SEITSEKÜMMEND JÕULU HILJEM

                 * * *

    JÕULUTERVITUS 1941

Astun vaikset jõululumist rada
üle kannatanud kodumaa.
Igal lävel tahaks kummardada:
ükski maja pole leinata.

Ehasäde hõõgub muretuhas,
nördimusest kalk, hell valust meel:
ei saa mitte olla jõulupuhas
sellel valgel jõulupuhtal teel.

Ah, et on nii kiviränki hetki
kanda südamel kui kirstukaant!
Enam pole anda silmavettki —
seegi armuand on otsa saand.

Olen nagu tagurpidi sõudja,
silmad ikka minevikku säet
— tagurpidi — siiski kojujõudja,
ent mu hõimud — kodutuks on jäet...

Ikka mõtlen neile, kes siit viidi.
Taeva poole karjub nende äng.
Nagu oleksime kõik ses süüdi,
et neil puudub — meil on söök ja säng.

Aralt ohkan nagu mõistukeeli,
uskumata, et see täide läeks:
kas me kunagi veel oma meeli
saame tarvitada rõõmu hääks?

Ühineb nüüd pimedus ja valgus,
tähtedesse tõuseb kustuv tund.
Loojumisse pandud puhte algus —
öö on äkki nagu avardund.

Kõik on harras, tõsine ja püha,
ripsmeil sulab lume hõbelint.
Tõuseksin kui kõrgemale üha:
Kutsub nimepidi mind see täht.

Äkki tunnen, et ka täna nende
pilgud tähtedesse tõstet, kust
kuulen vangipõlves õdede ja vende
valus-igatsevat tervitust.

See on meile ainus kahekõne,
särav märguand — oh, loe ja loe! —
tuhatsuine — ja kui oleks mõne tähe
helk veel hingeõhust soe.

Kahaneb me vahelt lumeväli.
Tähtedest saand meile ühiskeel...
Nüüd kui oleksime üksijäli
sammumas üksteise poole teel.

Viivuks tummub ehk see: millal? millal!
mis teis üha tuikab sunnitööl,
ning me kohtume sel taevasillal
palest palgesse sel jõuluööl.

    Marie Under

         * * *

Häda HiinaMAAga

Lõppev aasta kinnitas taas, et Mandri-Hiina pole ei iseäralik kapitalismi- ega sotsiaalselt harmooniline sotsialismimaa. Ent seal võib leiduda kodanike-ühiskonna ja vastupanu algeid suhteliselt enamgi kui näiteks tänasel Venemaal.

Edendame partokraatiat

Isekiri avaldab Erakonnaseaduse muutmise seaduse seletuskirja algvariandi, kus Demokraatia Arendamise Sihtasustus (DASA) kandis veel oma neiupõlve-nime PASA

SISSEJUHATUS JA EESMÄRK. Partokraatia tunnuseks on kodanike-ühiskonna ja osalusdemokraata piiramine. Poliitiline haritus ja teadlikkus on partokraatliku demokraatia oludes iseendast mõistetav ning selle järjepidev edendamine on vajalik heaolu-ühiskonna tekkeks ja arenguks.

Tähtis osa selles on kodaniku-ühiskonna ja parteide koostööl, nõustamis- ja täiendkoolituse projektidel ning rahvusvahelisel koostööl. Nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil panustatakse parteide süsteemsuse stabiliseerimisse ning partnerite initsiatiivide edendamisse.

Siseriikliku partokraatia arenguks ning rahvusvahelisse koostöösse panustamiseks tuleb võimalikult laias spektris vaadata üle ka siseriiklikud võimalused partokraatlike printsiipide ja poliithariduse tugevdamiseks.

Üheks selliseks vahendiks on Partokraatia Arendamise Sihtasutused (edaspidi PASA) — institutsioonid, mis on organisatoorselt ja isikuliselt eristatavad parteidest.

VGKO 80!

Pariisis tähistab 80. sünnipäeva VGKO

Omal ajal tundis filmiüldsus teda Vladimir Karasjovina. Võõras nimi osutas kasvu- ja õpiaastaile Venemaal, kuhu ta pärast isa surma viidi. Elades vabas maailmas, võttis mees oma õige nime tagasi. Ta tegutses seal raadiopublitsistina.

Putin +/-12 aastat

Putinismi videoreklaam
Edinorussi kampaaniast 2011

Liisk on langenud. 
Suverennaja 七аท-demokratija on läbi. Putinismi varjatud pale peab avanema ja nii saab ju ehk lähimail nädalail näha Venemaa sisearengu uusi suundi. Üks on selge — Putini päike on loojumas… Ent tal on veel mõni — ennemini tagurlik kui eduline — võimalus  t ä i e n d a v  aastatosin välja vedada…
-----------------------------------------------------------------

NAANI TEADUS

Sovetiaja Eestis enim kummardatud rahvaakadeemiku ja veel kõvemini kirutud valeprohveti Gustav Naani (1919-1994) uuesti sündiva kultuse tasakaalustamiseks taasüllitab Isekiri AD1988 Raadio Vaba Euroopa eesti saates kõlanud ja almanahhis Põrp! (München, 1988, lk 111-113) ilmunud ülevaate leviakadeemiku kosmoloogilisest produktsioonist — «Ammendav käsitlus akadeemik Gustav Naani teaduslikust tööst»


--------------------------------------------------------------------------------

Sügis 1956 & antisovetlik vastupanu

Täna aastal 1956, umbes 10 kuud pärast NLKP ajaloolist XX kongressi, sai teoks N Liidu sõjakäik Ungarisse. Antikommunistlik ülestõus näitas veelkord, et Ida-totalitarismi ei õnnestu murda pelga jõuga.

Nõukogude-vastane liikumine Ungaris algas seltskondlikust üritusest — Petőfi-nimelisest ja diskussiooniklubi laadsest ringikesest, mis liikmeskonna poolest oli pealegi poolkommunistlik ja julges küsimuse alla seada esialgu vaid parteilisi printsiipe kunstielu juhtimises. Juuliks 1956 kujunes ringi tegevusest välja Ungari Kirjanike Liitu jpt ühiskonnasegmente haarav vastasseis režiimiga… Oktoobris 1956 oli Ungari valmis väljuma juba idablokist. Kõige taga olid venelaste endi arglikud katsed destaliniseerida sovetlikku režiimi.

Need katsed kulmineerusud 25. veebruaril 1965 Kremlis parteikongressi kinnisel istungil peetud parteijuhi kõnega, mida ei kavatsetudki avalikustada. Lekkeid siiski vältida ei saanud. Pealiskaudsed raadiosõnumid Läänest möönsid algul vaid seda, et Nikita Hruščovi kõne üksikasjad on veel saladuseks, ent kuuldused selle Stalini-vastasusest tugevnesid omasoodu ja elavdasid esmalt Poola töölisliikumist ning rikkusid võimuparteide mainet ja kergitasid reformiootusi mujalgi Ida-Euroopas. Märtsis parteiringkonnast üha hoogsamalt lekkiv ja Lääne ringhäälingu kaudu aina laiemini leviv teave tõi kõikjale idablokki ühiskondlikku elevust ja ootusi rehabiliteerimaks vähemalt neid eba—?—õiglaselt kannatanud kommusid, kes olid läbinud stalinliku puhastuse.

Ühe tormilise meeleavalduse korraldasid ungari tudengid 23. X 1956 Budapestis muide just Poola toetuseks. Sama päeva õhtul lahvatas juba relvaülestõus, sest Ungari salapolitsei ÁVH oli avanud tule relvastamata meeleavalduse pihta Raadiomaja ees just siis, kui tudengidelegatsioon oli seal oma nõuete edastamise üle läbi rääkimas, taotledes sarnaseid järeleandmisi, nagu oli saavutanud rahvas Poolas. Puhkes antikommunistlik rahvaülestõus, mille Moskva lämmatas alatult soomusüksuste roomikute ja sõjalennuväe pommitusreidide alla. Verevalamistes hukkus tuhandeid ungarlasi (vt ülestõusu kronoloogiat postituse lõpus)