Prohvet

Ilmariigis on prohvet kuulus alati

Winston Churchill sündis Blenheimi palees 30. XI 1874 enneaegselt¹ ning seda nähtavasti ülimalt pakilise elu‐ülesandega. Tema enda 16-aastaselt ühele koolikaaslasele tehtud prohvetlikku avaldust tsiteerides — selleks et…

》 juhtida ühel päeval Londoni kaitset sissetungi vastu 《 

See ilmutus AD 1891 täitus poole sajandiga II maailmasõjas (IIMS)

ERAKORDNE ELU. Marlborough' hertsogi järeltulija, enam kui 40 raamatu autor, Nobeli kirjandusauhinna laureaat AD 1953, sai kuulsaks juba IX sajandi eelviimasel aastal AD 1899 aset leidnud seiklusliku põgenemislooga buuride vangistusest… Rääkimata kuningliku laevastiku moderniseerimisest tema juhtiva käe all ilmasõdade võimsaimaks armaadaks… Ja Suur‐Britannia ohjamisest saareriigi süngeima tunni peaministrina…

Winstoni koolipõlve-prohvetlus on loona igati ehe ja hästi dokumenteeritud ajalooallikais, nagu kaasaegsete mälestused või Churchilli enda kirjutised. Samuti vastab see ka tõele elus täide läinud tõsiasjus nagu IIMS-i sündmustik eriti Suur-Britannia üle peetud võitluse ja õhusõja Blitz osas. 

Ettekuulutuse tunnistajana vahendanud koolikaaslane oli Murland de Grasse Evans, aka Muirland Evans — Harrow-kooli õpilane, kes tagantjärele meenutas vestluse üksikasju nt kirjas Churchilli pojale Randolphile 1950-ndi lõpus, kui too kirjutas isa ametlikku biograafiat. 

ESIMENE NÄGEMUS. Evans tsiteeris Churchilli umbes nii:

》Ma näen tohutuid muutusi tulemas praegu rahulikus maailmas; suuri vapustusi, kohutavaid võitlusi; kujuteldamatuid sõdu; ja ma ütlen sulle, et London on ohus – Londonit rünnatakse ja mina olen Londoni kaitsel väga silmapaistval kohal... See riik satub kuidagi tohutu sissetungi alla — millisel moel, ma ei tea — aga seda ma ütlen sulle, et mina juhin Londoni kaitset ja päästan nii pealinna kui impeeriumi katastroofist.《 Loole viitab ka mitu biograafiat, nagu Martin Gilberti, International Churchill Society jt eluloo-kirjutised.

TEINE NÄGEMUS. Detsembris 1931 ennustas Churchill ajakirjas The Strand Magazine poolsajandi taguseid — Fifty Years Hence — sündmusi AD 1981. Kõige hullem toonane oletus oli kommunismi doktriiniga sobilike, emba—kumba mõtlemisele või tööle spetsialiseerunud biorobotite loomine. 

》 Kas ei võiks kogu teaduse jõuga relvastet N Liit kooskõlas kõigi oma sihtidega leiutada ja luua rassi, mis on kohandet mehaanilisiks ülesandeiks ja millel pole muud mõtet peale kommunistlikule riigile allumise? Inimese praegune olemus on tugev ja vastupidav. See pillutab oma ande sädemeid ka kõige üllatavama paiga pimedamasse nurka. Aga robotid, jah, võiksid kommunismi jubedate teooriatega sobida. Kommunistide filosoofias pole midagi, mis nende loomist takistaks.《

Ta järgis juba toona oleva TV ja traadita telefoni muutumist argilävimise vahendeiks ning kordas ka oma viie aasta tagust ennustust tuumaenergia kohta, millel puudus veel… 

》vaid sütik selle jõu vallandamiseks. 《 

KOLMAS NÄGEMUS kaks kümnendit ette — A-pomm… 

》millesse on kogutud tuhandete tonnide püssirohu võimsus, et hävitada terve linn hetkega. 《 Sellist relva ennustas Churchill AD 1925. Tõeluseks sai see augustis 1945 Hiroshima ja Nagasaki pommitamisega USA poolt.

NELJAS NÄGEMUS pool kümnendit ette — natsirevanš…

》Vaid tarkade ja kogenud poliitikute abil õnnestub vältida konflikti. Tema-majesteedi-valitsus eksib arvates, et Saksamaa ei taotle enamat kui võrdsust teiste riikidega. Need tugevate, patriotismist joobnud pilguga teutooni noorukite jõugud, kes Saksamaa tänavail ja teil praegu marsivad, ei nõua Saksamaad, mis oleks teistega võrdne. Nad nõuavad relvi, aga relvad käes, nõuavad tagasi kaotatud alu ja endisi koloniaalvaldusi. 《 Alamkojas 23. XI 1932 tehtud hoiatus relvastuva Saksamaa eest, mis põhines Churchilli tähelepanu- ja eritlusvõimel, ent aasta hiljem täienes tema isikliku luurevõrguga, mille agentuur ulatus ÜK salaluurest, oma sõjaväe ohvitseridest ja välisministeeriumi ametnikest rahvussotsialismi vastasleeri Saksamaal. 

VIIES NÄGEMUS. Lõpuks nõudis ta Fultoni kuulsas kõnes ÜRO relvastamist otsekohe rahvusvaheliste üksustega, k.a võimsa õhuväega, mis samal kümnendil, niisiis üsna ruttu ka teostus,² — tõsi küll osaliselt ehk lähemas väljavaates veel ilma õhuväe-üksuseta, kuna 75 lennukiga ÜRO Humanitaarabi Lennuteenistus (UNHAS) kutsuti ellu alles poole sajandi pärast AD 2003.

Fultoni kõne üksikasjad

Puhkusreisil USA-s viibiv Winston Churchill (71) saabus Fultonisse koos president Trumaniga (61) rongil Washington-DC-st. Tavaliselt kaheksatuhandese linna elanikkond oli korraga paisunud 50 tuhandele. Kõne ootava kõrgkooli aula/võimlas oli valmis kaks ja pool tuhat kohta, millele juba päev ette kogunes 30 tuhat istekohti taotlevat palvet. 

Lühike videokokkuvõte Churchillist Fultonis

AJALOOLINE KÕNE kestab kolmveerand tundi, k.a selle pidamist paarkümmend korda aplauside ja naerupahvakuiga katkestavad pausid. Churchill näib tuginevat käsikirjale, mis hõlmab poolsadat pisimõõdus paberlehte. 

Kõne tuumaka osa ~5500 sõna tervikteksti ~5800-st (~30 tuhat tähemärki) vahendab Isekiri eestindusena.

Kõne temaatikas keskendub Churchill kahele suurele — tavainimest ja tema kodu ähvardavale ohule. Need on sõda ja türannia. Churchill pakub lahendust: tugevdatud ÜRO, inglise keelt kõnelevate rahvaste (Briti impeeriumi + USA) erisuhet (inglise special relationship) ja valvsust sovetiohu vastu, kuid mitte agressiooni.

Ta kasutab metafoore nagu "raudne eesriie", "viies kolonn", "templi ehitamine" (ÜRO), "rahulõim" (sinews of peace) ja rõhutab anglo-ameerikalist ühtsust üleilmse rahu tugisambana.

Temaatilised alalõigud kõne ülesehitust järgides:

(1) Sissejuhatus ja auavaldused (esimene 6')

Tänu Westminsteri College'ile, president Trumanile ja auditooriumile. Churchill rõhutab kõnelemist poliitikas jms küllastumiseni kogenud, ent siiski eraisikuna.

(2) USA maailma tipus ja üldine strateegiline kontseptsioon (järgmine 7') 

Võimu haripunktiks USA-le on kohustus üleilmse tuleviku ees. Kõne põhieesmärk: kaitsta kõiki kodusid kahe "üüratu röövli" — sõja ning türannia eest.

(3) Sõja vältimine: ÜRO ja praktilised meetmed (10') 

Ühinenud rahvaste uue koondise tugevdamine rahvusvahelise relvajõuga (lennubaasid) Aatompommi saladuse hoidmine (mis oletatavasti oli siis veel) USA + UK + Kanada kätes. "Templi ehitamine" kalju, mitte liiva peale.

(4ª) Türannia ja vabaduse põhimõtted (6')

Demokraatia puudumine paljudes riikides, politseiriigid. Ja sellele vastanduv i inglise keelt kõnelevate rahvaste pärand: Magna Charta, Declaration of Independence jm. Valimisõigus, sõnavabadus, sõltumatud kohtud.

(4ᵇ) Nüüdne vaesus ja tulevikulootus (lühida üleminekuna) 

Kui sõda ja türannia kaovad, toovad teadus ja koostöö külluse ajastu. 

(5) Keskne sõnum: angloetniliste riigirahvaste vennalik liit (9’) 

Taotleb UK + USA erisuhteid. Ühiseid sõjaväebaase, ohvitseride ja kadettide vahetust, ühist kaitsestandardit… See ongi rahu alus ja aitab ka ÜRO-d.

(6) Raudeesriie ja punane oht Euroopas (kuulsaim lõik, 6')

Üleskutse vastastikusele mõistmisele Venemaaga, ehkki tugevama positsioonilt. Churchill peab enda sõnul lugu tublist vene rahvast ja "sõjakaaslasest Stalinist", mõistes N Liidu piiride kindlustamise vajadust, kuid sovetliku kontrolli alla — raudkardina taha suletud on niigi juba Varssavi, Berliin, Praha, Viin, Budapest, Belgrad, Bukarest ja Sofia. 

》"Stettinist Läänemerel Triestini Adriaatikas," sõnab sõjaaegse Inglismaa juht, "on langenud raudne eesriie üle mandri…"/ From Stettin in the Baltic to Trieste in the Adriatic, an iron curtain has descended…/《 

Moskvale allutet pealinnade loetelule ainsa vastupidise näitena lisab ta Kreekas lääneliitlaste järelevalve tõttu võimalikud vabad valimised. Selle lõigu märksõnad — viies kolonn, komparteid ja totalitarism — seavad tulipunkti Moskva maailmavallutuse põhimustri. 

》Kommunistlikud parteid, mis on väga väikesed kõigil neil mail, on tõusnud esikohale ja võimu juurde, mis ületab kaugelt nende arvukust, ja nad taotlevad kõikjal totaalset kontrolli. Mis järeldusile need faktid ka ei viiks — ja faktid nad on — pole kindlasti see vaba Euroopa, mille ülesehitamise eest me võitlesime. Ka mitte see Euroopa, mis sisaldaks kestva rahu algeid,《 

ütleb Churchill.

(7) Lõpp ja üleskutse ühtsusele (4')

Vajadus tugevuse järele vältimaks sõda. Liites UK ja USA jõu, on tulevik selge… 

》mitte ainult meie ajaks, vaid sajandiks.《

KOKKUVÕTLIKULT on Fultoni-kõne oma loogika, korduvate metafooride ja tunnete tipuga raudeesriide-kujundi juures retoorika meistriteos, mis korrastas külma sõja verbaalset arsenali ja julgustas edendama anglo-ameerika liitu. 

Kuulsaim pilapilt. Leslie Illingworthi, 43, karikatuur «Pilk raudeesriide alla» ajalehe Daily Mail 6. III 1946 numbris.

Kuigi alul kiputi tema hoiatusi naeruvääristtama samamoodi kui 1930-ndil, mil ta revanšistliku natsiohu eest hoiatas, kinnitasid Churchilli käsituse tõetruudust ja pühkisid umbusu viimsegi varju ta hoiatuskõnele järgnevad sündmused. Kõige drastilisemalt realiseerus raudkardin Saksamaa idasektori piiridel, alates Berliini läänesektori blokaadist AD 1948 ning Berliini müüri püstitamisega AD 1961 lõpetades. 

LISAKS

Winston Churchill jmt külmast sõjast — Isekiri: Külma sõja portree

Pandipaganad & aja-aganad & igavene Suur Vale

Teie teler pole rikkis. Käib tants. Uritants. Punase puusliku ümber temale viina, veeringuid ja eeter-keha eritisi pritsides. Kestab üha — ikka manamaks Ǝᛗakǝ—Ǝǝstiᛗaad meile uut ᚡaldo ℘anti sünnitamaie…

Fakt on see, et optiline kujutis — pilt valdab meie meeli nii tugevasti, et hääle-nüansid ei pääse mõjule. Kui aga pilt kaob, nagu pimeduses või rikkis televiisoris, saab hääl märksa suurema reljeefsuse. Näiteks raadio-kuuldemängudes.

KELLE MÕTTETERA? — Kes pakub Pandi Valdot, ei eksi palju. Palun laske siis vaimukõrva ta tärisevat baritoni! Aga see ei ole päriselt tema, vaid ta loomevilja salve veebruaris—märtsis 1976 pudenenud spioonidraama Lasud tuisus/Tuisuöö* protagonisti Peeter Taimre, 38a, suusatrikoos laval ringi kõndiva gebisti erksalt juurdlev täheldus. Sellal veel avastuslik tõdemus, mida muide omale ikka ringhäälingust nii teadustajaid kui ka ankruid otsiv ETV seni veel lõpuni ei ole adunud. Pandi näitemängus audio- ja videomeediumi spetsiifilist vahet jagav KGB vastuluure-töötaja oli ristile-mineku-eas isegi oma vere 3 tilka pantinud Valdo kirgastunud musterkuju + lõplik alter ego…

V Pant, alias Enn Kivimaa,
agentอ٠Uno٠ENSV KGB-s

Vist jääb lahtiseks, mis KGB rüppe viiva sammu(de) taga oli. Ühiskondliku õnne paleus? Rahuldamata vajadused: karvamüts, parem korter, kortsumatu ülikond, uus kostüüm abikaasale? Või uudishimu katsetada priiuseta olustikus + anastatud maal + võõra võimu all teabehanke, loome- ja reisivabaduse võimaluste avardamist? ( See loetelu lahmiv ei ole: ükski metafüüsiline aje ei pruugi olla merkantiilsuse alternatiiv, kui silmas pidada Pandi eluloo tõiku, kirjavahetust ja avalikke esinemisi, mille näiteid näeb ɐ⇊pool. ) Või oli kõik ikkagi draama, mingid hämaralt salapärased, kujundlikult öeldes ekshumatsiooni ja kohtumeditsiinilist uuringut nõudvad põhjused, mille tõttu ta — nagu Pandi panegüürilised biograafid kah kaude möönavad — õnnetult ( loe: passiivselt ) julgeoleku-pihtidesse sattus?

Kas täpipealt nii või mitte, tegi ta seda tahes või tahtmata, aga eesti ringlevi-ajaloo kroonikute järjestuses kolmas halloo-mees Valdo Pant ( 192♲-1976 ) valis varjunime vihjena oma kuulsale eelkäijale ja müüs julgeolekukomiteele oma ₽₽-des hinnatud hääle, mille kaalu tuleb võrrelda Stalini-järgse salateenistuse psühholoogilise sõja arsenali nii haruldaste lahinguriistadega, nagu Genrihh Borovik ( *1929 ) või Aleksandr Nevzorov ( *1958 ) Pandi välispoliitilist vaagi nende $$-honoraridega võrrelda ei saa. Küll liigitus ta aga Eesti NSV-s kultuuriliselt n-ö rahvusliku aarde klassi — prosovetlikus žurnalistikas tähendas see kas paberitega ↑ teenelist + venemeelset + progressiusku ateisti või siis topeltmoraali evimist, et kedagi selle sarnast veenvalt etendada.

FAKE-NEWS AD1954… AD1969… Mõistagi vajas N Liidu Riiklik Julgeolekukomitee korraliku löögivõime ja eesti keelega kaastöölisi kas või sovetliku salaluure kureeritavais propagandameediumes, nagu Tõe Hääl, Kodumaa vms enam-vähem perioodiline trükis, samuti nende Tallinna + Moskva ringhäälingu-saadete juures, mida toona adresseeriti ulgueestlasile. Objektiivselt Pant KGB-le sobis. Tema ropagandaalsele eripanusele viitab riigiarhiivi päratu varamu, mis korralikku süüvimist ootab.

Ausa ajakirjandusloo huvilised, pange sestap tähele! Parem on tarmukalt hoiduda uskumast Lauristini Marju ja tema elupõlise sõbrantsi Hioni Ene pandipajatusi, mille järgi polnud too üldse mingi punane ega sugugi propagandist, vaid muster-ajakirjanik + illumineeriv valgustaja… Need inimesed, nagu muudki pandipaganad, armastavad oma iidolis iseend kui nõukalast ( Homo soveticust ) ja nende kontseptsioon ei ole ainult erapoolik, vaid valelik. Muidu pettute! Kui siiras huvis jõuate arhiivi, ei leidu sääl mitte tõigakübetki, mis kinnitaks noid ENSVenklikke hädavalesid. Ennemini leeb mõni vastupidine avastus, mis sarnaneb AD2015 „vanast raadiomajast ühe tagumise toa tagumise laua tagumisest sahtlist“ leitud makilindi ⬇ ✇ ✇ salvestisega. Umbes niiviisi — mitte just tihti, ent viisaastaku takka ikka — saab Pandi-legendilt tolmukorda pühkides sellise staatilise elektri laengu vallandada, mis tõtt /s/ͪelgitab.

Valdo Pandi tekstid + neist joonistuv poliitiline narratiiv + ta oma kaasaja paradigmad mõõduks, püüab Isekiri järgnevas tema ajakirjandusviljet  v a a g i d a ← see oli muuseas sõna, mida VP pidas nii enda kui rahva jaoks seedimatuks.

Sovetilugu 40 pildis

Ungari-ameerika karikaturist Victor Vashi punasest 1/2-sajandist Venemaal ja maailmas

Sügis 1956 & antisovetlik vastupanu

Täna aastal 1956, umbes 10 kuud pärast NLKP ajaloolist XX kongressi, sai teoks N Liidu sõjakäik Ungarisse. Antikommunistlik ülestõus näitas veelkord, et Ida-totalitarismi ei õnnestu murda pelga jõuga.

Nõukogude-vastane liikumine Ungaris algas seltskondlikust üritusest — Petőfi-nimelisest ja diskussiooniklubi laadsest ringikesest, mis liikmeskonna poolest oli pealegi poolkommunistlik ja julges küsimuse alla seada esialgu vaid parteilisi printsiipe kunstielu juhtimises. Juuliks 1956 kujunes ringi tegevusest välja Ungari Kirjanike Liitu jpt ühiskonnasegmente haarav vastasseis režiimiga… Oktoobris 1956 oli Ungari valmis väljuma juba idablokist. Kõige taga olid venelaste endi arglikud katsed destaliniseerida sovetlikku režiimi.

Need katsed kulmineerusud 25. veebruaril 1965 Kremlis parteikongressi kinnisel istungil peetud parteijuhi kõnega, mida ei kavatsetudki avalikustada. Lekkeid siiski vältida ei saanud. Pealiskaudsed raadiosõnumid Läänest möönsid algul vaid seda, et Nikita Hruščovi kõne üksikasjad on veel saladuseks, ent kuuldused selle Stalini-vastasusest tugevnesid omasoodu ja elavdasid esmalt Poola töölisliikumist ning rikkusid võimuparteide mainet ja kergitasid reformiootusi mujalgi Ida-Euroopas. Märtsis parteiringkonnast üha hoogsamalt lekkiv ja Lääne ringhäälingu kaudu aina laiemini leviv teave tõi kõikjale idablokki ühiskondlikku elevust ja ootusi rehabiliteerimaks vähemalt neid eba—?—õiglaselt kannatanud kommusid, kes olid läbinud stalinliku puhastuse.

Ühe tormilise meeleavalduse korraldasid ungari tudengid 23. X 1956 Budapestis muide just Poola toetuseks. Sama päeva õhtul lahvatas juba relvaülestõus, sest Ungari salapolitsei ÁVH oli avanud tule relvastamata meeleavalduse pihta Raadiomaja ees just siis, kui tudengidelegatsioon oli seal oma nõuete edastamise üle läbi rääkimas, taotledes sarnaseid järeleandmisi, nagu oli saavutanud rahvas Poolas. Puhkes antikommunistlik rahvaülestõus, mille Moskva lämmatas alatult soomusüksuste roomikute ja sõjalennuväe pommitusreidide alla. Verevalamistes hukkus tuhandeid ungarlasi (vt ülestõusu kronoloogiat postituse lõpus)

Vatikani Raadio LXXX

Vatikani Raadio tähistas 80. aastapäeva. Jumalateenistusel Vatikanis, mis sellele tähtpäevale mihklipäeva aegu pühendati, osales raadio personalist ja nende pereliikmeist üle 200 inimese. Missat juhtis Vatikani riigisekretär kardinal Tarcisio Bertone. Vatikani raadio looja au kuulub teatavasti Guglielmo Marconile, kelle tütar markiis Elettra Marconi seekord samuti õnnitles ajakirjanikke ja tehnilisi töötajaid raadio sünnipäeva puhul.

Kaheksakümne aasta eest — 12. II 1931 — saateid alustanud Vatikani Raadio (VR) oli esimene rahvusvaheline ringhäälingu-asutus ning püsib tänaseni maailmaraadio muutumatus seisuses. Tähtpäeva tähistati suurejoonelisemalt alles nüüd, mihklipäeval ehk peainglite Miikaeli, Gabrieli ja Raafaeli pühal, sest nemad on Vatikani Raadio patroonid. Tänavu on selle asjaolu tähtsus seda suurem, et just 50 aasta eest oli paavst Pius XII kuulutanud teabelevi-töötajate taevaseks eestkostjaks Püha Peaingel Gabrieli.

EESTI SAATED — Vatikanist on eetrisse jõudnud ka eestikeelseid saateid — ajavahemikus 1948… 1965 toimetas neid Vello Salo — tema kohta legendaarne öelda ei ole kindlasti selle sõna ülepruukimine. Detsembri lõpust 1948 sisuliselt algas Lääne ringhäälingu eestikeelne aeg ja lugu tänu temale, kuna regulaarsete VoA eesti saadeteni jäi siis veel oma 30 kuud.

Ja ideoloogiavõitlus paisus külmaks sõjaks

Kui Lääs otsustas Kremlile tema mõõduga vastata, alles siis muutus ideoloogiline võitlus Külmaks sõjaks. Eestlased said seda näha — õigemini kuulda — suvel 1951. Eestikeelsed uudissaated Läänest vallandasid sellal täiesti märgatava raadiobuumi.


Miski muudab mind ikka pool seitse õhtuti ärevaks. Olen seda tunnet mõistnud meedianostalgiana ja märganud teistegi eakaaslaste või endast vanemate puhul. Hulk poliitika + priiuselembelisi eestlasi tunneb puudust kunagi sel kellaajal vabast maailmast saadud rutiinse infoportsjoni järele. See hingepide sai asendamatuks loendamatult paljudele ilmasõdade-järgsel Maarjamaal.

Pööret tähistab AD 1951. Kui siin seni sovetianastuse all sai vaid mekki ideoloogiavõitluse menüü kirbeist roogadest, siis hiljem vaimutoit mitmekesistus. Ilmus alternatiiv vabast eetrist — väljakutseks punasele ajupesule, Moskvale, komparteile ja võõrale võimule ning veelgi enam — moraali toetuseks rahvale.

Vene ajal tehti vahet "hea" ideoloogiavõitluse ja "halva" külma sõja vahel, kuna esimest evitasid kommunistlik partei, teist aga kapitalistlik Lääs. Kuue kümnendi eest jõudis külm sõda ses mõttes ka eesti teabevälja ja muutus enamaks pelgast sõnakõlksust. See sõda oli kahepoolseks muutunud ja kommunistlik meediamonopol mõranema hakanud muidugi palju varem.

Siin aitas meid, eestlasi, juba märtsiküüditamise eel eesti saated käivitanud Vatikani Raadio. Paljusid keeli ja lühilainel (LL) oma aja kohta muljetavaldava võimsusega (50kW) saatejaama rakendades oli "paavsti hääl" aastaks 1948 üks lugupeetuim rahvusvaheline teetrilõit. Veel avaramad võimalused välissaateid teha olid Washingtonil: mõnikümmend riigi- ja erasaatjat (10… 200kW) koos ülekandejaamadega välismaal, Manilast Münchenini. Viimase lainepikkus 251m oli ülioluline Ida-Euroopas, sh raadiokuulajaile Eestis.

Saladusteimpeerium

Võidupüha kummardajad toidavad Moskva imperialismi mütoloogiat, sovetismi sangarlikkuse ja Suure Stalini legendi. Ja võidurongi kaasreisija suundub ajarelsse pidi tagasi mitte 65 aastat, vaid suisa aastasse 1934, mil läks käiku N Liidu Kangelase tiitel. Suures plaanis on igas müüdis siiski õpetuslik iva. Mida õpetab meile 9. mai tänavu?

Venemaa III president tunnistas oma teise ametiaasta lõpu tähisel...

• sõjajärgse sovetirežiimi totalitaarsust ja arvas, et...
• Venemaa sõja- jm arhiivid ei tohiks enam salatseda.

Kindlasti ergutab 7. V 2010 intervjuu kõiki neid 9. mai hommikul Punasel väljakul rivistuvaid Lääne riigipäid — Eesti oma k.a — kes Moskva positiivse hõlvamise doktriini järgivad... Mis sest, kui Kremli välispoliitika positiivsus loosungitega piirdubki.

POOL AMETIAEGA SELJATAGA. Pole poliitilist saladust, kellenimeline režiim VF-is tegelikult valitseb. Pigemini peaks Venemaa mai 2008... mai 2010 võidud alates Gruusia terviklikkuse ja Poola juhtkonna tõrksa osa kõrvaldamiseni kirjutama in corpore ekspresidendi ehk praeguse peaministri arvele. Üle jääb kõigest mõni sisepoliitiline (edu)samm...

«Ta on [a] uuendanud pea kolmandiku kuberneride korpust ning [b] soovitanud riigi ajavööndite arvu kärpida ja [c] suveaega tühistada, [d] on oma palga avalikustanud ning [e] ametnikke utsitanud, et need endi kohta ise internetist kaebusi otsiks» — kirjutab VF-i presidendi ametiaja esimest poolaega summeeriv ITAR—TASS-i poliitvaatleja

Venemaa presidendi intervjuu katkendeid:

Izvestija: Baltimail, Ukrainas ja Gruusias teenib II maailmasõja ajalugu võimuhuve. Ehkki rahvaste ajaloolist mälu eirata ei saa — see on igaühel oma. Mida tuleks aga teha, et natsismiga sõdides hukkunuid kõikjal meenutataks tänuga?

Medvedev: Muidugi on igal riigil oma ajalugu. Ja oleks mõttetu väita, justkui toonuks sõjajärgsed sündmused kõigile vabanenud maadele edu ja õnne. [...] Aga teisalt on sõjajärgsed sündmused juba ajaloo teine, täiesti ideoloogiliseeritud lõik, ja on arusaadav, et N Liit taotles [anastatud aladel] oma riiklikke eesmärke. Nõukogude Liit oli väga keeruline riik. Otse öeldes — NSV Liidus kujunenud režiimi ei saa nimetada teisiti kui totalitaarseks. Paraku oli see režiimiks, mille ajal põhiõigused ja -vabadused maha suruti. Ja mitte ainult oma inimeste puhul — kellest mõnegi tee, võitjana, pärast sõda edasi laagrisse viis! — vaid ka mujal sotsialismileeris. Ja ajaloost seda [tõika] ära, muidugi, ei kustuta.

Venemaal Katõni 1940. aasta veresauna üle vanasoodu jätkuvat dispuuti kui üht tõemoonutuste järelmit maininud, võttis VF-i president otsesõnu omaks, et ajaloovõltsinguid on Venemaalgi viljeldud. Kummaline on samas lubada, et tema institutsionaalne võitlus ajaloo võltsimisega jätkub seni, kuni (a) leidub natsiroimi õigustavaid riike Euroopas ja samuti (b) neid, kes Nürnbergi tribunali otsuseid tõrjuvad.

Ajaloovõltsingute vastane võitlus sai ametlikuks doktriiniks just Stalini ajal ja nimelt aastal 1948 vastusena Läänes üllitatud MRP-le, mille suhtes Nürnbergi otsus, muide, ei olnud parem äsja viidatud Kremli propagandavõltsingust (kõrvalpildil). Nii satuvad Kremli stiil ja väited üksteisega kohati vastuollu. Kuid eks ole ka Nürnbergi lahendis sõja kaotajapoole massimõrvu puudutavaid liialdusi. Seal leidub nii Eesti (nt Tartu tankitõrjekraavi) kui Venemaa (nt Katõni) sõja- ja massiroimi puudutavaid pseudofakte, kus tõel on jalad taeva poole pööratud.

EESTI DIPLOMAATIA PROOVIKIVI. Unustada ei või tõsiasja, et ka Balti riikide sovetlik okupatsioon on VF-i ametlikus kontseptsioonis võltsing ja II maailmasõja asemel hellitatakse Suure Isamaasõja propagandistlikku teesi, mis näeb Võidu(püha)s impeeriumi ideelist tsementi ja sõja ajal hõivatud läänealade vastupanus (nn III jõus) separatismi. Seda käsitust vahendas äsja väga ilmekalt ühes postsoveti-veebiportaalis — NB! — mh millegipärast Balti riike uuriva SRÜ Instituudi asedirektor Igor Šiškin (vt selle kirjutise vk originaali Istorii Velikoj Otečestvennoj v učebnikah i nacional'no-gosudarstvennoe stroitel'stvo v Bližnem zarubež'e või Paul Goble'i inglisk kokkuvõtet) Kuid Eesti välissuhtluspraktika seisukohast on olulisem VF-i presidendi intervjuu arhiive puudutav lõik:

Izvestija: Tohutu hulk sõjaaja arhiividokumente pole ikka veel avalikkusele täielikult kättesaadav. Kas pole aeg need arvutisse panna?

Medvedev: [...] Ja me peame sellega tegelema, tegelema avalikult, eemaldades tollastelt dokumentidelt mis tahes salastuse. Piisav aeg, 65 aastat on möödas ja rahvas peab teadma kogu tõtt sõjast, nagu ka muu ajajärgu sündmustest. [...] Nii et mida enam arhiivimaterjali avaldanud oleme, mida vabam juurdepääs sellele on, seda parem. Kokkuvõttes leian, et peame looma sõjaajaloo-arhiivide süsteemi, mis võimaldab igal Venemaa kodanikul ja igal huvilisel välismaalasel jõuda praktilise takistuseta [DM: praktičeski v svobodnom režime] iga dokumendini, millelt on saladuskate eemaldatud, ning praegu on juba aeg avalikuks teha praktiliselt kõik dokumendid.

Vt Izvestija 7. V 2010 intervjuud VF-i presidendiga — Dmitri Medvedjev: "Me ei tohi häbeneda tõtt..."

Kui tahes piiarlikuna mõeldud see ka poleks, tekitab niisugune avaldus ( + Poola eliidi massimõrva puutuva arhiivi üleandmine) mõistagi rahvusvahelise suhtluse kõnepunkte. Nii peaks EV diplomaatia koheselt üles võtma Eesti Memento Liidu aprillis 2010 presidendile ja välisministrile läkitatud soovitused ja eriti pöördumise 4. punkti nõude, et...

Vene Föderatsioon annaks Eestile üle kõik EV kodanikke puudutavad arhiivid.

Selle peab 9. mai paraadi (tribüüni) positiivselt hõivama suunduv EV riigipea sestsamast hetkest südameasjaks võtma. Ja siinne üldsus võiks Toomas H Ilvese suust lõpuks kuulda, kas ja mis ajast saavad meile ligipääsetavaks eestlasi enim huvitavad VF-i arhiivifondid. Kui hoidlad jäävad aga lukku, peame teada saama: kellele ja miks on Venemaal ajalootõde nii hirmus või häbiväärt?

TANDEMOKRAATIA on 2 aastaga saanud putinismi uueks populaarteaduslikuks varjunimeks. Mis on selle taga? Hiljaaegu Eestis olnud vene publitsisti Valeria Novodvorskaja selgitus:

Meie jaoks on ta [Medvedev] unterpresident... [kes] võtnud endale Putini marioneti rolli — Läänele mett moka peale määrida, hambasse puhuda ja meeldiva ülekuulaja osa mängida. Vene võim on mitmepäine lohe, igal peal oma roll, aga magu on sama, kihvad ja küünised ühised. Seesama president Medvedjev, kes [välismaiste naiivikute silmis] võitleb justkui stalinismiga, lubab riikliku metroo seinale raiuda stalinliku hümni ja üllitada ajalooõpikuid, kus Stalinit nimetatakse efektiivseks mändedžeriks [...] ta [...] maskeerib Venemaa restaliniseerimist.

VENEMAA KANGELASED AD1934... Seda maskeraadi soodustab ka tandemokraatia eufemism, mille katuse all aina täiustub putinismi autokraatlikkus, ja mis veel hullem, see omandab üha enam n-ö sõjajärgse totalitarismi tunnuseid.

Võimaliku vastuse küsimusele, kelle huvides jätkub tegelikkuses ajaloo salgamine ning süvenevad poliitiline reaktsioon ja restaliniseerimine, saab Venemaa Ühiskondlik-Poliitilise Ajaloo Riigiarhiivi (Rossijskij gosudarstvennyj arhiv social'no-političeskoj istorii - РГАСПИ) direktori Oleg Naumovi käest. Lähenevate pidustuste eel usutles teda saksa nädalakiri Spiegel:

Kas seadus ei nõua 30 aasta vanuste dokumentide avaldamist? Arhiivi direktor muigab. See ei käi automaatselt, ütleb ta lisades, et asjaomane komisjon on dokumentide uurimisega üle koormatud. Alles hiljuti, jätkab Naumov, tõkestasid Venemaa sisejulgeoleku-ameti FSB ametnikud NKVD direktori Nikolai Ježovi poolt luuretöötajaile 1934. aastal peetud kõne avalikustamise märkusega, nagu paljastaks see kõne "ikka veel liiga palju asutuse operatiivtööd" [loe: veresaladusi].

Vt Der große Modernisierer — Der Spiegel, nr 18/2010, lk 110... 117 — PDF-faili saksa või inglise keeles V osa ja kogu artikkel

Aastad 1934-1945 voolisid stalinismi lõplikku kuju, eriti imperialistliku välispoliitika osas. Ja võib-olla pidas seda silmas ka Venemaa III president, kui ta just sõjajärgset sovetirežiimi soostus totalitaristlikuks nimetama. Nii võttes on ka 9. V 1945 — ennekõike stalinismi võidu päev.

VENEMAAL VILJUNUD IDATOTALITARISM oli ka saksa ehk läänetotalitarismi innustaja, ja vastupidi — sm Suur juht õppis suurelt Führerilt. Kuni FSB tollaseid dokumente varjab, ei saa välistada, et sm Ježovi osutet kõne võis otse või kaude käsitella Pikkade nugade öö kogemuse ülekandmist N Liitu. Arendas NKVD ju varsti uut rahvavaenlaste ajujahti, ettekäändeks sobis sm Kirovi mõrv 1. XII 1934. Lääne ajalookirjanduses on see tuntud kompartei ridade Suurpuhastuse, venelastele aga lihtsalt Ježovi kampaaniana (vt ežovščina)

ILLUSTRATSIOONID: Dave Browni (The Independent) karikatuur, AP foto Peterburi liinibussist (2010), pilt Novodvorskajast Eesti TV-s Eesti Meele blogist, Der Spiegeli (2010) ja RK Ajakirjade Kirjastuse (1948) kaanepildid

INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOON

Mart Nikluse 75. sünnipäeval üllitab Isekiri Inimõiguste Ülddeklaratsiooni (IÜD) tõlke, mille tegi tänane juubilar ligi 50 aasta eest N Liidus vangis olles. See on ilmselt IÜD esimene ja ikka veel täiuslik eestindus, 10. detsembril 1948 ÜRO-s heaks kiidetud dokumendist.

Universaalseile õigusile osutamisel on mõte tänagi. Pealegi hulbib eesti teabeväljas sisuliselt puudulik IÜD eestindus, kaasa arvatud poolametliku Inimõiguste Instituudi levitatav tõlge(ndus) ja eesti koolide ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ametliku abivahend + Meelis Maripuu jt koostatud "Kommunismi kuriteod" (2009) Neis mõlemas on miskipärast ära jäänud või kärbitud rahvuskeelte õigusi tagav lõik (vt IÜD artiklit 2)

ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon (1948)

Preambul

Arvestades, et inimühiskonna kõigile liikmetele omase väärikuse ning neile kuuluvate võrdsete ja lahutamatute õiguste tunnustamine on vabaduse, õigluse ja üldise rahu alus; ja

arvestades, et hoolimatus ja põlgus inimõiguste vastu on viinud barbaarsetele aktidele, mis täidavad inimkonna südametunnistust nördimusega, ning et sellise maailma loomine, kus inimesed omavad sõna- ja veendumuste vabadust ning vabanevad hirmust ja puudusest, on kuulutatud inimeste kõrgeimaks püüdluseks; ja

arvestades vajadust, et inimõigusi kaitseks seaduse jõud, selleks et inimene poleks sunnitud pöörduma ülestõusu kui viimase abinõu juurde türannia ja rõhumise vastu; ja

arvestades, et on hädavajalik aidata kaasa sõbralike suhete arendamisele rahvaste vahel; ja

arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni riigid on Põhikirjas kinnitanud oma usku inimese põhiõigustesse, inimisiksuse väärikusse ja väärtustesse ning meeste ja naiste üheõiguslusse ning otsustanud kaasa aidata sotsiaalsele progressile ja elutingimuste parendamisele suurema vabaduse juures; ja

arvestades, et liikmesriigid on kohustunud kaasa aitama koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga inimõiguste ja põhivabaduste üldisele austamisele ja säilitamisele; ja

arvestades, et nende õiguste ja vabaduste iseloomu üldisel mõistmisel on selle kohustuse täielikuks täitmiseks tohutu tähtsus,

kuulutab Peaassamblee välja:
käesoleva Inimõiguste Ülddeklaratsiooni ülesandena, mille täitmise poole peavad püüdlema kõik rahvad ja kõik riigid sel teel, et iga inimene ja ühiskonna iga organ, pidades kogu aeg silmas käesolevat Deklaratsiooni, püüaks selgitus- ja haridustöö kaudu aidata kaasa nende õiguste ja vabaduste austamisele ning tagada riiklike ja rahvusvaheliste progressiivsete meetmetega nende üldine ja efektiivne tunnustamine ja täideviimine nii Organisatsiooni liikmesriikide rahvaste kui ka viimaste jurisdiktsioonile alluvate territooriumide rahvaste hulgas.

Artikkel 1
Kõik inimesed sünnivad oma väärikuses ja õigustes vabade ja võrdsetena. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ning nad peavad üksteisega suhtlema vendluse vaimus.

Artikkel 2
Igal inimesel peavad olema kõik õigused ja vabadused, mis käesolevas Deklaratsioonis välja kuulutatakse, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, keelest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust seisundist. Peale selle ei tohi teha inimeste vahel mingisugust vahet riigi või territooriumi poliitilise, õigusliku või rahvusvahelise seisundi alusel, mille juurde inimene kuulub, olenemata sellest, kas see territoorium on sõltumatu, eestkostealune, omavalitsuseta või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud.

Artikkel 3
Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele.

Artikkel 4
Kedagi ei tohi pidada orjuses või ikestatud olukorras; orjus ja orjakauplemine keelustatakse mis tahes kujul.

Artikkel 5
Kedagi ei tohi piinata või julmalt, ebainimlikult või tema väärikust alandavalt kohelda või karistada.

Artikkel 6
Igal inimesel, kus ta ka ei viibiks, on õigus tema õigusvõime tunnustamisele.

Artikkel 7
Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on õigus ilma igasuguse diskrimineerimiseta seaduse võrdsele kaitsele. Kõigil inimestel on õigus võrdsele kaitsele mis tahes diskriminatsiooni eest, mis käesolevat Deklaratsiooni rikub, ja sellise diskriminatsiooni õhutamise eest.

Artikkel 8
Igal inimesel on õigus õiguste efektiivsele taastamisele pädevate riiklike kohtute poolt juhtudel, kui konstitutsiooni või seadusega talle antud põhiõigusi on rikutud.

Artikkel 9
Kedagi ei tohi meelevaldselt vahistada, kinni pidada või pagendada.

Artikkel 10
Igal inimesel on tema õiguste ja kohustuste määratlemiseks ja temale esitatud kriminaalsüüdistuste põhjendatuse tuvastamiseks õigus täieliku võrdsuse alusel sellele, et tema asi vaadataks läbi avalikult ja kõiki õigluse nõudeid järgides sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt.

Artikkel 11
(1) Igal kuriteos süüdistataval inimesel on õigus olla loetud süütuks seni, kuni tema süüd ei tehta kindlaks seaduslikus korras avaliku kohtuliku arutamise teel, kusjuures talle tagatakse kõik kaitsevõimalused.
(2) Kedagi ei tohi süüdi mõista kuriteos mõne sellise teo või tegevusetuse eest, mis selle sooritamise ajal riiklike seaduste või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud kuritegu. Samuti ei tohi määrata karistust, mis oleks raskem sellest, mida oleks võidud kohaldada kuriteo sooritamise ajal.

Artikkel 12
Kellegi isiklikku või perekonnaellu ei tohi meelevaldselt sekkuda, tema eluaseme puutumatust, tema kirjavahetuse saladust või tema au ja väärikust meelevaldselt kahjustada. Igal inimesel on õigus seaduse kaitsele selliste sekkumiste ja rikkumiste vastu.

Artikkel 13
(1) Igal inimesel on õigus vabalt liikuda ühest kohast teise ja riigi piirides oma elukohta valida.
(2) Igal inimesel on õigus mis tahes maalt lahkuda, kaasa arvatud tema enda maa, ja oma maale tagasi pöörduda.

Artikkel 14
(1) Igal inimesel on õigus otsida tagakiusamise eest varjupaika teistes maades ja seda varjupaika kasutada.
(2) Seda õigust ei tohi rakendada jälitamise korral, mis tuleneb tegelikkuses sooritatud mittepoliitilisest kuriteost või tegevusest, mis on vastuolus Ühinenud Rahavaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega.

Artikkel 15
(1) Igal inimesel on õigus kodakondsusele.
(2) Kelleltki ei tohi tema kodakondsust või õigust kodakondsust muuta meelevaldselt ära võtta.

Artikkel 16
(1) Täisikka jõudnud meestel ja naistel on õigus, ilma igasuguste kitsendusteta rassi, rahvuse või usu põhjal, abielluda ja asutada perekonda. Neil on võrdsed õigused abiellu astumise, abielus olemise ja selle lahutamise ajal.
(2) Abielu saab sõlmida vaid mõlema abiellu astuva poole vabal tahtel ja täielikul nõusolekul.
(3) Perekond on ühiskonna loomulik ja põhiline rakk ning tal on õigus ühiskonna ja riigi kaitsele.

Artikkel 17
(1) Igal inimesel on õigus omada vara nii üksikult kui ka koos teistega.
(2) Kelleltki ei tohi meelevaldselt tema vara ära võtta.

Artikkel 18
Igal inimesel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele; see õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust tunnistada oma usku või veendumusi nii üksikult kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt õpetuse, jumalateenistuse ning religioossete ja rituaalsete kombetalituste kaudu.

Artikkel 19
Igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende vabale väljendamisele; see õigus kätkeb vabadust takistamatult järgida oma tõekspidamisi ning vabadust otsida, saada ja levitada informatsiooni ja ideesid mis tahes vahenditega ning olenemata riigipiiridest.

Artikkel 20
(1) Igal inimesel on õigus rahumeelsete kogunemiste ja assotsieerumise vabadusele.
(2) Kedagi ei tohi sundida mõnesse assotsiatsiooni astuma.

Artikkel 21
(1) Igal inimesel on õigus võtta osa oma maa valitsemisest kas vahetult või vabalt valitud esindajate kaudu.
(2) Igal inimesel on õigus võrdsele pääsule oma maa riigiteenistusse.
(3) Rahva tahe peab olema valitsusvõimu aluseks; see tahe peab väljenduma perioodilistes ja võltsimata valimistes, mis tuleb läbi viia üldise ja võrdse valimisõiguse alusel, salajase hääletamise teel või teistes samaväärselt hääletamisvabadust tagavates vormides.

Artikkel 22
Igal inimesel on ühiskonna liikmena õigus sotsiaalsele kindlustatusele ning tema väärikuse säilitamiseks ja tema isiksuse vabaks arenemiseks hädavajalike õiguste teostamisele majandus-, ühiskonna- ja kultuurielus riiklike püüdluste ja rahvusvahelise koostöö kaudu ning vastavalt iga riigi struktuurile ja vahenditele.

Artikkel 23
(1) Igal inimesel on õigus tööle, töö vabale valikule, õiglastele ja soodsatele töötingimustele ning kaitsele tööpuuduse vastu.
(2) Igal inimesel on ilma igasuguse diskrimineerimiseta õigus võrdse töö eest võrdsele tasule.
(3) Igal töötajal on õigus õiglasele ja rahuldavale töötasule, mis tagab inimväärse elatuse talle endale ja ta perekonnale ning mida vajaduse korral täiendatakse muude sotsiaalkindlustuse vahenditega.
(4) Igal inimesel on õigus luua ametiühinguid ja astuda oma huvide kaitseks ametiühingutesse.

Artikkel 24
Igal inimesel on õigus puhkusele ja jõudeajale, kaasa arvatud tööpäeva mõistlik lühendamine ja tasuline perioodiline puhkus.

Artikkel 25
(1) Igal inimesel on õigus sellisele elatustasemele, kaasa arvatud toit, riietus, eluase, arstiabi ja tarvilik sotsiaalne teenindamine, mis on vajalikud nii tema enda kui ka tema perekonna tervise ja heaolu säilitamiseks, ning õigus kindlustatusele tööpuuduse, haiguse, invaliidsuse, lesestumise ja vanaduse saabumise või muudel elatusvahendite kaotuse juhtudel temast olenemata asjaolude tõttu.
(2) Emadus ja lapsepõlv annavad õiguse erilisele hoolitsusele ja abile. Kõigile lastele, olgu nad siis sündinud abielus või väljaspool abielu, peab osaks saama ühesugune sotsiaalne kaitse.

Artikkel 26
(1) Igal inimesel on õigus haridusele. Haridus peab olema vähemalt alg- ja põhihariduse osas tasuta. Algharidus peab olema kohustuslik. Tehniline ja kutseharidus peab olema üldkättesaadav ning kõrgharidus võrdselt kättesaadav kõigile vastavalt igaühe võimetele.
(2) Haridus peab olema suunatud inimisiksuse täielikule väljaarendamisele ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise suurendamisele. Haridus peab kaasa aitama vastastikusele mõistmisele, sallivusele ja sõprusele kõigi rahvaste, rassilise ja usuliste rühmituste vahel ning kaasa aitama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevusele rahu säilitamisel.
(3) Vanematele kuulub prioriteet oma alaealistele lastele haridusteed valida.

Artikkel 27
(1) Igal inimesel on õigus vabalt osa võtta ühiskonna kultuurielust, tunda rõõmu kunstist, võtta osa teaduse progressist ja kasutada selle hüvesid.
(2) Igal inimesel on õigus oma moraalsete ja varaliste huvide kaitsele teadus-, kirjandus- või kunstialase loometöö tulemuste osas, mille autor ta on.

Artikkel 28
Igal inimesel on õigus sotsiaalsele ja rahvusvahelisele korrale, mille tingimustes käesolevas Deklaratsioonis esitatud õigused ja vabadused saavad täielikult teostuda.

Artikkel 29
(1) Igal inimesel on kohustusi ühiskonna ees, mille tingimustes ainuüksi on võimalik tema isiksuse vaba ja täielik väljaarenemine.
(2) Oma õiguste ja vabaduste teostamisel peab iga inimene alluma vaid sellistele kitsendustele, mis on kehtestatud seadusega eranditult eesmärgil tagada teiste inimeste õiguste ja vabaduste vajalik tunnustamine, ning rahuldada õiglasi moraali, avaliku korra ja üldise heaolu nõudmisi demokraatlikus ühiskonnas.
(3) Nende õiguste ja vabaduste teostamine ei tohi mingil juhul vastu rääkida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkidele ja põhimõtetele.

Artikkel 30
Käesolevas Deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada õiguse andmisena mõnele riigile, isikute rühmitusele või üksikisikule toimida sellisel viisil või saata korda selliseid tegusid, mis on suunatud käesolevas Deklaratsioonis esitatud õiguste ja vabaduste hävitamisele.

Vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee istungil 10. detsembril 1948 Pariisis

Ajakirjast Kurj'er JuNESKO tõlkinud ja hiljem ingliskeelse algupärandiga võrrelnud Mart-Olav Niklus (*1934)

Vrd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ametlikul veebiküljel esitletava Inimõiguste Instituudi (22. IX 2009 seisuga puudulikku) eestindusega

Rahvuslik tuli & tuhaväljade tuul (I)

Harva tihkab eestlus oma põlisel maal nii kõrge leegiga lõõmata kui laulu- ja tantsupeo aegu. Hea tõend on linnavurlekeste häälekandja tavatult pastoraalne esikülg — vt 4. VII 2009 EPL-i munade, või- ja peekonimaigulist kaanepilti! Samuti ajendab see rahvamustrite trall iga mõne aasta takka ärevust Eesti muulaskonnas:

MIS ON EESTLASTEGA LAHTI?! Nii ongi kaksikkeelsed ja n-ö avalik-õiguslikud uudistekanalid lõpuks omasoodu asjaga tegelema asunud:

Jah, eestlased on küll 140 aastat laulnud, aga seitsme kümnendi eest tegid nad oma halerõõmsas laulujorus pausi et... juute nottida!

— vaat kuis kostus Aktuelle Kamera (AK) uudistevaliku sõnum üldlaulupeo lõpupäeval, 5. VII 2009! Mineviku hõlmast, justkui Stasi varakambrist — või KGB omast? — õngitseti n-ö uudis raamatu Murder Without Hatred: Estonians and the Holocaust (Syracuse, SUP, 2009, 408lk) just nagu mõne trükivärske üllitise puhul. Ehk saatejuhi sõnadega:

Margus Saar: Sel [?] nädalal ilmus USA-s eesti[?] päritolu ajaloolase Anton Weiss-Wendti monograafia, mis on esimene konkreetselt Eestile keskenduv holokaustikäsitlus...

Raamat, mille pealkiri eesti keeli "Mõrv ilma vihata: eestlased ja holokaust" sai AK tõlgitsuses — moonutuse võrra alapealkirjas — veel provokatiivsemaks:

«Holokaust Eestis»

... Millele reporter lisas:

Aro Velmet (Henno Tominga tütrepoeg): Kahekümnenda sajandi häbiplekk — holokaust — nõudis natside võimuloleku ajal vähemalt [?!] seitsme miljoni inimese elu...

KONTRAKOMMENTAAR AK UUDISKOMMENTAARILE: Reporteripraktikandi sajaprotsendine liialdus lubab AK vaatajale (a) selle DDR-i eeskujul sündinud pseudoaktuaalse saate traditsioonide jätku, kui mitte koguni ületamist, eriti aga seda, et nn punaprofessuuri mõju Eestis ei piirdu avalike kirjade vms vorpimisega, vaid (b) kindlustab meile punamineviku-hõngulise väljavaate pikemaks ajaks ning tagab ka oma jüngrite missiooni — sest nad ju koolitavad endale järelkasvu, kellele avalik-õigusliku meedia kõik uksed on lahti, läve aga pole ollagi.

Sõna anti telefonitsi ka autor Anton Weiss-Wendtile, kes rääkis millegipärast inglise keeles. Lisaks jagasid eestikeelseid kommentaare Meelis Maripuu, kes otse reporterikaamera ees märkis teose tähtsust teadusliku vaidlusteema avajana, ning Alla Jakobson, kes suhtles AK-ga telefoni teel, osutades juutide massitapu teema põhjuseta korrutamise kõlvatusele Eestis, millega Jakobson lasi mõista, et ta oli eetrisse paisatud intervjuust õieti… keeldunud.

Tegelikult ilmus Weiss-Wendti filosoofiadoktori väitekiri AABS-i andmetel juba 4 aasta eest (Brandeisi ülikool, 2005, 615lk) ja prantsuse—juudi agentuur Guysen Israel News avaldas teadaande sest juba 2 ja ½ aasta eest (2006) Ja ka massitiraažis anti see välja õigupoolest 3 kuud varem (vt SUP kevadkataloogi reklaami) ning esimene kinnitus üldsuse huvist üllitise vastu viitega otseselt "Mõrvale ilma vihata" ilmus juba 10. V 2009 ingliskeelses Wikipedias, mille vastavat lehekülge (Eesti juutide ajalugu) vahepeal (10. V — 13. VII 2009) ei ole uuendatud.

Muidugi võib AK treida sõnumeid ameerika veebipoe uudisraamatuist ja kujutada neid päevakajaliste sõnumitena, nagu seekord tehti. Tihti eelmise päeva sündmusi ja tulevikuennustusi sisaldav AK ei näigi päevauudistesaate moodi. Aga pehmelt öeldes nädalavanuse sõnumi kunstlik ühitamine XXV üldlaulupeo lõppakordiga AK-s kuulub nii teemakompilatsiooni kui ka nurjatu ajastuse poolest psühholoogilise sõja lahtrisse.

AVALIK-ÕIGUSLIK KÜLM SÕDA — KELLEGA? Kui hüperaktiivne jupiajakirjanik kujutaks eestlast tuima tapamasinana mõnes AK saates näiteks kõrvuti eesti kahuriliha järjekordse lähetamisega Afganistani, siis võiks seda pidada eluterveks eneseirooniaks. Ent üldlaulupidu, st ainult 5 aasta takka nähtavat ja etnogeneesi mõttes üliolulist suursündmust võiks ju pühitseda erisaatega. Seda AK moodi minevikutaagaga propagandalõit mõistagi ei tihka.

Kas pahaloomukolle on AK toimetuses? Ei! Kogu Eesti TV juurdub sovetiajas, kusst ei ole lahti öeldud, rääkimata lahti rebimisest. Külm sõda oma rahva vastu on reetmisega võrreldav roim, mida aga pole avalikult kahetsenud ükski ETV endine asjapulk ega mutrike. Vastupidi, läinud hooajal käivitet ETV-2 on kujunemas samasuguseks postkommunistliku topeltpõhjaga (+ kaksikkeelseks) nostalgia-TV-ks, mis mujal Ida-Euroopas on ammu ära nähtud.

Et keegi ei loeks Isekirja etteheiteid ETV-le ülemäära retrospektiivseks, heitkem pilgud taas tänapäeva. Kuidas valgustas AK Eesti lähimineviku kõige traagilisema tähendusega nädalat juuni keskel? Selle nädala tähendlikkus lähiajaloo poolest on kaalukas:

• 14. juuni — juuniküüditamiste LXVIII aastapäev Baltikumis, traditsiooniline Balti Vabaduspäev (Baltic Freedom Day) USA-s
• 15. juuni — sovetiokupatsiooni algus Balti riikides — Leedu okupeerimise LXIX aastapäev
• 16. juuni — tänavune kommunismiohvrite mälestusmärgi avamine Washingtonis (DC) Victims of Communism Memorial Foundation eestvõttel ja EV osalusel
• 17. juuni — sovetliku okupatsiooni LXIX aastapäev Eestis
• 17. juuni — Rahvusvaheline kommunismivastase võitluse päev — Ida-Saksamaa töölis-ülestõusu LXVI aastapäev
• 18. juuni — ÜRO Inimõiguste Komisjoni rahvusvahelise inimõigusteharta (International Declaration of Human Rights) vastuvõtu LXI aastapäev

Jah, tõepoolest antikommunistlik nädal, mille sündmuste ja tähtpäevade tihedast nimistust jõudis 2 (loe: kaks) sündmust ka AK-sse. Ei ole vahet, kas see tuleneb mustast (täpsemini: punasest) nimemaagiast või toimetuslikust rumalusest… Ei ole tähtis, kas või milline õigustus ühegi eelmainit fakti või saatusliku lähimineviku üldise kajastusetajätu kohta leiduks. Kuid juutide ilge massitapu riukaline seostamine eesti laulupidudetavaga, näitab tolle n-ö õigusliku avalikkuse pärispalet. Holokaustist 10 korda ulatuslikumate kommunistlike roimade unustamine sillutab teed lähimineviku jõleduste tagasitulekule.

UUED RIIULIFILMID. Või küsigem, kuhu jääb läti filmiime — ajalooline uurimusfilm The Soviet Story (Nõukogude lugu), mille eest filmi looja Edvīns Šņore pälvis tänavu 2. aprillil koguni Eesti ordeni — Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi seerianumbriga 884. Eesti Televisioon hõivas mullu teatud eratelekanali nina eest selle dokumentaali teleülekandeõiguse. Ent 8 kuu kestel pole seda — NB, tänaseks oma pool löögivärskust ju kaotanud! — filmi ikka veel näidatud... Niisuguse saatusega, terava päevakajalisuse tõttu paremate — eks ikka keelustajate arust! — aegadeni publiku vaateväljast eemaldatud ekraanitöid nimetati mäletatavasti riiulifilmideks. Tallinna telemajas on need sovetiropased kombed ja riiulid ikka veel alles, et mitte öelda au sees... Ja kuskil ootab keegi tagasi sovetiaega… Kas ühes nacionalizacija + võla-amnestiaga, nagu AD1940?

Maarjamaa sõduri 60 eetriaastat

Esimesel jõulupühal kell veerand seitse õhtul AD1948 kõlas Vatikani Raadio eestikeelne avasaade — tänu asja käsile võtnud 23-aastasele Vello Salole

Vello Salo ( * 5.IX 1925 † 21.IV 2019 ) oli kuni 1945 Endel Vaher. Põltsamaa kandist koolijuhataja perest pärit nooruk läks oma — arvatagi sündmustihedaimal — 19. eluaastal Soome, sõdis Soome eesti rügemendis, mille rivis naasis augustis 1944 Eestisse ja võitles admiral Johan Pitka üksuses. Sakslased vangistasid ta koos paarikümne Pitka-poisiga, kes olid taanduvailt sakslasilt relvi ära korjanud. Eestist viis tee laevaga Liepājasse, sealt õppelaagrisse, kus Salo läbis pioneerikursuse ja sattus Sileesias sõdimise järel mais 1945 nn čehhi põrgu. Seal andis ta end itaallasena üles ja jõudis nii Rooma püha Birgitta kloostrisse.

«Kui sattusin čehhi põrgust Rooma — ainsaks varanduseks vaid leivakott — oli katoliku kirik see, kes mind aitas. Otse koolipingist tulnuna tuli mõrtsukaks õppida ja sõjas sain aru, et parem aidata kui maha tappa.»

Kui Vatikani Raadio pärast II maailmasõda esimesena Läänes Eestisse regulaarsaateid hakkas andma, võttis üliõpilane Vello Salo Vatikani ettepanekul eesti sektsiooni töö enda peale. Hiljutine nimevahetus vähendas ohtu sugulastele stalinistlikus Eestis. Salo tegi Vatikani Raadios pooltuhat saadet, mõned neist isegi siis, kui ta ise elas ja töötas juba väljaspool Itaaliat.

«Kui ma sügisel 1948 saabusin Rooma teoloogiat õppima, helistasin raadio direktorile, et teil läti- ja leedukeelsed saated on, äkki oleks võimalik kunagi eestikeelseid teha. Ta küsis vastu, millal ma saan peale hakata. Nad olid sest ammu mõelnud, aga ei leidnud inimest, kes seda suutnuks teha. Ja siis oli kivi muidugi minu kapsaaias. — — — See küsimine oli novembris ja alles jõuluks sain sinnamaale. Pealegi olin üliõpilane ja pidin ju õppima kah — — — Iga-aastane komme oli, et paavst teeb jõululäkituse. See oli muidugi pikk barokkstiilis tekst ja minu jaoks esimene tõlketöö — aga tõlkimisest ei olnud mul aimugi! Ka ei olnud mul mikrofonist aimu. Kuna see läkitus anti edasi umbes 40 keeles, siis oli see raadiole endalegi suur organiseerimine, mis kellaajal keegi räägib. Ja siiski läks eetrisse vaid esimene tükk paavsti läkitusest, sest kogupikkuses see saatesse ei mahtunud.»

Raadiotöö tõi teda ka Piibli tõlkimise juurde. Vatikanis eestikeelseid saateid tehes oli pühakirja lugemiseks tarvis sealt tõlkeid teha ja selleks tuli õppida vanu keeli. Nii liitus Salo ka sel teemal käivate aruteludega kohe, kui Rootsis tuli välja uus Piibli-eestindus.

Peale Vatikani Raadio on tema kaastööd ja intervjuusid vahendanud ka Ameerika Hääl ja Vabadusraadio/Raadio Vaba Euroopa.

Ajaloolane Vello Helk kirjutas nimekaimu poliitilisest panusest Salo eelmise juubeli puhul ajakirjas Tuna:

«Ta tutvustas maailmas Eesti kurba saatust ja sellega seoses eesti kultuuri. Ta alustas sellega Itaalias, oli isehakanud kultuuriatašee, ka Eesti Hääl Vatikani Raadios, mille kaudu jõudis kaja tema panusest Eestisse, valmistades võimumeestele peavalu.»

Salo oli ühtlasi üliviljakas kirjastamistöös, mida ühemehekirjastuse Maarjamaa (1962...) saavutused näitavad sama viisi kui tema ringkirjadki — Maarjamaa (1961... 2007) ja Aade (1967... 1997). Kui Salo 1990. aastate keskel Eestisse asus, jätkas ta 2002 Maarjamaa-ringkirja üllitamist Tallinnas.
Eestisse tagasi asus Salo 1990. aastate keskel.

«Mind viidi siit ära sõjavangina, mul jäid siia sugulased, ma tahtsin tagasi, et omamoodi Eesti ülesehitamises osaleda.»

Eestis olles on ta kutsutud külaline kohalikus ringlevis. Oma eetri- jm saavutustele teeb Salo tagasivaate arvatavasti ETV (ERR) järgmises portreesaates "Tähelaev: Vello Salo", mis on kavas pühapäeva, 28. detsembri hommikul kl 10:00-11:15 ja kordussaade teisipäeva südaööl vastu kolmapäeva, 31. detsembrit 2008.

• • •

ISEKIRI ON KIRJUTANUD VELLO SALOST VEEL ፡ 

Küüditamise eelkuuldus • AD1949 •

 • Vatikani Raadio LXXX •