ee/v/eesti/5094db88-874c-4cb2-9d35-0b02de528cd6/kohus-ei-keela-mart-kadastiku-kirjutisi-sisaldava-raamatu-levitamist
Lisalugemist faktide ja tegelikkuse võltsinguist Kadastiku elutööraamatus
☞ Mart Soidro "Mitme näo ja nimega meediategelane" — Sirp, 18. XI 2016 — http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/mitme-nao-ja-nimega-meediategelane/
«On sümptomaatiline, et Mart Kadastik peab end Postimehe kontserni (Eesti Meedia) o m a n i k u k s ning ta minapilt on kapitalisti, mitte kõrgepalgalise mänedžeri oma. Nii saab ta end Hans H Luigega v õ r d s e n a tunda, kuigi tegelikke aktsiaid on tal kogu perioodist olnud vaid mõnel aastal ja näpuotsaga, erinevalt Luigest, kes on meediaturul ka oma rahaga mänginud. Tegu on Eesti elus üldisema hädaga: välisomanikule kuuluvates ettevõtetes hakkab kohalik tegevjuht end omanikuna tundma, kuna pärisrahastaja on kaugel ja vaevalt end nüanssidega jaksab kursis hoida – peaasi et kasum tuleks. Nii sünnib ettevõtteid, nende töötajaid ja kaubamärke pikema aja jooksul laostav m õ i s a v a l i t s e j a - mentaliteet.»
Kaarel Tarand "Peegli preestrinna ja tema kollane kolonel" 2016. aasta 18. novembri Sirbis
Postita kommentaar