pühapäev, 22. märts 2009

Ei-TEA-Entsüklopeedia (II)

Kirjastus TEA kuulutas mullu oma entsüklopeedia üllitamise eel suurt aadet. Aga seniilmunud 2 köitest nähtub pigem kallak kavala äriprojekti poole. Tundub justkui proovinuks kirjastaja alles siis, kui naiivselt publikult kokku saadud laenuraha käes, selle pealt vaadata, kelle abiga nimelt ja millise raamatu täpsemalt võiks kokku kühveldatud rahahunniku arvel valmis treida.
  • Heiskame aga rahvusluse lipu!
  • Korjame ettetellijailt poolsada miljonit krooni ja...
  • Eks pärast näe, mis välja tuleb.
ÄRI JA AADE. Majandusliku tõusu ajal tegigi 6 tuhat inimest oma tuhandeile tuule alla ettemaksuks uue teatmesarja lubajale.
Aga põrsas oli ju kotis, kotisuu umbsõlmega kinni!
Ei saa nõustuda professor Oleski arvamusega, nagu polekski uue entüklopeedia sisu enam nii oluline kui sovetiajal.
Tollal leidus peresid, kes jäid ENE juurde ega tellinud uut [mida siis ei pakutud ka]. Ent vaevalt keegi kujutles, et sünkroonselt võiks ilmuda konkureeriv entsüklopeedia. Hetkel oleme niisugusele sünkronismile väga lähedal, sest TEA Entsüklopeedia on andnud selgesti mõista, et tuleb parem ja rahvuslikum kui ENEEE. Tuleb või mitte, pole oluline. Siin on oluline, kuidas käituvad inimesed, kel on ENEEE lõpuni välja ostmata.
Heldimusega raamatutellimise kunagisi suurüritusi mälestades ei saa kirjandusprofessor päriselt üle nostalgiast sovetiaja vastu, kuigi siis ilmus Eestis sada korda vähem raamatuid. Kas on raske mõista, et sovetiajal kaalus eestlaste jaoks aate üles eksistentsiaalne hirm ja mure oma rahvusliku tuleviku üle.

Nüüd on juba neidki, kes avalikult tellimuse tühistamisest teatavad. Miks? Ajakirjanik ja kilvar Kalev Vilgats võrdles rohelist uusteost vana punasega, so ENE ehk Eesti Nõukogude Entsüklopeediaga, ja leidis nii palju puudusi, et pidas tarvilikuks märkida...
...lõpetasin oma otsekorraldusega tellimuse.

Vt kirjutist Ei TEA midagi Pärnu Postimehes 14. XI 2008
Mida TEA Entsüklopeedia 1. köites Vilgatsi järgi leida võib ja mida mitte?
... et kõvasti on harvendatud endisi saatusekaaslasi [N] liiduvabariike puudutavaid märksõnu ja karmi saatuse eest pole pääsenud ka lätlasedleedulased. Näiteks leedu näitleja Regimantas Adomaitis (*31.I 1937), ometi tuntud nägu ekraanilt. Seevastu tundub, et kuidagi ebaproportsionaalselt palju on tähelepanu pühendatud soomlastele. (...)
Halastatud ei ole Adra Mihklile ehk Mihkel Teinile (1827-58), kes kutsus esimesena karistussalgale vastu astuma ja langes Mahtra sõjas. Ei TEA, miks tema põlu alla pandi? (...)
Sugulussuhete näitamine avab huvilisele mainekaid suguvõsasid, kuid jällegi on kaalukus erinev. Näiteks Gunnar Aarma, Jüri Aarma ja Kiur Aarma? (...)
Küsitav on, millise mõõdupuuga vaeti välismaiseid persoone, kes TEA Entsüklopeedia koostajate silmis trükkimist väärisid. Näiteks Abbas, Ferhat (1899-1985), Alžeeria iseseisvuslane ja poliitik.
Ehk on TEA Entsüklopeedia veebiversiooni kasutajad rahul? Vaatame näiteks, kas saame lõpuks, pärast pikki aastakümneid kestnud aatelist vaikust teada, mida tähendab eesti keeles 'aade'...
Aade, Välis-Eesti perioodiline väljaanne (ringkiri), ilmus 1967–97 Vello Salo toimetatuna Itaalias, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Kanadas ja Eestis (Tartus).
TEA Enstüklopeedia veebiversioon
Mida aga siin ega TEA esimese entsüklopeediaköite paberkandjal ei leia, on selle sõna seletus. Aade peab vist ajalukku jääma näiteks Eesti Entsüklopeedia 1934. aasta väljaandesse, mis ütleb:
Ideaal ehk aadend ehk paleus, mingi ihaldusväärne kuid lõplikult saavutamatu eesmärk
Veel tähelepanekuid teistelt TEA Entsüklopeedia veebiveriooni kasutajailt:
  • Panin otsingusse 'Eskola' ja see loll avas mulle 'Argentiina' artikli...
  • Otsides märksõna 'hääl' saad näha millegipärast Hollandi kontuuri, lippu ja pealinna.
  • Panin otsisõnaks 'ufo'. Vasteks tuli: pealinn Kampala, rahvaarv, lipp jne...


1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Vello Helk lisab TEA entsüklopeeidas sisalduvaid ebateaduslikke veidrusi:
Jätkuvalt on ajaloolise loogikaga vastuolus Hendrik Alliku biograafia. Kuidas saab Eesti Vabariigi poliitvang olla "Eesti partei- ja riigitegelane"? (...) Korrektsem oleks näiteks "Eesti poliitvang, ENSV parteitegelane". Kas Eesti ja ENSV ühtsustamine on TEA printsiibiks, nii et ENSV ajal olid samuti õiged riigimehed ja -tegelased? Kuna on tegemist Eesti leksikoniga, oleks võinud "Eesti" välja jätta, nagu seda ka mõnikord on tehtud. Suures saksa Brockhaus-leksikonis pole Goebbels saksa partei- ja riigitegelane, vaid ainult "nationalsozialistischer Politiker". On piir demokraatliku ja natsionaalsotsalistliku Saksamaa vahel, sellele vastavat oleks ka vaja TEA leksikonis. Kus on aga kasutajate silmad? Loe Helgi arvuamuslugu Eesti Elu veebvist http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=24675