Eesti ohuhinnang

Ühendriikide välisluure usutavasti tahtlik leke Eestit ähvardavast ohust ärritas ühtviisi nii sihtmaa suhtekorraldajaid (ISDS) kui ka salaluuret (EFIS)

Eesti ajakirjanduses esitlet hinnanguil CIA direktori John Lee Ratcliffe’i Moskva-visiidist Eesti turvalisusele selget kasu ega kahju ei tuletu. Käsitelu valdav hinnang sellele ootamatule reisile kujutas USA ja VF-i viimatist tipptaseme salaluure-kontakti pigem neutraalse või piiratud mõjuga sündmusena, mis ei muutvat oluliselt ohupilti ega VF-i käitumismustrit.

Eesti valitsuse jutupunktid:
• visiidil pole otsustavat tähendust;
• Eesti ohuhinnang pole muutunud;
• Ühendriikide ametnikud on RU⚔️UKR vältel VF-i regulaarselt väisanud, mistap pole eriline seegi reis.

Välisminister Margus Tsahkna lisas, et visiit aitas edastada Moskvale NATO ühtsuse ja otsusekindluse sõnumit. Viimaks nägemata midagi, mis Eesti turvalisust mõjutaks, moka otsast ohtu ja valvsuse vajadust nii või teisiti tunnistati.

Eesti ekspertide asjalikumaid hinnanguid:
• Kristi Raik (kaitseuuringukeskuse ISDS dir) rõhutas, et erinevalt aastast 2021 [kui Ukraina sõda ju käis] puuduvad praegu andmed VF-i sõjalisest kippumisest Eesti, Läti ja\või Leedu (3B) kallale; paralleele tõmmata ei tohtivat, sest JLR-i reis väidetavalt uut järsku ohtu ei tähista.
• Marko Mihkelson (parlamendi väliskomisjoni em) oli samuti visiidi mõju osas skeptiline – “oleks tõsine viga eeldada, et VF-i juhtkond muudab oma strateegilisi eesmärke (Ukrainas, Euroopas või Iraanis) pelgalt CIA direktori sõnumite tõttu”.
• Toomas H Ilves (ekspresident THI) seadis kahtluse alla hoiatuse 3B ründamise eest JLR-i reisi peasihina. Tema hinnangul oli USA mureks eeskätt Iraan.
• Meelis Oidsalu (jvm) rõhutas(id) Eesti ja Läti ametlike ohuhinnangute stabiilsust. Oidsalu möönis küll, et väidetav hoiatus 3B-le võib tuleneda ka lääneriikide muutunud hinnangust VF-i vastasseisule NATO-ga.
• Iseloomulik pealkiri: Millest USA luurejuht Moskvas rääkis? — Eesti julgeoleku‐poliitikud: «Ukrainast.» (PM 28. Ⅷ 2026)

NB! Küsimärk pealkirja lõpus tühistab uudise | CIA hoiatus❓️ (ÕL 28. Ⅷ 2026) Mürginoolena läbistas nii meediamogul HHL-i Delfi.EE kui ka riigieelarvelise ERR.EE kajastused (teabelväände) suunis ta(s)andada Ø-ni CIA-juhi reisi tähtsus

KAS TULIPUNKTIS OLI EESTI? Siinsed ametnikud ja kommentaatorid on raamistanud JLR-i Moskva-visiiti enam-vähem UKR-temaatiliseks ning alahinnanud Eesti välise turvalisuse võimalike konstellatsioonide mis tahes muutust.

Sõnavõtte üldistades anti Eestist kontrpropagandistlik vastulöök USA meediast üleilma levivate "valede" lekkele. Postimehe jmt väljaande kajastused osundasid asjatundjaid ja julgeolekutegelasi, kelle väitel Moskva-kohtumisil käis jutt Ukrainast, samas kui Tsahkna rõhutas, et USA—VF-i kontaktid on olnud sõja vältel korrapärased, mistap polla see ei suurt kui tähtis visiit ega uuda see siis ammugi Eesti ohuhinnangut.

Ekspresident THI oli veel südim, lükates ümber teate, et visiit keskendus just Balti riike (3B) riivavale hoiatusele, samas väitis ta, et USA-le oli pakilisemaks mureks Iraan (VF-i sihtimis- jm abi tõttu) Nii vastandus ta viiteile USA väljaandeis nagu Politico ja CNN, mis CIA-juhi sõnumit kirjeldasid esmajärjekorras just hoiatusena eskalatsiooni eest NATO ja iseäranis Eesti, Leedu ja Läti vastu ning alles teisaselt ka survena Moskva sõjalise ja majandusliku abi kärpimiseks Bagdadile.

Kokkuvõttes puudunud selle reisi selge “kasu” või kahjulik toime Eestile. Pigem leiti, et Eesti turvalisus eelkõige NATO kollektiivkaitsest, liitlaste kohalolust ja püsivast valvsusest, mitte salaluure-juhtide mõnest kokkusaamast sõltub. Ükski Eesti ametnik ega allavoolu-ajakirjanduse esitlet ekspert ei adu halba Eestile seega ei JLR-i reisist VF-i pealinna, võimalikust sõnumist ega tekkinud olukorrast. Nad on pigem püüdnud vaigistada juttu, justkui väline oht Eestile sest tõusnuks. Muretu mentaliteedi pinnalt ei paista neile visiidi võitu ega kahju kummati Ukrainalegi, ehkki sealne sõda ju sellesama seltskonna veendel oligi salaluure‐šeffide Moskva-kohtingute juhtmõtteks.


EESTI PROPAGANDAST — see torkab silma ja nüristab kõrva "Eesti välispoliitika võimatu spagaadi" (Kristi Raigi sõnad) samaaegse üritusega kogu Läänemere-piirkonda ähvardava USA sõjaväe-üksuste eemaldamise/ kärpe/ rotatsiooni topelt-, kui mitte kolmiklünga kohal, millisest kevad-suvel 2026 on saanud fakt. 

》ISEKIRI:  SOTSIAALNE  PROPAGANDA《
Propagandateooria, mis võitis Külma sõja

Eestis langes USA kohalolu läinudtalviste isikkoosseisu sadade pealt (sh 0-stet tankiüksused) vaid mõnekümne US Army mundri kandjani. Leedust lahkus üle 1000 mehe rotatsiooni lõppedes, kuna järgmise asenduse osas jäid Pentagoni sõnumid ähmaseks. Kahjuks ühtib see kõik USA Euroopa-sillapea likvideerimise laiema muljega, mh Poolasse planeeritud brigaadi tühistamise ja viimaks ka rõhuga Euroopa täielikule omavastutusele maailmajao julgeoleku asjus.

Ses valguses osutuvad Eesti ametliku ohuhinnangu vankumatus ja visiit-ei-ole-otsustava-tähtsusega-väited vaevu veenvaiks. Kui NATO idatiival samal ajal käib USA üksuste hõrendamine, kõlavad rahustavad avaldused selle taustal õõnsalt ja toimivad teabemoonde koordineeritud katseina olgu siis vältimaks paanikat või avalikkusele moraalselt kahjulike oletuste summutamiseks.

Rosin (EFIS) The Telegraphis 30. Ⅷ 2026. — Estonia’s spy chief: ‘Russia is in a very bad place – revolution could come overnight’ (Eesti luurešeff: "Venemaa on plindris — pööre võib tulla iga kell") — Kukkus välja kui kingitus eesti salaluuraja 49. sünnipäevaks.

Kuna JLR-i Moskva-kohtumiste sisu on salajane, ei saa USA anonüümseid lekkeid 3B-le sihit hoiatuste osas lõplikult ümber lükata – need jäävad kõigutamata kuniks keegi kuidagi ei kinnita ametliku vm usaldust vääriva allikana otse vastupidist. Salakohtumise detailide nappus teeb olukorra paraku vaid hägusamaks – AD 2026 augusti lõpunädalal puhkenud teabesõja pro et contra (USA lekked vs Eesti rahustus-kampaania) sõnum ei ole lõpuks ei tõestatav ega kummutatav. See ei tähenda automaatselt, et Eesti ekspertiis oleks paheline kihutustöö või et see rajaneks ümbritseva osas kurdile ja pimedale usule. Mõni ametnik võib ka ausalt arvata, et otsene invasioonioht ei ole tõusnud, isegi kui heidutuse nõrgenemise risk on tõsine. Nad võivad teha oma arust sotsiaalset propagandat. Aga kui reaalsus (vägede vähenemine) lahkneb ametlikust + asjatundjate ühendkoori retoorikast, siis kaotab viimane usaldusväärsuse, osutudes tagajärgede poolest eesti rahvale siiski antisotsiaalseks karuteeneks. 

》ISEKIRI:  VIIMNE  AMEERIKLANE《
100 päeva vaikust US Army Eestist lahkumise puhul

EESTI VIIS OHUTEGURIT

✸ Manduvad…

1️⃣ … võimuladvik, sh

🅰️ + ülbe PM Кrisтen Micнal, kelle valitsuse reitinguks ≤15%

🅱️ + võimukandja — kurnat rahvas, kes ꝎTAB PM-iks juba Кõlvarтi Mišaт — kelle suurima tõenäosusega upitab pukki WP.

2️⃣ … kaitsevägi ja -ministeerium, oma ülerahastet + korruptiise ladvikuga.

✸ Kaitseta jäetud… 

3️⃣ … põhjarand — Soome lahe Eesti rannik +

4️⃣ … Õhuruum, mille ähvarduseks WP-l on iga kell valmis 10 tuhat drooni, sada raketti ja kümnene lennurühm 🆚️ NATO 3B-õhuturbe 7 lennukit.

5️⃣ "Asjatundjad" RU⚔️UKR sõjastuudio jms RU-kaputt-2-nädalaga-ekspertiis + allavoolu-ajakirjandus.

Eesti Moskva menüüs

Ühendriikide Luure Keskameti (CIA) direktori Moskva-visiit oli tavatu, mitte “pooleldi rutiinne", nagu väitis DJT, ja puudutas otseselt Eestit

Selliste ametiisike Moskva-lende on olnud vähe, ning viimatine toimus iseäranis pingelises olukorras — Venemaa kestlik sõda Ukraina vastu ei näita vaibumise märke — värdsõjalik pinevus NATO Euroopa-liitlaste ja VF-i vahel — ja kõige krooniks USA–VF-i puhver-vastasseis, mida tulebki lahendada perifeersel tasandil just sarnaste kontaktide käigus, nagu seda oli CIA-juhi üleeilne lend Riia kaudu Moskvasse ja tagasi.

John Lee Ratcliffe’i 2026. a visiit oli tõesti üsna lühike, kõige salastatuse kiuste aga liigagi nähtav ja ka logistiliselt demonstratiivne, eriti kõrvutades seda William Burnsi 2021. a pikema visiidiga, millel oli senise teadmuse pinnal ilmselt suurem poliitiline kaal.

See üleeilne oli niisiis tavatu — lekkinud taustateabe järgi Eestile ülimalt oluline julgeolekupoliitiline sündmus, mille eesmärk oli tõenäoselt hoiatada sõjaliste sammude eest NATO riikide vastu, ja vahest survestamaks VF-i ka Iraani toetusest loobumise suunas.

Donald J Trumpi (DJT) tagantjärele-kirjeldus oma välisluure juhi üleeilse Moskva-lennu kohta — «vägagi pool-rutiinse laadiga» (very sort of semi-routine) — on visiiti puutuvate tõikade valguses siiski kõike muud kui õiglane hinnang. Rutiinist teeb selle visiidi priiks nii ajalooline kui ka päevakajaline kontekst. Esiteks on CIA-direktorite Moskva-visiidid olnud Luure Keskameti asutamisest AD 1947 saati äärmiselt haruldased — avalikult on teada kaheksa kümnendi peale kõigest seitse juhtu. Teiseks on haripunktis praegu ka üleilmsed pinged ⒜ Venemaa Ukraina vastases sõjas (DJT emissaride) rahusobitusürituste luhtumise ning ⒝ kurnamissõjaks muutunud RU⚔️UKR-konflikti rindejoone praktilise seiskumise tõttu veel sügisel 2023.

》ISEKIRI : RU⚔UKR-KRONOLOOGIA《

Eelmiseks Moskva-kontaktiks oli CIA-d JRB all juhtinud William Burnsi kaks ööpäeva kestnud külaskäik sügisel 2021. Ratcliffe aga oma 2026. a 25. augusti visiidiga on esimene CIA direktor DJT käesoleval ametiajal. Peamised eritunnused, mis osutavad selle viimatise külaskäigu tavatusele on eeskätt see, et…

• reis Riiast Moskvasse ja tagasi sooritati ilmatusuurel transpordilennukil — USA lennuväe C-17-l, mis pidi välistama külaskäigu tähelepandamatuse ja rõhutama selle (militaarset) kaalukust;

• see oli lühike ühepäeva-visiit (umbes 8½ h-se peatumisega Vnukovo lennuväljal), ehkki USA taotles Ukrainalt selle visiidi tarvis "droonirahu" kaheks ööpäevaks; miska kontakti(de) täismaht jäi tõenäoselt saavutamata;

• visiit leidis aset mitme vastastikkuse hõivega USA–VF-i militaarkonflikti (Ukraina, Iraan) ja NATO Euroopa-maade vastase värdsõja kõrgepinge õhustikus ja oludes.

Ajakirjanduse (WSJ ja Politico) värskemad teated viitavad visiidi sisuks olnud hoiatusele VF-i militaarselt (kas või paramilitaarselt) eskaleerivate tegude eest NATO-maade (nt Balti riikide) vastu ning survet Iraani-toetuse vähendamiseks Moskva poolt, mis lammutavad visiidi iseloomustuse kas või pool-rutiinsena. Arvestades aga CIA direktorite Moskva-visiitide ajaloolist haruldust, sõjaaja-konteksti, logistikat jm seda Moskvasse-lendu ümbritsevat olustikku, osutub see DJT kirjeldus sündmuse külaskäigu tavapärasusest kummastavaks.


SENINE SEITSE. Vähemalt 7 avalikult teada (v.a salareisid) CIA-juhi külastust Moskvasse ametisolevate direktorite (või Directors of Central Intelligence) poolt on kõik leidnud aset pärast (klassikalist) Külma sõda.

1. Robert Gates (oktoober 1992): esimene ametireis CIA-direktori poolt; kohtus VF-i riigipea Boris Jeltsini ja luureametnikega, et arutada koostööd küsimustes, nagu kuritegevus, terrorism ja tuumarelvastuse levik.
2. R James Woolsey (oktoober 1993): järelkülastus Robert Gatesi reisi tulemuste järelmina.
3. George Tenet (august 2000): Kurski allveelaeva intsidendi järel, keskendudes kontaktidele VF-i salateenistustega.
4. John Brennan (märts 2016): salareis arutatamaks peamiselt Süüria (relvarahu ja diktaator Assadi) küsimusi salateenistusiga.
5. Mike Pompeo (mai 2017): salakohtumised VF-i salaluure-kolleegidega.
6. William Burns (november 2021): kõrge taseme visiit RU-vägede koondamise ajal Ukraina lähedal, kohtus kõrgete VF-i tippametnike (mh Julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševiga) ja vestles WP endaga
7. John Ratcliffe (august 2026): hiljutine etteteatamata reis kohtuma VF-i salaluure-ametnikega.

Need on avalikku käibesse jõudnud juhud, varasemaid Külma sõja aega jäävaid CIA tippametnike visiite kas pole olnud üldse või ei ole neid avalikkuse ette veel toodud (igatahes Gatesi peetakse seni esimeseks CIA-juhiks, kes on ametis olles Moskvat väisanud) Muid salajasi või teavituseta reise ei saa kaugeltki välistada, kuna luureametnike ametlik reiski sageli jääb avalikustamata.


GEOPOLIITILINE AEGRUUM. Tinglikult ülalolevat nimistut täielikuks pidades nentigem Külma sõja järgsete Moskva-külastuste tiheduse varieerumist. Nende ajadünaamika on järgmine:

• esimene laine: 1992–1993 (2 visiiti järjest)
• järgmine paus 7 aastat, kuni 2000;
• järgmine paus 16 aastat, kuni 2016;
• järgmine paus 1 aasta kuni 2017;
• järgmine paus 4 aastat, kuni 2021; ja
• viimatine paus 5 aastat, kuni 2026.

Väärib tähelepanu, et salaluurejuhtide kontaktid on teostunud reeglina Moskvas. See osutab rahvusvahelise lävimise ja võimumängude ruumilisele dünaamikale.

Moskva-külastuste vaheliste pauside pikkus oleks siinse nimistu pühjal läbilõikes viisaastak, mis kattuks täpselt viimatise visiidi eelse pausi pikkusega, kinnitades isegi DJT täis-rutiinse visiidi hinnangut ta praeguse välisluurejuhi Moskvas-käigu kohta, rääkimata pool-rutiinsest. Seega oleks presidendi väidet ainsana kinnitav argument statistiline. Siiski silmas pidades välisluure (-spionaaži) illegaalsust nii õiguse kui ka riikidevahelise vastandumise vaatepunktist, on iga säärase tippkohtumise sisuks pragmaatiline "bandiitlik" territoriaalse ja\või alluvusliku mõju jagamine. Sellise suhtluse avakümnendit Jeltsini-ajastul, so vahetult Külma sõja järel võiks pidada sellegipoolest sõbralikuks, ja kui mitte päris "õhtuina Moskva lähistel", siis selle sõna tinglikumas mõttes küll. Seevastu WP võimuletuleku ja Kurski hukkumise järel siginenud rekordiline paus — üle kolme viisastaku! — kõige tõenäosemalt tühistas eelneva ajastu sõbraliku rutiini. Seda õnnestus taastada alles RU⚔️UKR-sõja ajal. Mistap vähemalt viimane kolm kokkusaamist käsituks kui küsitava sõbralikkusega, pigem "pops peremehega" ja "nugade peal" — see oleks vaid vastanduva jõu (o)positsioonilt aetav "maadejagamine" Moskvas.


MIKS SÕJALENNUK? Tavaliselt on salamissiooniks sobinud ka eralennuk, seekord valiti aga militaarne C-17A Globemaster III koos moodsa ROCC-mooduliga pardal. Suur kandevõime, mitmekihiline raketikaitse ja turvalised sidesüsteemid (mobiilne SCIF salasuhtluseks kus tahes õhuruumis) jms varustus võimaldab sõjalise kõrgriskiga missiooni. Pardal asuv ROCC teisendab lennuki õhu‐saatkonnaks, kuhu mahub 7 VIP-i ja mis salajase operatiivstaabina neile missiooni ajaks tagab krüptoside-ühenduse kuhu vaja. Et vaid mõne kuu eest evitet süsteem sai äsja VF-i kohal rakendust, näitab USA pühendumust oma saladiplomaatia tõhustamisele.

Ühendriikide lennuväe C-17A Vnukovo-3 lennuvälja kohal pärast 3 päeva varem New-Jersey osariigi McGuire-Dix-Lakehursti baasist startinud mitme etapiga lähetust, mis 25. augustil päädis lennuga Riia—Moskva—Riia liinil.

Washingtoni ja Moskva otsekanalid on Külma sõja kõrghetkest AD 1962 käigus püsinud siiski, kui muud on miskipärast umbes, ning CIA ülemus on taolisel puhul parim saadik, kuna tema reisist ei pea teatama ette — seekord aga sellest C-17A transponderi sisselülitamise kaudu ikkagi teatati. Ja veel. Vaid viis kuud enne JLR-i Moskva-reisi, märtsis 2026 evitas USA lennuvägi uue süsteemi Roll-On-konverentsikapsel — ingl lüh ROCC, miska veolennukist saab turvaline õhustaap, millesse oma Riiast Moskvasse-lennuks Ratcliffe istuski kogunisti ehk katsejänesena.

Lennuki VIP-mahtuvus ja autokolonni pikkus ( YT-video youtube.com/shorts/YJIhlgPqiQo ) Moskvas pakkusid vihjet, et USA delegatsioonis oli seekord vähemalt 11 isikut. Et sel sajandil CIA-juhtide Moskva-visiidid, võrreldes 1990-ndi algusega, hõredamad on, kuulub see niisiis ometi tublide keskmiste sekka – CIA-juhtide RU-visiitide reas ıv кoнт. Kohtumisi oli korralduslikest toiminguist ülejääva kuue tunni sees kaks ja need leidsid aset enne ja pärast nappi kehakinnitust.

KAKS VIIMAST. Burnsi ja Ratcliffe'i Moskvas-käikude võrdluses tuleb eelkõige märkida JRB administratsiooni välisluure juhi Burnsi 2021. a visiidi geopoliitilisi järelmeid. See oligi pikem, 2-päevane kohtumine, mille käigus toimus vestlus ka gebistliku hunta juhi WP-ga. Seevastu tänavune, AD 2026 visiit oli kolm korda lühem, ühe hooga päevavalges toimunud "lend-sisse/lend-välja" reis, mille kohalolu Moskvas vältas alla kaheksa tunni ja mis oli sisustet kohtumisiga ametiisikuiga (SVR-i juhi Sergei Naryškiniga, kellega ta varemgi on kohtunud, FSB juhi Aleksandr Bortnikoviga, kuuldavasti ka FSB 2 allvalitsuse ülemaga)

Kui viie aasta eest, 2. ja 3. novembril 2021 Moskvas seati paika tähtsad suunised edasiseks — VF-i leeva Kiievi-kampaania piirid (sh poliitliidrite elumise tingimus, Krimmi-koridor ja lausung "ei tolligi üle NATO-piiri") — nii sisuliselt WP 2014. a 20. veebruaril Qırımi poolsaare hõivega alanud vallutussõja jätku Ukraina vastu mahitades —— siis 25. augustil AD 2026 ei olnud USA soovitused Moskvas ilmselt enam oodatud, miska kontaktid CIA praeguse juhiga (pildil) taandati madalamale, kuigi diplomaatiliselt adekvaatsele tasemele.

Putin otsib Janekit

V V Putin (WP) ähvardas sõjaõhutajaid

"Samuti peab jätkuma iga Ukraina sõja jätkumise õhutaja osa analüüs, tuleb määrata kindlaks igaühe osalus tegelikus lahingutegevuses. Seda analüüsi on tarvis võimalike oluliste otsuste puhuks tulevikus. Igatahes võib see meile marjaks kuluda. / Также должны быть, должно быть, должен быть продолжен анализ вовлечённости каждого подстрекателя к продолжению войны на Украине, должен быть проведён анализ вовлечённости каждого из них в реальные боевые действия. Этот анализ нужен нам для возможного принятия ответственных решений в будущем. Во всяком случае это нам может понадобиться." — President külastas vägede ühendrühma abistaapi. Kremlin.RU 3. VII 2026 ( VIDEO 2'26" youtu.be/9ULyxJ3zV0g )

Esimene analüüs toimuski järgmisel päeval 1½-tunnise (loe: üheksakümmend viis minutit kestva) telefonikõne ajal Donald J Trumpiga (DJT) Selles WP muu seas edastas DJT-le õnnitlused Põhja-Ameerika ühendriikide CCL aastapäeva puhul. Kõne venimise mõistlikuks seletuseks on läbematu DJT-ga lävimise käigus ilmselt WP kallal asjatundjate vaiksel osalusel läbi viidud kognitiivne ja\või psühhiaatriline test, rääkimata WP hinge eritlemisest ehk psühhoanalüüsist.

Millised on USA asjatundjate järeldused ja kuidas need DJT-d mõjutavad??

KES SOBIKS SÕJAJÄTKU ÕHUTAJAKS — sellele vihjas WP oma 3. juuli ähvarduskõnes juba eelmisest tsitaadist 5 lauset ehk 2 minutit varem. Neiks on UKR-droonirünnakud RU-tsiviiltaristu vastu mõnede EU-liidrite 7. juuni avalduses ja praktikas heaks kiitnud —

💬 "Euroopa väidetavad rahuloojad, kelle tegelikuks taotluseks rahu asemel on jätkata sõda Venemaaga viimse ukrainlaseni… / так-называемые европейские мнимые миротворцы целью которых является на самом деле не мир, а продолжение войны с Россией до последнего украинца…" — President külastas vägede ühendrühma abistaapi. Kremlin.RU 3. VII 2026

Kaks päeva hiljem, 5. juuli intervjuus WP lemmikreporterile Zarubinile lisas putinipiiar Peskov RU⚔️UKR-speZopi otseselt sõjaks nimetades konfliktis osalevate lääneriikide viisiku pealinnade loetelu:

💬 "Käib sõda — tõeline sõda! Miks sõda? Sest kõik algas sõjalise erioperatsioonina, jätkub aga sõjana. Sest Kiievi selja taga seisavad nii Berliin — Pariis — Haag — kui ka Oslo — kahjuks ka Washington. Kuna rünnaku sihtmärkide leidmisel abistatakse neid [ukrainlasi] oma satelliitide ja välismaiste relvadega."

Keegi kõrvaline ei tea niipea ühe või teise analüüsi tulemusi, järeldusi ega järelmeid. Aga…

OBJEKTIIVSELT toetab Ukrainat RU—WP imperialistliku hulluse vastu poolsada riiki. Kümme suuremat abistajat pärast Kiievi-operatsiooni AD 2022 on Kieli Instituudi andmeil absoluutarvude põhjal…

🇺🇸 USA

🇬🇧 ÜK

🇵🇱 Poola

🇳🇱 Holland

🇫🇷 Prantsusmaa

🇩🇰 Taani

🇳🇴 Norra

🇸🇪 Rootsi

🇫🇮 Soome

🇨🇿 Čehhimaa

… Ja pingerivi Ukraina abi osatähtsuse põhjal rahvamajanduse kogutoodangus samuti Kieli instituudi andmeil:

🇪🇪 Eesti

🇩🇰 Taani

🇱🇹 Leedu

🇱🇻 Läti

🇫🇮 Soome

🇳🇴 Norra

🇸🇪 Rootsi

🇳🇱 Holland

🇵🇱 Poola

🇷🇸 Slovakkia

Pingerivide süntees suunistab WP ähvarduse peasihtmärke…

I. Põhjalasse eesotsas Skandinaavia poolsaare 2 maa + Taaniga;

II. teise ešelonina sobivad sihtrühma ka Holland, Poola ja USA;

III. geograafilist asendit naabrusläheduse + strateegilise positsiooni mõttes + territooriumi väiksust arvestades × sõjalise nõrkuse koefitsendiga = pakuks parimat sihtmärki Eesti, Leedu ja Läti, võttes igaüht enne eraldi kui kolmikuna koos.

Lisaks võiks Eesti jätta sõelale Ukraina sõjaväelaste konkreetse koostöö tõttu sellise mehitamata õhusõidukeid välmiva + tootva ettevõttega kui Threod Systems. See Tallinna külje all Viimsis asuv lennunduse—kosmonautika‐firma pakub drooniheiskurite ja droonide valikut värskeima (DefenceNews.COM 16. VI 2026) uudise kohaselt eriti edukalt tänu…

… lahingukogemusele võitluses RU-sissetungiga. Threod Systemsi edu pandiks on tagasiside operaatoreilt Ukrainas, kus sel Eesti ettevõttel on koolituskeskus soodsa asjaoluna Threod Systemsi droonide tarkvara ja toime täiustamisele. Nii tagab lahinguväljal evit kogemus Threod Systemsi toodete ekspordi 27 riiki, sh 14 NATO-maad.

Täiendus 18. augustil: Putin valis lennu-droonide tootja asemel siiski maismaa-droonide tootja Eestist ja nende agara Ukrainale tarnija Milrem Roboticsi. Diversiooni-üritus nende vastu küll nurjus, kuid kaasaandeks kavandet ropagandaali ei lastud ometi raisku…


VÄLISMAALASED RU⚔️UKR SÕJAS. Venemaa kasutab välismaalasi ses sõjas praeguseks 5× enam kui Ukraina. Eestiga seot isikuid on ses sõjas 2× sagedamini hukkunud RU-poolel sõdides. (Üksikasjalikumalt)

Sestap võiks WP analüüsida palki oma silmas.

Vanakuradi vanaemaga

Nad olid sama aastakäigu riigimehed

Winston Churchill (1874–1965) suri 90-aastaselt, samas kui Konstantin Päts elas 81 aastaseks (1874–1956) ning tänu panusele Eesti Vabadussõjas olid mõlemad vabadusristi sama klassi (VR I/1) kavalerid. 

VA KONSTANTIN Päts, kes juhtis EW-d seitsmel korral üle üheteist aasta ja on ajaloo valgusse jäänud praktilise meelega juhina, kes ikka ja jälle kerkis esile suurima häda tunnil. Tema jesuiitlik valmisolek tantsida kas või "vanakuradi vanaemaga", kui seda nõuavad Eesti huvid, on Pätsi enda väljendusel üldtuntud. Riigivanemana parlamendis valitsusliidust rääkides tsiteeris ta kord Bismarcki öeldes:

》… kui poliitika nõuab, siis võtan mina ka vanakuradi vanaema oma käe alla ja löön temaga tantsu.

Jaan Lattik: Laske end siis vanakuradi vanaemaga laulatada! 

Konstantin Päts: Teid paneme laulatama, hr Lattik.

Jaan Lattik: Ei mina küll laulatama ei tule.《 IV Riigikogu 20. II 1931 stenogramm.

SIR WINSTON Leonard Spencer—Churchill, kes sööritiitli sai valitsusjuhina 24. IV 1953, so alles oma teisel ja ühtlasi viimasel ametiajal, töötas tema-majesteedi-valitsus-kabinetis kokku kakskümmend üks aastat ja seejuures kaks korda ka peaministrina. Ja eks maitsnud Winstongi vangipõlve,¹ ent seda enne poliitkarjääri, veel ajakirjanikuna Buuri sõjas. Temagi oli antikommunist ja ÜK kogu võimuladvikus aastail 1918-20 Venemaa sündmustikku sekkumise peamine pooldaja. Ja kuigi kaal kummalgi erines, vaagisid mõlemad välispoliitikat võimutasakaalu-doktriini abil… Kuni 1940-ndini. Suurim erinevus oli inglase suursugune seisus, riigimehe-töö mängukõrgus ja mõistagi üleilmne mõju. Sest Churchill luges oma elu-ülesandeks Vaba maailma päästmist ja hoolitsust brittide ilmariigi ning seda võimalikult kauem säästva anglo-ameerika vendluse eest. 

PÜHAPÄEVAL, 22. VI 1941, olles Chequeris — Briti peaministrite puhkeresidentsis — sai Churchill sõnumi, mis muutis sootuks sõja kogu käsituse. Saksamaa sissetung Venemaale oli alanud. Oma 19-minutises raadiokõnes (audio) ütles Churchill tolsamal õhtul: 

》Keegi ei ole olnud nii järjekindel kommunismivastane kui mina viimatise 25 aasta kestel. Ma ei võta tagasi ainsatki sõna, mida selle kohta olen lausunud. Kuid kõik kahvatub vaatepildi ees, mis on avanemas nüüd. (…) Iga mees ja iga riik, kes võitleb natsismi vastu, leiab meie toetuse. Iga mees või riik, kes marsib Hitleri kõrval, on meie vaenlane.《

See tõotus tähendas AD 1941 Suur-Britanniale kohest vastu(a)stumist Hitleri välksõjaga Euroopas liitunud kümnekonnale maale, sest…

• Saksamaaga kõrvuti ründas N Liitu 22. juunil ka Rumeenia 

• Soome ühines sõjaga 26. juunil 

• Ungari 27. juunil 

• Albaania, Itaalia, Slovakkia kolmekesi korraga 30. juunil 

• Bulgaaria, Horvaatia, Soome, Taani ühinesid 25. novembril Kominterni-vastase paktiga… 

Suur-Britannia kuulutas 7. detsembril sõja Rumeeniale, Soomele ja Ungarile. 

》Kui Hitler ründab põrgut, siis vähim, mida ma teha saaksin, on heatahtlikult kuradi eest kosta alamkojas《 oli vastanud Winston 21. juuni õhtul oma erasekretäri küsimusele, et kas ei ole see tema, Churchilli kui põlise antikommunisti veendeiga vastuolus, kui ta N Venemaad Hitleri rünnaku puhul kavatseb abistada. 

Järgmisel päeva, 22. juuni õhtul just seda ta oma raadiokõnes lubaski. Kuid Churchill läks oma suhtluses põrguvürstiga Bismarckist kaugemale — tema sõlmis liidulepingu. Ta külastas Moskvat ÜK esimese peaministrina. Jossif Staliniga veetis ta oma järgnevast elust ligemale kolm nädalat, mis jaotusid viiele kohtumisele nii kahepoolseil läbirääkimisil kui ka laiemail konverentsidel. 

☭ ☭ ☭

SÕJASÕPRADE KOHTUMISED: 

• Moskva konverents 12.–17. VIII 1942 – Churchilli esimene kahepoolne kohtumine Staliniga keskendus teise rinde küsimusele. 

• Teherani konverents 28. XI – 1. XII 1943 – esimene "Suure kolmiku" kohtumine Franklin D Roosevelti osalusel. 

• Moskva konverents 9.–18. X 1944 – teine kahepoolne kohtumine, tuntud kui "protsendileping". 

• Jalta konverents 4.–11. II 1945) – teine kolmikkohtumine Roosevelti osalusel. 

• Potsdami konverents 17.–25. VII 1945. 

Konverents koodnime Bracelet all, mille aegu augusti keskel 1942 Churchill külastas ka Stalini suvilat ja kinkis talle kabinetiraadio.

Teisel Moskva konverentsil, mille koodnimeks oli Tolstoi, räägiti sõjajärgseist mõjualadest Ida-Euroopas ja Balkanil. Üritati nn protsendileppimust, kus Winston kirjutas paberile mõjuväljade jaotuse (nt N Liidule 90% Rumeenias; Suurbritanniale 90% Kreekas; Bulgaarias N Liidule 75%, Jugoslaavias ja Ungaris 50:50) ja Jossif lisas lehele sinise pliiatsiga heakskiidu märgi. 

Nende suhe oli pragmaatiline, kuid pingeline – Churchill ei usaldanud Stalinit, nagu näitab ka operatsiooni «Mõeldamatu» välmimine (millest võib lugeda allpool), ometi tekkis neil IIMS-aegsete kohtumiste käigus teatav ettevaatlik, aga siiski vastastikune austus. Nad pidasid ja nimetasidki teineteist võitluskaaslasiks. 

☭ ☭ ☭

PÕRGULIK FLIRT ei viinud Marlborough' hertsogide järeltulijat Winstonit õnneks hullarisse, nagu juhtus Konstantin Pätsiga juba Kurjuse impeeriumi looja lõugade vahel. Viimase üksnes otsene vangistuski (türmis/ vanglas/ vangilaagris, v.a asumine ja karistusmeditsiini rakendamine) tema vangistuste kõiki teadaolevaid faase — nii tsaari-, saksa kui ka sovetiaegu arvestades — kestis kokku kuni kuus aastat.²

Eestit tabanud sovetiokupatsiooni ühe järelmina määras punavõim president Pätsile pikalt kestva psühhiaatrilise sundravi. See tähendab, et Stalini senine vang viidi 24. III 1943 türmist üle sunniviisilisele ravile psühhoneuroloogia/ psühhiaatria-haiglais. Alul piirduti Kaasanis asuvate sundravi võimaldavate asutustega, seejärel viidi ta Čistopoli linna ikka samal Tatarimaal. 

Psühhiaatria poliitilist kuritarvitamist põhjendati sageli tõsiasjaga, et patsient Konstantin keeldus loobumast EW presidendi tiitlist. Nii nägi ta mitmesuguste sovetlike raviasutuste palatite lagesid oma viimsepäevani… Siiski ühe lühikese — Stalini surma järgse "rahvuslikuma" vaheajaga AD 1954 ka Eesti südames paiknevas Jämejala Vabariiklikus Psühhoneuroloogiahaiglas (praeguses Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus) Ent kohaliku rahva tähelepanu ja eestlaste "palverännakute" sagenemise hirmus saatsid kohaliku nukurežiimi esindajad ta kiiresti tagasi N Liitu, kus Päts paigutati Kalinini (Tveri) oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse. Sääl kuuldustepärane "Eesti kuningas" 18. I 1956 ka suri. Kokku kestis Konstantin Pätsi "psühhiaatriline" kinnipidamine seega 12 aastat ja 10 kuud (24. III 1943 – 18. I 1956) 

☭ ☭ ☭

Paanika ja sarkasm

Kuidas briti ekspeaminister ameerika presidenti ehmatas

VANAD SÕBRAD. Winston S Churcill kirjutas oma ammusele Kanada sõbrale kolonel Frank W Clarke'ile 22. XI 1945:

President on palunud mul külastada Westminsteri Ülikooli [sic!] Missouris, mis on tema koduosariik, ja pidada kõne. Ta pakub ka enda kohaletulekut tutvustamaks mind. See esinemine saab olema ilmselt avalik ja märkimisväärselt tähtis… 

Samas kirjas Churchill palus ja kolonel Clarke võimaldaski talle elamist oma Florida maamajas Miami‐Beachi Põhjalahe teel.

Churchill saabus sinna kohe pärast oma Itaalia-puhkust poolteise kuu pärast. Floridas tegeles ta peamiselt maalimisega, mõneks korraks põigates ka naabrusse • Watsoni saarel kümnendi eest avat Papagoidžungli külastamiseks • ja Kuuba saarele sigarivaru täiendamiseks • samuti Miami ülikooli audoktoriks promoveerimise kõne pidama. 

Pärast sõja-aastaid ja kolme masendavat kuud 1945. aasta juuli üldvalimiste kaotuse järel oli Winston Churchill saanud kutse Westminsteri kolledži presidendilt Franc McCluerilt. Churchilli meeleolu kergitas viivitamata jah-vastust andma president Trumani kuulus kaassõna: 

See on imeline kool minu koduosariigis. Loodan, et saad sellega hakkama. Kui Sa tuled, tutvustan Sind.

CHURCHILLI USA-PUHKUS AD 1946… kestis 9 nädalat, USA pinnal viibimisega 14. jaanuarist 13. märtsini. Kuus nädalat mööduski aga peamiselt Lõuna-Floridas. Ja mis olekski Miamist parem enda turgutamiseks, energiaga laadimiseks ja selleks, et valmistada ette oma olulisim sõjajärgne kõne, millele ta pealkirjaks pani «Rahulõim», aga mida ingliskeelses ja mujalgi maailmas tuntakse üldiselt "raudse eesriide kõnena"! 

Miami päikeselised päevad mõjusid Churchillile tõepoolest hästi. Ta sõitis pealinna Washingtoni, et kohtuda president Trumaniga. Kaks suurt juhti koos saatjaskonnaga, k.a võõrustaja kolonel Clarke, sõitsid edasi rongiga Missourisse, kus Churchilli 5. III 1946 peetud kõne tõstis Fultoni maailmakaardile…

≫  ISEKIRI :  R a h u l õ i m  ≪

C h u r c h i l l i   F u l t o n i - k õ n e   e e s t i n d u s

HOIATUSNOOT MOSKVALE… President Truman vältis ÜK ekspeaministri kõne avalikku toetamist nädalaid. Ta eelistas ära oodata kodumaise reaktsiooni. Võiks öelda, et presidenti tabas paanika, sest ka ase-välisministril Dean Achesonil keelas ta osalemast Churchilli vastuvõtul nädal pärast Fultoni kõnepidamist, et mitte muljet jätta justkui kiidaks Valge Maja takka ÜK ekspeaministri Fultonis väljendet seisukohtadele… 

«CHURCHILLI TUUR» Cyrus Cotton Hungerfordi pilapilt, mis kaunistas kõnepidamiskohast üle tuhande kilomeetri eemal Pittsburgis ilmuva Post-Gazette'i juhtkirja juba järgmise päeva, 6. III 1946 hommikul.

Eraviisil kirjutas Truman Stalinile omakäelise läkituse kutsega samuti kõnereisiga USA-d külastada, lubades ühtlasi sarnast kohtlemist, nagu see Trumani poolt oli osaks saanud Churchillile… Mitte kellelgi ei olnud küll usku, et selline reis võiks saada ka teoks. 

Sõjaõhutamine taandati pahempoolsete poolt varsti külma sõja algataja müüdiks, mida levitatakse allikatumeda ajaloolaskonna poolt tänapäevalgi (nt Eesti Entsüklopeediakirjastuse «Eesti ja Maailm: XX sajandi kroonika» II osas — aluskäsikiri Mati Graf, toimetajad-koostajad Kristin Aasma ja Allan Kasesalu, retsensent-toimetajad Jüri Ant, Kaido Jaanson, Aivar Jarne, Allan Liim, Olev Liivik, Vello Tõnso, Haljand Udam jt — vt ISBN 9985-70-108-9 —Tln, 2004, lk 234!) 

Enne 1950-ndit ei ole Winston S Churchill avalikes sõnavõttudes sõnakestki külmast sõjast rääkinud ega kuulutanud ta Fultoni kõnetoolist ammugi külma sõda välja.

KÜLMA SÕJA VALE. Jah, väga valelik on väita vastupidist. Churchill pälvis tasapisi USA-s, kus suhtumine ka N Liitu karmistus, oma kõne eest laialdase, nii pahema kui parema tiiva heakskiidu. Ameerika ajakirjandus ei kujutanud Stalinit lõpuks enam tolle sama headust kehastva Joe-onuna, nagu tihtilugu hiljutise sõja ajal juhtus. 

Aga alles aprillis 1946, seejärel kui enamik USA ajalehti juba oli ilmutanud poolehoidu Churchillile, söandas seostada Fultoni-kõnega end avalikult ka USA president… 

Läks veel rohkem kui pool aastat, kuni kujundati välja Trumani doktriin ja see lähtus juba Fultoni-kõnes väljendunud vajadusest võtta üle hool Suurbritannia koloniaalpärandina Euroopas kommunismiohtu sattunud Türgi ja Kreeka käekäigu eest jms. 

Suurbritannia roll suurvõimuna oli jõudnud lõpule…

Truman sõnastas selle kui esimese presidentliku doktriini USA Kongressi ees peetavas kõnes aasta hiljem — 12. Ⅲ 1947.

KUUS AASTAT HILJEM. President Truman ja peaminister Churchill 7. I 1952 Valge Maja ovaalkabinetis.

Rahulõim VII

Juba on olemas erisuhted Kanadaga, mida ma just mainisin, ning Ühendriikidel suhted Lõuna-Ameerika vabariikidega. Meilgi brittidel on 20-aastane koostöö- ja vastastikuse abistamise leping Nõukogude Venemaaga. Nõustun Suurbritannia välisministri hr Beviniga, et meie poolest võiks see leping vabalt kehtida ka 50 aastat. Meil ei ole muud sihti peale vastastikuse abi ja koostöö Venemaaga. 

Meil, brittidel on Portugaliga liit, mis ei ole katkenud 1384. aastast saati ja mis kriitilisel hetkel hiljutises sõjas vilja kandis. Ükski neist ei lähe vastuollu maailma‐leppe või –organisatsiooni üldhuvidega, vaid vastupidi, aitavad neile kaasa. 

《 Minu Isa hoones on eluasemeid palju. 》¹ 

Ühinenud Rahvaste liikmete eriühendused, mis ei suhtu  ühtegi teise riiki agressiivselt ja mille loomuses puudub vastuolu ÜRO põhikirjaga, on vaevalt kahjulikud, neist on kasu ja nad on minu arvates asendamatud. 

Kõnelesin varem, mu daamid ja härrad, Rahutemplist. Selle templi rajamisel tuleb osaleda töömehil kõigilt mailt. Kui kaks töömeest tunneb teineteist eriti hästi ja nad on vanad sõbrad, kui nad jagavad peresidemeid ja ühist "usku teineteise eesmärki, tulevikulootust ja leplikkust teineteise puuduste osas" – osundades mõne hüva rea hiljuti siin loetust – miks ei võiks nad ühise ülesandega sõprade ja partnereina töötada koos? Miks ei võiks nad oma tööriistu jagada ja suurendada seeläbi teineteise töövõimet? Tõepoolest, seda peavadki nad tegema, vastasel juhul ei saaks tempel valmis või variseks see kokku ehituse käigus ja me õppetunnid läheks luhta ning meil tuleks kolmat korda astuda sõjakooli, mis oleks võrreldamatult rängem sellest, kust äsja pääsesime.

Pimeduse ajastu võib naasta teaduse hiilgavail tiivul. Olgem valvsad! Aega võib olla napilt. 

(●●●)

MÄRKUS

(1) Johannese Evangeelium 14:2.

Rahulõim VIII

…

Pimeduse ajastu — kiviaeg võib naasta teaduse hiilgavail tiivul. Ja see, mis praegu külvab inimkonda üle lõpmata materiaalse õnnistusega, võib samuti kaasata täieliku hävingu. Olgem valvsad, ütlen ma, aega võib olla napilt. Me ei tohi endile lubada sündmuste triiviminekut. 

Kui saab teoks aga see vennalik ühendus, millist ma kirjeldasin, koos kogu tolle ilmse jõu ja julgeolekuga, mida mõlemad me riigid saaks sellest ammutada, siis hoolitsegem ka, et maailm sellest teaks ja see võiks oma osa etendada rahu aluste tagamisel ja stabiliseerimisel. Selline oleks arukas valik. Ennetamine on tõhusam ravist. 

Vari on langenud üle liitlaste viimatise võidu nii helgelt valgusküllase vaatemängu. Ei keegi ei tea ette, mida Nõukogude Venemaa ja selle rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon lähitulevikus kavatsevad või kus — ja kas üldse on nende laienevail kuulutuslikel sihiseadeil piire? 

Ma imetlen ja austan vaprat vene rahvast ja oma sõjaaja võitluskaaslast marssal Stalinit. Suur-Britannia — ja usun ka siinne — sügav sümpaatia ning heatahtlikkus kõigi Venemaa rahvaste vastu püsib otsusekindlalt sõprussuhtes kõigi erimeelsuste ja vastustamise kiuste. Mõistame, et Venemaa peab oma läänepiire turvama Saksamaa agressiooni mistahes võimaluse kõrvaldamiseks. Tervitame Venemaad ta õiguspärasel kohal maailma juhtriikide seas. Tervitame tema lippu merel. Ja eelkõige peaksime tervitama pidevaid, sagedasi ja tihenevaid suhteid vene ja meie rahvaste vahel üle Atlandi. 

(●●●)

Rahulõim IX

…

Eelkõige tervitame või peaksime tervitama pidevaid, sagedasi ja tihenevaid kontakte vene ja meie rahvaste vahel üle Atlandi. Siiski on mu kohuseks — ega lepiks ju teiegi vähemaga — esitada selgeid tõsiasju Euroopa praegustest oludest.

Szczecinist Läänemerel Triesteni Adriaatikas on üle mandri langenud raudne eesriie. Selle taha jäävad Kesk- ja Ida-Euroopa iidsete riikide pealinnad. Varssavi, Berliin, Praha, Viin, Budapest, Belgrad, Bukarest ja Sofia – kõik need kuulsad linnad ja neid ümbritsev elanikkond asuvad ses — ma ei saa nimetada seda teisiti kui — sovetisfääris, ning Nõukogude mõju täiendab nende kõigi ühel või teisel moel väga Moskva-keskne ning mõnel juhul üha tugevnev ohjamine.

Ainult Ateena — surematute hiilgustega Kreeka on briti, ameerika ja prantsuse sõjaväelise järelevalve tõttu vaba otsustama oma tuleviku üle valimistel. Venemaa ülemvõimu alust Poola valitsust on julgustatud hõivama Saksamaalt õigustamatult suuri alu, kust miljoneid sakslasi nüüd ülekohtuselt ja uskumatus ulatuses välja tõrjutakse.

Kommunistlikud parteid, mis Euroopa idaosa kõigil mail olid väga väikesed, on kerkinud oma arvukust kaugelt ületava tähtsuse ja võimu juurde ning taotlevad kõikjal totalitaarset kontrolli. Pea alati jääb peale politseiriik ja tõelist demokraatiat seni pole kusagil peale Čehhoslovakkia. 

Türgi ja Iraan on Moskva ahistavate väidete ja surve tõttu mõlemad üdini ärevil ja häiritud. Berliinis on venelased üritanud oma okuptsioonitsoonis Saksamaal poolkommunistlikku parteid luua eeskätt saksa pahempoolsete juhtivtegelaste rühmitusi soosides. 

(●●●)

«Chruchill poliitilisest olukorrast» — lõik Fultonis nelja päeva eest peetud kõne ülevaatest Altenstadti (BRD Hesseni Liidumaa) DP-laagris tollal ilmunud Kauge Kodu Päevauudistes

Rahulõim XII

…

Siiski olen pidanud oma kohuseks kirjeldada seda ühtviisi üle Lääne ja Ida maailmale langevat varju. 

Olin Versailles'i leppimuse ajal minister ja sellal Suurbritannia delegatsiooni juhtinud härra Lloyd-George'i lähedane sõber. Ma polnud paljuga tehtust nõus, kuid mulje tollasest olukorrast püsib väga sügav ja mul on valus võrrelda seda praegusega. Tollal olid lootused suured ja kindlus piiritu, et sõdadega on lõpp ja Rahvasteliit saab kõikvõimsaks. Ma ei näe ega tunne aga sama meelekindlust ega isegi samu lootusi nüüdses rauges maailmas.

Teisalt, mu daamid ja härrad, tõrjun mõtte, et uus sõda on vältimatu või veelgi enam — juba ukse ees. Just selle tõttu — ja siin olen ma kindel — on me õnn endiselt meie kätes ja meil jagub jõudu tuleviku päästmiseks, mistap tunnen kohust nüüd, kui mul on avanenud juhus ja võimalus seda teha. — Ma ei usu, et Nõukogude Venemaa soovib sõda.  Sõja vilju maitsta ning oma võimu ja ideoloogia igavest laienemist nautida — seda küll.

Kuid täna siin, kuniks veel aega, peame arvestama sõja püsiva ennetamise ning vabaduse ja demokraatia tingimuste pakilise loomisega kõigil mail. Ei raskused ega ohud kao nende ees silmi sulgedes. Neid ei eemalda pelk ootus, mis saab edasi; neid ei eemalda ka lepituspoliitika. Vajalik on kokkulepe, ja mida pikemalt see edasi lükkub, seda raskemaks muutub selle saavutamine ja seda suuremaks saavad ähvardused. 

Selle põhjal, mida sõja ajal olen meie vene sõpradest liitlaste puhul täheldanud, on mul veendumus, et nad ei imetle midagi enim jõust.

(●●●)

Rahulõim XIII

…

Selle põhjal, milles meie vene sõbrad ja liitlased mind sõja käigus veensid, ei imetle nad midagi enim jõust. Ega ole neile midagi põlastusväärsemat nõrkusest, eriti sõjalisest nõrkusest. Sestap ei saa enam vanale võimutasakaalu-doktriinile toetuda. Me ei saa lubada endale võimalikku ääri—veeri tegutsemist, pakkudes kiusatust jõu proovilepanekuks. 

Kui Lääne demokraatiad ÜRO põhikirja printsiipe järgides ühtsed püsivad, siis oleks nende põhimõtete edendamisel tohutu mõju, mida vaevalt keegi kipuks rikkuma. Kui nad aga lõhestuvad või vääratavad oma kohustusi täites ja olulised aastad käest lasevad, võib kõik tõesti lõppeda katastroofiga. 

Kui ma viimati seda kõike ette nägin ning selle üle oma kaasmaalaste ja maailma ees häälekalt kurtsin — ei hoolinud keegi. Kuni 1933./1935. aastani saanuks Saksamaad teda tabanud kohutavast saatusest ning meid kõiki inimkonnale Hitleri poolt toodud kannatusist päästa. Ajaloos pole kunagi olnud sõda, mida õigeaegse tegutsemisega olnuks ära hoida lihtsam kui seesinane, mis äsja maailma nii ulatuslikult laastas. Selle võinuks minu arvates ära hoida ühegi lasuta ning Saksamaa oleks täna vägev, jõukas ja lugupeetud — aga keegi ei kuulanud ja ükshaaval neelas meid kõiki kohutav pööris. 

Kindlasti — mu daamid ja härrad, ütlen ma teile — ei tohi me lasta sel uuesti sündida. See on saavutatav just nüüd — aastal 1946 — läbi leppimuse Venemaaga igas punktis ÜRO üldjuhtimise all ja läbi pikkade rahuaastate heas läbisasmises Maailma-organitsiooni kaudu, mida toetatakse kogu ingliskeelse maailma vägevuse ja sidemeiga. Selline oleks mu lahendus, mida ma teile lugupidavalt oma kõnes pakun, pealkirjastades selle «Rahulõimeks».

(●●●)

Antagonist Stalin

Churchilli 5. III 1946 kõne Fultonis tabas selge siluetiga varju vastasleeris. See oli Joe ehk Joss ehk Jossif Stalin, kes end pisut kogunud, seejärel ka valjult vastas…


MOSKVA VASTUS koostati umbes nädalaga ja avaldati Pravdas 14. III 1946 Stalini "intervjuuna" (jutumärkides, sest tegelikult olid need vastused "Pravda kirjasaatja" 3 küsimusele hoolikalt läbi mõeldud, sõnastuselt rafineeritud ja kõlasid Moskva raadios juba 13. märtsil) Selle vastuse mürgine, ent argumenteeritud ja ideoloogiliselt tihe tekst (koos sama aasta 9. veebruaril "valimiste" puhul peetud kõnega)¹ kuulub kahtluseta külma sõda kajastavate dokumentide lugemikku.

«Stalini intervjuu» oli ilmselt kaalutletud vormiga. Selle tekst jäi teema-püstitusele Churchilli sõnavõtus ka mahu poolest alla, moodustades sellest kolmandiku (1700 sõna 5500 vastu) Vene lehe esiküljest hõlmas reema täpselt 2 laia veergu ja nõudis kiiremalt lugejalt kümmekond minutit aega, kuna ex-PM-i briti-inglise kõnekunsti taies vältas kindlasti üle ½ tunni (BBC salvestisena 46')


MOSKVA JUTUPUNKTID. Jossif Ðugašvili, alias Stalini vastuväited ja -rünnakud lühidalt:

• Churchill kui sõjaõhutaja – Stalin nimetas teda sõja otseseks provotseerijaks, kes vehib mõõgaga ja üritab külvata lahkhelisid endiste liitlaste sekka.

• Võrdlus Hitleriga oli üks teravamaid lööke…

》Härra Churchill ja tema sõbrad sarnanevad silmatorkavalt Hitleri ja tolle sõpradega.《

See oli sovetliku agitpropi ja üleilmse rahuliikumise (Moskva peamise propagandaaktsiooni) seisukohalt vägev võte, kuna sovetisangarluse tipuks loeti just Hitleri-vastast (nn antifašistlikku) võitlust.

• Rassiaktsent – Stalin süüdistas Churchilli selles, et too propageerib angloameerika (inglise keelt kõnelevate rahvaste) ülemvõimu ja rassiteooria vastavat teisendust, kus väidetavalt nemad vaid on kutsutud maailma saatuse üle otsustama.

Stalini vastuse esmakajastus väliseesti ajakirjanduses — Saksamaal Geislingenis ilmuva Eesti Posti 7. leheküljel

• Ida-Euroopa kaitsmine – Stalin põhjendas sovetlikku mõjusfääri Poolast Bulgaariani legitiimsete turvahuvide ja -vajadusena: kuna N Liit kandis sõjas suurimaid kaotusi, on tal ka õigus luua idapoolne julgeolekuvöönd, laskmata sinna naasta fašistlikke režiime või eksiilvalitsusi, nagu seda olid Władysław Andersi ja Draža Mihailovići vastavalt Poolat ja Jugoslaaviat esindavad pagulasvõimurid.

• Lääne "silmakirjalikkus" – õigemini irvitav vastandus: Inglismaal valitseb leiboristlik ühe-partei-monopol — ja seda nimetatakse tõeliseks demokraatiaks, samas kui Ida-Euroopas oli (seni päriselt, aga varsti vaid mängulis-formaalselt) valitsemas mitmeparteilisus (loe: Moskva lõastet kommunistide ohjatavad parteiblokid) – ja seda nimetatakse totaalseks diktatuuriks.

ROPAGANDAALI TARRUS. Milles siis seisnes Stalini vastuse kaalukus. Tegu polnud pelka solvangu või propagandistliku hüüatusega, kuna Stalin või ta kõnede variautor(id) rakendas(id) terasest loogikat, tõid ridamisi ajaloolisi paralleele, asendasid kreeka—rooma klassikalise demokraatia (lääneliku) tähenduse ja tuginesid N Liidu kui ohvri peagu piibellikule narratiivile.

Retooriliselt betoneeris idaleer siin oma agitpropi kantsi ja tsementeeris geopoliitilist tandrit: Moskva ei suvatse Ida-Euroopast taanduda, ei aktsepteeeri Läänest dikteeritavaid reegleid ja loeb anglo-ameerika erisuhet enda jaoks eksistentsiaalseks ohuks. Teksti väärtus loodava sovetimpeeriumi ametliku seisukohana kestis pikemalt. "Stalini intervjuu" osutus Külma sõja tähiseks, mida osundati ning millele sai osutada aastakümneid edaspidigi.

Teised sovetlileeri päevakajalised vastused Fultoni-kõnele olid sama agressiivsed, ent väiksema kaaluga. Ka kiiremad neist olid nõudnud reageerimiseks aega terve töönädala.

Pravda 11. märtsi juhtkiri «Churchill täristab relvi»² ründas Fultoni-kõne äärmise teravusega siiski enne Stalini sõnavõttu:

》Churchill kustutab üheainsa kriipsuga kõik, mis ta sõja kestel üles ehitas.《

Ajakirjanik ja ajaloolane Jevgeni Tarle kuulutas 12. märtsi Izvestijas samuti oma leivaisa ennetades:

》Nõukogude Liit ei alistu verbaalsete rünnakute ja ähvarduste ees.《

Kõige teravama eritluse tipuks oli muidugi ajaoolise arengu seadus "teadusliku kommunismi" varamust.

Stalin: Härra Churchill meenutab taoti oma kõnedes "lihtsaid inimesi väikestest majadest" härrasmehelikult neile õlale patsutades ja nende sõpra teeseldes. Kuid need inimesed ei olegi nii lihtsad, nagu võib näida esimesel pigul. Neil on oma vaated, oma poliitika ja nad oskavad endi eest seista. Nemad — miljonid lihtad inimesed, on need, kes kukutasid Inglismaa valimistel läbi hr Churchilli ja tema partei, andes oma hääled töörakondlastele [e Leiboristlikule erakonnale]. Nemad — miljonid lihtsad inimesed on need, kes isoleerisid Euroopas reaktsionäärid, koostöö pooldajad fašismiga, ja eelistasid pahempoolseid demokraatlikke parteisid. Nemad — miljonid lihtsad inimesed on need, kes proovinud kommunistid läbi fašismile vastupanu võitluse tules, otsustasid, et kommunistid täielikult väärivad rahva usaldust. Nii on kasvnud kommunistide mõju Euroopas. Säärane on ajaoolise arengu seadus…

("Stalini intervjuu" 13. Ⅲ 1946 — Rahva Hääle eestindus)²

TÕTT KÕNELEVAD TROLLID. Kokkuvõtteks — käsitades Fultoni-kõne märkimisväärse hoiatusena Läänest — just niisugusena Stalin seda oma valju teavitusega kinnitaski sisulisi tõsiasju ekspeaministri tekstis punasega alla kriipsutades:

Churchillil on tuline õigus — raudne eesriie on langenud!

Ja N Liit ei soostu seda üles tõmbama ega kokku rullima.

See matš Churchill ⚔️ Stalin oli kahe gigandi dialoog ja üks dramaatilisemaid hetki Külma sõja lavalaudadel, millelt Churchill etenduse protagonisti usutavasse rolli tõsteti.

MÄRKUSED

(1) Sellal ⅢMS-iks valmistuv Stalin pidas 9. II 1946 NSVL-i Ülemnõukogu valimiste eelse kõne teatatamaks, et "kapitalism" on sõdade puhkemise pealäte ja kutsus üles mobiliseeruma, et „me kodumaa [oleks] kindlustatud igasugu juhuste eest” — Vt Seltsimees JV Stalini kõne Moskva linna Stalini valimisringkonna valijate valimiseelsel koosolekul 9. veebruaril 1946. a. Sirp ja Vasar 16. Ⅱ 1946. 

(2) Vt Čerčill’ brjacaet oružiem. Pravda 11. III 1946 juhtkiri sulandus peagi Stalini 13. märtsil üllitet teksti ehk n-ö intervjuuga Pravda kirjasaatjale — vt Pravda 14. II 1946; Сталин И.В, Cочинения, 16. kd. М, 1997, lk 25-30) Churchilli Fultoni-kõnele, eriti kui kirjutist vahendati Moskva raadios 14. Ⅲ 1946 juba 5 eri keeles. Pravda toimetajate raev ÜK endise peaministri kõne kallal ületas peagu kõigi tähtsate välismaa tegelaste mahategemist, jäädes alla üksnes Hitleri-vastasele kriitikale.

Mart Nikluse mälestuseks

Jõulupühal AD 2025 suri Eesti tuntud vabadusvõitleja, antisovetliku vastupanuliikumise silmapaistev tegelane, endise N Liidu poliitvang, elupõline tartlane, publitsist, tõlkija, keeleõpetaja, ornitoloog Mart Niklus

✸ 22. Ⅸ 1934

† 25. Ⅻ 2025

Nii eeltoodud sundsaavutuste kui ka tahtlike valikute ja tegevusalade, eelkõige teaduse, ühiskonna- ja eraelu vallas ei võimaldanud vägev–murdmatu ja sädeleva isikuse esiletõusu kogu oma ilus siiski võõra võimu poolesajandine surve, ent seda pärssisid veel kestlikumalt ka võõrvõimu truude teenrite tõkked. Kummati kõige selle ja kõigi nende kiuste saavutas Mart Niklus mõndagi… Ja seda isegi oma vangistustesarja kestel, mis algas temale ju 23-aastase noorukina ning kestis lõppsummas 16 aastat.* 


PEASAAVUTUSED. Järgnevalt — arvatagi puudulik — loetelu tema teeneist.

Niklus tõlkis N Liidus oma esimese vangistuse ajal eesti keelde ÜRO detsembris 1948 sätestatud —

INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOONı

… so ligi aastatosin enne "ametliku" tõlke ilmumist Abner Uustali koostatud ÜRO-teemalise raamatu lisas.

Nikluse rahvusvahelise tähendusega teenete terves reas üheks on suvel 1979 ta Tartu kodus Vikerkaare tn 25 ja muidugi ka osalusel koostatud — 

45 EESTI, LÄTI JA LEEDU KODANIKU MÄRGUKIRI

… mis tehti avalikuks 23. VIII 1979 Moskvas akadeemik Andrei Sahharovi kodus välisajakirjanikele korraldatud pressikonverentsil. Üleilmsed uudistelõidad edastasid sellest samal õhtul lühisõnumeid ning hiljem ka teksti koos kõigi allakirjutanute nimekirjaga (Vabadusraadio — Radio Liberty edastas selle märgukirja täielikult neli nädalat hiljem, 21. Ⅸ 1979) 

Väärikas dokument sai tuntuks kui Baltic Plea ehk Balti apell ehk 45 baltlase memorandum ehk märgukiri ja see on jõudnud Eesti, Läti ja Leedu rahvaste vabadusvõitluse annaalidesse. Eestist kirjutasid alla peale Mart Nikluse teinegi tartlane Enn Tarto ja tallinlased Erik Udam ja Endel Ratas; hiljem liitusid Eestist veel Jüri Kukk, Viktor Niitsoo, Tiit Madisson ja Veljo Kalep.

Akadeemik Andrei Sahharov ja Mart-Olav Niklus esimese Moskva korteris suvel 1979

Selle märgukirja retseptsioonis väärib erilist tähelepanu hiline, 40-aastase viivitusega, kuid siiski tõeline läbimurre EV (sic!) üldsuses, ja seda tänu president Kersti Kaljulaiule, kes meie riigipeana esmakordselt AD 2019 avalikku tunnustust osutas kõnealuse märgukirja autoreile, teiste seas Niklusele. Võrdluseks oli AD 1984 tunnustanud Mart Niklust viimase 50. sünnipäeva eel eraldi proklamatsiooniga USA president Ronald W Reagan, kes tõstis esile inimõiguslase, Eesti ja Balti riikide vabaduse eest võitleja saatuse maailma‐üldsuse ees ja taotles N Liidult eestlasest süümevangi vabastamist.

Mart-Olav Nikluse teavikke Tartu KGB-kongide muuseumis. Jaan Poska medal, millega teda autasustati Tartu rahulepingu sõlmimise C aastapäeval. Käsikirjaline koopia 45 Eesti, Läti ja Leedu elaniku märgukirja esilehest KGB toimikust.

Niklus on rahvaesindaja, publitsisti ja rahvuslike koosolekute kõnepidajana südilt vastustanud iseseisvuse vaid vormiliselt taastanud EV-s laiutavat postsovetismi. Kui mitte otse ta välmitud, siis tema evitatud on sellised mõisted, nagu marumuulane, krüptokommunism ja -kommunist, desovetiseerimine, kusjuures viimane on lisatud tema sõnavõttude ilmse järelmina AD 2016 ka võõrsõnade leksikoni. Kasutusnäide:

Äsja selgus Foorumist [Eesti TV väitlussaade 2002-2018], et 82% vastanutest kardab pronks(i)öö kordumist. Aga mis saab siis, kui edaspidi hakkavad seesama marumuulaste nelik ja nende mahitajad ikka veel desovetiseerimata, dekoloniseerimata ja derussifitseerimata Eestis regulaarselt, rikkalike kogemustega ja juba selgeksõpitud programmi kohaselt korraldama näiteks hõbehommikuid, kuldkeskpäevi või teemantõhtuid? Kas krüptokommunistlik venemkeelne kohtunik ka sellisel juhul silitab neil pead (st langetab õigeksmõistva otsuse)? Kas postsovetlik kohus üldsegi on võimeline aru saama, et tõepoolest jälle midagi Eesti-vastast juhtus? — Mart Nikluse veebikommentaar 7.I 2009 Delfi.EE-s

Eesti õigekeelsussõnaraamat (ÕS-2018, lk 123)

Mart sai elada vabas EW-s kõigest viis—kuus poisipõlve‐aastat. Varasemas koolieas ilmutet mitmekülgsele andekusele lisandus varsti ka Mardi töökus. Ema Elfriede sõnul ei raisanud Mart iial tühjalt minutitki. Teise ajajoonega — vabamas Eestis oodanuks Mart-Olav Niklust tuntus ehk sootuks muul alal, akadeemiline kuulsus või mõne muusa lummus, kes teab.

Kuid vahest pidigi saama Nikluse kutsumuseks teenida ühiskonna huve n-ö laiemal rindel riigi või rahva esindamisest heategevuseni. Viimse vangistuse järgse 34 aktiivse priiusaasta jooksul jõudis ta toetada rahaliselt Pärnu linna tormikahjude tagajärgede kõrvaldamisel, majapõlengus koduta jäänud noort perekonda Tartus ning paljulapselist peret Põhja-Sakala vallas, samuti oma vanu kaasvõitlejaid, kahjutules maamaja kaotanud kaitseliitlast Osvald Saskot, samuti vabadusvõitleja Tiit Madissoni tema viimse vangisoleku ajal… Taolisse heategevusse oli ta panustanud kokku ~750 tuhat eurot.

Siinkirjutajal oli au tunda Mart Niklust isiklikult. Korra olen juhtunud ka tunnistama, millise endastmõistetava asjalikkusega Mart jagab rahasummasid vajajaile, ning mõistsin, et heateagevusega kustutab ta oma õiglusjanu.

Vabadusraadio kahanev amplituud

"Washingtoni sooga" võideldes on Trump kuivatanud ka Raadio Vaba Euroopa — Vabadusraadio toitva lätte

VABADUSRAADIO—RAADIO VABA EUROOPA (RFE/RL) edastas AM-saateid Külma sõja kõrgajal kuni 215h ööbas, nüüd on need kärbitud 11 tunnile ööbas. Peamiselt vene jt idaslaavi audiosaated ≤30h jätkuvad siiski ööbaringselt nii veebis kui ka satelliidil HotBird.

Aprilli lõpus katkestab Vabadusraadio (Radio Liberty — vt uudist!) oma AM-saated Euroopas. Varem Münchenis asunud, praegu peakorteriga Prahas olev Külma sõja ajal Ida-Euroopa vaimseks valgustamiseks loodud ameeriklaste eraasutus on lõpuks kuival, kuna tema senise ainurahastaja USA Kongressi eraldisi on juba kaks kuud pärsitud.

Paar päeva enne aprilli lõppu teatas RFE/RL, et ta heauskne dialoog Ühendriikide Globaal‐Meedia‐Ametiga (USAGM)**** taastamaks eraldisi USA Kongressi tagatud rahastusfondist on läbi kukkunud, mistap RFE/RL taotleb föderaalkohtunikult korraldust USAGM-ile kanda meedialõidale üle nii aprilli (12mln$) kui ka ülejäänud majandusaasta 5 kuu rahaeraldised. Märtsis õnnestus sarnase taotlusega jooksva kuu eraldised RFE/RL-ile kohtu kaudu välja nõuda. Niisugune rikkis ventiiliga rahakraan vajab aga väljavahetamist ja on RFE/RL-i jätkusuutmatuse kindlaks märgiks.

Amplituudmodulatsiooni (AM) ringhäälingu‐saateid on USA maksumaksja raha eest tehtud eraraadio Radio Liberty (RL) kaudu juba üle seitsme kümnendi, märtsist 1953 ning seda peamiselt endise N Liidu (nüüdsete VF-i + Valgevenemaa + Ukraina + Taga‐Kaukaasia + Kesk‐Aasia) alale — NB! Seejuures 1975-2004 ka anastet Balti riikidesse. Aprillis katkevad viimasedki AM-saated Põhja-Leedu kesklaine= KL-saatjast. Paari aasta eest AD 2023-24 on antud venekeelse RL-i AM-saateid ka Eesti KL-saatjast 1035kHz (kuulderaport Põhja-Ukrainast — aprill 2023) Tartumaal; ning pikki aastaid ka lühilaine= LL-saatjaist Lääne-Saksamaal, Portugalis ja Hispaanias (õhiti AD 2006)

Muu seas ka Vabadusraadio—Baltikumi saateid edastanud raadiojaama AM-antennikompleksi õhkimine märtsis 2006 Vahemere ääres Palsis. Raadiojaam rajati 1955-57.

RINGLEVI ASENDUB VEEBILEVIGA. Peale mitmekeelse veebitegevuse, Instagrami, YT- jt sotsveebikanalite jätkab RFE/RL meediatööd suvest 2025 siiski ka traditsioonilisemas audio+visuaalses vormis: 22 raadiokanaliga (sh 4 vk) + viie teleteenistusega (2 vk, samuti farsi, tadžiki ja kirgiisi keeles)

Peale USA on rahvusvaheline ringlevi teinud vähikäiku kogu läänemaailmas Suurbritanniast Soomeni ja Šveitsist Kanadani, väljapaistvaks erandiks on Saksamaa, kes AD2025 avaõigusliku Deutsche Welle (Saksa Laine, edaspidi DW/DF) eelarvet suurendas 15mln€ ehk 3,7% võrra. Ühendriikides teravdab välisringlevi hiljutist tasalülitamist sisepoliitiline võitlus süvariigi demonteerimiseks, mida president Trump on pidevalt kuulutanud ning oma teisel ametiajal näib juba tõsiselt taotlevat.

Kui 4. aprillil teatas sat-TV saatemahu kärpimisest RFE/RL, tuli sarnane sõnum ka Raadio Vaba Aasialt (RFA)*** Kui mitte varem, siis aprilli algul näib Valge Maja olevat otsustanud minimeerida RFE/RL-i eetrivõimsusi {3×} ja ja RFA saatemahtu {9×}

Ameerika Hääle (VoA) sulgemise järel märtsi keskel, taastas USA valitsus kuu lõpuks oma teise samal ajal varisurma sattunud allasutuse Office of Cuba Broadcastingi (OCB)** Radio & TV Martí tegevuse, mis võib osutada Trumpi administratsiooni ühele eelishuvile lähivälismail nagu kommunistlik Kuuba, kust pärineb praeguse administratsiooni riigisekretär Rubio. Teisalt on OCB saated Kuubal enam tun(nusta)tud (≤75%) kui USAGM ükski teine allasutus oma sihtmail.

Samal ajal jätkub eelmainit meedialõitade ja mitme säält vallandet töötaja vägikaikavedu USA valitsusega kohtuis. Kohtuasjad on kõik suunatud USAGM-i vastu, mille uued juhid ilmselt näevad VoA-s Valge Maja malli järgi "Ameerika Radikaalide Häält", ning saavad juhtnööre Valitsustõhususe Ametilt (DoGE), mida ohjab mootorsaega vehkiv miljardär Musk.

Kui seni kongressifondide toitel olevad lõidad, nagu RFA ja RFE/RL, oma seadusandliku tagatise kiuste lähinädalail rahaeraldiste juurde ei pääse, siis ilmselt kustuvad tuled Washingtoni, Praha, Riia, Dubai ja Taipei büroode toimetusruumes kui mitte juba tänavu, siis lähiaastail. Päästa võiks neid siiski uued rahastajad…


KAS RFE—RL SAAB RAHA EU-ʟт? Kolm päeva pärast USAGM-i saatuslikku sõnumit rahastuse tõkestamisest, 18. märtsil allkirjastas 10 EU-riiki ühisavalduse väljendamaks valmisolekut otsida RFE—RL-i elumise võimalusi. Need on Austria, Belgia, BRD, ČR, Eesti, Holland, Leedu, Läti, Sloveenia, Rootsi. Kõige üllatavam on siin Saksamaa osalus, sest tollel on rahastada oma ja vähemalt sama tugev avaõiguslik lõit (DW/DF), mis tegutseb ka vene jm idaslaavi keelis — vahest asub viimane partneriks Current Time TV-s* tühjaks jäänud VoA kohale? Ühisavaldusega liitujad peaksid RFE—RL-i sarnases mahus käigus hoidmiseks igaüks loovutama 15(∓5)mln€ aastas.

Euroliidu diplomaatiat juhtiv Kaja Kallas ütles 2. aprilli eksklusiivintervjuus RFE/RL-ile, et EU peab arutama {tulevikus} nende organisatsioonide ja maade abistamist, kes on kaotanud USA toetuse. See hõlmab mõistagi ka RFE/RL-i. Intervjuus meedialõida poolakast reporterile ütles KK, et vaba meedia ja usaldust vääriv teave on EU jaoks {jätkuvalt} olulised. Samas lisas ta, et USA toetuse minetamise tõttu on paljud organisatsioonid ja riigid nüüd abipalvega EU-komisjoni "ukse taga", mistap EU-komisjon, kes kõiki aidata ei suuda, peab abikavu ja ulatust kaaluma. Ka puudutas KK 8-minutises intervjuus võimalikku tariifisõda USA-ga, Ukraina toetamist jm. Kallas kordas RFE/RL-i rahastuse küsimuses seega oma esmast, 18.3.2025 vastust — "automaatselt ei saa midagi", mis võib tähendada, et RFE/RL-i rahastamist EU-komisjoni tasemel läinud kahe nädala kestel ei oldud veel lahatud, kuigi EU-komissaride suhtlus eraasutuse juhtkonnaga samal ajal jätkus.

TÄIENDUS 20. V 2025 — RFE/RL saab EU-komisjonilt rahasüsti.

Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Kaja Kallas teatas, et EU-komisjon eraldab Vabadusraadio (RL) tööks €5½mln.
Kallas:

"… valmistame ette 5,5 miljoni euro suurust lepingut Euroopa demokraatia sihtkapitaliga, millega toetatakse Vaba Euroopa Raadio elutähtsat tööd. Tegemist on lühiajalise erakorralise rahastusega toetamaks sõltumatut ajakirjandust." Vabadusraadio rahastus on sihtotstarbeline ja suunat ringhäälingule "Euroopa [Liidu] naabermail, samuti Kaukaasias ja Kesk-Aasias".

Seni vaid USA maksumaksjate rahastet RFE/RL-i sihtmaiks on ka EU-sse kuuluvad Bulgaaria, Rumeenia, Baltikum (vk «Baltija» CurrentTime.TV-s) ja Ungari. Meediumi kavandatud aastaeelarve on aga €135mln. Samal ajal on USA administratsiooni kokkuhoiupoliitka raames kärbit RFE/RL-i valgevene ja ukraina teenistusi, peatunud on kõik AM-saated jmt projektid, samuti on tühistatud enamus lepinguid vabakutseliste kaastöölistega.


AMEERIKA HÄÄL valitsusasutusena on praktiliselt varjusurmas. Alates 15.3.2025 saadeti 83-aastase VoA kõik töötajad sundpuhkusele ja kuu lõpuks olid nad tööst ametlikult ka priid. Donald J Trump oli VoA-d arvustanud ajakirjandusliku standardi vastutustundeta eiramises, märkides AD 2020, et VoA levitas "vastikut" vale USA ja oletusi VF-i rolli kohta Joseph R Bideni poja Hunteri sülearvuti-skandaalis. Samuti oli VoA juhtkond asutusesisese korraldusega keelanud nimetada terroristideks Hamasi liikmeid ja organisatsiooni ennast — "välja arvatud juhul, kui osundatakse ametlikke avaldusi".

Samuti kui RFE ja VoA eestikeelseis toimetusis hakkasid viimaks tooni andma pahempopulistid, nagu Neeme Raud või Krister Paris, oli VoA-s lõpuks jäme ots ärklejate (loe: neokommude) käes. Ühendriikide globaalmeedia seestamine punaste ja nende ideoloogiaga näibki olevat järsu sulgemiskäsu ajend. Sarnane oli ju ka uue ametkonna DoGE valitsusasutuste tõhustamise missiooniga Elon Muski etteheide VoA-le jt USA välislõitadele, kui ta veebruaris 2025 pani ette nood sulgeda. Eete teostuseni kulus kõigest kuu!

President Trump lõi teise ametiaja algul nimelt valitsuse tõhususameti DoGE eesotsas X‐sotsmeediumi omaniku miljardär Muskiga; bürokraatiat kärpiv ja valitsust reformiv asutus on vallandanud föderaalasutuste töötajaid juba tuhandeis. Nagu muu seas tegi Musk 10.2.2025 ka VoA ja RFE—RL-i likvideerimise eete, kuna väidetavalt…

"keegi ei kuula neid enam" ja sääl töötavad "üksi endaga kõnelevad pöörased marupahempoolsed"(crazy left radicals), kes "põletavad USA maksumaksja dollareid miljardi kaupa aastas". Elon Musk tegi selle märkuse X-is vastuseks USA erisaadiku Richard Grenelli kriitikale USA maksumaksja rahastet meedia kohta, mis on täis "pahemäärmuslasist aktiviste" (far-left activists)

AGENT RFE—RL-ıs. Läbilõikes iga nelja—viie aasta järel on selle asutuse katuse alt leitud mõni järjekordne vaenulik välisagent. Seni on neid teada 17 — kõik Ida-Euroopa ja eeskätt Moskva, Budapesti, Bukaresti jmt punarežiimi nuhid. Nüüd on USAGM-i üle USA Kongressis käiva arutelu käigus tilkunud teavet uuest "spioonist", kelle nime ega agentuurse kuuluvuse kohta esialgu avalikud andmed puuduvad.

Grandiga toetatav RFE/RL, mille peakorter asub Prahas, Čehhi Vabariigis palkas töötaja, kes hiljem tuvastati välisriigi spioonina. Lõpuks vallandas RFE/RL-i juhtkond selle töötaja, ent nad tegid kõik varjamaks vastavat teavet Trumpi esimese administratsiooni aegse USAGM-i juhtkonna eest. Ülaltoodud intsidendist sai USAGM-i juhtkond teada samal aastal hiljem, kui ülevaates RFE/RL-i värbamipoliitikast teadvustati, et asutusse on sattunud [¾ sajandi vältel] üle 20 USA-le vaenulike välisluuretega seostatavat isikut. Sündmuse väärkäsitlusega oma süüd hägustades sisuliselt tõkestas RFE/RL-i juhtkond EU privaatsusnormide argumendiga selle juhtumi [mõlemad senised] meiepoolsed juurdluse[d].

— USAGM-i juhi kt Kari Lake'i ettekandest USA Kongressi Esindajatekoja väliskomisjonis 25.6.2025.

Hoolimata seadusandlikest ja kohtulahinguist pole usutav, et valitsusasutus nagu VoA endisel kujul taastub või et eraasutused, nagu RFE ja RFA, oma ülesannete täitmist samal tasemel jätkaksid. Viimaste hea käekäik on sõltunud alati tõhusast koostööst USA süvariigiga, mis president Trumpi poliitika tõttu on nüüd enneolematu löögi all.

Kokkuvõttes oli tosin USAGM-i allasutust ringlevi ja veebi kaudu maailma teenindanud seni 61 keeles, iganädalane auditoorium kõigi lõitade peale oli üle 300mln inimese. Kümme USAGM-aluste asutuste reporterit on sihtmail vangis.

Massimõrtsuka WP roimade vahekokkuvõte

Venemaa valitsejaist massimõrtsukad ( seisuga jaanuar 2025 )

Putini ( WP ) massiroimi, isiklikku vastutust ja süülisust eritles Isekiri varem:

⋙Isekiri: Putin & Milošević⋘

MASSIMÕRVAD märksõnalise nimestikuna

I. Sõjad

• Čečeenias ( Ⅱ sõda ) +
• Georgia‐/Gruusias +
• Ukrainas, alates Qırımi-hõivest veebruaris 2014 tänaseni; + samuti sekkumisest…
• Süüria kodusõtta septembrist 2015 kuni tolle sõja lõpuni detsembris 2024; jm erioperatsioonid; samuti nonde käigus maa pealt pühitud ja/või tapatalgute tandriks muudetud asulaid, nagu…
• Kotar-Jurt +
• Aleppo +
• Buča +
• Mariupol; +

Ⅱ. Wagneri era-armee tegevuse surmaohvrid Aafrikas ( peale Süüria+Ukraina )

Ⅲ. Massiterror ( -iaktid )…

Elamute vastu Buinakskis, Moskvas ja Volgodoskis AD 1999 +

Beslanis +

Nord-Ostis; + WP arvel on…

üle poolesaja ( kordaläinud ) poliitmõrva vastasrinna + pagulaste vastu; sh WP teadmisel…

≥10 vabaduses tapetud ajakirjanikku +

≥15 vabaduses tapetud opositsionääri +

26 vangistuses hukkunud süümevangi +

+ reisilennukeiga ( sooritet ) lõpuni uurimata õnnetused…

Poola Tu-154-ga Smolenskis AD2010 +

Amsterdam — Kuala-Lumpuri reisiga MH-17 Ukrainas AD2014 +

Bakuu—Groznõi reisiga AHY 8243 Aktaus jõulupühal 2024…