reede, 20. märts 2009

Ei-TEA-Entsüklopeedia (I)

Tõese rahvusliku teatmeteosena valjul häälel turule ilmunud TEA Entsüklopeedia on jõudnud II köiteni. Lähivaates aga ei paistagi see teos nii teatmeline ega rahvuslik, kui mullu reklaamiti...

Võtsin kätte esimese ettejuhtuva artikli teemal, kus võiksin kaasa rääkida ning kohkusin.
Nii palju vigu!
Märksõna "Ameerika Hääle" juures algavad need ju esimesest lausest:
Ameerika Hääl (Voice of America), maailmas USA kohta teavet levitav raadiojaam. Ameerika Hääl on ainus riiklikult rahastatav USA raadiojaam ja kuulub ametlikult USA valitsuse teabeagentuuri USIA (United States Information Agency, asutatud 1953) juurde, kuid valitsusel pole õigust talle teemasid ette kirjutada...
Parandused ja selgitavad märkused:
  1. Ameerika Hääl (VoA) pole ammu üksnes ringhäälingu, vaid ka TV ja veebi võimalusi rakendav meediaasutus.
  2. Ameerika Hääle saadete teemaring ei puuduta ainult USA-d, vaid on laiem. Targem olnuks ehk väide 'peamiselt USA kohta teavet levitav...'
  3. Ei ole VoA kunagi olnud mingi lihtviisiline 'raadiojaam' (saatejaam+vastuvõtujaam). Autor pidanuks eelnevalt tutvuma sellekohase artikliga, mis võinuks TEA Entsüklopeedial tema jaoks tallel olla. Muidugi on USA-s riiklikult rahastatud raadiojaamu (NB: mitmuses!), alates ametlikku salasidet tagavaist ja lõpetades Ameerika Hääle omadega, mis (avalikke) ringhäälingusaateid edastavad. Peale kuulsaima Greenville'i (NC, teeviita sinna vt fotol) raadiojaama on VoA-l rohkesti jaamu ka mitmel pool üle maailma, tänapäeval jagatakse neid sõsarraadiotega (vt IBB).
  4. Ühendriikide Teabeamet (USIA), mis kunagi, jah, oli VoA katusorganisatsiooniks, likvideeriti juba 1999, misjärel VoA allutati Ringlevijuhtide Nõukogule, inglise keeles Broadcasting Board of Governors (BBG), mille hoole all on veel 4 rahvusvahelist ringhäälingu- ja paar teleteenistust lisaks.
  5. Valitsuse voli VoA-le teemasid ette kirjutada on XX sajandi kestel mitmeti varieerunud. Väide USA valitsusel puuduva sekkumisõiguse kohta on küsitav, selliseid juhtumeid on ju esinenud. Küll aga võinuks märkida ühiskondliku tervikpildi edastamise kohtustust, ajakirjandusliku tasakaalustatust ja poliitilist erapooletust VoA-s ning 1976. aastast ka seadusega tagatud sõltumatust.
Kas autor(id) ei mäleta enam, et näiteks Külma sõja ajal VoA juhtkirjad kirjutati valmis USA välisministeeriumis, mispuhul juhtkirja ette ja taha lisati sobiv kõll (kutsung) koos märkusega:
Kuul/ete/site juhtkirja, mis kajastab Ameerika Ühendriikide valitsuse vaateid.
Seejärel sigineb TEA Entsüklopeedia "Ameerika Hääle" artiklisse lause, kus võiks norida eeskätt fraasi pärast:
... okupeeritud Ida-Euroopa rahvad...
... kellele pärast II maailmasõda olnud peamiseks teabeallikaks VoA. Keda nimelt mõeldakse, kas tõesti vaid sakslasi ja austerlasi, kelle sõjajärgset seisundit üks tõsine entsüklopeedia võiks kindlalt 'okupatsiooniks' nimetada? Kuid miks siis VoA-d puudutades just neid kaht rahvast esile tuua? Kas polnuks targem jääda lihtsalt 'idaeurooplaste' juurde, küsitava lisandita 'okupeeritud'? Ootan huviga TEA Entsüklopeedia uuemaid köiteid piiritlema mõistet 'okupatsioon', seda ehk juba Balti riike puudutavate märksõnade juures.

Ja siis järgneb taas mitmeti vigane (ajanihkega + faktilise aluseta + väära sõnakasutusega) nentimine:
Raadiojaam asub Washingtonis (DC) ning tal on keskused Münchenis ja Madridis.
Mida peaks tähendama 'raadiojaama keskused'. Kas keskus pole (praegu) Washingtonis? Münchenis oli 1950. aastail VoA Euroopa-keskus, kus ajutiselt täiendati New Yorgis (aastani 1954) ning pärastpoole Washingtonis koostatud saatekava. Kuid Madriid? Mida ja miks peaks või pidi VoA-l olema teha seal, jääb mulle arusaamatuks. See on sumbuurne agitpropi plagiaat või arulage teabemüra, igal juhul ringlevi ajalooga puutepunkt puudub siin täiesti.

Veel üks faktitäiendus: Ameerika Hääle eestikeelsete saadete toimetust juhtinud isikute juures on jäänud ära kpt Kaarel Robert Pusta juuniori (*1922) surma-aasta, mis on †2000. Selle oleks võinud TEA autor(id) välja uurida ise, kuid nüüd jääb loota sellele, et poja surmatärmin märgitakse ära ta isa, diplomaat Kaarel Robert Pusta seeniori (1883-1964) eluloo juures.
"Ameerika Hääle" artikli fakti- ja keelenõtrust TEA Entsüklopeedias ei kompenseeri ka autori tugev loogika.
Ühe entsüklopeediaartikli tarvis eri allikaist fakte koondades oleks mul vist küsimus tekkinud: Miks Eesti ringhääling kandis Ameerika Hääle saateid üle ainult aastani 2003 (TEA Entsüklopeedia osutab ajavahemikku 1990-2003), kui VoA eestikeelsed saated sama artikli järgmise (ühtlasi viimase) lause väitel lõppesid alles tuleva aasta 27. veebruaril? Kümne VoA keeleteenistuse, sh 2 soome-ugri keeli kasutava VoA toimetuse saated kõlasid tõepoolest viimati 27. II 2004. Nii ka VoA eestikeelne lõpusaade, mida minu mäletamist mööda kandis üle terve hulk siinseid raadioid (ja veel enam raadiojaamu), kaasa arvatud Eesti kaks suuremat eetrilõita, st oma saateid mitme raadiojaama kaudu edastavad Kuku-raadio (9 raadiojaama kaudu) ja Vikerraadio ehk Eesti Raadio I programm (11 raadiojaama).

Arvatagi eelistab TEA Entsüklopeedia viimase puhul märksõnu 'raadiojaam Vikerraadio' või 'raadiojaam Eesti'?

Loe edasi siit

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kes võiks olla selle TEA-entsüklopeedia (2009) haige artikli "Ameerika Hääl" autor? Entsüklopeediaartikli juures tema nime ei leia, kuid teised allikad kinnitavad, et see on Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teadur Anu Pallas (sündinud 1960). Andmed on pärit Eesti Teadusinfosüsteemist, mis lisab ka selle artikli toimetaja nime: Ameerika Hääl. Kilgas, Raul, TEA entsüklopeedia (46). Tallinn: TEA Kirjastus.

Holger ütles ...

PSEUDRAHVUSLIKU TEA-ENTSÜKLOPEEDIA PUNALÄTE

Anu Pallase ei-TEA-entsüklopeedia artikli allikana on tuvastav kommunistlikku agitatsiooni teeninud komparteiteadur Herbert-Armin Lebbin, kes kirjutas 1980 Eesti Raamatu kirjastatud 250-lk-lises propagandaoopuses "Antikommunismi teenistuses" Ameerika Hääle kohta järgmise jura: "Toimetuse peastaap asub Washingtonis, osakonnad Münchenis ja Madriidis."