... ja eraelu puutumatusele! Ent TV3 rikkus seda. Kus on inimõiguse ja õigustatud avaliku huvi piir?
Riigikohtu otsuse tõttu tuleb Eesti teleuudiste pättreportereil muuta käitumismalli. Sest kohtu sõnul:
Riigkohtunikud — Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik — leidsid, et TV-3 tegevus oli õigusvastane, kui telekanal kasutas inimese kujutist ilma kujutatu nõusolekuta, sekkudes nii ka tema eraellu. Teemaks on Villu Tammeri hagi AS-i TV3 vastu, milles sai õiguse hageja, st Tammer.
Tema kassatsioonkaebus osutas allastme-kohtute vajakajäämisele eeskätt ses osas, et nood ei andnud hinnangut kujutisõiguse kaitseõigusele. Ei maa- ega ringkonnakohus polnud rahuldanud ka mittevaralise kahju hüvitusnõuet TV-3 vastu.
Kõrgem kohus ei soostunud ringkonnakohtuga ka selles, et isegi kui tegemist olnuks hageja põhiõiguse õigustamatu riivega, ei annaks see alust määrata rahalist hüvitist, mis hageja hinnangul peaks olema 40 tuhat krooni. Sestap otsustas Riigikohtu tsiviilasjade kolleegium 13. I 2010 saata asi tühistet osas tagasi Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Juhtum ise
Viasati telekanali TV3-Estonia "Seitsmestes uudistes" oli 22. IX 2007 reportaaž Tallinn—Narva maanteel toimunud politseioperatsioonist. Uudiste saatepeas näidati paari sekundi vältel hageja autole lähenevat politseinikku. Seejärel läks pilt maanteeliiklusele ning uudise juhatas sisse diktori tekst, et Rakvere, Jõhvi ja Narva politseinikud kontrollisid kiirusepiirangu- ja turvavöö kasutusnõuete täitmist Virumaal. Saates toodi ära videopilt hagejast ja politseinikust koos nende vestlusega, kust selgus hageja kinnipidamise põhjus. Seejärel näidati uuesti liiklust maanteel diktoriteksti saatel, mille kohaselt Rakvere politsei koostas 2 ja Jõhvi politsei 16 protokolli piirkiiruse ületamise eest ning et kõige enam ületati lubatud kiirust 21km võrra tunnis. Diktori sõnul tegi Narva politsei 4 protokolli kinnitamata turvavööde ja toonitud sõiduklaaside eest. Järgnes videopilt hagejast ja politseinikust, kes palus teeolusid arvestada ja soovis hagejale head teed. Hageja esitas kostjale kaebuse ja palus ümber lükata väärteabe, mis tekkis ebaseadusliku videolõigu avaldamisega. Kostja TV-3 sellele ei reageerinud.
Euroopas on kujutise kaitse küsimus tele- jms massimeediumides lahendatud enamasti nii, et kaetakse või hägustatakse kõigi kesk- või suuremas plaanis ekraanile sattuvate isikute näod, kes ei ole andnud nõusolekut enda kujutise avaldamiseks. See ei puuduta seltskonnapidudel eputavaid ega avaliku elu tegelasi. Hageja ei ole avaliku elu tegelane.
Riigikohtus 14. XII 2009 arutatud ja kuu hiljem avaldatud otsuses jagatakse veendumust, et inimesel on Eesti Põhiseaduse kohaselt õigus oma kujutisele. Põhiseaduse...
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul ei asenda isiku kujutamine kas või neutraalses või positiivses toonis siiski isiku puuduvat nõusolekut:
Riigikohtu otsuse tõttu tuleb Eesti teleuudiste pättreportereil muuta käitumismalli. Sest kohtu sõnul:
... on üldjuhul keelatud kasutada isiku kujutist j u h u s l i k u s seoses kajastatava päevasündmusega.Ehk veel selgemalt: kui mõni filmitav isik keelab enda ülesvõtmise, siis ei tohi teda ilma asjata TV-s ka näidata.
Riigkohtunikud — Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik — leidsid, et TV-3 tegevus oli õigusvastane, kui telekanal kasutas inimese kujutist ilma kujutatu nõusolekuta, sekkudes nii ka tema eraellu. Teemaks on Villu Tammeri hagi AS-i TV3 vastu, milles sai õiguse hageja, st Tammer.
Tema kassatsioonkaebus osutas allastme-kohtute vajakajäämisele eeskätt ses osas, et nood ei andnud hinnangut kujutisõiguse kaitseõigusele. Ei maa- ega ringkonnakohus polnud rahuldanud ka mittevaralise kahju hüvitusnõuet TV-3 vastu.
Kõrgem kohus ei soostunud ringkonnakohtuga ka selles, et isegi kui tegemist olnuks hageja põhiõiguse õigustamatu riivega, ei annaks see alust määrata rahalist hüvitist, mis hageja hinnangul peaks olema 40 tuhat krooni. Sestap otsustas Riigikohtu tsiviilasjade kolleegium 13. I 2010 saata asi tühistet osas tagasi Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Juhtum ise
Viasati telekanali TV3-Estonia "Seitsmestes uudistes" oli 22. IX 2007 reportaaž Tallinn—Narva maanteel toimunud politseioperatsioonist. Uudiste saatepeas näidati paari sekundi vältel hageja autole lähenevat politseinikku. Seejärel läks pilt maanteeliiklusele ning uudise juhatas sisse diktori tekst, et Rakvere, Jõhvi ja Narva politseinikud kontrollisid kiirusepiirangu- ja turvavöö kasutusnõuete täitmist Virumaal. Saates toodi ära videopilt hagejast ja politseinikust koos nende vestlusega, kust selgus hageja kinnipidamise põhjus. Seejärel näidati uuesti liiklust maanteel diktoriteksti saatel, mille kohaselt Rakvere politsei koostas 2 ja Jõhvi politsei 16 protokolli piirkiiruse ületamise eest ning et kõige enam ületati lubatud kiirust 21km võrra tunnis. Diktori sõnul tegi Narva politsei 4 protokolli kinnitamata turvavööde ja toonitud sõiduklaaside eest. Järgnes videopilt hagejast ja politseinikust, kes palus teeolusid arvestada ja soovis hagejale head teed. Hageja esitas kostjale kaebuse ja palus ümber lükata väärteabe, mis tekkis ebaseadusliku videolõigu avaldamisega. Kostja TV-3 sellele ei reageerinud.
Hageja Villu Tammeri seisukoht: Videolõiguga loodi hagejast kujutelm, nagu olnuks tema üks rikkujaist; uudislugu, mille eesmärk on juhtida ühiskonna tähelepanu diktori loetletud rikkumistele, pidanuks kasutama sisule vastavat, mitte tema pilti.Kostja Viasat TV3-Estonia seisukoht: Telekanali esindajate arust kaalus avalik preventiivne huvi üles hageja huvide riive, kuna ei saates ega hageja—politseiniku vestlusega saatelõigus Tammeri nime ei mainitud, samuti polnud näha tema sõiduki numbrit, ei edastatud valeandmeid ega väärtushinnanguid tema kohta, videopilt hagejast oli eetris mõnekümne sekundi vältel ning tema kujutise kasutamine uudistes polevat õigusvastane olnud, seda enam, et Tammer saanuks vältida enda kinnipidamist ja filmimist, kui ta autol oleksid kõik tuled põlenud.Inimese õigus enese kujutisele
Euroopas on kujutise kaitse küsimus tele- jms massimeediumides lahendatud enamasti nii, et kaetakse või hägustatakse kõigi kesk- või suuremas plaanis ekraanile sattuvate isikute näod, kes ei ole andnud nõusolekut enda kujutise avaldamiseks. See ei puuduta seltskonnapidudel eputavaid ega avaliku elu tegelasi. Hageja ei ole avaliku elu tegelane.
Riigikohtus 14. XII 2009 arutatud ja kuu hiljem avaldatud otsuses jagatakse veendumust, et inimesel on Eesti Põhiseaduse kohaselt õigus oma kujutisele. Põhiseaduse...
§19 lg1 järgi on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Nimetatud üldisest isiksus-põhiõigusest tuleneb enesekujutamise õigus, mille all tuleb mh mõista õigust oma kujutisele. Õigus kujutisele hõlmab nii kujutise [liikumatus] pildis kui ka liikuvas pildis. Põhiseaduse §19 lg1 on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole Põhiseadusega otseselt keelatud. Õigus oma kujutisele kuulub ka Põhiseaduse §26 kaitsealasse...Põhiseaduse viimati mainitud säte käib perekonna- ja eraelu puutumatuse kohta. Võlaõigusseaduse §1046 lg1 kohaselt on õigusvastane nii isiku kujutise õigustamatu kasutamine kui ka eraelu puutumatuse rikkumine. Küll pole sama paragrahvi 2. lõike järgi õigusvastane isikliku õiguse rikkumine, kui rikkumine on õigustatud, arvestades avalikkuse või kolmandate isikute huve või muid seadusega kaitstud hüvesid.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul ei asenda isiku kujutamine kas või neutraalses või positiivses toonis siiski isiku puuduvat nõusolekut:
Avalikkuse huvi võinuks kolleegiumi arvates eelkõige jaatada juhul, kui hageja oleks pannud toime tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige selliste õigusrikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus. Seega ei oleks hageja kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta olnud praegu lubatav ka nt juhul, kui politsei oleks talle koostanud protokolli lähitule mittekorrasoleku tõttu.Niisiis, meie krimireporterid, sotsiaalpornograafid jt ühiskonna süvakihtide geoloogid! Peate hakkama viisakamaks ning oma taieste avaldamise nimel edaspidi kas...
- paluma filmitavalt autogrammi, st tema kujutise avaldamise luba küsima, või...
- piirduma tuvastamatu kontingendi kujutamise ehk lavastustega.
FOTO: Mustlaspere elamu kusagil Euroopas Joakim Eskildseni (Der Spiegel) romasarjast