INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOON

Mart Nikluse 75. sünnipäeval üllitab Isekiri Inimõiguste Ülddeklaratsiooni (IÜD) tõlke, mille tegi tänane juubilar ligi 50 aasta eest N Liidus vangis olles. See on ilmselt IÜD esimene ja ikka veel täiuslik eestindus, 10. detsembril 1948 ÜRO-s heaks kiidetud dokumendist.

Universaalseile õigusile osutamisel on mõte tänagi. Pealegi hulbib eesti teabeväljas sisuliselt puudulik IÜD eestindus, kaasa arvatud poolametliku Inimõiguste Instituudi levitatav tõlge(ndus) ja eesti koolide ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ametliku abivahend + Meelis Maripuu jt koostatud "Kommunismi kuriteod" (2009) Neis mõlemas on miskipärast ära jäänud või kärbitud rahvuskeelte õigusi tagav lõik (vt IÜD artiklit 2)

ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon (1948)

Preambul

Arvestades, et inimühiskonna kõigile liikmetele omase väärikuse ning neile kuuluvate võrdsete ja lahutamatute õiguste tunnustamine on vabaduse, õigluse ja üldise rahu alus; ja

arvestades, et hoolimatus ja põlgus inimõiguste vastu on viinud barbaarsetele aktidele, mis täidavad inimkonna südametunnistust nördimusega, ning et sellise maailma loomine, kus inimesed omavad sõna- ja veendumuste vabadust ning vabanevad hirmust ja puudusest, on kuulutatud inimeste kõrgeimaks püüdluseks; ja

arvestades vajadust, et inimõigusi kaitseks seaduse jõud, selleks et inimene poleks sunnitud pöörduma ülestõusu kui viimase abinõu juurde türannia ja rõhumise vastu; ja

arvestades, et on hädavajalik aidata kaasa sõbralike suhete arendamisele rahvaste vahel; ja

arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni riigid on Põhikirjas kinnitanud oma usku inimese põhiõigustesse, inimisiksuse väärikusse ja väärtustesse ning meeste ja naiste üheõiguslusse ning otsustanud kaasa aidata sotsiaalsele progressile ja elutingimuste parendamisele suurema vabaduse juures; ja

arvestades, et liikmesriigid on kohustunud kaasa aitama koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga inimõiguste ja põhivabaduste üldisele austamisele ja säilitamisele; ja

arvestades, et nende õiguste ja vabaduste iseloomu üldisel mõistmisel on selle kohustuse täielikuks täitmiseks tohutu tähtsus,

kuulutab Peaassamblee välja:
käesoleva Inimõiguste Ülddeklaratsiooni ülesandena, mille täitmise poole peavad püüdlema kõik rahvad ja kõik riigid sel teel, et iga inimene ja ühiskonna iga organ, pidades kogu aeg silmas käesolevat Deklaratsiooni, püüaks selgitus- ja haridustöö kaudu aidata kaasa nende õiguste ja vabaduste austamisele ning tagada riiklike ja rahvusvaheliste progressiivsete meetmetega nende üldine ja efektiivne tunnustamine ja täideviimine nii Organisatsiooni liikmesriikide rahvaste kui ka viimaste jurisdiktsioonile alluvate territooriumide rahvaste hulgas.

Artikkel 1
Kõik inimesed sünnivad oma väärikuses ja õigustes vabade ja võrdsetena. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ning nad peavad üksteisega suhtlema vendluse vaimus.

Artikkel 2
Igal inimesel peavad olema kõik õigused ja vabadused, mis käesolevas Deklaratsioonis välja kuulutatakse, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, keelest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust seisundist. Peale selle ei tohi teha inimeste vahel mingisugust vahet riigi või territooriumi poliitilise, õigusliku või rahvusvahelise seisundi alusel, mille juurde inimene kuulub, olenemata sellest, kas see territoorium on sõltumatu, eestkostealune, omavalitsuseta või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud.

Artikkel 3
Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele.

Artikkel 4
Kedagi ei tohi pidada orjuses või ikestatud olukorras; orjus ja orjakauplemine keelustatakse mis tahes kujul.

Artikkel 5
Kedagi ei tohi piinata või julmalt, ebainimlikult või tema väärikust alandavalt kohelda või karistada.

Artikkel 6
Igal inimesel, kus ta ka ei viibiks, on õigus tema õigusvõime tunnustamisele.

Artikkel 7
Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on õigus ilma igasuguse diskrimineerimiseta seaduse võrdsele kaitsele. Kõigil inimestel on õigus võrdsele kaitsele mis tahes diskriminatsiooni eest, mis käesolevat Deklaratsiooni rikub, ja sellise diskriminatsiooni õhutamise eest.

Artikkel 8
Igal inimesel on õigus õiguste efektiivsele taastamisele pädevate riiklike kohtute poolt juhtudel, kui konstitutsiooni või seadusega talle antud põhiõigusi on rikutud.

Artikkel 9
Kedagi ei tohi meelevaldselt vahistada, kinni pidada või pagendada.

Artikkel 10
Igal inimesel on tema õiguste ja kohustuste määratlemiseks ja temale esitatud kriminaalsüüdistuste põhjendatuse tuvastamiseks õigus täieliku võrdsuse alusel sellele, et tema asi vaadataks läbi avalikult ja kõiki õigluse nõudeid järgides sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt.

Artikkel 11
(1) Igal kuriteos süüdistataval inimesel on õigus olla loetud süütuks seni, kuni tema süüd ei tehta kindlaks seaduslikus korras avaliku kohtuliku arutamise teel, kusjuures talle tagatakse kõik kaitsevõimalused.
(2) Kedagi ei tohi süüdi mõista kuriteos mõne sellise teo või tegevusetuse eest, mis selle sooritamise ajal riiklike seaduste või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud kuritegu. Samuti ei tohi määrata karistust, mis oleks raskem sellest, mida oleks võidud kohaldada kuriteo sooritamise ajal.

Artikkel 12
Kellegi isiklikku või perekonnaellu ei tohi meelevaldselt sekkuda, tema eluaseme puutumatust, tema kirjavahetuse saladust või tema au ja väärikust meelevaldselt kahjustada. Igal inimesel on õigus seaduse kaitsele selliste sekkumiste ja rikkumiste vastu.

Artikkel 13
(1) Igal inimesel on õigus vabalt liikuda ühest kohast teise ja riigi piirides oma elukohta valida.
(2) Igal inimesel on õigus mis tahes maalt lahkuda, kaasa arvatud tema enda maa, ja oma maale tagasi pöörduda.

Artikkel 14
(1) Igal inimesel on õigus otsida tagakiusamise eest varjupaika teistes maades ja seda varjupaika kasutada.
(2) Seda õigust ei tohi rakendada jälitamise korral, mis tuleneb tegelikkuses sooritatud mittepoliitilisest kuriteost või tegevusest, mis on vastuolus Ühinenud Rahavaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega.

Artikkel 15
(1) Igal inimesel on õigus kodakondsusele.
(2) Kelleltki ei tohi tema kodakondsust või õigust kodakondsust muuta meelevaldselt ära võtta.

Artikkel 16
(1) Täisikka jõudnud meestel ja naistel on õigus, ilma igasuguste kitsendusteta rassi, rahvuse või usu põhjal, abielluda ja asutada perekonda. Neil on võrdsed õigused abiellu astumise, abielus olemise ja selle lahutamise ajal.
(2) Abielu saab sõlmida vaid mõlema abiellu astuva poole vabal tahtel ja täielikul nõusolekul.
(3) Perekond on ühiskonna loomulik ja põhiline rakk ning tal on õigus ühiskonna ja riigi kaitsele.

Artikkel 17
(1) Igal inimesel on õigus omada vara nii üksikult kui ka koos teistega.
(2) Kelleltki ei tohi meelevaldselt tema vara ära võtta.

Artikkel 18
Igal inimesel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele; see õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust tunnistada oma usku või veendumusi nii üksikult kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt õpetuse, jumalateenistuse ning religioossete ja rituaalsete kombetalituste kaudu.

Artikkel 19
Igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende vabale väljendamisele; see õigus kätkeb vabadust takistamatult järgida oma tõekspidamisi ning vabadust otsida, saada ja levitada informatsiooni ja ideesid mis tahes vahenditega ning olenemata riigipiiridest.

Artikkel 20
(1) Igal inimesel on õigus rahumeelsete kogunemiste ja assotsieerumise vabadusele.
(2) Kedagi ei tohi sundida mõnesse assotsiatsiooni astuma.

Artikkel 21
(1) Igal inimesel on õigus võtta osa oma maa valitsemisest kas vahetult või vabalt valitud esindajate kaudu.
(2) Igal inimesel on õigus võrdsele pääsule oma maa riigiteenistusse.
(3) Rahva tahe peab olema valitsusvõimu aluseks; see tahe peab väljenduma perioodilistes ja võltsimata valimistes, mis tuleb läbi viia üldise ja võrdse valimisõiguse alusel, salajase hääletamise teel või teistes samaväärselt hääletamisvabadust tagavates vormides.

Artikkel 22
Igal inimesel on ühiskonna liikmena õigus sotsiaalsele kindlustatusele ning tema väärikuse säilitamiseks ja tema isiksuse vabaks arenemiseks hädavajalike õiguste teostamisele majandus-, ühiskonna- ja kultuurielus riiklike püüdluste ja rahvusvahelise koostöö kaudu ning vastavalt iga riigi struktuurile ja vahenditele.

Artikkel 23
(1) Igal inimesel on õigus tööle, töö vabale valikule, õiglastele ja soodsatele töötingimustele ning kaitsele tööpuuduse vastu.
(2) Igal inimesel on ilma igasuguse diskrimineerimiseta õigus võrdse töö eest võrdsele tasule.
(3) Igal töötajal on õigus õiglasele ja rahuldavale töötasule, mis tagab inimväärse elatuse talle endale ja ta perekonnale ning mida vajaduse korral täiendatakse muude sotsiaalkindlustuse vahenditega.
(4) Igal inimesel on õigus luua ametiühinguid ja astuda oma huvide kaitseks ametiühingutesse.

Artikkel 24
Igal inimesel on õigus puhkusele ja jõudeajale, kaasa arvatud tööpäeva mõistlik lühendamine ja tasuline perioodiline puhkus.

Artikkel 25
(1) Igal inimesel on õigus sellisele elatustasemele, kaasa arvatud toit, riietus, eluase, arstiabi ja tarvilik sotsiaalne teenindamine, mis on vajalikud nii tema enda kui ka tema perekonna tervise ja heaolu säilitamiseks, ning õigus kindlustatusele tööpuuduse, haiguse, invaliidsuse, lesestumise ja vanaduse saabumise või muudel elatusvahendite kaotuse juhtudel temast olenemata asjaolude tõttu.
(2) Emadus ja lapsepõlv annavad õiguse erilisele hoolitsusele ja abile. Kõigile lastele, olgu nad siis sündinud abielus või väljaspool abielu, peab osaks saama ühesugune sotsiaalne kaitse.

Artikkel 26
(1) Igal inimesel on õigus haridusele. Haridus peab olema vähemalt alg- ja põhihariduse osas tasuta. Algharidus peab olema kohustuslik. Tehniline ja kutseharidus peab olema üldkättesaadav ning kõrgharidus võrdselt kättesaadav kõigile vastavalt igaühe võimetele.
(2) Haridus peab olema suunatud inimisiksuse täielikule väljaarendamisele ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise suurendamisele. Haridus peab kaasa aitama vastastikusele mõistmisele, sallivusele ja sõprusele kõigi rahvaste, rassilise ja usuliste rühmituste vahel ning kaasa aitama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevusele rahu säilitamisel.
(3) Vanematele kuulub prioriteet oma alaealistele lastele haridusteed valida.

Artikkel 27
(1) Igal inimesel on õigus vabalt osa võtta ühiskonna kultuurielust, tunda rõõmu kunstist, võtta osa teaduse progressist ja kasutada selle hüvesid.
(2) Igal inimesel on õigus oma moraalsete ja varaliste huvide kaitsele teadus-, kirjandus- või kunstialase loometöö tulemuste osas, mille autor ta on.

Artikkel 28
Igal inimesel on õigus sotsiaalsele ja rahvusvahelisele korrale, mille tingimustes käesolevas Deklaratsioonis esitatud õigused ja vabadused saavad täielikult teostuda.

Artikkel 29
(1) Igal inimesel on kohustusi ühiskonna ees, mille tingimustes ainuüksi on võimalik tema isiksuse vaba ja täielik väljaarenemine.
(2) Oma õiguste ja vabaduste teostamisel peab iga inimene alluma vaid sellistele kitsendustele, mis on kehtestatud seadusega eranditult eesmärgil tagada teiste inimeste õiguste ja vabaduste vajalik tunnustamine, ning rahuldada õiglasi moraali, avaliku korra ja üldise heaolu nõudmisi demokraatlikus ühiskonnas.
(3) Nende õiguste ja vabaduste teostamine ei tohi mingil juhul vastu rääkida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkidele ja põhimõtetele.

Artikkel 30
Käesolevas Deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada õiguse andmisena mõnele riigile, isikute rühmitusele või üksikisikule toimida sellisel viisil või saata korda selliseid tegusid, mis on suunatud käesolevas Deklaratsioonis esitatud õiguste ja vabaduste hävitamisele.

Vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee istungil 10. detsembril 1948 Pariisis

Ajakirjast Kurj'er JuNESKO tõlkinud ja hiljem ingliskeelse algupärandiga võrrelnud Mart-Olav Niklus (*1934)

Vrd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ametlikul veebiküljel esitletava Inimõiguste Instituudi (22. IX 2009 seisuga puudulikku) eestindusega