neljapäev, 4. juuni 2009

Mida ERR meelde ei tuleta

Miks võib Eesti riigieelarvelises meedias volilt salates kuulumist KGB-sse ja vaenuliku riigi salateenistuse mõjuagentuuri koguda mainet ja toetust enda Euroopa Parlamenti valimiseks?

Ühegi eestikeelse Valimisstuudio saatejuhid (Mart Ummelas, Andres Kuusk, Indrek Treufeldt) ei ER-is ega ETV-s ei teinud ju tänavu märkamagi, et vastas istub tegelikult teada—tuntud gebist, NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (Eesti allüksuse) välisluure-osakonna operatiivtöötaja Vladimir Illjaševič (*1954)

VALIMISSAATEIS lasti tal end esitleda kui põlist ja eesti verd literaati ning perspektiivitundlikku poliitikaspetsi. Aga tema endisi veresidemeid ega leivaisa ei tuletanud meelde keegi. Miks? Kas niisugune meenutus ei ole täna enam poliitiliselt korrektne? Või ei olnud küsitlejaist saatejuhtide taust piisavalt puhas, et seda tõstatada. Lihtsalt KGB ei torka silma meie avaliku õiguslikkuse (k. a ERR-i) loomulikul foonil? Või peetakse hoopis Euroopa Parlamenti vene luurajate pärusmaaks?!

Mis iganes, aga korrektsus ja viisakus vaevalt saatejuhtide mureks oli. Sootuks süütumale üksikkandidaadile, kes oli varem vuntsikandjate parteisse kuulunud, tuletasid saatejuhid endist erakondlikku sidet meelde suisa igas saates, kuhu teda Ringhäälingunõukogu ja ERR-i armust esinema lasti.

SÜÜTU VÕI KURITEGELIK? Miks siis ilma minevikukriimudeta pääses võõrriigi salaluuraja Illjaševič ehk Илляшевич ehk Iljashevich ehk Iljaševitš, tuntud ka pseudonüümide Vladimir Ivlev, alias Olev Miil all, viimast tema ema Margarete Miil-Illjaševiči neiupõlvenime võetusena. Perekondlik taustki on kõnekas: Margarete ja Nikolai Iljaševiči hooles ja sovetlike salateenistuse rõõmuks kasvas peres üles teinegi poeg — Vladimiri vanem vend Viktor Illjaševič (*1950), kes pikalt KGB uurimisosakonnas toimetas... Selle europarlamendi-kandidaadi taust on läbi ja lõhki kagebeelik.

Kuna võõrriikide repressiivasutuste mineviku ametlik (avalik-õiguslik) salgamine ei saa Isekirja rahuldada, olgu siin meenutuseks Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nimekirja Euroopa Parlamendi kandidaadi tegelik elukäik

* * *

Tallinnas sündinud Vladimir Illjaševič (ka Iljaševitš/ Iljashevich/Ijasevitsh/ Елишевич) lõpetas 1971. aastal Tallinna 47. keskkooli, aastal 1976 TRÜ õigusteaduskonna ning hiljem N Liidu Ajakirjanike Liidu (Moskva) rahvusvahelise ajakirjanduse ja N Liidu Diplomaatilise Akadeemia kõrgemad kursused. Samal ajal edenes ka juba tema gebistikarjäär ja jooksis KGB luureosakonna palk, tuli pikem tööots KGB variasutuse — uudisteagentuuri Agentstvo Pečati "Novosti" (APN) korrespondendina Soomes ning aastatel 1983-1988 APN-i Eesti osakonna juhataja ase- ja kohusetäitjana ning 1988-1992 sama asutuse Põhjamaade korrespondendipunkti juhatajana. Eesti taasiseseisvumise järel on Vladimir Iljaševič olnud aastaid nädalalehe Russkii Telegraf peatoimetaja, samas ka vastutav väljaandja, praegu tegutseb (põhi)kohaga Tarbeinfo OÜ kirjastuse direktorina. Gebistlikku minevikku hülgamata on ta (oma) kirjastuses üllitanud nii ammuseid kui ka vastseid semusid, nii NKVD eruohvitserist kirjanikku Uno Lahte kui ka Venemaa salateenistuste skandaalset mõjuagenti Johan Bäckman-Bekmanit.
Vladimir Illjaševiči ühiskondlik tegevus on hõlmanud eeskätt komparteid, nii NLKP-d kui selle reinkarnatsiooni Eestimaa Ühendatud Vasakparteid, kelle rivistuse teisel positsioonil lIljaševič praegu Euroopa Parlamenti kandideerib; lisaks Kinematografistide Rahvusvahelist Ühendust, Eesti Slaavi Kultuuriseltside Liitu ja Eesti Ajalehtede Liitu, mille juhatuse liige ta on.

* * *

Riigieelarvest rahastatud meedia mälu ja süüme on nadivõitu, kui seal sõnaõigus vanaviisi KGB-le kuulub.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Владимир Илляшевич кадровый работник (офицер) КГБ, с апреля 1983 года по март 1988 года являлся по данным Кайтсеполитсeй (KaPo) оперативным сотрудником первого отдела КГБ.
Дебютировал в 1996 году книгой «Эстляндские были»,
но книга оказался плагиатом.
Будучи пойманным за руку на плагиате (автор Ю.Шумаков),
Илляшевич ответил публичными оскорблениями.
(http://www.hot.ee/mvp/haltura/vovan/vovan-00.html)

Holger ütles ...

Anonüümse kommentaari eestindus: Vladimir Illjaševič on KGB kaadritöötaja (ohvitser), kes Kaitsepolitsei kinnitusel aprillist 1983 märtsini 1988 oli KGB 1. osakonna operatiivtöötaja.

Kirjanikuna tegi debüüdi 1996 raamatuga "Luiskelugusid Eestimaa kubermangust", kuid see osutus plagiaadiks.

(Tegelik autor Juri Šumakov)

Plagieerimisega vahele jäänud Illjaševič vastas avalike solvangutega.

Anonüümne ütles ...

kandidaadi KGB koosseisulise minevikust mööda vaatamine võimaldab järeldusi teha valimisstuudio saatejuhtide ja Eesti Raadio ja ETV kohta:
* nad on lollid, seega küündimatud ja meediakanal, kus nad töötavad, samuti ebaprofessionaalne
* nad kardavad endiselt KGB-d ja seega arad ajakirjanikud: selliselt meediakanalilt ei saa oodata ausust; selle usaldusväärsus on ülehinnatud
* nad kardavad saates esinevad KGB ohvitseri, kuna see võib paljastada neid endid: järeldus sama või ... (loe järgmist punkti!)
* või nad kardavad kedagi teist nende meediakanalist, kes võivad olla ainult nende ülemused, viimased on neid seega kas muidu (varem ja korduvalt) ähvardanud või instrueerib TV/raadio mõni ülemus saatejuhte eraldi just selleks valimissaateks (sest just seal osaleb KGB ohvitser) nii või teisiti, igatahes on mõlemal viimati mainitud juhtumil järeldus sama: seega on meediakanal endiste KGB abiliste või endise KGB koosseisuliste kontrolli all ja seega igatahes avalik-õiguslikule meediale sobimatult politiseeritud.