Tibetan Protests 2009

Tiibeti kevadine protestilaine

(eestikeeli loe edasi allpool)
Hiina rahvamiilitsa patrull Potala ees

(AFP-RFA mullusuvine foto)

Tibetans stage protests as Tibetan New Year and key anniversaries approach. As Radio Free Asia reports new protests erupting in Tibet and nearby regions, China increased it's security forces across Tibet, according to New York Times.

On February 16, according to one Tibetan source, police cracked down on a group of Tibetans after the detention a day earlier of a solitary protester in Lithang, in the Kardze (in Chinese, Ganzi) Tibetan Autonomous Prefecture of China’s Sichuan province. Armed police used force to disperse demonstrators and detaining at least 13 people.

The campaign for the boycott of Losar, the Tibetan New Year, has spread via text and e-mail messages and fliers. The holiday begins next Wednesday (February 25, 2009). Crucial areas are Tibetan capital Lhasa, Xiahe in Gansu Province that is home to a large and restive monastery, Tongren in Qinghai Province and Lithang in Sichuan Province that has been locked down this week. Local officials last week confirmed that Western parts of Gansu, Sichuan, and Qinghai provinces, which have large Tibetan communities, are again closed to foreign travelers.

There, the call for a boycott on festivities not only pertains to Losar, but also included the recent Chinese New Year, which many Tibetans in Rebkong celebrated in past years. Normally, the town would convulse in singing, dancing and pyrotechnics during the two-week holiday. But this year, few Tibetans participated.

The boycott aims to use the holiday period to mourn Tibetans who were killed during the government crackdown last March and express concern for those arrested or tortured. These are the first significant protests reported in the run-up to two politically sensitive anniversaries next month in the Himalayan region—of a failed 1959 Tibetan uprising against Chinese rule and of protests in the Tibetan capital, Lhasa, in 2008 that quickly spread throughout several provinces in western China.

Update on Febrary 28, 2009: The monk, identified as Tapey, was shot 27/2/2009, Friday afternoon in the Tibetan county of Aba in Sichuan province, after a thousand monks gathered at a local monastery to protest a ban on celebrating a traditional prayer festival called Monlam. One monk doused himself with gasoline and set himself ablaze, and security forces shot him, international Tibetan advocacy groups and AP reported Saturday, 27/2. (See videos)

* * *

Uusi rahutusi on täheldatud juba neljas tiibeti asumis praeguse Puna-Hiina alal. Sichuani provintsi Tiibeti autonoomses Kardze (Ganzi) ringkonnas nädala algul aset leidnud üksikprotesti järel vahistati Vaba Aasia Raadio (RFA) andmeil vähemalt 13 tiibetlast.

Punavõimude närvid on pingul, kuna New Yorgi Timesi teatel levivad ka üleskutsed boikottida läheneva aastavahetuse ametlikke pidustusi.

Boikotti õhutavad radikaliseeruvad noortiibetlased, kelle kannatus hiina surve ja ühteaegu ka dalai laama nn keskteepoliitika pärast on viimsel piiril, kui mitte katkemas.

Eksiilis viibiv laama on valmis mõõdukaks piirkonna ja kultuuriautonoomiaks — Tiibeti suveräänsuse loovutamise hinnaga, kuid Puna-Hiina pole valmis temaga sellegi üle läbi rääkima. Ilmselt püütakse nii elustada mulluseid proteste, nagu ka mälestust 1959. aasta ülestõusu julmast mahasurumisest hiina kommunistide poolt.

Hiina salapolitsei jälgimas tiibeti munki (foto: KyodoNews-AP-NYT) Vt ka Hiinas tehtud videot

Käesolevate arengute tõttu on võimud kohati taas sulgemas ajaloolise Tiibeti alasid välisturistidele ja karmistuvad seal politseijärelevalvet. Sündmuste kõrghetk võib leeda saabuval aastavahetusel (tiibeti keeles 'losar'). Kohaliku kalendri järgi saabub uus aasta talvise pööripäeva kannul teise kuuloomisega, so jaanuari lõpus või veebruaris (loe siit tiibeti kalendrist lähemalt)

Tiibeti järgmine, 2135. aasta saabub seekord 25. II 2009 hommikul, kuuloomise hetkel, so kl 3:35 Eaj.

Juhtumisi kattub aastalõpp Tiibetis tänavu eestlaste iseseisvuspäeva ja liugu- ehk vastlapäevaga.

More reports on Tibet (RFA)

Jüri Liimi poliitiline koduarest

Täpselt 3 aastat tagasi, veebruaris 2006 pälvis Jüri Liim (pildil) Riigivapi III klassi, lisaks Riigivapi V klassi teenetemärgile aastast 2002. Nii on Liim kahekordse riigivapi-kavalerina Eestis piisavalt haruldane mees, et teda aukülalisena igale paraadile ja riiklikule ballile kutsuda. Nii peaks olema...

Selle asemel möödub iseseisvuspäev temal arvatavasti koduarestis, ja nii kolmandat korda, viimased jõulud ja uusaasta k. a. Miks? — Sest EV salateenistuste sügisese ohuanalüüsi põhjal otsustas keegi EV võimuladvikus, et Jüri Liimi liikumisvabadus võib kuidagi ohtu seada EV presidendi Ida-Virumaale kavandatud EV91-pidustusi.

Jüri Liimi kaitseks võttis sõna Kodanike Kaitsekoda. Selle liikmena pean oluliseks vahendada Kodanike Kaitsekoja vastavat kirja EV presidendile:

Eesti Vabariigi 91. aastapäeva peoürituste eel Narvas jm Virumaal palume Teilt presidendina järgmist:

▪ Esiteks Teie jätkuvat abi Eesti avaliku ruumi puhastamisele anastust ülistavatest mälestistest. Kodanike Kaitsekoda mäletab ja hindab kõrgelt Teie tänusõnu narvalastele Eesti Kommuuna monumendi Narva raekoja juurest eemaldamise algatuse eest, mis aasta tagasi, EV 90. aastapäeva eel jõudis eduka lõpuni. Kuid silma riivavaid punamälestisi on sealkandis veel.

▪ Teiseks tähelepanu osutamist hr Jüri Liimi, Eesti omariikluse taastaja ja edendajana Riigivapi III klassi teenetemärgi pälvinu, nn süüasjale. Kodanike Kaitsekoja liikmed on üksmeelsel seisukohal, et Jüri Liimi kampaania Eesti anastamist ülistavate tähiste vastu on algatatud isetu patriotismi- ja legitiimse õiglustunde ajel. Selle raames on ta nõudnud vaenumälestiste eemaldamist ja neid ise avalikest paikadest teisaldanud. Kummati on Jüri Liimi seetõttu tabanud EV-s veider õigusvägivald.

Läinud kevadel eemaldas Jüri Liim oma kulul Tondilt ja sõidutas Maarjamäe ajaloomuuseumi Eesti Kommuuna ladviku esindaja Hans Pöögelmanni, samuti punaarmeelaste mälestise, mida ei ole süüasja kahtlustusse seni hõlmatud. Kuid esimese pärast on ta kahe kuu eest ametlikult kahtlusaluseks loetud Karistusseadustiku §199 lg2 p5 (avalik vargus) järgi. Menetlus allub Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Kodanike Kaitsekoda on k. a 5. jaanuaril asunud Jüri Liimi kaitsvale seisukohale süüteokoosseisu puudulikkuse tõttu.

Eelmise tema vastu algatatud ja samuti monumendiga seotud süüasja Jüri Liim aastal 2007 Riigikohtu kassatsiooniastmes võitis. See puudutas Tõnismäe nn vabastaja monumendi väidetava õhkimise ähvardust (Karistusseadustiku §263 p3).

Asja poliitilisest taustast. Jüri Liimi arvates ei suuda uurimisasutused talle andestada eelmisel korral neid tabanud kaotust ja nende poolt vaenatu täielikku kohtuvõitu. Kodanike Kaitsekoda on teinud murelikuks kriminaalasja poliitiliste tagamaade olemasolu märgid, millel peame hädavajalikuks peatuda niivõrd, kuivõrd need Teid puudutada võivad.

Küsimus on seotud ka Teie külastustega kanti, kus teatavasti on mälestisena säilitatud okupatsioonisümboleid. Jüri Liim on piltlikult öeldes tuntud seesuguste monumentide hirmuna. Siit ka Kodanike Kaitsekoja mure, kas Eesti mõne salateenistuse järjekordses ohuanalüüsis ei võidud Narva pidustuste ladusa kulgemise nimel piirata Tallinnas elava Jüri Liimi liikumisvabadust, mis möödunud aasta 17. detsembril sai teoks koduaresti (elukohast lahkumise tõkendi) rakendamisega. Jüri Liimi seaduskuulekuse puhul on see meie hinnangul asja menetlejate mõistlike huvide proportsioone ületav meede.

Kodanike Kaitsekoda palub Teid hoiduda ühtlasi võimalikest avalikkusele suunatud märguannetest, mis võiksid ühiskonna õiglustunnet riivata ja õiguskaitsealal ebasoodsat õhustikku luua. Tänavune tõdemus teenetemärkide varasemast tagasihoidlikumast jagamisest kahtlemata tõstab nende väärtust ja lisab kaalu tunnustusele. Siiski on vaja märkida, et Kodanike Kaitsekoja arvates soodustab tegevjuristide jätkuv riiklik aumärgistamine poliitilist korruptsiooni ega ühti ka seadustega.

Arvame, et Teile omistatud autasude annetamise õiguse rakendamisel peaks eriti hoiduma selliste isikute esiletoomisest, kes kodanikele viimasel ajal üha tõsisemat muret tekitavas justiitssfääris praegu tegutsevad või kes on EV kodanikke poliitiliselt ahistanud asutustega (KGB) koostööd teinud isikutena niigi tuntud, nagu kahe aasta eest Eesti teenetemärgi saanud kohtunik Vello Lahtvee või selle aasta eest saanud õigusõppejõud Raul Narits. Selliste eeskujude tekitamine ei kaunista riigi tähtpäeva, aga veel kahetsusväärsem on EV legitiimsust õõnestava kahtluseseemne külvamine. See võib idanema hakata mitte üksnes endiste poliitrepressioonidega kokkupuutunute seas. Demoraliseeruda võivad ka praeguse õiguskorra rakendajad ja nii võib Jüri Liimi taoliste kodanike kimbutamine laieneda.

Me loodame
▪ et Teie, hr president, ei sule Narva suundudes silmi, veel vähem harjute või paratamatusega lepite tee äärde jääva tankiga Narva jõe kaldal Punaarmee vallutusüksuste 1944. aasta juuli läbimurde kohal;
▪ et Te kasutate ka juhust arvustada sealse munitsipaliteedi veidrat käsitust – väärtustada sovetliku okupatsiooni tähiseid endiselt kui ajaloo- ja kultuurimälestisi;
▪ et Teie võimalik näpuviibutus seal osutub mõjusamaks, kui aastal 2004 sama kanti väisanud EV justiitsministri suust kostnud imestus, et tanki juba toona polnud ära koristatud;
▪ et ükskord need jt võõrvallutuse häbimärgid jagavad teiste, lihtsalt kunstiväärtuseta või Eesti-vastaste okupatsioonimonumentide saatust ning et Teie visiidi järelmina tabab ka kõnealust tanki T-34-85 väärikas häving või muuseumipõli.

Head iseseisvuspäeva!

Tartu ja Tallinn, 12. veebruar 2009.

Kodanike Kaitsekoja kirja on täielikult avaldanud Sõltumatu Infokeskus (SI) 12. II 2009, vt teadet

• "Kodanike Kaitsekoja pöördumine presidendi poole Jüri Liimi süüasjas" (SI-026) ja varasemaid SI teateid:
• "Liimi süüasi on täiendav tõend üha ilmsemast justiitsterrorist Eestis" 23.XII 2008 (SI-140)
• "Jüri Liim vajab kaitset" 17. XII 2008 (SI-133)

Kapo presidendi seljatagust kindlustamas?

Miks peaks president autasustama kedagi EV tegevjuristide seast? Eriti veel inimesi, kes tegutsevad kohtu- ja repressiivorganeis? Seekord said temalt Kotkaristi V klassi teiste seas kaks kaitsepolitseiametnikku:

• Indrek Saaremäel (*1974), kes on lõpetanud SKA 2002 ja kirjutanud sel puhul n-ö diplomitöö "Kahtlustatava ülekuulamismeetodid", samuti...
• Rein-Eerik Savi, kes TÜ õigusteaduskonna lõpetamise eel (2005) valis oma teadustöö teemaks "Teabe varjatud kogumine ja inimõigused" (2004).

Kaitseliidu asutatud Kotkaristi teenetemärki on jagatud ikka riigikaitselise ja sõjalise aumärgina. Kotkarist muudeti riiklikuks oktoobris 1936. Ajaloolane Ott Sandrak, kes 3 aastat tagasi nimetatud aumärgist isiklikult loobus, selgitas ajalehele Postimees (11. II 2006) oma sammu sellega, et orden tuleks anda konkreetse sõjalise vms sangari- või heateo eest. Eestis oli seks ajaks riikliku tunnustuse jagamise idee tema meelest aga liiga devalveerunud.

Ott Sandrak: «Ordenit ei pea andma inimesele, kes on töötanud mõnda aega nähtaval kohal, saanud kõrget palka või ajanud äri. See inimene on oma tasu juba saanud.»

Tänavu oli medalisadu tagasihoidlikum kui mullu ja kordi väiksem kui eelmise presidendi ametitegevuse ajal.

Puna-Rüütel oli muidugi huvitatud n-ö juriidilise tagala kindlustamisest, mis igati seletas väärismetalliannetusi tegevjuristide leerile. See andis ju kindlust tulevikuks. Mõelda vaid, mis oleks juhtunud, kui meie õiguskaitsesüsteem oleks aus, juriidiliselt korrektne ja apoliitiline... Siis oleks teda KGB Eesti-struktuuri omaaegse juhina, kes muuseas tegi korralduse represseerida dr Johannes Hint (1914-85), ilmselgelt ähvardanud protsess kui mitte muul põhjusel, siis vähemasti valevandumise eest süümevande esitamise ajal.

Kaitsepolitseinikud Savi ja Saaremäel ei olnud seekord aga ainsad autasustatud tegevjuristid. Tsiviilteenete eest omistatava Valgetähe IV klassi sai Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kohtunik Sirja Tooming. Tema puhul õnneks saab midagi neutraalset oletada: et siin võib olla tegu pidevalt tsiviilasjadele spetsialiseerunud kohtunikuga, siis puudub tal ehk sovetiaegsete repressioonide taak. Ta on juristidiplomi saanud 1977 lõputööga "Vastutus mittekvaliteetse toodangu hankimise eest", mis on kaitstud TRÜ tsiviilõiguse ja -protsessi kateedris. Lisaks on ta 1987 sama kooli lõpetanud (eesti?) filoloogina. Siit veel üks +märgiline oletus: et ta kohtuotsused pole ehk niivõrd hullus eesti keeles kirjutatud, kui käesoleva aasta algul laineid löönud aprillirahutuste juhtneliku asjas Harju Maakohtus langetatud giperaktiivne (kohtunik Violetta Kõvaski russitsism) kohtuotsus. Sama teenetemärgi sai viimati ka Põhja Ringkonna-prokuratuuri I osakonna vanemprokurör (narko- ja isikuvastaste kuritegude osakonna ülem Tallinna aadressil Tatari 39), ühtlasi endine Põhja ringkonna-prokurör ja kunagine Tallinna abiprokurör Natalja Vester, kes on TÜ õigusteadusekonna lõpetanud 1992, seega n-ö punarepressioonide taagata. Prokuröri tunnustamise motiivi ühiskondlik ja inimlik mõõt on peagu selge: tapa- ja mõrvaasjade menetluse juhtimine ja vastava süüdistuse toetamine kohtus on naisterahva psüühika tõsine proovilepanek. Nii et midagi head on eelmainitud naisjuristid vist ikkagi teinud. Mis 2 kapolase teenetesse puutub, siis sellest on teave rohkem kui napp. Must-valgel seisab ametlikus presidendiveebis vaid:

Eesti Vabariigi 91. aastapäeva eel tänab ja tunnustab meie riik oma teenetemärkidega inimesi, kes on hoidnud, edendanud ja kindlustanud Eesti iseseisvust.

… Ja jokk. Kas auväärt salapolitseinike teeneks saab alla näiteks edukas menetlus riigireetmises süüdistatava Herman Simmi, samuti ühe riikliku teenetemärgi kavaleri asjas? Valgetähe IV klassi pälvis Simm 3 aastat tagasi kui...

riigiametnik, kes korraldas Eesti NATO-ga liitumist...

Tema spiooniafäär oli autasu kätteandmise ajaks samuti lõppenud. Niisiis on põhjust üle küsida:

Mille eest teda õieti autasustati?

Kas niisugune aumärgistamine ei sarnane mistahes taseme poliitikute suval ajakirjanikele jagatud hüvistega. Istuv president näib praeguseks olevat aru saanud, et tegevajakirjanikke teenetemärkidega üle külvata ei sobi. Ehk saab see edaspidi kirjutamata seaduseks. Veel lihtsam peaks olema mõista, et mingi kohaliku (mitte välismaise) tegevjuristi autasustamine ei sobi kokku presidendi ametiga. See pole kooskõlas ei Eesti põhiseaduse vaimuga ega seal võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet kirjeldava §-ga 4, nagu ka ametisse nimetamisi puudutavate (§78 p11 ja p13) sätetega.

Aumärkide läbipaistmatu jagamine soodustab poliitilist korruptsiooni.

Saame kokku... kommionu juures

Lasteekraani pööningult kuuldud

Jututeemade ja animafilmide järgi peaks see olema 3... 11-aastaste laste saade. Kuid filmipausile mineku eel soovitas saatejuht Tom lastel kodus oma vanemate käest uurida:

Mida tähendab pudsunudsija?

Eesti TV 9. II 2009 pressiteade lubas lasteekraani lähimad argiõhtud täita nii...

“Sel nädalal näidatakse lastele viie tuhande aasta vanuseid leide Tallinna Vabaduse väljaku alt, mängitakse päris robotitega ja oodatakse külla setusid.”

Eks ju, uudistamist väärt! Juhtusin vaatama ainult viimast, reede, 13. veebruari kokkusaamist Tomi juures:

“See huvitav setu!” ― Suure-Peetri pööningutoas on külas Jalmar Vabarna, muusik ansamblist Zetod, et anda meile aimu setudest ― lavastaja Elo Selirand (*1975) ― toimetaja-produtsent Margus Saar (*1966)

Ehkki “Saame kokku Tomi juures” on eetris aastast 2006 ja seekord juba 504. korda, pole mina seda lastesaadet kordagi algusest lõpuni näinud. Jäin siis ajaviiteks vaatama ja ― oh seda imede imet!

Taas tuli kinnitus mullu sugenenud veendumusele seniolematu eetikamõõna paikapidavuse kohta ERR-is

... ehk Eesti Rahvusringhäälingus, nagu nüüd ju paar aastat riigieelarvelisi ER-i ja tollega liidetud ETV-d on täiesti alusetult nimetatud.

Mõlemad lastesarja külalised olid seekord folk-rokk-punk-ansamblist Zetod. Viimase hing ja solist Jalmar Vabarna (*1987) mainis seejuures, et on setu rahvalauliku Anne Vabarna (1877-1964) ja ühtlasi Peko autori lapselapselaps. Suur rõõm kuulda!

Saate käik: Laulu ja pillimängu kõrvalt usutlevad setu noorukit ja neidu saatejuhid Anni ja Tom, Vanemuise näitlejate Maria Soometsa (*1979) ja Robert Annuse (*1984) kehastuses.

Kui jutt läeb seto keelele, saavad televaatajad teada mitu kena murdesõna. Nii pärivad setu noored, mida võiks tähendada varjokaetus? ― Anni ega Tom ei arva ära, et see võiks olla... 'peegel'. Jalmar küsib aina edasi ja aitab iga kord ka tähenduse ära seletada, kuni jõuab sõnani, mis kõlab (mulle) nagu võrukeelne pudsunudsija.* Anni itsitab vastuseks:

Oot-oot, seda nalja olen ma kuulnud...

Tähendus ei tule Annile aga kuidagi meelde. Tom on stsenaariumi järgi sootuks väliseesti laps, kes Eestisse oma emakeelt harima tulnud, seega ei tea vastust ka tema.

Ja ega see saade vastust ei andnud kah! Pudsunutsija jäeti vaataja mureks, st veeretati kaela keskeltläbi 7-aastasele lapsele...

Valskus viib viimsegi veeringu

... Ja tõde teeb teid vabaks (Jh 8:32)

See piiblitsitaat on kirjas USA salaluure keskameti (LKA/CIA) peakorteri fuajee põrandal Langleys. Isekiri ei tea, kas EV salaluure peakorteris Tõnismäel ka mõni moto leidub, kuid viimase puudusel võib juhtmõtteks soovitada käesoleva loo pealkirja — majandusliku surutise ja eelarve järskude kärbete aastal sobiks ju!

Vale kipub kalliks maksma minema

Kapo riivas mullu EV ühe kodaniku au ja väärikust, sestap heitis kodanik riigiametkonnale kinda. Tänavu viigiga lõppenud ebavõrdse duelli järelmina võib salapolitsei aastaraamatute retoorika aga väga küsitavaks osutuda.

Mäletatavasti avalikustas Kaitsepolitseiameti (KPA) viimne aastaraamat Risto Mikael Teinoneni (RMT) ebaseadusliku kimbutamise juhtumi ametliku tõlgenduse. Seda polnud varem tehtud, kuid puudulikuks jäi see nüüdki. Isekiri tegi mullu selle põhjaliku retsensiooni, öeldes muu seas:

Kapo 2007. aasta tegemisi puudutava aastaraamatu 21. leheküljel on KPA töötajad sajast RMT-d puudutavast sõnast vormind viis lauset, kus leidub tervelt neli ilukirjandusliku liialdusega — et mitte öelda ilmset — valet ning vähemalt kolm halvustavat silti.

Nüüd on hinnanguga kaudselt soostunud isegi KPA. Tee kulges tõdemuseni nõnda:

Aasta 2008 suve algul ilmus KPA aastaraamat, kokku 35lk ja mitu pilti. Suve lõpul võttis RMT kätte ja kaebas salaameti solvavate valeväidete ja hinnangute eest kohtusse, nõudes solvangu tagasivõttu ja vabandust. Sügisel jõudis RMT kaebus KPA vastu Tallinna Halduskohtu menetlusse. Kapo ridadesse kuuluvad juristid mõistsid pikemata, et nad oma väidete kaitsmisega isegi mitmekümnekesi kuidagi toime ei tule, vaid vajavad pakiliselt Glikmani & Partnerite abi, mis pole mitte niivõrd kõrvaline kui EV võimuladvikule lähedal seisev firma — vt kas või veebiaadressis sisalduvat õiguskantsleri nime:

WWW.T[eder] G[likman]P[artnerid]Legal[Solutions].EE

Igale normaalsele kodanikule on veider näha, miks KPA ametnikud, enamuses kõrgelt haritud juristid, ise ette ei suuda arvestada, et kedagi valega alandada ei ole ilus, rääkimata juba vastava seadusepügala rikkumisest või sellest, et oma kahtlast arvamust tuleks enne avaldamist põhistada fakti(de)ga. Kas universaalne põhimõte — et seaduste mittetundmine ei vabasta vastutusest — tõesti enam riigiameti ja riigiteenistuja puhul ei kehti? Siis on jutt EV-st kui õigusriigist kõva liialdus ja rääkima tuleb hakata justiitskuritegudest ja justiitsroimareist ja justiitsmaffiast.

Aasta 2008 lõpus sundisid isiklikud motiivid RMT-d loobuma KPA vastu algatatud kohtuasjast.

Advokaadikontori kohtuvaidluste töögrupp, mida juhib Leon Glikman isiklikult, oli vahepeal töö aga käsile võtnud. Vahetult abistas KPA-d samasse gruppi kuuluv advokaat Iivi Otto jmt. Firma advokaaditeenuse tund läheb hinnakirja järgi kliendile maksma 170... 250€ (2660... 3912kr). Kohtueelne valmistumine KPA raamatu RMT-vastase lõigukese tõestamiseks läks maksma
83781kr.

Advokaadibüroo oli RMT juhtumisse kaasatud 25. novembrist jõuludeni ja seejuures, esitatud aruande kohaselt, teostas järgmised toimingud [nurksulgudes Isekirja hinnang advokaadifirma aja- & rahakulule arvestusega 20min=1000kr]:

• 25. XI 2008 [1:00'=3000EEK] materjalide ülevaatamine, memo koostamine RMT kaebuse kohta, esialgsed kaalutlused
• 26. XI 2008 [1:00'=3000EEK] memo koostamine halduskohtumenetluse, RMT kaebuse ja kohtupraktika kohta; kaebuse ja lisade analüüs, õiguslike seisukohtade kujundamine
• 27. XI 2008 [0:40'=2000EEK] tõendusliku ettevalmistuse memo koostamine, telefonivestlus
• 28. XI 2008 [1:00'=3000EEK] Kapo kontori külastamine, osalemine nõupidamisel
• 1. XII 2008 [0:20'=1000EEK] Teinoneni kaebuse ja lisade kiiranalüüs
• 2. XII 2008 [2:00'=6000EEK] kohtupraktika analüüs au teotamise ja riigivastutuse küsimustes, KPA vastuse õigusliku osa koostamine; töö Riigikohtu lahendite ja memoga
• 3. XII 2008 [1:00'=3000EEK] Kapo vastuväidete tõendamise küsimuse ja avalikest allikatest kättesaadavate tõendite otsing ja analüüs
• 4. XII 2008 [0:40'=2000EEK] töö vastusega [RMT kaebusele], meilivahetus
• 5. XII 2008 [5:00'=15000EEK] telefoninõupidamine kaitsepolitseinik Valtiniga* tõenditest ja tõendamisest; Kapo esitatud materjalide analüüs; taotluse koostamine kohtule täiendavate tõendite ja taotluste esitamise menetlustähtaja pikendamiseks; kirjavahetus, töö tõenditega, töö vastustega; Kapole tasuta kontaktid professor George Fletcheri (Columbia Law School) ja professor Rabkiniga (McGill University)
• 8. XII 2008 [4:20'=13000EEK] kriminaalasja [nr 07760000007 Teinoneni vastu] materjalide esmaanalüüs ja tõendite esmavalik KPA kontoris; töö dokumentidega, telefonikonsultatsioonid seoses vastuse koostamisega, kirjavahetus tõendite osas; telefoninõupidamine Peeter Pälliga (Eesti Keele Instituut) keeleekspertiisi ja filoloogilise arvamuse üle; Kapo kirjaliku seletuse positsioonide kavandamine ja suhtlus KPA esindajatega (telefonikõned, e-mailid)
• 9. XII 2008 [3:20'=10000EEK] halduskohtus toimikuga tutvumine ja puuduvate menetlusdokumentide taotlemine; tõendite süvaanalüüs, Kapo kirjaliku seletuse ja menetluse lõpetamise taotluse koostamine, e-mailid ja telefonikõned Valtiniga
• 10. XII 2008 [4:00'=12000EEK] Kapo kirjaliku seletuse, taotluste ja tõendite lõppvormistus esitamiseks kohtule ja RMT-le, elektrooniline esitus kohtule; Kapo kirjaliku seletuse redigeerimine, telefonikõned ja e-mailivahetus Valtiniga ja KPA aastaraamatu autoriga, telefoniarutelu kaitsepolitseinik Järvaga** võimalikest tunnistajatest; töö halduskaebuse vastuse ja läbivaatamata jätmise taotluse täiendamisega, suhtlus, meilivahetus
• 11. XII 2008 [1:00'=3000EEK] kohtuasja materjalide süstematiseerimine, telefonikõne Valtiniga
• 15. XII 2008 [0:20'=1000EEK] telefonikõne kohtusekretäriga tähtaja pikendamise taotluse teemal
• 16. XII 2008 [0:40'=2000EEK] kohtu vastusega tutvumine; tunnistajate kaasamise vajaduse analüüs, telefonikõne Järvaga; töö kirjavahetuse ja tõendite teemaga
• 17. XII 2008 [0:20'=1000EEK] telefonikõne ja e-mail kohtusekretäriga tähtaegadest; telefoninõupidamine Järvaga Kapo tõenditest ja positsioonide põhjendamise vajadusest
• 19. XII 2008 [0:20'=1000EEK] tunnistajate ülekuulamise taotluse koostamine ja esitamine kohtule elektrooniliselt ja paberil
• 22. XII 2008 [0:40'=2000EEK] kohtunõude ja RMT vastuse kättesaamiskinnitus kohtule, e-mailid KPA esindajatele, esmane tutvumine RMT vastusega

Teinoneni käsitlev osa moodustab vaidlusaluse raamatu sisust muide 0,6%. Tekstis tuvastas Isekiri juba mullu KPA looritet soovi tõrjuda RMT Eestist välja ja nentis retsensiooni lõpus:

Kaitsepolitsei seirab paremäärmusluse arengusuundi — tõkestamaks vaenu õhutamise roimi ja kanaliseerimaks ekstremistlikku tegevust põhiseaduse raamesse. Erilist muret teeb oma poliitilise ja majandusliku mõjutustööga Moskva, selgub nii sest kui varasemaist KPA aastaraamatuist.

Kas pole KPA kogumikes varjust välja taritud veel piisavalt pärisagente, võõra- või omamaiseid provokaatoreid, keda igati teenitult kui mitte vangi, siis riigist välja saata tasuks? Või on need kihutustööst haaratud teosed, kus tegelikkusega liiga vähe pistmist?

Nüüd saab viimane küsimärk jaatava vastuse ega jää muud kui järeldada et...

Aastaraamatu kõigi väidete tõestuseks valmistumine võiks minna KPA-le maksma oma 15 miljonit krooni. Rääkimata võimalikest kohtukuludest ja hüvitistest kannatanutele juhul, kui KPA tõestus(ed) ka kohtusaalis vett ei pea.

Seega oleks EV siseministril targem anda enda alluvale — Kaitsepolitseiametile — korraldus tõepinnata propagandateoste üllitamine lõpetada.

* Advokaadifirma tööülevaatest selgus vähemalt üks aastaraamatu autor, kelleks on KPA kauaaegne piiar, komissar  O l a r i  Valtin.

** Kaitsepolitseinik  J a n e k  Järva on lõpetanud TÜ 2005, misjärel tööl KPA-s, tegeledes mh skinheadide järelevalvega; Risto Teinoneni asja menetleja.

Okupatsioonimälestis

Mittelegitiimne Tallinn

Eesti pealinna südames avati enamlaste oktoobripöörde viimatisel aastapäeval põhjaliku uuenduskuuri järel veel üks punaokupante ülistav mälestis — hoone, mida 2007-2008 Eesti maksumaksjate miljonite eest renoveeriti. Ent remont kestab ja selle lõppmaksumus ületab 100 miljoni krooni piiri.

Tallinna Vene Kultuurikeskuse interjööri 4 pilti Kalev.ee fotogaleriist

Kuna Vene Kultuurikeskuse (Centr Russkoj Kul'tury) nimelist ehitist haldav asutus on linnaettevõte, siis tuli avamispeoks kiiskama löödud palee patrooniks Tallinna praegune linnapea, kes muide ise eestistunud venelasena on elav kinnitus rahvusliku lõimumise poliitilisest läbikukust ning tõhusast venemõjust EV-s.

See mõju pole aga pelgalt demograafiline, vaid geopoliitiline — Moskva saab kirja rasvase plussi, sest Eesti on ise teinud järjekordse vähisammu külma sõja alalõigus, mida võiks nimetada arhitektooniliseks pealetungiks.

Isekiri küsib: Miks vaikib EV võimuladvik? Mispärast Kaitsepolitseiamet ei hooli niisuguste, ilmselgelt Eesti-vastaste mõjurite ja tendentside seirest ega ärahoiust?


Vt veel okupatsioonimonumente (siit)!