MOSKVA VASTUS koostati umbes nädalaga ja avaldati Pravdas 14. III 1946 Stalini "intervjuuna" (jutumärkides, sest tegelikult olid need vastused "Pravda kirjasaatjale" hoolikalt läbi mõeldud, sõnastuselt rafineeritud ja kõlasid Moskva raadios juba 13. märtsil) Selle vastuse terav, argumenteeritud ja ideoloogiliselt tihe tekst (koos sama aasta 9. veebruaril "valimiste" puhul peetud kõnega)¹ kuulub kahtluseta külma sõda kajastavate dokumentide lugemikku.
«Stalini intervjuu» oli ilmselt kaalutletud vormiga. Selle tekst jäi teema-püstitusele Churchilli sõnavõtus ka mahu poolest alla, moodustades sellest kolmandiku (1700 sõna 5500 vastu) Vene lehe esiküljest hõlmas reema täpselt 2 laia veergu ja nõudis kiiremalt lugejalt kümmekond minutit aega, kuna ex-PM-i briti-inglise kõnekunsti taies vältas kindlasti üle ½ tunni (BBC salvestisena 46')
MOSKVA JUTUPUNKTID. Jossif Ðugašvili, alias Stalini vastuväited ja -rünnakud lühidalt:
• Churchill kui sõjaõhutaja – Stalin nimetas teda sõja otseseks provotseerijaks, kes vehib mõõgaga ja üritab külvata lahkhelisid endiste liitlaste sekka.
• Võrdlus Hitleriga oli üks teravamaid lööke…
》Härra Churchill ja tema sõbrad sarnanevad silmatorkavalt Hitleri ja tolle sõpradega.《
See oli sovetliku agitpropi ja üleilmse rahuliikumise (Moskva peamise propagandaaktsiooni) seisukohalt vägev võte, kuna sovetisangarluse tipuks loeti just Hitleri-vastast (nn antifašistlikku) võitlust.
• Rassiaktsent – Stalin süüdistas Churchilli selles, et too propageerib angloameerika (inglise keelt kõnelevate rahvaste) ülemvõimu ja rassiteooria vastavat teisendust, kus väidetavalt nemad vaid on kutsutud maailma saatuse üle otsustama.
Stalini vastuse esmakajastus eesti ajakirjanduses Saksamaal Geislingenis ilmuva Eesti Posti 7. leheküljel
• Ida-Euroopa kaitsmine – Stalin põhjendas sovetlikku mõjusfääri Poolast Bulgaariani legitiimsete turvahuvide ja -vajadusena: kuna N Liit kandis sõjas suurimaid kaotusi, on tal ka õigus luua idapoolne julgeolekuvöönd, laskmata sinna naasta fašistlikke režiime või eksiilvalitsusi, nagu seda olid Władysław Andersi ja Draža Mihailovići vastavalt Poolat ja Jugoslaaviat esindavad pagulasvõimurid.
• Lääne "silmakirjalikkus" – õigemini irvitav vastandus: Inglismaal valitseb leiboristlik ühe-partei-monopol — ja seda nimetatakse tõeliseks demokraatiaks, samas kui Ida-Euroopas oli (seni päriselt, aga varsti vaid mängulis-formaalselt) valitsemas mitmeparteilisus (loe: Moskva lõastet kommunistide ohjatavad parteiblokid) – ja seda nimetatakse totaalseks diktatuuriks.
ROPAGANDAALI TARRUS. Milles siis seisnes Stalini vastuse kaalukus. Tegu polnud pelka solvangu või propagandistliku hüüatusega, kuna Stalin või ta kõnede variautor(id) rakendas(id) terasest loogikat, tõid ridamisi ajaloolisi paralleele, asendasid kreeka—rooma klassikalise demokraatia (lääneliku) tähenduse ja tuginesid N Liidu kui ohvri pea piibellikule narratiivile.
Retooriliselt betoneeris idaleer siin oma agitpropi kantsi ja tsementeeris geopoliitilist tandrit: Moskva ei suvatse Ida-Euroopast taanduda, ei aktsepteeeri Läänest dikteeritavaid reegleid ja loeb anglo-ameerika erisuhet enda jaoks eksistentsiaalseks ohuks. Teksti väärtus loodava sovetimpeeriumi ametliku seisukohana kestis pikemalt. "Stalini intervjuu" osutus Külma sõja tähiseks, mida osundati ning millele sai osutada aastakümneid edaspidigi.
Teised sovetlileeri päevakajalised vastused Fultoni-kõnele olid sama agressiivsed, ent väiksema kaaluga. Ka kiiremad neist olid nõudnud reageerimiseks aega terve töönädala.
Pravda 11. märtsi juhtkiri «Churchill täristab relvi»² ründas Fultoni-kõne äärmise teravusega siiski enne Stalini sõnavõttu:
》Churchill kustutab üheainsa kriipsuga kõik, mis ta sõja kestel üles ehitas.《
Ajakirjanik ja ajaloolane Jevgeni Tarle kuulutas 12. märtsi Izvestijas samuti oma leivaisa ennetades:
》Nõukogude Liit ei alistu verbaalsete rünnakute ja ähvarduste ees.《
TÕTT KÕNELEVAD TROLLID. Kokkuvõtteks — käsitades Fultoni-kõne märkimisväärse hoiatusena Läänest — just niisugusena Stalin seda oma valju teavitusega kinnitaski sisulisi tõsiasju ekspeaministri tekstis punasega alla kriipsutades:
Churchillil on tuline õigus — raudne eesriie on langenud!
Ja N Liit ei soostu seda üles tõmbama ega kokku rullima.
See matš Churchill ⚔️ Stalin oli kahe gigandi dialoog ja üks dramaatilisemaid hetki Külma sõja lavalaudadel, millelt Churchill etenduse protagonisti usutavasse rolli tõsteti.
MÄRKUSED
1. Stalin pidas 9. II 1946 NSVL-i Ülemnõukogu valimiste eelse kõne teatatamaks, et "kapitalism" on sõdade puhkemise pealäte ja kutsus üles mobiliseeruma, et „me kodumaa [oleks] kindlustatud igasugu juhuste eest” — Vt Seltsimees JV Stalini kõne Moskva linna Stalini valimisringkonna valijate valimiseelsel koosolekul 9. veebruaril 1946. a. Sirp ja Vasar 16. II 1946.
2. Vt Čerčill’ brjacaet oružiem. Pravda 11. III 1946 juhtkiri sulandus peagi Stalini 13. märtsil üllitet teksti ehk n-ö vastustega Pravda kirjasaatjale — vt Pravda 14. II 1946; Сталин И.В, Cочинения, 16. kd. М, 1997, lk 25-30) Churchilli Fultoni-kõnele, eriti kui kirjutist vahendati Moskva raadios 14. III 1946 juba 5 eri keeles. Pravda toimetajate raev ÜK endise peaministri kõne kallal ületas peaaegu kõigi tähtsate välismaa tegelaste mahategemist, jäädes alla üksnes Hitleri-vastasele kriitikale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar