esmaspäev, 23. veebruar 2026

Rahulõim II

Kui kuri kavatsus või võimsate riikide vallutustung üle määratu ala käristab tsivilisatsiooni raamistiku ribadeks, seisab reainimene ületamatute katsumuste ees. Temasuguse jaoks on kõik teisiti, puruks ja maatasa. Siin sel vaiksel pärastlõunal seistes värisen ma üksi mõttest, mis tegelikult juhtub miljonitega praegu või ajal, kui nälg maad varitseb. "Inimvalu hindamatut summat" — nagu seda nimetatud on — ei suuda kokku arvutada keegi. Meie ülim ülesanne ja kohus on kaitsta reainimese elamut uue sõjaõuduse ja viletsuse eest. Selles oleme kõik ühte meelt. 

Meie Ameerika sõpradest sõjaväelased, kuulutanud välja üldise julgeoleku-strateegia ja arvutanud kokku olemasolevad ressursid, liiguvad alati järgmise sammu – nimelt meetodi juurde. Ka siin valitseb laia põhjaga leppimus. Maailma-organisatsioon eeskätt sõja ärahoidmise nimel on juba loodud. Juba toimib Rahvasteliidu järglane ÜRO koos USA otsustava panuse ja kõigega, mis seega kaasneb. Me peame tagama selle viljaka toime tegelikkuses, mitte mängult, toime läbi jõu, mitte sõnadevahu, et siit tõuseks tõeline rahutempel, mille seinu kunagi ehivad rahvaste kilbid, et see ei kujuneks kõigest juhikabiiniks Paabeli tornis. Enne kui loobume relvastumise tõotusist riigikaitseks, peame olema kindlad, et meie tempel on ajuliiva või soolauka asemel rajatud kaljule. 

Igaüks kel silmi, näeb et see tee meie ees saab olema samavõrra raske kui pikk, kuid koos vastu pidades, nagu kahes maailmasõjaski – kuid kahjuks mitte nende vahel – ei saa ma kahelda, et lõpuks saavutame ühise sihi. 

Mul on siiski selgepiiriline ja praktiline tegutsemiseede. Kohtud ja kohtunikud võivad olemas olla, aga ilma šerifi ja konstaablita nad toimida ei saa. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peab pakiliselt täiendama rahvusvaheliste relvajõududega. 
(●●●)


Kommentaare ei ole: