Jõesaare sada päeva — ilma kahtluseta

Laia kõlapinnaga süüasi on sammu võrra lähemal õiglasele lahendusele, kuid paistab seda hullem eetilisest küljest. Isekiri teeb Jõesaare asja vahekokkuvõtte ja õigusliku eritluse.

Esmaspäeval — 25. oktoobril, kui 2 ohvriga liiklusõnnetusest oli läinud täpselt 100 päeva, kutsuti meediajuht Andres Jõesaar esimest korda ülekuulamisele. Politseiuurija esitas talle ametliku kuriteo-kahtlustuse Karistusseadustiku §422 lg1 alusel (liiklusnõuete ja sõiduki käitlusnõuete rikkumine), mis võib kaasa tuua maksimaalselt 5-aastase vangistuse.

Kahtlustatava ja süüdistatava õiguslikul seisundil pole kehtiva kohtueelse menetluse korra järgi mingit vahet (KrMS §35 lg2). Lihtsalt süükahtlus ei ole veel prokuratuuri poolt (süüdistusaktiga) kohtukõlbuliseks vormistatud. Prokuratuur ei saa edaspidi süüdistust esitades siiski enam millegi sisulisega politseiuurimise käigus tekkinud kahtlust täiendada ega kummutada. Üldsuse ajapikku vaibuv huvi on peaküsimuses — keda juhtunus süüdistada? — rahuldatud ja seega, kui vahepeal midagi erakorralist ei juhtu, jõuab Jõesaare süüasi samas seisus ka kohtusse. Küsida jääb vaid, kui kaua asi veel venib.

ADVOKAADID. Jõesaar on kogu aeg toiminud ilmselt juristide soovituse järgi, kuna tema sammud on üllatavalt ebariigimehelikud... Loodetavasti on advokaadid nõustanud tema õiguslikku käitumist süüasja kulu soodsa mõjutamise nimel juba siis, kui vallandus Jõesaare kaitsekampaania ERR-is jm nn peavoolumeedias. Jõesaar valis kaitsjaks Eesti tuntuima liiklusõiguse asjatundja Indrek Sirgi, kelle mullu asutet adovkaadibüroo reklaamib end just…

… liiklusasjadega — liiklusõnnetused, liiklus-süüteod, kindlustusjuhtumid. Spetsialiseerumine on andnud meile suure kogemustepagasi, mis võimaldab analüüsida mis tahes liiklusalase juhtumi perspektiivikust veel enne kui asjaga kohtusse pöörduda.

Et ka vastaspoolel on advokaat, seda sai Sirk Õhtulehele öeldu järgi teada alles esmaspäeval, kui Jõesaart üle kuulati. Samal ajal selgus, et vastaspool ei usu Jõesaare massiivset kahetsuskampaaniat…

Kannatanud Leuska-pere advokaat Eero Tonka:
«Kuivõrd Jõesaar ei ole oma süüd veel tunnistanud, on ka ebausutav temapoolne puhtsüdamlik kahetsus.»

Kahtlusaluse Jõesaare advokaat Indrek Sirk:
«Õige on ka kannatanu advokaadi väide, et Jõesaar ei ole end sõnaselgelt süüdi tunnistanud. Uurija vastavale küsimusele vastas Jõesaar: loodan, et ei ole toime pannud kuritegu. Jõesaar ega mina ei ole saanud tutvuda kogutud tõenditega.»

Vt Lauri Birkan, Hukkunud mopeedipoisi vanemad: Jõesaar pole meiega siiani sõnagi vahetanud. Õhtuleht, 28. X 2010

Kahtlused Jõesaare süüme puhtuses on põhjendatud.


AVALIKKUS KUI SIRM. Siiras isik oleks alustanud tagasiastumisest. Andres Jõesaar on seeasemel tegelenud muuga, k. a vastutuse nihutamisega eneselt n-ö avalik-õiguslikele kehamitele. Järgnevalt vaadakem asjale läbi Eesti Rahvusringhäälingu seaduse nende sätete, mis puudutavad otseselt Jõesaart. Seadus kirjeldab Rahvusringhäälingu nõukogu (RRN-i) moodustamist, mille liige on Jõesaar, nii:

Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu (...) 4 asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad 5 aastat
(§14 lg1 p2)

Ennetähtaegne RRN-ist taandumine, mida Jõesaar pole seni soovinud, käiks §14 lg2 järgi:

Nõukogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt: (1) tema tagasiastumisel; (2) Riigikogu poolt tagasikutsumisel; (3) tema lahkumisel või väljaarvamisel Riigikogu fraktsioonist; (4) muul seadusest tuleneval alusel.

Sama sätte lg3 kordab vabatahtliku tagasiastumise võimalust:

Nõukogu liige astub tagasi omal soovil või ta kutsutakse tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustele mittevastavuse tekkimisel või kui ta on püsivalt võimetu täitma oma ülesandeid.

Andres Jõesaar jättis kasutamata nõukogust vabatahtliku taandumise võimaluse ning oma väidetava avaldusega — millest massimeedias palju räägitakse, kuid mida keegi ei ole näinud, ja — mille kohaselt ta soovivat lahkuda RNN-i esimehe kohalt, lükkas Jõesaar isikliku vastutuse kolleegidele, nõjatudes mugavalt seaduse §-le 16, mis kirjeldab RRN-i esimehe (kes samas on ka nõukogu liige) institutsiooni ja ülesandeid:

Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe. Nõukogu esimees valitakse nõukogu koosseisu häälteenamusega. Nõukogu esimehe võib nõukogu tagasi kutsuda oma koosseisu häälteenamusega (praegu 5 häälega). Nõukogu määrab kindlaks esimehe asendamise korra.
(Kogu seadust vt siit)

Risto Berendsoni kirjutis 27. oktoobri Postimehes

Eesti Meedia silub Jõesaare mainet ja loob tast eeskujuliku kahetseja tüüpi. Kuid riigieelarvelise meediakorporatsiooni juhi positsioon ei ole viiendajärguline küsimus, nagu Jõesaar väidab.