Üle Euroopa ulatuva rudeesriide taustal on ärevuseks muidki põhjusi. Itaalias on Kommunistlik Partei tõsiselt kimpus, olles sunnitud toetama kommunistliku koolitatusega marssal Tito nõudeid Itaalia endisele alale Aadria rannikul. Sellegipoolest on Itaalia tulevik kaalul.
Keegi ei suudaks kujutleda uudetavat Euroopat tugeva Prantsusmaata. Kogu oma avaliku elu töötasin tugeva Prantsusmaa nimel ega kaotanud kunagi, isegi süngeimal tunnil usku tema hüveollu. Ma ei kaota usku nüüdki. Ent paljudes riikides, Venemaa piirest eemal ja üle ilma on loodud kommunistide viiendaid kolonne, kes tegutsevad kommunistliku keskuse juhtnööridele täielikult alluvas ühtsuses. Peale Briti Rahvasteühenduse ja Ameerika Ühendriikide, kus kommunism on alles lapsekingades, seavad komparteid ehk viies kolonn kristliku tsivilisatsiooni kasvavate väljakutsete ja ohu ette.
Need on nukrad teadvustust nõudvad tõsiasjad kõigi jaoks võidu lävel, mille saavutamist tiivustab nii suurepärane relvavendlus vabaduse ja demokraatia nimel; kuid peaksime olema väga rumalad, et neile mitte silma vaadata kuni aega veel on.
Väljavaated on samuti murettekitavad Kaug-Idas ja eriti Mandžuurias. Jaltas sõlmitud leping, milles ma osalesin, oli Nõukogude Venemaale äärmiselt soodne, kuid see sõlmiti ajal, millal keegi ei saanud kinnitada, et sõda Saksamaaga ei veni üle 1945. aasta suve—sügise ja mil paremadki hinnangud ei võinud eeldada, et sõda Jaapaniga veel 18 kuud kestab pärast sõjalõppu Saksamaal.
Teie siin maal olete kõik nii tublid Kaug-Ida asjatundjad ja nii pühendunud Hiina sõbrad, et mul ei ole vaja sealset olukorda selgitada. Siiski olen pidanud oma kohuseks kirjeldada seda ühtviisi üle Lääne ja Ida maailmale langevat varju.
(●●●)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar