Kuigi selle nuririigi tuleviku osas jäävad NATO kavatsused segaseks, hakkab lõpmatu õudus Afganistanis lahenema ja nii võimaldab ka meile kasulikke õppetunde alla joonida.
Vastane on tark… valib hoolikalt lahingut, on väga liikuv ega lase siduda end lahinguga nii, et see võiks saada temale saatuslikuks. Pealegi on vastasel väga selge käsuliin ja logistika.See tark jutt — sest tõesti, ühtki vastast "alahinnata kindlasti ei saa ega tohi,"— tuleb Afganistanis teist kuud teeniva jalaväe-kompanii Estcoy-15 ülema suust ja mis veel tähelepanu-väärsem — seda tarkust levitab EV Kaitseväe peastaap.
Avaldus väärib tähelepanu seda enam, et Eesti üksus ei ole mugavalt kaevunud, vaid on rutiinselt hõivatud ohtlikku lahingutegevusse ja vastupanu kiuste tugevdab Helmandis ISAF-i = rahvusvahelise julgeolekuabi-vägede positsioone. Ja tarkuse eest on makstud ränka hinda. Näiteks leedukatega võrreldes on inimkaotusi Afganistanis eestlastel kümme korda rohkem. Need on (PROPORTSIOONI-)
… PÄRATULT SUURED KAOTUSED. Proportsionaalselt veel vähem on selle põhjused eesti ajakirjanduses vaagimist leidnud. Siiski on Eestis palju muutunud võrreldes konflikti avanguga oktoobris 2001, kui ERR-i ja BBC töötajad Gustav Reinop ja John Simpson lähetati Suurbritannia sõjaväelennukil kajastama Kabuli okupeerimist.
Alkaidalaste ägedale ja tulemuslikule tõrjumisele järgnes pikaldane ja visa kaevumine läänemeelse tsiviil-ühiskonna ja demokraatliku valitsemiskorra ülesehitamise programmide toetamiseks. Selle missiooni militaarne külg piirdus põhiliselt enesekaitsega ja linnades korraldatava patrullimisega. Ent kohe, kui USA-l sai taliibi-mässulistest villand, muutsid nad 2009. aastal ISAF-i taktikat.
Nii pööras NATO kogu oma liitlaste Afganistani-operatsiooni vähema kui aastaga aktiivseks sõjategevuseks. Just siis riivas sõda oma vahedama lõikeservaga ka Eestit. Me (EKJ) kaotasime üheainsama aastaga 4 oma noort meest e pea pool kõigist alates AD2007 kuni tänaseni langenud 9-st — vt Eesti sõdurite langemisaastaid ja -paiku.
 |
| Okupatsioonivägede inimkaotused Afganistanis 2002-2013 |
Demokraatia ekspordile ja julgeoleku ostutehinguile panustamine pole mõistlik ega jätkusuutlik.Sestap taandub väärtuste ülekanne põhiliselt ühele ainsale väärtusele — rahale.
Ka eesti noored teavad kas oma nahal kogetust või sisimas seda, et Eesti peamine ekspordiartikkel ei ole julgeolek, vaid alla 30-aastaste töötus (nn välismissioonide puhul pro kahuriliha). Nad teavad ka, et sellel missioonil saavad kõik suhteliselt hästi makstud. Mis lõpuks mõistagi patriotismi ei välista. Afganistanis lähetusilt saadav lisatasu, nagu põhipalkki, on meie lääneliitlastel siiski 5-10x suurem kui Eesti "misjonäridel". Eestlastel omakorda on see samu kordi suurem afgaani palgasõdureist ja politseinikest. Afganistani stabiilsuse ainus tagatis lähiaastail oleks seniste koalitsiooni-okupatsioonile kuluvate summade pumpamine otse afgaanidele. Kuid sama või sarnane rahakogus on valmis ilmselt voolama ka islamimailt, eriti Teheranist. Viimane näitaks USA ja tema liitlaste taotluste täielikku läbipõrumist piirkonnas.
BUZKASHI … Siin ei kuulu välispoliitiline lojaalsus ega püsiv partnerlus just rahvuslike väärtuste esimesse viisikusse. Asjade pärisseisu ja valitsevat mentaliteeti võiks näitlikustada Mongoli impeeriumi hiilgeajast pärit iidse ning endiselt popi mänguga, kus ratsanikud või/s/tlevad kitse- v lambarümba pärast, ja mis oma vägivaldsusega sobib hiilgavalt poliitilise kontrolli ja kaose koosmõju metafooriks praeguses Afganistanis, ja vähe sellest — annab aimu loomuliku võimukorralduse eripärast. Siin on buzkashi-mängu kirjeldus.
Väljakujunenud meeskondi ei ole, mängu käigus rajavad võistlejad lühiaegseid, pidevalt muutuvaid liite ja teevad koostööd ainult seni, kuni märgatava edumaa saavutamiseni mängus, mis võib kesta lõputuid tunde, isegi päevi, ning kus võidab see ratsur, kes suudab loomarümba sihtmärgini kanda. Buzkashi on tõepoolest Afganistani ühiskonna peegel.
Poliitilist labiilsust sümboliseeriv keskaegne mäng buzkashi on popp ka tänase Afganistani noorte seas (VIDEO ©Lukasz Laszczynski, 2015)
Afganistani praegune valitsusvõim nõuab Pakistanilt vana režiimi (Talibani) liidrite vangist vabastamist. Vange on AP hinnangul sadakond ja veerand neist on 2013. aasta alguseks vabastatud.
Kui ideoloogiline mulin koos kõigi üldiste loosungitega riiklikust ja rahvusvahelisest kohustusest kõrvale heita, siis on pilt suhteliselt niru. Eesti sõjaväelased käivad Afganistanis multinatsionaalse okupatsioonikontingendi missioonidel juba üle 10 aasta mitmesugustel isiklikel ajenditel, mis jagunevad peamiselt majanduslikeks ja vähemal määral professionaalseiks:
- pääsemaks eriti noori varitseva massilise töötuse ja masu eest Eestis ja/või
- teenimaks—kogumaks "suurt raha" oma eraelu materiaalselt kindlustades j/v
- n-ö vabatahtlikult—käsukorras, et vältida ilmajäämist töökohast EV Kaitseväes ja säilitada seal oma karjääri-väljavaateid v
- eesmärgiks on endateostus militaar-professionaalsust proovile pannes, kogumaks lahinguvilumust, kiirendamaks militaarkarjääri j/v pälvimaks teenetemärke.
Teisipäev, 10. juuli 2012 Loy Mandehi piirkond ltn Raido Saremat:
Siin on siis tegu väikse külakooliga. Külalapsed siit äärealadlelt käivad niimoodi mošee hoovi peal koolis ja kohalik mulla, see on siis vaimulik, viib neile koolitunde läbi, ja [so] väga tugeva vaimuliku kallakuga õpe — aga nii on see igal pool siin riigis. Nad õppivad vähmalt lugema—kirjutama! Saavad rinnataskusse omale pastaka panna. Pastakas rinnataskus on väga tugev staatuse märk — näitab, et inimene oskab lugeda—kirjutada.Teisipaev 14. august Sagadi mõis Raido ja Maiken plaanivad pulmapidu ja laulatustseremooniat mahajäetud kloostrihoones
"… Võib-olla kaitseväe kaplan aitab ka juba, kes meiega Afganistanis on praegu… Selline vägev saal meil siin, midagi rohelist** on siia kindlasti vaja…"
Õnneks on Talibi vastu paisatud palgasõdurite isiklik jätkusuutlikkus moodsale jalaväele kohaselt niude- e kubemeturvisega (lühidalt türvisega) kindlustatud ennemini rahuliku kui vaenuliku elanikkonna poolehoiu võitmisel. Nii on ka kohalike elanikega suhtlemine kõrvuti isevalmistatud lõhkekehade avastamisega EV kaitseväe väljaõppes tähtsal kohal. Estcoy-15 täidab Helmandi provintsis lahingu-ülesandeid novembrist 2012 ning kavakohaselt naaseb mais 2013. Usutletavaks on kpt Tõnis Metjer, kes sai teenistuse ajaks välisriigis majori ajutise sõjaväelise auastme. Intervjuud on 18. XII 2012 vahendanud 1:1 nii PM-online kui Delfi—EPL-online.
Sissejuhatuseks sõnas kapten Metjer:
Meie baasi [esimese kuu kestel] sisuliselt rünnatud ei ole. Oleme suutnud vastast oma baasist eemal hoida ja säilitanud julgeoleku-mulli [loe: hapra turvaala], mille lõi eelmine kompanii [Estcoy-14— mjr Eero Aija uhtimisel]Eesti lahinguüksuse ülesandeiks on…
… opereerida kõrbepiirkonnas ja hoida seal vastast seotuna, et neil ei oleks ressursse rohelisel alal* kohalike [Afganistani Islamivabariigi] julgeolekujõudude vastu võitlemiseks. Sellega anname kohalikule valitsusele ja julgeoleku-jõududele paremad võimalused turvalisuse ning normaalse elukeskkonna tagamiseks rohelisel alal [---] aitame läbi oma tegevuse nende turvalisust tagada. Kahel korral oleme toetanud ka kohaliku politsei tegevust kõrbealal.Ja vastus küsimusele:
Kuidas v õ i k s iseloomustada piirkonnas tegutsevat vastast? — Vastane on väga tark. Neile on selged meie jõukasutusreeglid, meie luurevahendite võimekus ja meie vastutusala piirid. Seda kõike kasutavad nad oskuslikult ära. Loomulikult jäävad nende tulejõud ja kaitse meile alla puhtsõjaliselt tasandilt vaadates, kuid kohalikul väljal mängimine on nende eelis. Nad valivad hoolikalt lahingut, on väga liikuvad ega lase end lahinguga siduda nii, et see võiks neile saatuslikuks saada. Neil on väga arenenud käsuliin, ka logistika. Vastast alahinnata kindlasti ei saa ega tohi.Kevadeni 2013 Afganistani lähetatud Eesti kontingendi ülem on kol-ltn Toomas Möls. Estcoyd patrullbaasis Pimon juhib mjr Tõnis Metjer. Logistilist tugiüksust NSE-14 Camp Bastionis (alates 2014 Camp Shorabak Helmandi provintsis Lashkar-Gah's) juhib kpt Rauno Mäe. Peale jalaväekompanii ja tugiüksuse kuuluvad Afganistanis tegutseva Eesti kontingenti ka staabiohvitserid ja lähikaitse-meeskond. Lisaks on Eesti lähetanud Afganistani pidevalt korraga 5 kuni 10 rahuotstarbelist (tsiviilmissiooniga) abilist, kelle jätkuv viibimine seal muutub NATO üksuste väljatõmbumisega aastast 2014 tõenäoliselt võimatuks.
TÕSIELU-SARI NORRAKATE ARGIÕUDUSTEST AFGANISTANI SÕJAS
⋙ N o r g e i k r i g (©NRK, 2011) ⋘
————————————————————————
MÄRKUSI & FAKTE:
Välismissioonid…
… v.a Horvaatia (1995)
… on Eesti sõjaväelasi viinud ikka ja aina Allahi-usuga maailma:
• Bosnia—Hertsegoviinasse (alates 1996… hetkel staabiohvitseridega)
• Liibanoni demilitariseeritud ala ÜRO valvemissioonile UNFIL (1996-1997, 2015…)
• Lähis-Itta ÜRO juhitud UNTSO vaatlusmissioonile (alates 1997)
• Iraaki (alates 2003, 2009-2011 staabiohvitserid)
• Kosovosse (alates 1999, alates 2010 staabiallohvitserid)
• Afganistani (2003-2014)
• Malisse (alates 2013)
• Kesk-Aafrika Vabariiki (2014)
Afganistan täna
• Afganistani Islamivabariigi sõjavägi, kus on praegu u 190 tuhat meest, pakub nekrutile 4-kuulise väljaõppe, makstes kuus 155$ (USD); kursuse läbinu sõduripalk 230$ kuus; aastaga vahetub sv isikkoosseisust läbilõikes 25%, millest pool tuleneb deserteerumisest (David Zucchino, Afghan army recruits… LAT 2. II 2013)
• Afganistani politseis on u 150 tuh meest; politseinikuks saab 1 v 2-kuulisel kursusel, reapolitseiniku kuutasu 180… 224$ (USD); piirkondlik kaadrinappus, deserteerumised, ka rühmiti + suhteliselt suur suremus muudavad politsei ebakindlaks — nii on aastal 2012 tapetud 5 politseinikku päevas ja viimase 11 aasta kestel keskeltläbi 3 päevas => kadu 1% aastas; iga päev pageb politseiüksustest keskmiselt 60 afgaani => koosseisu-kadu 15% aastas (Weder sinnvoll noch nachhaltig. Spiegel, 52/2012, lk 34jj; . ARD )
• Afganistani Islamivabariigi jõuametid (sõjavägi, politsei, piirivalve), kus on praegu u 333 tuh meest, peavad NATO poolt AD2010 seatud kava järgi täieliku vastutuse oma riigi julgeoleku eest üle võtma AD2014 lõpuks, nii kinnitas NATO pskr Anders Fogh Rasmussen seda ka oma 31. XII 2012 avalduses.
• Vägivald Afganistanis on NATO raporti järgi viimasel aastal taandunud 7%; AD2012 sai Afganistanis surma u 400 ISAF-i sõdurit, neist 295 USA ja 43 ÜK sõjaväelased; 2011 sai surmaa 543 ISAF-i sõdurit, neist 404 USA sõjaväelased; enim langenuid 800 oli AD2006. Afganistani jõuameteis on viimasel aastal hukkunud u 2500 afgaani, sh 1050 sõjaväelast (AP, Afghan violence falls in 2012, 30. XII 2012)
• Afganistanis surma saanud EV kaitseväelasi on 9 (üheksa) e kolmandik kõigist pärast taasiseseisvumist rahu ajal, ilma Eesti-poolse sõjakuulutuseta välimissioonidel hukkunud (33) sõjaväelastest; EV-st on välismaal sõjalises lähetuses käinud u 2300 sõjaväelast, hukkunud on 12, sh 2 Iraagis, 1 Kosovos (Veteranpoliitika… Võrumaa Teataja, 14. XI 2012) •
Afgaane (sissid+tsiviilelanikud) sai AD2012 surma u 4000, sh u 3000 sissi; AD 2011 hukkus 5000 afgaani, sh üle 3500 sissi (AP, Afghan violence falls in 2012, 30. XII 2012)
————————————————————————
* Roheline ala võib evida Helmandis mitut vastandlikku tähendust:
(a) anastajale (okupandid, intervendid) suhteliselt turvaline, erapooletu v sõbralik keskkond sissisõja-tandril;
(b) islamistide kontrollitav ala, sest…
** Roheline on islami püha (Koraani) värv, kuna legendi järgi kirjutati pühakiri teatud taime (datlipalmi) lehtedele, samuti kasutati palmi algupäraselt sakraalehitusis;
(c) kõrbeala vastand — Helmandi jõe haljendav org, mida elustab niisutuskanalivõrk, mille rajamist 1950-ndil rahastas USA.
Nii on Helmandi roheala varem olnud Talibani elu- ja pelgupaik, erinevalt Bagdadi "rohelisest tsoonist" — AD 2003 Iraaki rajatud USA enklaavist, mis isoleeris rahvusvahelised koalitsioonijõud väljaspool möllavast mässust. Lähemalt vt II ptk: "Roheline tsoon" — Toby Harndeni rmt: Surnuist tõusnud mehed. Tln, 2012, 499lk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar