Putin & Milošević

Ukraina sõja käigus on Putin ( WP ) retsidiivse massiroimarina astunud üle saja tuhande laiba piiri. Eelmise — kümne tuhande surmaohvriga ümara saavutuse kogus ta enda arvele veel II Čečeenia sõja esimesel aastal.


See oli 21 aasta eest ühes Belgradi villas, kui 2001. aasta aprillikuu esimese pühapäeva hommikul 36-tunnise vastasseisu järel Jugoslaavia politsei tabas ekspresidendi SM-i. Läbirääkimistega vahelduv ärev vastasseis tema lähikonna ja sadade märulipolitseinike vahel oli kestnud läbi kahe öö ja terve laupäeva.

«Porodica» lühisarja "Perekond" plakat

Milošević oli katsumusest ülimalt ärritunud. Ta vehkis püstoliga ja ähvardas end koos naise ja tütrega tappa. Ta oli tõotanud võime trotsida kas või surma hinnaga… Rünnak oli siiski veretu, kuigi kostis ka tulistamist. ABC Newsi teatel oli relva kasutanud Milosevici 32-aastane tütar Marija hetk enne isa äraviimist, tulistades neli või viis lasku – väidetavalt sihtides valitsusvõimude esindajat, kes oli tema isa alistumise tingimuste üle läbirääkida üritanud… (ABC News)

Peale SM-i enda võeti kinni muidki, sh mõned salateenistuslased ja kõik SM-i ihukaitsjad, kes olid üritanud vahistamist takistada. Süüdistus seisnes relvade ebaseaduslikus valduses ja kasutamises vahistamise eelmise nurjunud katse käigus reede õhtul.

Korraldus võtta SM vahi alla järgis valitsuse äsjast otsust esitada endisele presidendile võimu kuritarvituse süüdistus. Samas oodati SM-i pikisilmi Haagis rahvusvahelise tribunali ICTY ette. Ekstraditsioon venis paar kuud, kuna selle vastu oli tollane president Vojislav Koštunica. Küsitav oli väljaandmise seaduslikkus — nimelt keelas seda Jugoslaavia põhiseadus. Peaminister Zoran Đinđić nägi asju teisiti ning andis 28. Ⅵ 2001 loa lennutada SM kopteriga Tuzlas paikneva USA sõjaväebaasi kaudu Haagi.

Vähe tõenäoline, et sarnane roimarivõetus teostuks Venemaal — läbi ligilähedasegi poliitilise kempluse ja WP ekstraheerimise — olgu siis mõnest maaalusest peiduurkast või arvutuist luksusvilladest Musta mere, Ilmeni või Laadoga järve ääres. Kuigi kujundlik laibakuhil ja verelombid kummagi võimuri järi ümber on nüüdseks täiesti võrreldavad. Putin edumaa sõltub Ukraina sõja kestlikkusest. Seisuga juuni 2024 oli ta juba 500 tuhande ohvri mõrtsukas.


MASSIMÕRVAR PUTINil ületas see Ukraina sõja üheksandal aastal sadade tuhandete piiri ning jõudis XI aastal poole miljonini. Veel 24. II eel 2022 oli see laibaarve Isekirja arvestuste* järgi 82 ½ tuhat. Laibad hakkasid korjuma aga juba siis, kui WP oli peaministri ametis — septembrist 1999. Seda FSB äärmiselt haiglase erioperatsiooniga, mille käigus õhiti reeglina 9×seid elumaju oma linnades. Kõige hukatuslikumas rünnakus Moskvas 13. Ⅸ 1999 mõrvati 124 rahulikku elanikku…

Järgnesid sõjad Čečeenias (II sõda) + Gruusias + sekkumine Süüria kodusõtta jms erioperatsioonid
+ nende käigus maa pealt pühitud ja/või tapatalgute tandriks muudetud Kotar-Jurt — Aleppo — Mariupol;
+ massiterroriaktid Beslanis + Nord-Ostis;
poliitmõrvad vastasrinna + pagulaste vastu;
reisilennukeiga ( sooritet ) lõpuni uurimata õnnetused: Poola Tu-154-ga Smolenskis AD2010 + Amsterdam — Kuala Lumpuri reisiga MH-17 Ukrainas AD2014;
Wagneri era-armee tegevuse surmaohvrid Aafrikas (peale Süüria+Ukraina)
…

MASSIMÕRVAR MILOŠEVIĆi süüstavais Jugoslaavia ( pärilus- ) sõdades, alates Sloveenia iseseisvussõja algusest märtsis 1991 kuni Makedoonia mässu lõpuni novembris 2001, hukkus vähemalt 135 tuhat inimest. Osutet kümnendi 6 relva-konflikti surmaohvrid võisid langeda kas SM-i tahtluse otsese või siis kaudse tulemusena – viimane puudutab eeskätt pärast Kosovo sõda Serbia Preševo orus ja Makedoonias, vastavalt 60 ja ≥217 hukkunuga, lõppenud mässe.

Ning kuigi Jugoslaavia erikohus SM-ile 2001 esitet süüdistuse inimsusevastaste, genotsiidi- ja sõjaroimade 66 episoodist, mis pandi toime 1991-1999, sõjaohvrite summast tagantjärele, pärast kohtualuse enda surma AD2006 sisuliselt lahutas Bosnia sõja 101040 surmaohvrit, siis tehti seda mõistagi juriidilis-formaalselt, kuna polnud tõendeid SM-i "osalusest ühise kuritegeliku sihi teostamisel" ning "Milošević ja teised Serbia juhid avalikult [samuti] arvustasid Bosnia serblaste juhtide inimsusvastaseid roimi, etnilist puhastust ja nende sõjalisi taotlusi".

Õiglane kohtupidamine võib muuta süüasja mahtu mitmekümne tuhande ohvri võrra, kuid… Midagi sellist on WP puhul raske ette kujutada.

Kui lugeda SM-i sõjalis-poliitiliste otsustuste järelmeiks vaid Jugoslaavia sõdade kahe suurema konflikti 22 tuhat surmaohvrit Horvaatias ning 13 ½ tuhat Kosovo sõja surmaohvrit – siis jäi nendegi tulemina 33 ½ tuhande inimese hukk täiesti hoomatavalt SM-i poliitilise vastutuse arvele.


KÜLLAP saab WP-d võrrelda ka teiste sariroimaritega. Näiteks Andrei Čikotiloga… Aga mõõtkava ja haare on siiski liiga erinevad. 

Putilo ja Čikatilin

NAGU 2 TILKA VETT
"Ta ei jätnud valikut. Valikuvõimalust polnud. Vaat seal ta on – noor, ilus ja täiesti vaba..."⚡️"Выбора не оставила. Просто не было выбора. Идёт молодая, красивая, независимая..."

Из показаний серийного убийцы Чикатило⚡️Sarimõrvari ülestunnistus pic.twitter.com/nX1Mogxk9X

— Kalju Laid (@KaljuLaid) April 18, 2022

MÄRKUS:
 *  Peale isiklikult jagatud korralduste veretööks on arvestatud ka süüdlase poliitilisest positsioonist võimutipus tulenevat vastutust tahtliku (massi)mõrvade mahitamise, neile kehutamise, sõjaõhutamise ja õigustamise eest; see vastutus hõlmab oma sõjaväelaste jt võitlejate ohverdamist vastase käe läbi enda korraldatud agressioonis, st ka omade surma. Isekiri on Putini ja Miloševići ohvreid loendades tuginenud Wikipedia minimaalseile andmeile.