Meie trüki- ja eetrimeedias on märgata ohu märke, mis eesti ajakirjanduse usaldusväärsuse küsitavaks muudavad, vahendas SL Õhtuleht täna pealkirja “Ajakirjandus summutab ebameeldivaid hääli” all ühe kodanikühiskonna-koondise appikarjet.
Nimelt sai Avaliku Sõna Nõukogu (ASN) Kanal-2 toimetajalt kinnituse, et must nimekiri Eesti ajakirjanduses on ikkagi reaalsus. Hiljemalt aastast 2002 kehtib koguni vastav kokkuleppe “suuremate meediakanalite” vahel ja kindlasti on musta nimistusse kantud niisugune organisatsioon nagu ASN, kes vahekohtunikuna on püüdnud meedia ohvrite hääli vahendada. Kuid…
“Keegi ei või enam kindel olla, et (pea)toimetajate sahtlites pole musta nimekirja teistestki ebasoovitavatest inimestest ja organisatsioonidest, kelle suhtlemist avalikkusega takistatakse,” sedastab Epp Lauk ASN-i avalikus kirjas Ajakirjanike Liidule ja küsib õigusega: “Kas sellist ajakirjandust saab usaldada?”
Avaliku Sõna Nõukogu avaldus peegeldab muret eesti ühiskonna avatuse üle ja on tõendiks kodanikeühiskonna vastuolust n-ö suure ajakirjandusega.
Epp Laugu kiri on vastulauseks Kanal-2 uudistetoimetaja Antti Oolo teatele, et ASN pole talle autoriteet. Korralduse eirata ASN-i seisukohtavõtte andis reporter Oolole ta kunagine ülemus, Eesti Päevalehe (Tallinn) peatoimetaja Priit Hõbemägi. Päevalehega konkureerivasse Eesti Meedia kontserni kuuluv Kanal-2 ignoreerib samuti ASN-i järelpärimisi.
Aeg on näidanud, et isegi pärast ASN-iga rahuolematu meedia ühisrinde vastusammu, st alternatiivse Pressinõukogu loomist aastal 2002, on ASN püsinud üldsusele nähtaval ja suutnud isegi moraalset tuge pakkuda neile, kelle õigusi meedia on ahistanud. Aasta 2007 jooksul menetles ASN sõltumatu meediaeetilise koondisena pea sama palju kaebusi kui Eesti suurmeediumide lemmik Pressinõukogu. Kummalegi laekunud kaebuste vahekord 21:24 kõneleb alareklaamitud ASN-i suhteliselt ülekaalukast autoriteedist tuge otsivate kodanike keskel.
Avaliku kirja taustaks on meediakriitiline vaidlus juhtumi üle, kus Kanal-2 oli ASN-i hinnangul rikkunud head ajakirjandustava. Nimelt sügisel 2007 eetris olnud infotainment-programmides: 19. novembri “Võsareporteris” (Peeter Võsa) ja 27. novembri “Reporteris” (Jürgen Fogel).
Nõukogu kirjavahetusest ja otsusest koorub kahtlane tava - nii trüki- kui ka eetriajakirjanduses leviv praktika, kus
kõrvaliste illustratsioonide abil püütakse luua näivtõelustehk teisisõnu: mitu eesti meediumit on oma uudislugudes reaalselt juhtunule uut tähendust lisanud, ühitades algse omavahelise seoseta visuaalset (pilti) ja verbaalset ainest (teksti).
Konkreetne näide paistab tühisena ja kõneleb puuvõra lõikuse tõttu naabrite vahel puhkenud tülist, mille käsitlusse Kanal-2 saateis poogiti mujal filmitud kaadrid tundmatust tugevasti nuditud puust. Sama suundumus on levinud ASN-i järgi aga ka ajalehtedes, kus konteksti moonutamise eesmärgil asjasse mitte puutuvaid fotosid kasutatakse. “Meediaorganisatsioon on neil juhtudel püüdnud varjuda asjaolu taha, et otsesõnu ei ole väidetud seda, mida jutustab materjalide koosmõjust tekkiv uus tähendus.”
Ajakirjanike Liidule läkitatud avaliku kirjaga on ühinenud ASN-i liikmed: Tartu Ülikooli meediaprofessor ja ASN-i esimees Epp Lauk, vabakutseline ajakirjanik, ASN-i aseesimees Margarita Kornõševa, Eesti Tarbijakaitse Liidu juhatuse esimees Enn-Toivo Annuk, Soome Instituudi kultuurisekretär Maimu Berg, Tartu Ülikooli ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni instituudi juhataja Halliki Harro-Loit, BNS-i ajakirjanik Tamara Kalantar, MTÜ Avalik Sõna juhataja Urmas Loit; ERR-i dokumendiarhiivi arhivaar, meediaõpetaja Heidi Tammar, Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Tauno Teder, Eesti Juristide Liidu volikogu liige Triinu Vernik.
Must nimekiri laseb Eesti paljukiidetud ajakirjandusvabadusel toimida mitte niivõrd meediatarbijate kui meedia oma huvides. Ja hoidku Jumal, et need oleks vaid ärilised, mitte poliitilised huvid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar