Lumivalguke jt eesti inimesed

Kas taevatähed võivad olla kuusnurksed? Selles raamatus küll. Siima Škopi 90. sünnipäeva puhul oli Rahvusraamatukogus näitus ja kirjastus Tänapäev üllitas temanimelise eluloo-raamatu (Tallinn, 2010, 192lk) Ses meisterliku kujundusega (Angelika Schneider) pildiraamatus kirjedab graafik, raamatuillustraator ja plakatikunstnik Škop läbikäidut oma raamatupiltide + perekonnaalbumi fotode + mälestuskildude kaudu.

Ta on sündinud 18. VI 1920 Tartus Poolast pärit juutide, hinnatud rätsepmeistrite peres. Tartu juudi algkoolis, hiljem Tallinna Juudi Gümnaasiumis (TJK) õppinuna ja teismelise neiuna poliitilisest pitsitusest priid, täisverelist juudi seltsielu kogenuna on Škop siiski ühes intervjuus ütelnud:

Ma olen eesti inimene, pigem tundsin end imelikult Iisraelis — aina juudid ümberringi!

Vt Siima Škopi intervjuud Harry Liivrannale jt "Muinasjuttude maalija" 27. V 2004 EE-s

Pandi-preemiad & Vandi-teenijad

Eesti riigieelarveline TV ja ringhääling takerduvad sovetiigandeis ka preemiaid jagades

Pandi-preemia jagamist iga-aastaseks muutes tegi ERR sammukese muidugi õiges sihis. Auhind muutub nüüd rutiinsemaks ja laureaadiks satub tõenäosusteooria kohaselt järjest marginaalsemaid publitsiste. Pandi legend on pseudosakraalsest staatikast ammu üle laetud ja vajaski maandamist tihemini kui keskeltläbi korra viisaastaku kohta.

Eesti jäljest Arctic Sea operatsioonis

SOMAALI, VENE VÕI EESTI STSENAARIUM? Venemaa prokuratuur ei saa muidugi olla usaldusväärsem Eesti omast, kuid on arusaamatu, miks kumbki neist pole tänaseni küsitlenud Eerik-Niiles Krossi ennast.

Eerik Krossi mereröövli-uudised jõudsid siia pärast reede, 11. juuni lõunat kõigepealt vene ringhäälingust — Moskva Kaja, Majaka ja Venemaa Hääle raadioist, mida teatavasti nii kaabli (Starman, STV jmt) kui eetri (Evro-FM) kaudu Eestis üle kantakse. Sama kinnitasid hiljem Venemaal silma peal hoidvad rahvusvahelised lõidad, nagu BBC ja Vabadusraadio:

Venemaa prokuratuuri juures asuv uurimiskomitee kontrollib teavet, nagu oleks laeva Arctic Sea hõivamise tellijaks olnud Eesti salateenistuste endine koordinaator Eerik-Niiles Kross. Kross ise on süüdistused tagasi lükanud, väites et tunnistused võidi saada Venemaa uurijate survega kohtualusele.

Vt RL-i veebi 11. VI 2010 kl 17:08 Eaj: V zahvate Arctic Sea podozrevajut byvšego sotrudnika estonskih specslužb

Õigusabi-taotlus läks Venemaalt samal päeval Eestile ja ka nt Saksamaale. Peale Eerik-Niiles Krossi tuntakse huvi veel 2 ärimehe vastu, kelleks on Sergei Demtšenko ja Aleksei Kertsbur (Алексей Керцбур) — kõik nad on asjasse segatud tunnistuse järgi, mille eeluurimisel oli andnud Dmitri Savins, kes võttis kohtu ees ka enda rolli mereröövlite pealikuna kahetsusega omaks.

MÜSTILISE LAEVARÖÖVI AJU — kinnitab Moskva ingliskeelse TV üleilmne teenistus — oli aga Kross:

Savins ütles Moskva kohtus, et ta aitas Krossil, oma äripartneril ja sõbral, rünnaku tarvis inimesi palgata, ja oli ise üks operatsiooni juhtijaid. (---) Kui Kross ei suutnud piraate evakueerida, otsustasid nood laevapere Guinea lähedal vabastada, aluse uputada ja põgeneda. Kuid Venemaa mereväe lahingulaev pidas nad kinni enne, kui kava sai teoks. (---) Arctic Sea haihtumine tekitas kõmu teatud meediaoletuste tõttu, et alusel võis olla mingi ebaseaduslik salalast — relvad, narkootilised või radioaktiivsed ained. (---) Vahejuhtumi ajel nõudis president Dmitri Medvedev kadunud laeva viivitamatut üles otsimist ja päästmist relvajõududelt, mis andis hoogu vandenõu-teoreetikutele.

Vt Russia Today 11. VI 2010: Mystery vessel hijacker names mastermind

JUTUKAS SAVIN. Kohtualuse ütluste järgi algas kaaperdamise ettevalmistamine Tallinnas aasta varem, seega suvel 2008. Seejuures seadis Kross kandidaatitele ka nõudeid, eeskätt füüsilisi — eelistati alla 44-aastaseid ja seadusega pahuksis olijaid. Ent mitte lausa mõrtsukaid — tüüpidel ei tohtinud olla karistatust tahtliku tapmise eest. Savins, 35a, värbas rühma ka oma poolvenna Vitali Lepini. Aga piraatide castingu oli ta teinud Tallinna pubis Scotland Yard. Tema sõbra, ärimees Sergei Demčenko rolliks olnud rühmituse varustamine ja väljaõpe, mis mh olla toimunud EV kaitsejõudude polügoonil. Iisraeli (vt Iisraeli jälge 31. VIII Time Magazine'is ja 2. IX 2009 Russia Todays) kodanik Alex Kertsbur jälginud väljavalitud aluse liikumisi, kuna rünnatava laeva olla välja valinud jälle Eerik-Niiles Kross, kes pidanud piraadijõuguga ühendust kosmosetelefoniga, seda ka pärast laeva hõivamist. Ta viivitas aga seejärel, Savinsile arusaamatult, jõugu laevapardalt evakueerimisega. Lisaks kahtleb Savins tagantjärele selleski, kas kaaperdamise taga oli ikka lunaraha-vajadus:

"Mul endalgi tekib kahtlusi selles, mis oli laeva hõivamise tegelik eesmärk," ütles Dmitri Savins kohtule oma viimases sõnas.

Vt Anastasia Mihailova — Vykub za osvoboždenie Arctic Sea piraty rassčityvali polučit' na Lubjanke — Gzt.RU, 12. VI 2010

MURTAKSE ÜHEKAUPA? Seni on 8 vahialusest süü omaks võtnud vaid 2 — need on Lätis sündinud Dmitrijs Savins ja Tallinnas sündinud 44a Andrei Lunev (Андрей Лунёв), kelle Moskva Linnakohus pani piraatluse pärast 5 aastaks vangi kuu aja eest, 7. V 2010. Nii eelmisel kui sel korral viidi läbi lühimenetlus, mis eeldab kohtualuse leplikkust ja mispuhul pole tõenditega mässamist. Nii lootis Luneviga sarnast tärminit ka Savins, kes 11. juuni istungil oma vigu tunnistades ja kahetsedes palus kohtult 5 ja poole aastast "õiglast" vangistust. Tema sõnul oli Lunev pärast laevahõivet täitnud pootsmani ja Savins ise laevakapteni ülesandeid. Kohus mõõtis Savinsile (KrK "Piraatluse" §227 lg 3 järgi) ikkagi kui piraatide grupi juhile mõnevõrra karmimalt, 7 aastat range režiimiga kolooniat, mis on siiski vähem süüdistaja nõutud 9 aastast.

Piraatluse kõrval ähvardab ülejäänud 6 uurimisalust ka rängem süüdistus — piraatlus seotuna grupiviisiliselt organiseeritud inimrööviga (VF-i KrK §126 lg3)

KES NEED JÄLJED JÄTTIS? Merendusbülletääni Sovfracht peatoimetaja, Arctic Sea afääri esmapaljastaja, praegu Venemaa valitsusvõimude surve tõttu paguluses viibiv Mihhail Voitenko avaldas Kommersant''FM-is telefonitsi Taimaalt (?) arvamust, et piraat Savini jutt on paras väljamõeldis. Venemaa ametivõimud on Voitenko meelest otsustanud...

... proovida oma kätt haaravate piraadilugude kallal (ehkki) mõte piraadirünnakust Euroopa laevaomanikule Euroopa vetes on täiesti jabur, sest see on teostamatu. (---) Olen veendunud, et see on mõne osapoole operatsioon, kellele oli hirmus vastumeelne Arctic Sea last, mida see alus ei vedanud mitte esimest korda, vaid pidevalt. Ja keegi oli sest äärmiselt häiritud. (Vrd M Voitenko — venekeelse — kommentaariga "Romaan Arctic Seast")

Mõistagi on muidki arvamusi. On lihtsakoelist närvikõdi, nagu Postimehe ajakirjaniku Argo Ideoni repliigis, mis juba pikisilmi ootab mariinse krimka järge:

Krossist sobivamat Venemaa riigimeedia peksupoissi on raske leiutada — Iraagi ja Gruusia julgeolekualane nõustaja, Eesti endine luurekoordinaator, aja jooksul mitmes kohalikus skandaalis näppupidi sees olnud ärimees (---) Ootame huviga, mis nimesid ja seoseid Eesti võimudega Arctic Sea protsessil veel välja kaevatakse.

Argo Ideon "Sobiv piksevarras" 12. VI 2010 Postimehes

Kohtusõnum Venemaa tähtsamalt riigitelekanalilt, kus esimest korda mainiti lunaraha väljapressimisele sihitud teo — "piraatluse (---) tellijat eesti ettevõtjat Eerik Krossi" — Pervyj Kanal kl 14 Eaj 11. VI 2010. Tund hiljem oli Krossist juba märksa pikem käsitlus NTV-s.

Baltikumi venelaste ühendamine — oht riiklusele

Sellise pealkirja all kirjeldas Venemaa Hääl (Golos Rossii — GR) idanaabri ametlikku reaktsiooni — täpsemalt nördimust — Eesti ja Läti julgeoleku-ametite aasta-aruannete puhul. Neis üleilmse leviga raadiosaateis, mida Eestis dubleerib kohalike ringhäälingulubade alusel tegutseva Evro-FM-i ULL-saatja Tallinnas, kajastus vist pahameel Eesti jt Baltikumi salateenistuste eduka propagandakampaania pärast. Alljärgneva ülevaate mõtteks on hetke-ülesvõte vene vastupropagandast ja mitte rohkem.

Siinse salapolitsei sotsiaalse sekkumise sihid loodetavasti lahknevad Moskvas märgituist, aga asjatundlikkust Kapo- kriitikas kah eirata ei saa.

Kapo ja tema kolleegide vastu suunatud kihutustöö raames on Moskva raadios mh sõna saanud ka paar Eesti tegelast, need on Deniss Borodič & Maksim Reva. Nii kinnitas Tallinna abilinnapea Boroditš GR-i kommentaari kohaselt, et Eesti meedia teeb venelastest hirmutist, süvendades seega rahvuslikke eelarvamusi ja kahjustades riigi normaalset arengut. Reva jutust lähemalt pärastpoole.

Ühtlasi oli GR-i stuudios taas Baltikumi-spets + Baltiiskij miri peatoimetaja + GR-i vaatleja + Regnumi kaastööline  Dmitri Kondrašov (*1970), kes Kapo väitel on SVR-i leitnant, kuid kes ometi paistis Eesti kaitsepolitseis nägevat pigem eesrindlikku ja kindlasti paljutahulisemat sala-ametkonda kui VF-i omad, kusjuures vene küsimuses näis Kapo talle suisa Baltikumi salastrateegia kujundajana.
Dmitri Kondrašov lisas seejuures:

... Iroonia pole Balti julgeoleku-struktuuridest rääkides kohane. Vastupidi, need on üsna tõhusad organisatsioonid. Miks? Sest neil on Lääne kogemusi. Loomulikult asutati need julgeoleku-teenitused NATO bloki, eeskätt Suurbritannia ning USA asjaomaste organisatsioonide abiga. Käib pidev kogemuste ja teabevahetus (...) toetus tehnilise seadmestiku näol. Teisalt tasub tunnistada, et Balti riikide eriteenistuste ridadesse läks ka KGB kogemuste ja koolitusega ohvitsere. Ja selgub, et nagu alati võeti üle mitte just parimad. Siit ka teatud tööstiil. Ja iga aastaga meenutab eriteenistuste stiil Baltikumis aina enam NKVD oma. Rõhk kipub kalduma surveavaldustele ja hirmutamisele. Eriti lonkab uurimisüksus, kui kõrvale jätta tõsisemad juhtumid, nagu korruptsioon ja narkootikumid...

Venemaa ametlik välisraadio GR rõhutas nii ses kui varasemais saateis, et EV Kaitsepolitseiamet (KPA) kasutab riigi 2009. aasta julgeoleku-seisundit kirjeldades vene diasporaad riivavaid negatiivseid ja provokatiivseid (nende sovetimeelsust solvavaid) termineid. Ja nimelt — Kapo seletab uudselt venekeeli NSVL-i tähistavat lühendit (CCCP) nelja inglise (ladina) sõnaga —

Coordination—Consolidation—Communication—Protection = Ohjamine—Liitmine—Teabevahetus—Kaitse

— tähistamaks sellega Venemaa praegust nn kaasmaalaste-poliitikat. Samas nimetas Kondrašov KPA-d eestluse valvuriks ja võimujaotuses vastava ideoloogilise järjepidevuse tagajaks. Ta põhjendas oma väidet asjaoluga, et KPA juhte määratakse ametisse märksa pikemaks perioodiks (8a) kui seda on ametisse kinnitava riigikogu koosseisu (4a) või mõne teise roteeruva ja/või valitava institutsiooni ametiaeg Eestis.

Kuna läinud nädalal jõustus Eestis viimane aprillirahutustega seotud kohtuotsus, on kohane osundada sõna-sõnalt ka seda, mida Dmitri Kondrašov arvas "Pronksiöö" korraldajate süüasjust:

Üldjuhul inkrimineerisid need (KPA süüasjad) inimestele nende avalikku suhtlust ajakirjandusega. Ja just seda nende süüks riigivastase tegevuse mõttes loetigi. Selline süüdistus, nagu ka kogu süüdistuse metoodika, mida seal (Eestis) peetakse normaalseks, käiks terves ja vabas ühiskonnas üle mõistuse. Kaitsepolitsei suutis üksnes nõrga advokatuuriga provintsis 2 üsna vaieldavat asja lõpule viia (...) võib öelda, et sealgi oli inimesi raske süüdlaseks teha, ometi määrati neile kaela trahvid või tingimisi karistused. Kõik (???) ülejäänud "pronksiöö" juhtumid leidsid lahenduse väljaspool kohtusaali: süüdistatu tunnistas süüd, maksis trahvi ja sai ettenähtust pehmema karistuse. Lihtsalt inimesed ei tahtnud enda õigusi kaitstes lõpuni välja minna. Aga miks ei tahtnud? Nad ilmselt ei uskunud selle võimalikkust.

Moskva raadio vestlussaatega liitus telefonitsi Tallinnast Maksim Reva, üks neist, kes eelmainitud süüasjus Eesti Vabariigi kohtutes (ülemisel pildil Nočnoj Dozori kvartett Linter—Reva—Sirõk—Klenski kohtusaalis) õigeks mõisteti. Reva väljendas GR-is arvamust, et muulaskonda lõhestades viib KPA ellu, nagu Reva ütles, Eesti etnokraatliku režiimi kavakindlat poliitikat. Selle raames KPA suutiski Reva sõnul vene liikumiste konsolideerimise edukalt ära hoida. Kuid see õnnestus Reva järgi ainult aprillini 2007, mil pronkssõduri kriis kõiki (kohalikke Eesti-vastaseid) taas liitis.

Kui Revat paluti kirjeldada kaitsepolitseilikke meetodeid vene organisatsioonide lõhesamisel, luges too üles 3 võtet:

Kompromaadi tekitamine, provotseerimine ja lisaks — piisavalt mõjus relv — niisuguste organisatsioonikloonide loomine, kes venelaste nimel esinevad, tänu toetavale infokampaaniale tähelepanu pälvivad ning niiviisi vene ühiskondliku liikumise üsna tulemuslikult hajali paiskavad.

Mainitud kloone saadetakse Maxim Reva sõnul ka Euroopa Liidu foorumitele Eesti venelasi esindama.

Venemaa Hääle ja tema siinse koostööpartneri Euro-FM-i vahendusel Eesti pealinnas üle kantud 50-minutise saate algusosast, ja ainult selle esimesest 10 minutist on tehtud avalik veebistenogramm ja seda saab vene keeles lugeda GR-i veebiküljel (vt siit)

Hiina kommunismi väljavaatest

Hiina kommunism on poliitilist ja ühiskonna-korda õigustava utoopiana oma õitsengu tipus. Seni on komparteid järjel hoidnud oma ainuvõimu täiendamine eraomandi- ja majandusliku algatuse voliga. Kuid liberaliseerimiseta ei saa Hiina majanduse edulugu olla lõputu. Mis saab edasi?

LOOTUS ROOMIKU ALL. Kui Taevase Rahu väljaku (Tiananmen, TRV) demokraatianõuded ööl vastu 4. VI 1989 lömastati tankiroomikute all, siis veresauna XXI aastapäeva avalik tähistamine, meenutused ja arutelu tallati "rahva huvides" punavõimude ennetavate sammude alla. Nii pani politsei Hiina pealinnas juba tärminieelsel päeval kinni 6 kunstnikku, kes Kaunite Kunstide Muuseumi ees olid oma eelkäijate, TRV meeleavaldajaist ohvrite mälestamiseks väikese istumistunni korraldanud. (RFA—Zhu Yanguangi foto 3. VI 2010)

Samal 3. juuni õhtul läks rühmituse Tiananmeni Emad 73-aastane esinaine AP uudisteagentuuri teatel oma iga-aastasele küünlasüütamise tseremooniale Beijingi lääneosas, ikka samas paigas, kus hukkus ta poeg, üks 1989. aasta veresauna sadadest ohvritest. Kuid ka see leinahetk oli võimureile liiast.

Politseivöönd hoidis meedia esindajaid kinni eemal, samas kui hukkunud tudengi vanemad Ding Zilin abikaasaga piirati erariides võhivõõraste tihedasse ringi, nagu ilmnes, tõkestamaks sündmuse filmimist.

Associated Press 4. VI 2010: 21 years later, quiet day on Tiananmen Square

Mullu katsid erariides salapolitseinikud vihmavarjudega operatiivselt ära kõik TVR-il vilkuvad kaamerasilmad. Tänavu 4. juunil lubati TVR-ile aga filmima isegi välisajakirjanikke, sest proteste polnud karta — vastupanu tasalülitamise ja ennetustegevus kannab Beijingis oma vilju.

Idatotalitarismi hiina haru on vene omast elujõulisem. Erinevalt N Liidu komparteist (NLKP—KPSS) on hiina kommunism ajapikku taganud suhtelise ettevõtlusvabaduse ja avarama privaatsfääri. Kommunismiehituse ametlikku sihti ja ainupartei poliitmonopoli siiski silmist pole lastud.

Verised sündmused Tiananmeni ümber ühes paar kümnendit kestva ametliku mahavaikimisega näitavad püsivat totalitarismi-kurssi, samuti kommunismi ja inimõiguste jätkuvat ühitamatust.

KIUSLIK INIMTEGUR. Nõukogude eksperiment homo soveticusega kukkus läbi, olgu siis sobimatuma algmaterjali või põhiolemuselt tõrksa inimloomuse tõttu. Ent katsed uut inimest luua pole ilmselt läbi. Need võivad Hiinas biotehnoloogia ja bioloogilise küberneetika edusammudega hoopis hoogu juurde saada.

Midagi tuleb punavõimureil igal juhul lähikümnendeil ette võtta, sest üleilmastumisel trügib esile majandusliku kasuteguri teine tahk. See on moodne inimene oma elukvaliteedi parendamise jm eravajaduste kasvuga. Miljardilise riigi kommueliidile on individualismi vohamine aga õudusunenägu.

Praegu kommuvõimurid veel saavad ennast töörahva kaitsjana näidata. Nagu juhtus Longhuas mõnesaja tuhande töölisega elektroonikatehases, mille emafirma Hon Hai Precision Industry peakorter asub üle Formoosa väina kapitalistlikul Taiwanil, kuna lõviosa tööd vihutakse ära Hiina RV-s. Noored 17... 28-aastased Longhua elektroonikatarvikute tootjad on viimseil kuil sooritanud iga paari nädala järel jälle uue enesetapu või paremal juhul -katse.

See ettevõte aga pole taivanlasest asutaja Terry Gou (* 8. X 1950) sõnul varakapitalistlik "vere & higi vabrik", vaid ajakohaselt peen, kiiresti laienev, särava kultuuri ja läbimõeldud olmega kombinaat. Ometi kaldusid suitsiidivastased abinõud osalt müstikasse. Enesetapu-needusele Foxconni kaubamärgi all — kus teatavasti täituvad Sony Ericssoni, Motorola, Apple'i, Nokia, HP jt kuulsate nutifirmade hiigeltellimused — otsiti avitust isegi kurjade vaimude väljaajajailt! Peale Buddha-munkade kümnete palvetundide, saja sotsiaaltöötaja värbamise jpt Longhuas evitet lisameetmete proovimist saabus siia mai lõpus ka Hiina Kommunistliku Partei provintsijuht, et ekspluataatorlike omanike mahitusel laokil Foxconn karmil pilgul üle vaadata. Ning Guangdongi provintsi parteijuht...

... kutsus firmat — Hiina riigimeedia teatel — looma oma enamasti noortele töötajatele "paremat, inimlikumat töökeskkonda"...

Ometi jõudsid Hiina riigitelevisiooni uurivad ajakirjanikud juba nädal varem teistlaadi järeldusi teha: asi pole niivõrd töökeskkonnas kui edasipüüdlike noorte purunevates lootustes. Need ei ole enam maalt linna pagenud ennastsalgavalt töökad ja leplikud talupojad, vaid uus linnastunud trenditeadlik põlvkond, kes loodab kiiresti järjele saada jm edasi minna...

Aga masendus algab alla ootuste palgast ja seda veelgi kärpivast trahvikorrast (vt RFA 28. V 2010). Välisfirma alampiiril töötasu peab nüüd enesetappude ahela tagajärjel kerkima. Foxconn hõlmab paarikümmet tehast kokku 820 tuhande töölisega, kelle senine kuuteenistus oli 700... 2000 jüaani (90... 300$) vahel. Nüüd on seda Foxconnis lõpuks otsustatud tõsta 20...70%, oktoobrist 2010 aga 100% praegusest kõrgemaks.

PÕIGE PRANTSUSMAALE. Suitsiidseid suurfirmasid leidub ka mujal maailmas. France Télécomi 180-tuhandelist töötajaskonda tabas 2008-2009 tervelt 35 endamõrva-juhtu ning tänavu on vabasurma läinud veel vähemalt 13 selle sideettevõtte teenistujat. Seega sama palju, kui on Foxconnis tänavu olnud endamõrvade õnnestunud ja ebaõnnestunud katseid. Kuid kommunistlik Hiina on teine tubakas.

Foxconni juhtumile leitud lahenduse paistel mandub Hiina piiramatu odava tööjõu reservi legend peagi müüdiks ning see viib kasvumeistrist rahvamajanduse vältimatult jahtumisele.

Maailma nutifirmade kulutused ainuüksi ses ettevõttes kasvavad juba 2010 poole miljardi dollari võrra. Inimtöö järsu kallinemise probleem ei piirdu ilmselt Shenzheni majanduspiirkonnaga.

Võib arvata, et Hiina RV kapitalimagnet kuhtub, kuna miljardiriigi tööjõu maksumus kibeleb tõusule ja järgnevate aastate lõikes seda ehk isegi 100 miljardi dollariste hüpetega. Viimaks tekib siin aga globaalse vabaturumajanduse antitsüklon, mis on samavõrra oluline Lääne hemisfääri tööliskvantiteedi taastumise eeldus kui kapitalismi umbtee eest hoiatav liiklusmärk hiina kommunismi teel.


Foxconni suitsiidilainet uuriv reportaaž (6-minutine I osa) Hiina Kesk-TV-s, inglise subtiitritega (lisaks vt II osa 9' ja III osa 4')

Prilliga ja prillitu pilk minevikku

Hille Tarto «Meie lugu: "Prillitoosi" kirjad» Tallinn, 2010, 207lk. Hind 214… 229kr 1… 12€. — Juba teine sedasorti raamat, paari aasta eest ilmus Maalehe kirjastuses "Prillitoosi" ravimtaimemäng samuti vaatajailt (aastail 2005-2007) saabunud kirjade põhjal. Seekord Varraku kirjastuses üllitet Meie loo algataja on ikka seesama Hille Tarto, kes pikki aastaid on ka pealkirjas mainitud Eesti TV saadet teinud ja kes uue üllitise autorkonna kohta märgib, et nende…

… seas pole kuulsaid isikuid, kõik on tavalised inimesed. See on lihtsalt rahva elu ja lugu (…) Kakssada inimest on usaldanud lugejale (õigemini: ETV/ERR-ile) mälupilte või lugusid XX sajandist.

SILM OLI SIRKEL… Raamat on pildirikas ja jätab kaleidoskoopilise ajalooraamatu mulje. Aga see ongi vaid mulje. Ajavahemikus 2001… 2003 korraldas "Prillitoos" telemängu "Mis aastal?" ja valik televaatajailt vastuseks tulnud kirju sai 7 aastat hiljem kõvade kaante vahele.

Tsitaate tiitellehelt: "Tekst ja lugejate (õigemini: vaatajate) kirjad ©ERR, 2010 (…) Täname kõiki kirjasaatjaid!"

Nii saame kronoloogilises järjestuses teada, kuis ja mida üks või teine telemängus väljakuulutet aasta on meelde toonud "Annale Võrust", "Ingele Tallinnast" jt vanema põlvkonna liikmeile…

Meie loo taoliste kogumike sünd on tänu võlgu vanamoodsate teabelevi-vahendite dialoogipüüdele publikuga. Niiütleda vana meedia käsitab oma sellist postmodernistlikku poosi tavaliselt püha kohusena — aktiveerida oma reeglina uimasevõitu vastuvõtjaskonda. Niisugust punnitet interaktiivsust on Eesti näinud RaMeTo algusaegadest (1965…) saati. Siis oli see revolutsiooniline. Nüüdki pole meedia sedalaadi demokratiseerimine liiast, eriti kui seda ka saavutatakse. Ja kui saavutusest püütakse jätta ainelist jälge — monumenti, peab "Prillitoosi" lavalt lahkuva põlvkonna raamatusse raiunud meistri(te)le viisakalt kummardama.

Kuid lugejaid tasub hoiatada:

Selline sisulise toimetaja puudutusest vaba ajaloo-raamat võib olla väärt meene, kuid kindlasti mitte püsiväärtuslik.

Enamgi, niisugused raamatud õõnestavad aimekirjanduse mainet. Raamatu koostaja(te) sisenduse kiuste ei saa lugeja teada, mis juhtus päriselt ühel või teisel vaatluse alla võetud aastal. Vaadakem, mis järeldusi järgnevast "Prillitoosi" kirjast (lk 57) saaks teha aasta 1947 kohta.

Minule isiklikult on aasta 1947 meelde jäänud seetõttu, et kuulasin raadiost koos isaga saadet Ameerika Hääl ja seal öeldi järgmine lause: armsad kaasmaalased raudse eesriide taga, olge oktoobrilaps, pioneer, komsomol või parteilane, kuid jääge alati südames ja tegudes eestlaseks! Nii ka toimisid Leevaku noored ehitajad, suur sportlane Johannes Kotkas jppt, kuid ise jäin ikka komsomoli-vastaseks ja minu küsimus oli kooliajal 3 korda arutusel õppenõukogus, kuid siiski esines kaitsjaid, kes olid südames ja tegudes eestlased, sain valitud õppeasutused lõpetada ning alustada oma töömeheteed.

Kui oletada kirjutaja vanust 70… 75 aastat (sest autori iga, samuti pärisnime meie ju ei tea), võis Rein isaga raadiot kuulates olla 7… 12-aastane. Saade pidi olema ilmselt eestikeelne — ses vanuses muukeelset meediat tarbida oli sovetiajal tavatu. Ameerika Hääle (VoA) eestikeelseid regulaarsaateid sellal polnud, ei ole üldse teada Läänest läbi raudse eesriide eesti keeles AD1947 tulnud saateid. Ja kui neid olekski tulnud, siis vaevalt üks eesti hääl oma toona nappe eetrivõimalusi raiskas lastesaatele. Ja kui ta siiski teinuks neid, siis too saade vaevalt noortest leninlastest: oktoobrilastest, pioneeridest, komnoortest rääkis… Eesti noorsoo sovetiseerimine süvenes ohtliku määrani alles ülejärgmisel, 1960-kümnendil ning siis võis seda küsimust puudutada isegi ehk VoA. Regulaarsed noortesaated algasid seal alles 1970-ndil. Läänes aga ilmalikud raadiod lastesaateid Eesti tarvis seni veel tootnud pole.

Milles see «meie lugu» seisneb? Kui see on ajaloolise tähendusega dokument, siis ainult tänast päeva kajastav. Mäluauke täitva rosolje ülesvõte, pealesurut plakatliku näivtõeluse ja alla (alateadvusse) surut vastupanu-vaimu segust; vahest ka prosovetliku kaksikmoraali tagantjärele-õigustusest, mida näiliselt peaks kinnitama mõjuka "Hääle" väärosundused. Piltlikult öeldes: rahvussangarid on nõdra või petliku mälu vingerpussi tagajärjel küüditet "Järvesuu poiste brigaadi".

Sellenimelise nn kommunistlikku ülesehitustööd ülistava poeemi kommunistliku noorsooühingu (ELKNÜ) ametlikust löökehitusest Leevaku hüdroelektrijaama müüride ja jõetammi taastamisel kirjutas teatavasti Juhan Smuul. See ja ainult see juhtus kindlasti 1947 (sama pealkirjaga luulekogumik ilmus 1948). Muus osas on minevikukäsitlus lootusetult fookusest väljas.

VINKLIST VÄLJAS… Niisuguste mälupiltide kogumik on küsitav ka ühiskonnateadusliku fenomenina, mille hindamiseks tarvilik atribuutika on olematu. Kui raamatu ostjaskond kattuks autorkonnaga, poleks katki midagi. "Prillitoosi" saate aktiivset publikut (Pirita velotrekil 17. V 2008 saate XXV aastapäeva tähistanuid) + autorkonda (200 x 3 lähikondset) loodetavasti ületamata see trükis kahjulikuks ajaloo üldisele teadmisele ei saaks. Aga kui suur on raamatu tiraaž? Arvatagi üle tuhande?

Paraku on sarnaste ajalooliste ebateadmiste leviku drastilisi järelmeid näha kõikjal, otsapidi ju akadeemiliseski elus. Postimees ja õige (a) mitu (b) veebipäevikut (c) kirjutasid Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnas paljude arvates alaväärtuslikust bakalaureusetööst — aga vt ka pooldavat (d) postitust. Läinud nädalal bakaluareusekraadi kaitsnud Edith "Ketser" kutsus kõmulise töö kaitsmise ajal esile lausa naerurõkatusi. Näiteks siis, kui ajalootudeng Kristjan "Skeptik" küsis temalt, kumba Martin Lutherit kaitsja oma töös silmas peab. Järgnes vastus:

Ma pean silmas mustanahalist, kes naelutas 18 teesi kiriku uksele.

Teadustöö käsitles kristluse ja kommunismi ideoloogilisi manipulatsioone. Ja Edith sai alma materilt kraadi kätte… Teadus muutub meelelahutuseks?

USAlatsionism & EURossija väljavaated

Maakera poliitiline depolariseerumine on Euraasia virtuaalse malelaua äärde taas toonud Venemaa. Kui kauaks? Alberta ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa ajaloo professor David R Marplesi arutlus:

VENE OHT KASVAB! Analüütik Paul Goble'i osundusel on Moskva ja Kiiev löönud ilmselt käed Transnistria (Stînga Nistrului/PMR-i) viimiseks Moldova küljest Ukraina alla.

Nii on saanud Venemaast Euroopa väljaku esimängija, kes on teostamas oma 2 aasta tagust visandplaani — anda tagasikäik viimase 2 kümnendi ebasoodsaile arenguile ja kinnistada taas oma mõjuvõimu lähinaabreile.

Seda lubab mitu Moskvast sõltumatut tegurit. Märkimisväärseim on seejuures USA metamorfoos. Ühendriikide senise taotluse — levitada demokraatiat ähvarduste või sõjajõuga — hülgas Valge Maja seks, et liitlased teda ei võõristaks ja Venemaa ärevile ei läheks. Kuid välispoliitika arsenalist kõrvale heidetud kurjustelje asemele uusi mõjujooni visandamata langeb USA sama hästi kui isolatsionismi. Ning juba ongi tekkinud globaalvaakum, mida Moskva innuga Euroopas püüab täita.

OHUKOLDED EUROOPA—AASIA RAJAJOONEL. Ühendriikide inertsist kammitset Euroopa on läänedemokraatia levitamisega kimpus Afganistanis. Moskvale on selged nii talibitega sõdimise hädad kui ka väljavaate tõenäosus, et Afganistani anastajat tabab lõpuks läbikukk. Venemaa huviks on jätta NATO väed sinna nii kauaks kui võimalik.

Ukraina on valmis täitma Väikese Peetri rolli, samas kui Suur Peeter ta leivakotti noolib. Venemaa kasutab noorema velje sisevastuolud viimseni ära, et saada soodustusi, nagu laevastiku ankurdamine Sevastoopolisse kuni AD2042 + FSB julgeolekumuskli Krimmi naasmine + Naftohazi allaneelamine. Kelle omaks Krimm ka ei saa, on see poolsaar pea sama turvaline kui püssirohuvaat.

Valgevene (diktaatori) pisihõõrdumised VF-i(hunta)ga ei riku nende strateegilisi ühishuve ega partnerlust (...)

Venemaa läinudaastane sõjaväeõppus Zapad simuleeris vastulööki NATO rünnakule Ida-Preisimaa suunal ja väidetava agressori tõrjet Läti pinnale. Baltimaid see loomulikult ei lohuta (...)

Mida aga ähvarduse või jõuga ei tee, seda saavutab mõjusa gaasisurvega riikliku hiigelettevõtte Gazprom abil.

VASTUNÄIDUSTUSED: Moskva peab jälgima, et ta väärasse kaaluklassi ei satuks. Isegi piirkonna suurvõimuna ei tohi ta end sõjaliselt üle pingutada. Vene Föderatsiooni üksused suutsid rahustada AD2008 Georgiat (Gruusiat), ent mõnel suuremal maal nad ennast konflikti mässida ei saa. Pealegi paistab Venemaa võimurite uuem snitt nii jõhkralt läbi, et kõigil naabreil — isegi venemeelseimal Ukrainal — jääb vaevu üle muud kui olla ettevaatlik.

Kaks lisategurit mõjutab Venemaa välispoliitilisi taotlusi veel. Esiteks, kuigi tema majandus on langusest väljumas, püsib väljaravimata nafta- ja gaasisõltuvus ning järelmina — Venemaa abitus maailmaturu hinnakõikumiste ees. Teiseks — vene rahva kahanemine murettekitava hooga alates AD1991 + madal eeldatav eluiga + kehv tervishoid + nõrk sotsiaalstruktuur. Aastal 2009 küll napilt, aga rahvastikku lisandus, kuid kaotust piirkonna suuremate riikide, nagu Hiina ja India populatsioonile, korvata ei õnnestu.

JÄRELDUS:

Venemaa sotsiaalprobleemide sügavus hoiab lähitulevikus ära enda seisundi taastamise suurriigina, aga ei välista endiselt sügavat rahulolematust status quoga.

Allikas: David Marples «Venemaa täidab varmalt USA jäetud võimuvaakumit» — Russia moving quickly to fill power vacuum left by US — Edmonton Journal, 2. VI 2010

Hiina päev Pärnus

Aasta eest Hiina RV — Soome ühisettevõtte FutuVision Media käe all Tamperest eesti saateid alustanud uus ringhäälingujaam üritas astuda paar sammukest publikule lähemale.

Jaanuaris 2010 tegi nende eestikeelsete saadete ülekannetega algust üks kohalik raadio Virumaal. Nüüd, juunis 2010 leidis Pärnus aset "Hiina pühapäev" avapauguga Pärnu kontserdimaja kammersaalis 13. VI 2010 kl 13. Nende tunnipikkune "Hiina tunni" saade oli 2009-2011 kuulatav hommikuti kl 7:00 Eaj kesklainel 312m ehk 963kHz ja osaliselt järelkuulatav veebi kaudu.