laupäev, 27. aprill 2013

KGB—EE

Mida tänases Eestis teha KGB-paberiga, kui see lagedale ujub ja meile must-valgel möödanikku paljastab: kes, mida ja mismoodi nuhkis sinu ja su sõprade järele?

Arvatavasti lähed seda dokumenti mõne parema tuttava ja sõbraga — nuhi omaaegse ohvriga — jagama, et ühiselt üles soojendada meenutusi ja kahtlustusi, üksteisega arutada, vaielda… Tekib ehk väike kodukootud dispuut. Nuhi enda nina alla minna… Pole enam vaja… Kui ta pole veel elus, siis on ta õnnelikult surnud. Dialoogi vastaspoolega ei teki, rääkimata laiemast diskussioonist.

Kui te peale muu juhtute jätkuvalt meedias tegutsema, siis võib selline mälestuste heietamise lugu, niisama poolikuna vormuda… publitstikaks. Nii nagu juhtus Eesti Ekspressis nr 10 (1213), mille külgedel Madis Jürgen n-ö uurib «Kes meist oli KGB agent Leo?»

OTSIME ELAVAT! LEIAME LAIBA. Paljastus ilmus poolteist kuud hiljem — vrd Madis Jürgeni «KGB agent “Leo” on teada» Ekspress-online 25.4.13 kl 7:31 ja «KGB Pealekaebajaks osutus meie enda peatoimetaja» EE-online 27.4.2013 kl 17:50; EE nr 17 (1220) lk 26-28 — kui "uuriv ajakirjanik" avastas, et vastus ta küsimusele sisaldus Rahvusarhiivi poolt juba kaheksa aasta eest avaldet ENSV KGB IV osakonna töö-aruandes (Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1958. aastal. Tln, 2005, 223lk). Selles on lausa agendinimede register, 1958. aasta seisuga, ja viide leheküljele 125, kus Leost on juttu kahel korral; Leo agendinime taga on aga Kuldar Raudnask, kelle kodanikunime on KGB töö-aruandes mainitud samuti kaks korda, isikust on KGB tolles aasta-aruandes juttu tervelt kolmel leheküljel. Vaat siis avastust!

Ajakirjanduslik uurimine võikski alata raamatute puurimisest.

Kuldar "Leo" Raudnask-seenior oli siis 22-aastane ja alul mõnda aega jälitatav—töödeldav nuhihakatis, kuni sügisel 1958 teda päris ära värvati. Lõpuks sai TRÜ-s bibliograafi hariduse, töötas žurnalisti ja toimetajana E(R)R-i, RH, TMK + KjaE koosseisudes; aastast 1968 kuulus — peale KGB agentuuri! — N Liidu kompartei ridadesse. Vahepeal võis, ent võis ka mitte külmutatud agendiks olla, küll oli ta agar KGB informaatorina oma elulõpuaastal, mil Kuldar "Leo" Raudnask-seeniori viimseks (?) pealekaebuse ohvriks sai kaastoimetaja Sirje Endre. Esimene ohver oli kaasvõitleja, keda ta tundis posikesepõlvest saati.

MAI 1958. Üliõpilane Raudnask avab oma KGB-karjääri teatega antisovetliku organisatsiooni olemasolust EPA-s, õieti kuulus sinna Raudnask isegi; järelmina läheb ligi neljaks aastaks (1959-1963) koonduslaagrisse Kalju Maasikmäe (*1. IX 1933 Tartu) — vahistatud 5. VI 1959, mõistab ENSV üle(m)kohus ta 18. VIII 1959 süüdi noorte vastupanu-organisatsioonis Must Rist tegutsemise eest 1957-1959 Tartus; Maasikmäe karistus Mordva ANSV-s lõpeb 23. II 1963.

EKSPRESSUURIMUS PÕRUB KOLINAGA. Vähemalt KGB-huvilisele üldsusele on "uuriv ajakirjandus" pakkunud taas naeruväärse ristpiste-tikandi, millega ajakirjanik käsitlusalust asja pigem ähmastab kui selgitab. Madis Jürgen on avaldanud varemgi sarnast magedat pro- või kvaasisovetlikku harduspublitsistikat. Kommentaari vt Isekirja postituse «Eesti riik sai vastu magu» lõpus!

Selmet ajakirjandusliku juurdluse tulemus julgelt välja kirjutada, Jürgen üksnes vihjab tuvastatud agendile, kes oli oktoobris 1985 KGB operatiivtöötajale Andrei Gruzinile käinud keelt kandmas Sirje Endre peale, misjärel viimast ei lastud Belgia-reisile. Raudnaski osa kogu loos võtab Jürgen aga kokku nii:
Kuldar Raudnask, prillidega tagasihoidlik mees… [tema] kirjutatud tööliste portreelugudest [---] õhkub inimlikkust. Raudnask oli hea inimene, selles pole põhjust kahelda. [---] Kas Raudnask "Leost" midagi teadis? Ei oska öelda. Vaevalt ta seda [KGB agentuur-ettekannet] … kirjutas.
Muidugi, kirjutaja oli hoopis ltn Gruzin, seda ju näeb iga lehelugeja isegi. See aga, mida kirjutab Jürgen, pole AJA-, vaid ILU-kirjandus! Kollane ajaviide. Asi EE külgedel lõppenukski pelga müstifikatsioonina, kui esimese artikli juures (lk 14) poleks toonase toimetuse kabinettide jaotusega fotoskeemi.

Kommentaari asemel eritlegem siis toda Eesti NSV KGB Tallinna jaoskonna V osakonna noorem-operatiivvolinik leitnant Gruzini allkirjaga agentuur-teate lõimele punutud Ekspress-lugu.
  1. Ettekanne Endre kohta pärineb kõige tõenäolisemalt tema suguseltsi väljasõidu-toimikust. Need toimikud on põhimõtteliselt kõigile huvilistele riigiarhiivis kättesaadavad.
  2. Agent Leo, kelle informatsiooni ltn Gruzin selles teates vahendab, on hästi kursis komparteiliku kultuuriohjamise tollaste oludega, rääkimata kirjastuse—toimetuse-sisestest intriigidest, seega võis ta olla positsioonikas ja üsna kogenud tegelane, n-ö vana kala. Või siis ülimalt vaistlik ja tähelepanelik algaja. Esimesel juhul tuleb kõne alla iga juhtiv kuju toimetuses, alates Raudnask-seeniorist. Aga toimetuses jagus ka püüdlikke noori, Jürgen ise k.a.
  3. "Ajakirjandusliku juurdluse" käigus küsib Jürgen kommentaare—arvamusi—kahtlustusi vähemalt 7 asjaosalise käest — just nõnda paljusid intervjueeritud endisi kolleege artiklis mainitakse: Sirje Endre, Jaak Allik, Hans H Luik, Urmi Reinde, Vallo Raun, Tiiu Pohla, Jaan Ruus. Mõni neist jätab arvamuse enda teada, aga on piisavalt ka neid, kes Madis Jürgenit mõistatamisel abistavad, st kahtlustusi suunistavad. Nii "vaeb Ruus mitmeid variante", Luik on "üsna kindel", Reinde "nimetab koputaja nime" ja lisab: «Sellest rääkisid ju kõik!»
  4. Jürgen saab mingisuguse piiritletava tulemi. Sellest aga ei jõua lugejani muud kui eksitav teave, et agent on tänaseni elus — Raudnask-seeniori sünni÷surma daatumid on 20.3.1936÷27.10.1985 (!) — sellisele, teistest siiski eakamale, kuid elusale agendile, osutab ka insinueeriv pöördumine artikli lõpus, kus sõna "vana" pruugitakse topelt.
Niisugune oli toimetuseelu 27 aastat tagasi. Tänases Eestis on vana agendi Leo elu kindlasti kahvatum ja üheplaanilisem. Või mis? Mõtled ka vahel endiste aegade peale, agent Leo, vana kolleeg?
Kes too Leo siis ikkagi oli, tuli avalikkusel mõistatada… Või loodeti EE-s äkki sellele, et mõne teisegi agendi jutupaelad vahepeal sõlmest lahti läevad? — Ekspress-jama.


JÄRGNEV OLETUS ON VÄLMUNUD PÄRAST EKSPRESSI KÜÜNDIMATU UURIMUSE AVAOSA ILMUMIST:
Olgu pealegi… Kõige kahtlasem Madis Jürgeni küsitletute hulgas mõistagi oli ja on Tiiu Pohla, kes endagi sõnul töötanud mitmes KGB-ga lähipuutes olevas ametkonnas (KGB variorganisatsioonid: VEKSA, Inturist ja ERR-i välissaadete toimetus). Siiski tundub, et KGB nii sügavale oma konspiratsioonis ei kaevanud, et agendile panna vastassoo-tunnusega nime — naised Leo agendinime puhul kõne alla ei tule. Artikli juurde (lk 16) on lisatud ülevaade kah toimetuses töötanud, kuid artiklis küsitlemata—käsitlemata isikuist. Nende hulgas on vaid 2 meest: Jaak Lõhmus (*1955) ja Madis Kolk (*1953). Vihjekunsti krooniks on aga lk 14 toodud skeem, kuhu lisandub varem sootuks nimetamata meesisik, fotokunstnik—graafik ja raamatukujundaja Alar Ilo (*1952 — vanim sõelale jääv mees). Sügisel 1985 oli ta kirjastuse Perioodika ja selle alla kuuluva TMK+KjaE ühendtoimetuse fotokorrespondent, graafik ja tehniline toimetaja, skeemi järgi Urmi Reinde kabinetikaaslane — ilmselt tahtiski EE vihjata temale?


ALLIKAD JA TÕMMISED: Madis Jürgen «Kes meist oli KGB agent Leo» 7. märtsi Eesti Ekspressis + «KGB agent “Leo” on teada» 25. IV 2013 EE-s

2 kommentaari:

Holger Kaljulaid ütles ...

Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu j. a Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö tulemuste kohta 1958. aastal

Kuldar Raudnaskit ehk KGB agenti Leo puudutav katkend:

«Agentuurtoimik "Vandenõulased"

Toimikus esineb kaks isikut:

MAASIKMÄE, Kalju Kristjani p, sünd 1933. a, parteitu, töötab Eesti Projektis isnenerina, elab Tartu linnas;

ABEL, Ivar Ludvigi p, sünd 1934. a, parteitu, Eesti Põllumajanduse Akadeemia maakorraduse teaduskonna V kurususe tudeng.

Töölemist alustati 1958. a mais TRÜ tudengilt Radnaskilt tulnud avalduse põhjal, milles oli öeldud, et Maasikmäe kuulub mingissse Nõukogude-vastasse põrandaalusse noorteorganisatsiooni, mis eksisteerivat EPA tudengite seas, ta oli sellest kuulnud Maasikmäe enda käest.
Vestluses operatiivtöötajaga ütles avalduse autor, et Maasikmäe on tema lähedane sõber, kellega tal on sageli vestlusi poliitilistel teemadel, ja ühe sellise ajal 10. mail olevat Maasikmäe talle öelnud, et EPA tudengeil on Nõukogude-vastane noorteorganisatsioon, ja teinud ka avalduse autorile ettepaneku sinna astuda. Praegu hoiduvat organisatsioon paljastamise kartuses avalikest väljaastumistest ja tegelevat rahvusliku kirjanduse hankimise ja selle levitamisega oma liikmete seas ning astuvat avalikku võitlusse "V kolonnina" ainult sõja vms sündmuste korral. Maasikmäe isikut kontrollides tuvastati, et kodanliku korra ajal oli tema isa olnud vapside fašistliku organisatsiooni aktiivne liige. Tema naisevend Peetso, Ülo Aleksandri p mõisteti 1950. a Nõukogude võimuorganite poolt süüdi kui Tartu linnas eksisteerinud Nõukogude-vastase põrandaaluse noorteorganisatsiooni "Sini-must-valge" liige.
Saadud andmeid arvestades loodi avalduse autoriga operatiivne kontakt, seejärel kohtus ta meie ülesandel töödeldavaga uuesti, viimane kordas varem tehtud ettepanekut organisatsiooni astuda.
Pärast seda, kui sai täpsustatud mitu meid huvitavat küsimust EPA-s tegutseva Nõukogude-vastase organisatsiooni kohta, nõustus Raudnask organisatsiooni astuma. Selle vestluse käigus õnnestus tal välja selgitada, et organisatsioon tegeleb programmi välmimisega, mille üle käivad veel vaidlused. Üheks selle punktiks olevat Eesti väljaastumine NSV Liidust. Seni vältivat organisatsioon avalikku tegevust, millest võiks jälgi jääda, tegeledes vaid raamatute hanikimise ja vahetamisega. Organisatsiooni liikmed käivat koos poliitikat arutamas ja omavat relvi.»

[Jätkub]

Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1958. aastal. Tln, 2005, lk 123-125.

Holger Kaljulaid ütles ...

Agentuurtoimikust "Vandenõulased" KGB 1958. aasta tööaruandes. Lõpp.

«Organisatsiooni liikmed käivat koos poliitikat arutamas ja omavat relvi.
Et neid andmeid kontrollida, paigutati Maasikmäe korterisse meede litera N [teleaudiosüsteem], see osaliselt kinnitas andmeid töödeldava rahvusliku meelsuse ja selle kohta, et ta levitab Nõukogude-vastast kirjandust. Lisaks fikseeriti tema kõnelus tundmatu mehega, kelle nimi on Peeter, nende vestlusest nähtub, et nad rääkisid rahvuslikult meelestatud eestlaste ühendamisest. Hiljem tehti kindlaks, et Peeter on TRÜ arstiteaduskonna IV kursuse üliõpilane.

KINK, Peeter-Jaan Herberti p, sünd 1937. a, rahvuselt eestlane, parteitu.

Seoses sellega, et Raudnaski andmed leidsid kinnitust, värvati ta agentuurvõrku pseudonüümi "Leo" all. Jätkates litera N meetme [loe: kaugkuuldeseadme] rakendamist, fikseeriti töödeldava vestlus kellegi "Puškiniga", millest nähtus, et viimane on samuti ta mõttekaaslane. Muuseas räägiti, et agent Leo tuleb kaasata kirminaalsesse tegevusse. Varsti pärast seda andis Maasikmäe agendile Hitleri raamatu Mein Kampf eessõna tema enda tehtud tõlke, palus parandused oma käega tõlketeksti kanda, seejärel tõlge koju viia ja puhtalt ümber kirjutada, mustand aga hävitada. Ta tegi ettepaneku, et agent Leo hoiaks puhtandit oma kodus.
Edasise töötluse käigus tehti agent Leo kaudu 1958. a detsembris kindlaks, et "Puškin" on ABEL, Ivar.
Vastavalt antud asja agentuur- ja operatiivplaanile töödeldakse praegu Maasikmäed, rakendatakse meetmeid Abeli agentuurse jälgimise tagamiseks selgitamaks nii täielikumalt välja tema Nõukogude-vastast tegevust. Maasikmäe lähedase suhte Kink, Jaan-Peetri agentuurse jälgimise tagamiseks on tema lähikonnast soetatud agent Heus, TRÜ arstiteaduskonna III kurususe tudeng, kes Kingiga lähedalt suhtleb. Pärast vastavat kontrolli lülitatakse agent teda töötlema.
Edasiste abinõude sihiks on organisatsiooni koosseisu ja selle praktilise Nõukogude-vastase tegevuse väljaselgitamine.»

Allikas: Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1958. aastal. Tln, 2005, lk 123-125.