Ei-TEA-Entsüklopeedia (II)

Kirjastus TEA kuulutas mullu oma entsüklopeedia üllitamise eel suurt aadet. Aga seniilmunud 2 köitest nähtub pigem kallak kavala äriprojekti poole. Tundub justkui proovinuks kirjastaja alles siis, kui naiivselt publikult kokku saadud laenuraha käes, selle pealt vaadata nimelt, kelle abiga ja täpsemalt, millise raamatu võiks kokkukühveldatud rahahunniku arvel valmis treida.

• Heiskame aga rahvusluse lipu!
• Korjame ettetellijailt poolsada miljonit krooni ja...
• Eks pärast näe, mis välja tuleb.

ÄRI JA AADE. Majandusliku tõusu ajal tegigi 6 tuhat inimest oma tuhandeile tuule alla — ettemaksuks uue teatmesarja lubajale.

Aga põrsas oli ju kotis, kotisuu umbsõlmes!

Ei saa nõustuda professor Oleski arvamusega, nagu polekski uue entüklopeedia sisu enam nii oluline kui sovetiajal.

Tollal leidus peresid, kes jäid ENE juurde ega tellinud uut [mida siis ei pakutudki]. Ent vaevalt keegi kujutles, et sünkroonselt võiks ilmuda konkureeriv entsüklopeedia. Hetkel oleme niisugusele sünkronismile väga lähedal, sest TEA Entsüklopeedia on andnud selgesti mõista, et tuleb parem ja rahvuslikum kui ENE—EE. Tuleb või mitte, pole oluline. Siin on oluline, kuidas käituvad inimesed, kel on ENE—EE lõpuni välja ostmata.

Heldimusega raamatutellimise kunagisi suurüritusi mälestades ei saa kirjandusprofessor päriselt üle sovetiaja nostalgiast, kuigi siis ilmus Eestis raamatuid sada korda vähem. On raske mõista, et sovetiajal kaalus eestlasele aate üles eksistentsiaalne hirm ja mure rahvusliku tuleviku üle?

Nüüd ju on neidki, kes avalikult tellimuse tühistamisest teatavad. Miks? Ajakirjanik ja kilvar Kalev Vilgats võrdles rohelist uusteost vana punasega, so ENE = Eesti Nõukogude Entsüklopeediaga, ja leidis nii palju puudusi, et pidas tarvilikuks märkida...

... lõpetasin oma otsekorraldusega tellimuse.

Vt kirjutist Ei TEA midagi Pärnu Postimehes 14. XI 2008

Mida  Vilgatsi järgi TEA Entsüklopeedia 1. köites leida võib ja mida mitte?

... et kõvasti on harvendatud endisi saatusekaaslasi [N] liiduvabariike puudutavaid märksõnu ja karmi saatuse eest pole pääsenud ka lätlased—leedulased. Näiteks leedu näitleja Regimantas Adomaitis (*31. I 1937), ometi tuntud nägu ekraanilt. Seevastu tundub, et kuidagi ebaproportsionaalselt palju on tähelepanu pühendatud soomlastele. (...)
Halastatud ei ole Adra Mihklile ehk Mihkel Teinile (1827-58), kes kutsus esimesena karistussalgale vastu astuma ja langes Mahtra sõjas. Ei TEA, miks tema põlu alla pandi? (...)
Sugulussuhete näitamine avab huvilisele mainekaid suguvõsasid, kuid jällegi on kaalukus erinev. Näiteks Gunnar Aarma, Jüri Aarma ja Kiur Aarma? (...)
Küsitav on, millise mõõdupuuga vaeti välismaiseid persoone, kes TEA Entsüklopeedia koostajate silmis trükkimist väärisid. Näiteks Abbas, Ferhat (1899-1985), Alžeeria iseseisvuslane ja poliitik.

Ehk on TEA Entsüklopeedia veebiversiooni kasutajad rahul? Vaatame näiteks, kas saab huviline lõpuks, pärast pikki aastakümneid kestnud aatelist vaikust teada, mida tähendab eesti keeles 'aade'...

Aade, Välis-Eesti perioodiline väljaanne (ringkiri), ilmus 1967–97 Vello Salo toimetatuna Itaalias, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Kanadas ja Eestis (Tartus).

TEA Enstüklopeedia veebiversioon

Mida ei siin ega TEA esimese entsüklopeediaköite paberkandjal ei leia, on selle sõna seletus. Aade peab vist ajalukku jääma — näiteks Eesti Entsüklopeedia 1934. aasta väljaandesse, mis ütleb:

Ideaal ehk aadend ehk paleus, mingi ihaldusväärne kuid lõplikult saavutamatu eesmärk

Veel tähelepanekuid teistelt TEA Entsüklopeedia veebiveriooni kasutajailt:

• Panin otsingusse 'Eskola' ja see prurlollike EI-TEA avas mulle 'Argentiina' artikli...
• Otsides märksõna 'hääl' saI näha miskipärast Hollandi kontuuri, lippu ja pealinna.
• Panin otsisõnaks 'ufo'. Vastus: pealinn Kampala, rahvaarv, lipp jne...