Isekiri nr 1, detsember 1982
Ametlikel andmeil (1979) on ENSV-s eestlasi 64%, kusjuures Tallinnas 51,2% [---]. Mitte-eestlaste sissevoolu soodustatakse peamiselt maa üle-industrialiseerimisega. Uueks sammuks sel venestamise teel on kava rajada Muugale Balti mere suurim sadam, milleks kasutatakse ka mitmete Soome firmade abi. Praegu käivad kolme ehitusfirma läbirääkimised Moskvaga 390-miljonilise (rbl) tehingu sõlmimiseks. Kolmteist Eesti kodanikku saatis Soome töösturitele kirja, milles tuntakse muret sadamaehitusega kaasneva 100000 töölise sissetoomise pärast Tallinna, mille tõttu Eesti pealinnas eestlaste osakaal võib väheneda 35%-ni. Suurt hulka töölisi vajatakse nii ehitustöödele kui ka nendega kaasnevate suurte juurdepääsuteede rajamisele, kuna endised muutuvad ebapiisavaks sadama veosekäibe paisumisega 2,5 korda, võrreldes vana Tallinna sadamaga. Kirjas Soome töösturitele kutsutakse neid arvestama eestlaste rahvuslike huvidega ja katkestama sadama ehituse toetamine. Kirjale on alla kirjutanud ka paljud tuntud teisitimõtlejad: Eva Ahonen, Heiki Ahonen, Rein Harjukese, Ülle Einasto (sisearhitekt), Ilse Heinsalu, Karin ja Urmas Inno, Lagle Parek, Arvo Pesti (ENSV endise kõrg- ja keskhariduse ministri poeg), Endel Ratas, Priit Silla, Enn Tarto, Erik Udam.
Hortus Musicus vangis
Varajase muusika ansambel pidi esinema kontsertidega Rootsis seoses TRÜ 350. aastapäeva tähistamisega. Esimene kontsert pidi toimuma 3. novembril Stockholmis, kuid ansambel ei tulnud. Põhjus oli see, et ühele Hortus Musicuse liikmeist ei antud poliitilise ebausaldatavuse pärast väljasõidu-viisat, mispuhul teised asusid seisukohale, et nad ilma temata välja ei sõida. Nõukogude kultuuriatašee Stockholmis seletas juhtumit kui arusaamatust kontserdiplaanide koostamisel – umbes samal ajal tähistati ka kollektiivi juubelit. Samal ajal viibis Rootsis Tartu ülikooli juubeli ja Rootsi kuninga Gustav II surmaastapäeva puhul külas TRÜ rektor Arnold Koop koos abikaasaga. Mõlemad viibisid ka Rootsi kuninga vastuvõtul.
Arvo Pärdi debüüt välismaal
27. novembril 1982 toimus tema teose “Johannese passioon” esiettekanne Müncheni Luuka kirikus. See piibliaineline muusikateos valmis Baieri Raadio tellimusel ja kanti otse üle ka Süddeutsche Rundfunki raadios. 70-minutise teose esiettekandel oli ka autor ise, rohkesti eestlasi ning ajakirjanduse esindajaid. Teos jäi küll vähepärdilikuks, siiski võlus see oratooriumilaadne teos oma originaalsuse ja mitmepalgelisusega, milles võisid veenduda ka Eesti muusikasõbrad, kes on varustatud küllalt kvaliteetsete raadiotega. See oli [Pärdi] 29. teos ning 1., mis valminud välismaal.
[Ülal parempoolsel pildil CD kaas sellesama teose salvestisest, mis kujunes Arvo Pärdi pagulasloome avalöögiks Läänes. Pealkiri: Johannese passioon (Passio Domini nostri Jesu Christi secundum Joannem) - tekstiga Johannese Evangeeliumi 19-2o-st ladina keeles - kestus 75´ - esiettekanne 27. novembril 1982 Münchenis – esitajad: Wilfried Vorwold (bass), Heinrich Weber (tenor), Karin Hautermann (sopran), Renate Freyer (alt), Anton Rosner (tenor), Guido Kaiser (bass), Rudolf Joachim Koeckert (viiul), Peter Wöpke (tšello), Walter Clement (oboe), Achim von Lorne (fagott), Elmar Schloter (orel), Baieri Raadio koor, dirigent Gordon Kember - tellija Baieri Raadio - kirjastaja Universal Edition]
LÜHISÕNUMEIDMure eestlaste osatähtsuse vähenemise pärast
Ametlikel andmeil (1979) on ENSV-s eestlasi 64%, kusjuures Tallinnas 51,2% [---]. Mitte-eestlaste sissevoolu soodustatakse peamiselt maa üle-industrialiseerimisega. Uueks sammuks sel venestamise teel on kava rajada Muugale Balti mere suurim sadam, milleks kasutatakse ka mitmete Soome firmade abi. Praegu käivad kolme ehitusfirma läbirääkimised Moskvaga 390-miljonilise (rbl) tehingu sõlmimiseks. Kolmteist Eesti kodanikku saatis Soome töösturitele kirja, milles tuntakse muret sadamaehitusega kaasneva 100000 töölise sissetoomise pärast Tallinna, mille tõttu Eesti pealinnas eestlaste osakaal võib väheneda 35%-ni. Suurt hulka töölisi vajatakse nii ehitustöödele kui ka nendega kaasnevate suurte juurdepääsuteede rajamisele, kuna endised muutuvad ebapiisavaks sadama veosekäibe paisumisega 2,5 korda, võrreldes vana Tallinna sadamaga. Kirjas Soome töösturitele kutsutakse neid arvestama eestlaste rahvuslike huvidega ja katkestama sadama ehituse toetamine. Kirjale on alla kirjutanud ka paljud tuntud teisitimõtlejad: Eva Ahonen, Heiki Ahonen, Rein Harjukese, Ülle Einasto (sisearhitekt), Ilse Heinsalu, Karin ja Urmas Inno, Lagle Parek, Arvo Pesti (ENSV endise kõrg- ja keskhariduse ministri poeg), Endel Ratas, Priit Silla, Enn Tarto, Erik Udam.
Hortus Musicus vangis
Varajase muusika ansambel pidi esinema kontsertidega Rootsis seoses TRÜ 350. aastapäeva tähistamisega. Esimene kontsert pidi toimuma 3. novembril Stockholmis, kuid ansambel ei tulnud. Põhjus oli see, et ühele Hortus Musicuse liikmeist ei antud poliitilise ebausaldatavuse pärast väljasõidu-viisat, mispuhul teised asusid seisukohale, et nad ilma temata välja ei sõida. Nõukogude kultuuriatašee Stockholmis seletas juhtumit kui arusaamatust kontserdiplaanide koostamisel – umbes samal ajal tähistati ka kollektiivi juubelit. Samal ajal viibis Rootsis Tartu ülikooli juubeli ja Rootsi kuninga Gustav II surmaastapäeva puhul külas TRÜ rektor Arnold Koop koos abikaasaga. Mõlemad viibisid ka Rootsi kuninga vastuvõtul.
Arvo Pärdi debüüt välismaal
27. novembril 1982 toimus tema teose “Johannese passioon” esiettekanne Müncheni Luuka kirikus. See piibliaineline muusikateos valmis Baieri Raadio tellimusel ja kanti otse üle ka Süddeutsche Rundfunki raadios. 70-minutise teose esiettekandel oli ka autor ise, rohkesti eestlasi ning ajakirjanduse esindajaid. Teos jäi küll vähepärdilikuks, siiski võlus see oratooriumilaadne teos oma originaalsuse ja mitmepalgelisusega, milles võisid veenduda ka Eesti muusikasõbrad, kes on varustatud küllalt kvaliteetsete raadiotega. See oli [Pärdi] 29. teos ning 1., mis valminud välismaal.
[Ülal parempoolsel pildil CD kaas sellesama teose salvestisest, mis kujunes Arvo Pärdi pagulasloome avalöögiks Läänes. Pealkiri: Johannese passioon (Passio Domini nostri Jesu Christi secundum Joannem) - tekstiga Johannese Evangeeliumi 19-2o-st ladina keeles - kestus 75´ - esiettekanne 27. novembril 1982 Münchenis – esitajad: Wilfried Vorwold (bass), Heinrich Weber (tenor), Karin Hautermann (sopran), Renate Freyer (alt), Anton Rosner (tenor), Guido Kaiser (bass), Rudolf Joachim Koeckert (viiul), Peter Wöpke (tšello), Walter Clement (oboe), Achim von Lorne (fagott), Elmar Schloter (orel), Baieri Raadio koor, dirigent Gordon Kember - tellija Baieri Raadio - kirjastaja Universal Edition]
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar