laupäev, 16. veebruar 2008

AJALOOLISE ISEKIRJA AVALUGU

Isekiri nr 1, detsember 1982.

Toimetaja kiri

Maailma tohutu progressi tõttu suureneb üha ka teabe hulk. Seetõttu tekib rohkesti probleeme seoses informatsioonivahendite töö täiustamisega. Pidevas kasvuhoos on ka ühiskondlik-poliitiline teave, mille hulk suureneb kogu maailma ning ka üksikriikide ühiskondlik-poliitiliste arengutega. Infovahendite ebatäiuslikkus, informatsiooni kohatine pealiskaudsus, varjamine või vastukäivus näitavad, et seni pole küllalt tähelepanu pööratud teabe levimise soodustamisele. Eriti teravdab kriitilist olukorda massimeedias mõningate valitsuste ja riikide vaba infoleviku vastu suunatud poliitika, mis eelkõige väljendub ainult valitud teabe esitamises ning ülejäänud teabe varjamises või moonutamises. Selline olukord teabemaailmas teeb raskeks infotarbija olukorra, takistades tegemast erapooletut ja tarbijale kasulikku valikut.


Pidades silmas
NSV Liidu konstitutsioonis tagatud südametunnistuse-, sõna- ja trükivabadust, samuti

pidades silmas
ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni 18. artiklit, mis tagab vabaduse kuulutada oma usku või veendumusi avalikult, samuti

pidades silmas
ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni 19. artiklit, mis tagab õiguse veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabale avaldamisele ja mis kätkeb vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiiridest sõltumata —

pidades silmas kõike eelpool toodut — ilmubki meie Isekiri.

Meie ajakiri on isekirjastuslik, mis tähendab, et ta ei allu riiklikule tsensorile. Isekiri pühendub teabe vabale levikule Eestis ja püüab asjatult mitte korrata ENSV ametlikus ajakirjanduses avaldatud informatsiooni, küll aga kavatseb vastu astuda moonutustele ja võltsingutele ENSV ametlikus ajakirjanduses. Peamiseks püüdluseks Isekirja toimetusele on vaba, tsenseerimata, kuid tõele põhinevate uudiste ja mõtete edastamine oma ajakirja veergudel.

Kommentaare ei ole: