Aastal 2001 alanud USA vallutuskäiku, nagu ka Eesti jt liitlaste praegust okupatsiooni Afganistanis, mida ka rahvusvahelise julgeolekuabina (ISAF) tuntakse, on aeg-ajalt ilustatud veel kui...
- humanitaarmissiooni (afgaanide tervise ja hariduse parendamiseks)
- võitlust terrorismiga (peamiselt al-Qaida ja tolle tugivõrgu vastu)
- võitlust uimastimajandusega (või oopiumituru ümberjagamiseks?)
- ja muidugi sildiga Operatsioon Jätkusuutlik Vabadus (OEF)...
Ega uutegi okupantide eduloole viimse 5 aastaga ühtki uut peatükki ole lisandunud. Seejuures on juba aastaks 2002 võimult, Kabulist jt Afganistani linnadest tõrjutud Talibanil piisanud NYT 30. X 2007 andmete kohaselt üllatavalt väiksest jõust — jätkuvasti on seal võitlusrivis umbes 2500 meest alaliselt (ka talviti), kelle arv võib ajuti neljakordistuda.
Lääneliitlaste üksused, kes kogevad aasta aastalt paisuvaid kaotusi, ei saaks sisside mahasurumisega hakkama aga isegi, kui nende praeguse kontingendi kuni 100-tuhandelist isikkoosseisu 5 korda suurendada, milleks keegi mõistagi pole valmis. Nii leiab näiteks StratFori analüütik George Friedman, kelle meelest peaks al-Qaida vastuvahendeiks olema esijoones luure + salaoperatsioonid + õhurünnakud, samas kui Kabuli kehtiva režiimi ja tähtsamate linnade kontrollimise senine strateegia ei kindlusta Afganistanile päriselt ei turvalisust ega vabadust.
Eesti võimuladvik ja kaitsejõud tõrjuvad endalt okupatsiooni terminit kui tulist tõrva ja eelistavad iga välismissiooni kaunistada kas Eesti riigi või siis vabaduse kaitse õõnsakõlalise loosungiga. Ega niisugune ponnistus sugugi erandlik ole. Ka Saksamaa poliitikud hoiduvad toimuvat sõjaks nimetamast (vt kaitseministri 23. VI 2009 teleintervjuud ARD-s), eelistades eufemisme nagu 'kindlustuspanus' (Stabilisierungseinsatz), mis oleks kõlalt sama süütu kui 'kindlustuse sissemakse', kui Afganistanis poleks oma otsa leidnud juba 35 sakslast.
Eesti Vabariigi kaitsevägi lööb NATO juhtimisel Afganistanis kaasa aastast 2003 ja on seni kaotanud surnuina 4 meest.
Militaarjõu isikkooseis Afganistanis 2009 riigiti
(— hukkunud X 2001... VI 2009)
- Afganistani Armee 95000 (-11152*)
- + 60000 (-712) Ameerika Ühendriikidest
- + 3000 (-120) Kanadast
- + 1500 (-10) Austraaliast
- + 650 Türgist
- + 210** (-2) Lõuna-Koreast
- + 32500 Euroopa Liidust, sh:
+ 9850 (-169) Suurbritanniast
+ 4500 (-35) Saksamaalt
+ 4000 (-28) Prantsusmaalt
+ 3600 (-14) Itaaliast
+ 2000 (-9) Poolast
+ 1700 (-19) Hollandist
+ 1200 (-25) Hispaaniast
+ 1000 (-11) Rumeeniast
+ 700 (-26) Taanist
+ 650 (-1) Belgiast
+ 600 (-4) Norrast
+ 600 (-3) Čehhimaalt
+ 400 (-3) Ungarist
+ 500 (-2) Rootsist
+ 250 Slovakkiast
+ 250 (-4) Eestist
+ 200 (-3) Lätist
+ 200 (-2) Portugalist
+ 200 (-1) Leedust
+ 100 (-1) Soomest
* Afganistani armee hukkunud seisuga 15. V 2009 (Unknown News)
** Lõuna-Korea üksused tõmbusid pantvangikriisi pärast detsembris 2007 Afganistanist välja.
Lisaks vt Associated Pressi ja NYT audiovisuaalset kirjeldust sõduri (Joshua Bernard, 21) surmast Afganistanis siit või siit
10 kommentaari:
Humanitaarabi on Afganistaanis ikka suitsukate! Millest veel võib olla jutt, kui läiblõikes on rahvusvaheline üldsus Afganistaanile rahuliku elu ülesehituseks andnud omapoolset välisabi 5 miljonit eurot päevas, aga sõjalise missiooni kulud võrdluseks on ligi 100 miljonit eurot päevas, millest 70 miljonit kulub iga päev USA poolt Afganistaani saadetud üksuste lahingutegevusele, vägede tagalateenistusele, varustamisele, jne.
Sellest sõjaliste kulutuste kommist tuleb teha järeldus, et Eesti palgasõdurite missioon Afganistanist läheb iga päev maksma viis miljonit krooni = aastas poolteist miljardit krooni. Loodetavasti maksavad osa sellest kinni ikka ameeriklased, britid (kes eestlasei edasi-tagasi lennutavad jms oma taskust teevad?) või maksavad veel mõned muud Eesti liitlased.
Britid on 10. juuli ööpäeva jooksul 8 hukkunud sõjaväelasega seega Afghanistani invasiooni käigus 2001-2009 kokkuvõttes kaotanud 184 sõjaväelast, mis ületas taas senised kaotused Iraagis (179 surnud britiga 2003-2009). Järeldused: okupantide kohaloleku ja isikkoosseisu paisutamisega on konflikt Afganistaanis verisemaks, Iraagis vägede lahkumise taustal aga veretumaks muutumas.
Ameeriklastel ei ole Afganistanis siiski nii suurt inimkaotuste koormust kui iglastel, Pentagoni teatel on Iraagis surma saanud 4314 ja Afganistanis kuus korda vähem (724) USA sõjaväeteenistujat.
Juulikuu 9. ja 10. kinnitati ametlikult Afghanistanis on neil päevadel hukkunute nimed:
Roger HAGERG, 20, Lance Cpl., Marines; Gibsonville, N.C.; Second Marine Expeditionary Force.
John HAYES, 36, Master Sgt., Marines; Middleburg, Fla.; Second Marine Expeditionary Force.
Gregory MISSMAN, 36, Specialist, Army; Batavia, Ohio; Fourth Infantry Division.
Iraagis hukkus samal ajal:
Lucas BREGG, 19, Pvt., Army; Wright City, Mo., First Cavalry Division.
AP-Õhtuleht teatab kurvast rekordist:
Afganistan tõi juulikuu esimesel poolel rahvusvahelistele rahutagamisjõududele (ISAF) 46 hukkunut, neist 24 ameeriklast.
Seni olid praeguste okupatsioonijõudude kõige verisemad kuud Afganistanis läinud aasta 2008 juuni ja august, mil kuu jooksul sai surma 46 võõrväelast. Sügisel 2001 alanud sõjas on langenud viimastel andmetel 1246 rahvusvahelise koalitsiooni sõjaväelast.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=338031
Suur liitlane ei märkagi Eesti NATO-ponnistust /Tiny Estonia is being overlooked by the U.S. (http://blogs.wsj.com/washwire/2009/09/24/us-overlooks-estonias-effort-in-afghanistan/)
Wall Street Journal blogi Washington Wire's diplomaatiline raport Yaroslav Trofimovi sulest:
Ehkki NATO usaldusväärse partnerina näida sooviva EV sõdurid teenivad Afganistani kõige ohtlikemais nurkades ja Afganistanis hukkunud eestlaste hulk ületab suhteliselt paar korda USA-d, pole NATO vägesid juhatav kindral Stanley McChrystal märganud isegi, et Eesti on NATO liige. Oma Afganistani strateegia “esialgses hinnangus” liigitas McChrystal Eesti NATO-väliste riikide hulka, nagu Mongoolia ja Bahrein, mida USA toetab.
Nagu USA vägede esindaja Afganistanis selgitas, on tegu “lihtsalt eksimusega”.
Eesti esindaja Kabulis Tanel Sepp lubas asja lähemalt uurida.
Lääne-tüüpi esindusdemokraatia pookimisega feodaalsele maale õõnestavad NATO koos liitlastega nii demokraatiat kui ka valimisi globaalskaalal, kaasa arvatud meie maailmaosas. Läbikukkumine läbikukkumise otsa... Nii süvendatakse Afganistanis läänetsivilisatsiooni hauakuristikku.
Afganistanis sai lahingu käigus surma järjekordne Estcoy-9 sõdur nooremseersant Kristjan Jalakas. Jaoülema abi Jalakas langes 15. XII 2009 Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas, püüdes oma üksusega 1,8km kaugusel Wahidi patrullbaasist hõivata hoonet uue vaatlusposti tarvis.
Kristjan oli 19-aastane.
Eesti on Afganistanis kaheksandat aastat käiva interventsiooni käigus kaotanud surnuina juba 7 sõjaväelast, sh 4 tänavu (2009). Eesti osaleb Afganistanis NATO juhtimisel ISAF-i koosseisus aastast 2003.
Eesti sõjalise missiooni peamine õppetund peaks olema see, mida neile saavad anda just Afganistani põlississid. Eestlased ja teised tublid eestimaalased ei saa loota NATO jäägitule abile oma kodumaa uue okupatsiooni korral, milline ähvardus lähema paari kümnendi kestel on üha ilmsem. Nii et Afgaanide, ka talibite, kogemuse omandamine oleks eesti metsavenduse pärandisse uue kvaliteedi evitamise võimaluseks.
Poppy eradication on Afghanistan has largely been seen as a failure by the international community. According to the United Nations, less than 4 percent of poppy planted in Afghanistan over the last two years 2008-2009 was eradicated, and at a great human and economic cost.
Read more: http://www.reuters.com/article/idUSTRE62R0QH20100328?feedType=RSS&feedName=topNews
Postita kommentaar