laupäev, 24. jaanuar 2009

Eesti eetriajakirjandus lennus...

Selle sajandi avakümnendi lõpul on osa eesti meediumidest muutunud kvaliteedi keelualaks

Viimati kasutas Kuku-raadio saatejuht PH otse-eetris saatuslikku fraasi, mis iga terve inimese kuulmismeelt reostab...
... S--- LENDAB VENTILAATORISSE...
Ja vabandas selle peale... See muidugi ei aita. Ei pea just ajusid ragistama arvamaks, mida normaalne raadiokuulaja seepeale tegi. Mina selle raadio peamist arutlussaadet ei saa enam kuulata, igatahes mitte enne, kui kuskilt kostab minuni teade, et see haisukael seal enam häält ei tee. Too tyyp oli ja on tylgastusefekti tekitav... ja ma ei taha kujutellagi, kuhu kyynib selle inimese kujutlusilm
Eks jah, kui teda kuskil kogemata, nt poes juhtud trehvama, siis pole parata. Teleris, kus ta kah on esinenud, ei pea noid meelelahutussaateid ju vahtima. Ja too telesaade, kus tema esines, on olnud niikuinii tyhisest tyhisem. Raadio pilti — Jumal olgu kiidetud! — isenesest (veel) ei levita. Nii sai tema hyperboolitseva jutulaadi kuidagiviisi yle elada, kuid nyyd selle otsustava nupuvajutuse järel pole vist Kuku-raadios kyll enam kuulata mitte kui midagi.

Arvestades riigieelarvelisest Vikerraadiost (ERR) ja eraomandilisest Kuku-raadiost (Trio LSL) viimastel kuudel eetrisse paiskuvat lehka, ei leidu Eesti ringlevis enam nagu yldse kuulamisväärset ajakirjandust.

Eks tule siis paratamatult yha rohkem muukeelse elektronmeediaga harjuda.

TÄIENDUS 2012:  Priit Hõbemägi tõestab oma vastuolulisust. Nii esitab ta vahel teksti, mis (ka heas mõttes) eesti meediakriitika musternäiteks sobib:
Autorisaates loob saatejuht ise endale raamid (formaadi) ja talitab seal õlgede ja pabulate keskel nagu küülik puuris. Aga puur ei kuulu talle, vaid televaatajale. Ja kui küülik (saatejuht) trikitama hakkab, siis saab ta omanikult sugeda. Saatejuht on publiku vang.
Oma poolt kordan, et kuitahes kõrge too hõbeläige mehe nimes ka poleks, on ta ise meediafiguurina kohati tülgastusefektne.

Kommentaare ei ole: