Eesti Moskva menüüs

Ühendriikide Luure Keskameti (CIA) direktori Moskva-visiit oli tavatu, mitte “pooleldi rutiinne", nagu väitis DJT, ja puudutas otseselt Eestit

Selliste ametiisike Moskva-lende on olnud vähe, ning viimatine toimus iseäranis pingelises olukorras — Venemaa kestlik sõda Ukraina vastu ei näita vaibumise märke — värdsõjalik pinevus NATO Euroopa-liitlaste ja VF-i vahel — ja kõige krooniks USA–VF-i puhver-vastasseis, mida tulebki lahendada perifeersel tasandil just sarnaste kontaktide käigus, nagu seda oli CIA-juhi üleeilne lend Riia kaudu Moskvasse ja tagasi.

John Lee Ratcliffe’i 2026. a visiit oli tõesti üsna lühike, kõige salastatuse kiuste aga liigagi nähtav ja ka logistiliselt demonstratiivne, eriti kõrvutades seda William Burnsi 2021. a pikema visiidiga, millel oli senise teadmuse pinnal ilmselt suurem poliitiline kaal.

See üleeilne oli niisiis tavatu — lekkinud taustateabe järgi Eestile ülimalt oluline julgeolekupoliitiline sündmus, mille eesmärk oli tõenäoselt hoiatada sõjaliste sammude eest NATO riikide vastu, ja vahest survestamaks VF-i ka Iraani toetusest loobumise suunas.

Donald J Trumpi (DJT) tagantjärele-kirjeldus oma välisluure juhi üleeilse Moskva-lennu kohta — «vägagi pool-rutiinse laadiga» (very sort of semi-routine) — on visiiti puutuvate tõikade valguses siiski kõike muud kui õiglane hinnang. Rutiinist teeb selle visiidi priiks nii ajalooline kui ka päevakajaline kontekst. Esiteks on CIA-direktorite Moskva-visiidid olnud Luure Keskameti asutamisest AD 1947 saati äärmiselt haruldased — avalikult on teada kaheksa kümnendi peale kõigest seitse juhtu. Teiseks on haripunktis praegu ka üleilmsed pinged ⒜ Venemaa Ukraina vastases sõjas (DJT emissaride) rahusobitusürituste luhtumise ning ⒝ kurnamissõjaks muutunud RU⚔️UKR-konflikti rindejoone praktilise seiskumise tõttu veel sügisel 2023.

》ISEKIRI : RU⚔UKR-KRONOLOOGIA《

Eelmiseks Moskva-kontaktiks oli CIA-d JRB all juhtinud William Burnsi kaks ööpäeva kestnud külaskäik sügisel 2021. Ratcliffe aga oma 2026. a 25. augusti visiidiga on esimene CIA direktor DJT käesoleval ametiajal. Peamised eritunnused, mis osutavad selle viimatise külaskäigu tavatusele on eeskätt see, et…

• reis Riiast Moskvasse ja tagasi sooritati ilmatusuurel transpordilennukil — USA lennuväe C-17-l, mis pidi välistama külaskäigu tähelepandamatuse ja rõhutama selle (militaarset) kaalukust;

• see oli lühike ühepäeva-visiit (umbes 8½ h-se peatumisega Vnukovo lennuväljal), ehkki USA taotles Ukrainalt selle visiidi tarvis "droonirahu" kaheks ööpäevaks; miska kontakti(de) täismaht jäi tõenäoselt saavutamata;

• visiit leidis aset mitme vastastikkuse hõivega USA–VF-i militaarkonflikti (Ukraina, Iraan) ja NATO Euroopa-maade vastase värdsõja kõrgepinge õhustikus ja oludes.

Ajakirjanduse (WSJ ja Politico) värskemad teated viitavad visiidi sisuks olnud hoiatusele VF-i militaarselt (kas või paramilitaarselt) eskaleerivate tegude eest NATO-maade (nt Balti riikide) vastu ning survet Iraani-toetuse vähendamiseks Moskva poolt, mis lammutavad visiidi iseloomustuse kas või pool-rutiinsena. Arvestades aga CIA direktorite Moskva-visiitide ajaloolist haruldust, sõjaaja-konteksti, logistikat jm seda Moskvasse-lendu ümbritsevat olustikku, osutub see DJT kirjeldus sündmuse külaskäigu tavapärasusest kummastavaks.


SENINE SEITSE. Vähemalt 7 avalikult teada (v.a salareisid) CIA-juhi külastust Moskvasse ametisolevate direktorite (või Directors of Central Intelligence) poolt on kõik leidnud aset pärast (klassikalist) Külma sõda.

1. Robert Gates (oktoober 1992): esimene ametireis CIA-direktori poolt; kohtus VF-i riigipea Boris Jeltsini ja luureametnikega, et arutada koostööd küsimustes, nagu kuritegevus, terrorism ja tuumarelvastuse levik.
2. R James Woolsey (oktoober 1993): järelkülastus Robert Gatesi reisi tulemuste järelmina.
3. George Tenet (august 2000): Kurski allveelaeva intsidendi järel, keskendudes kontaktidele VF-i salateenistustega.
4. John Brennan (märts 2016): salareis arutatamaks peamiselt Süüria (relvarahu ja diktaator Assadi) küsimusi salateenistusiga.
5. Mike Pompeo (mai 2017): salakohtumised VF-i salaluure-kolleegidega.
6. William Burns (november 2021): kõrge taseme visiit RU-vägede koondamise ajal Ukraina lähedal, kohtus kõrgete VF-i tippametnike (mh Julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševiga) ja vestles WP endaga
7. John Ratcliffe (august 2026): hiljutine etteteatamata reis kohtuma VF-i salaluure-ametnikega.

Need on avalikku käibesse jõudnud juhud, varasemaid Külma sõja aega jäävaid CIA tippametnike visiite kas pole olnud üldse või ei ole neid avalikkuse ette veel toodud (igatahes Gatesi peetakse seni esimeseks CIA-juhiks, kes on ametis olles Moskvat väisanud) Muid salajasi või teavituseta reise ei saa kaugeltki välistada, kuna luureametnike ametlik reiski sageli jääb avalikustamata.


GEOPOLIITILINE AEGRUUM. Tinglikult ülalolevat nimistut täielikuks pidades nentigem Külma sõja järgsete Moskva-külastuste tiheduse varieerumist. Nende ajadünaamika on järgmine:

• esimene laine: 1992–1993 (2 visiiti järjest)
• järgmine paus 7 aastat, kuni 2000;
• järgmine paus 16 aastat, kuni 2016;
• järgmine paus 1 aasta kuni 2017;
• järgmine paus 4 aastat, kuni 2021; ja
• viimatine paus 5 aastat, kuni 2026.

Väärib tähelepanu, et salaluurejuhtide kontaktid on teostunud reeglina Moskvas. See osutab rahvusvahelise lävimise ja võimumängude ruumilisele dünaamikale.

Moskva-külastuste vaheliste pauside pikkus oleks siinse nimistu pühjal läbilõikes viisaastak, mis kattuks täpselt viimatise visiidi eelse pausi pikkusega, kinnitades isegi DJT täis-rutiinse visiidi hinnangut ta praeguse välisluurejuhi Moskvas-käigu kohta, rääkimata pool-rutiinsest. Seega oleks presidendi väidet ainsana kinnitav argument statistiline. Siiski silmas pidades välisluure (-spionaaži) illegaalsust nii õiguse kui ka riikidevahelise vastandumise vaatepunktist, on iga säärase tippkohtumise sisuks pragmaatiline "bandiitlik" territoriaalse ja\või alluvusliku mõju jagamine. Sellise suhtluse avakümnendit Jeltsini-ajastul, so vahetult Külma sõja järel võiks pidada sellegipoolest sõbralikuks, ja kui mitte päris "õhtuina Moskva lähistel", siis selle sõna tinglikumas mõttes küll. Seevastu WP võimuletuleku ja Kurski hukkumise järel siginenud rekordiline paus — üle kolme viisastaku! — kõige tõenäosemalt tühistas eelneva ajastu sõbraliku rutiini. Seda õnnestus taastada alles RU⚔️UKR-sõja ajal. Mistap vähemalt viimane kolm kokkusaamist käsituks kui küsitava sõbralikkusega, pigem "pops peremehega" ja "nugade peal" — see oleks vaid vastanduva jõu (o)positsioonilt aetav "maadejagamine" Moskvas.


MIKS SÕJALENNUK? Tavaliselt on salamissiooniks sobinud ka eralennuk, seekord valiti aga militaarne C-17A Globemaster III koos moodsa ROCC-mooduliga pardal. Suur kandevõime, mitmekihiline raketikaitse ja turvalised sidesüsteemid (mobiilne SCIF salasuhtluseks kus tahes õhuruumis) jms varustus võimaldab sõjalise kõrgriskiga missiooni. Pardal asuv ROCC teisendab lennuki õhu‐saatkonnaks, kuhu mahub 7 VIP-i ja mis salajase operatiivstaabina neile missiooni ajaks tagab krüptoside-ühenduse kuhu vaja. Et vaid mõne kuu eest evitet süsteem sai äsja VF-i kohal rakendust, näitab USA pühendumust oma saladiplomaatia tõhustamisele.

Ühendriikide lennuväe C-17A Vnukovo-3 lennuvälja kohal pärast 3 päeva varem New-Jersey osariigi McGuire-Dix-Lakehursti baasist startinud mitme etapiga lähetust, mis 25. augustil päädis lennuga Riia—Moskva—Riia liinil.

Washingtoni ja Moskva otsekanalid on Külma sõja kõrghetkest AD 1962 käigus püsinud siiski, kui muud on miskipärast umbes, ning CIA ülemus on taolisel puhul parim saadik, kuna tema reisist ei pea teatama ette — seekord aga sellest C-17A transponderi sisselülitamise kaudu ikkagi teatati. Ja veel. Vaid viis kuud enne JLR-i Moskva-reisi, märtsis 2026 evitas USA lennuvägi uue süsteemi Roll-On-konverentsikapsel — ingl lüh ROCC, miska veolennukist saab turvaline õhustaap, millesse oma Riiast Moskvasse-lennuks Ratcliffe istuski kogunisti ehk katsejänesena.

Lennuki VIP-mahtuvus ja autokolonni pikkus ( YT-video youtube.com/shorts/YJIhlgPqiQo ) Moskvas pakkusid vihjet, et USA delegatsioonis oli seekord vähemalt 11 isikut. Et sel sajandil CIA-juhtide Moskva-visiidid, võrreldes 1990-ndi algusega, hõredamad on, kuulub see niisiis ometi tublide keskmiste sekka – CIA-juhtide RU-visiitide reas ıv кoнт. Kohtumisi oli korralduslikest toiminguist ülejääva kuue tunni sees kaks ja need leidsid aset enne ja pärast nappi kehakinnitust.

KAKS VIIMAST. Burnsi ja Ratcliffe'i Moskvas-käikude võrdluses tuleb eelkõige märkida JRB administratsiooni välisluure juhi Burnsi 2021. a visiidi geopoliitilisi järelmeid. See oligi pikem, 2-päevane kohtumine, mille käigus toimus vestlus ka gebistliku hunta juhi WP-ga. Seevastu tänavune, AD 2026 visiit oli kolm korda lühem, ühe hooga päevavalges toimunud "lend-sisse/lend-välja" reis, mille kohalolu Moskvas vältas alla kaheksa tunni ja mis oli sisustet kohtumisiga ametiisikuiga (SVR-i juhi Sergei Naryškiniga, kellega ta varemgi on kohtunud, FSB juhi Aleksandr Bortnikoviga, kuuldavasti ka FSB 2 allvalitsuse ülemaga)

Kui viie aasta eest, 2. ja 3. novembril 2021 Moskvas seati paika tähtsad suunised edasiseks — VF-i leeva Kiievi-kampaania piirid (sh poliitliidrite elumise tingimus, Krimmi-koridor ja lausung "ei tolligi üle NATO-piiri") — nii sisuliselt WP 2014. a 20. veebruaril Qırımi poolsaare hõivega alanud vallutussõja jätku Ukraina vastu mahitades —— siis 25. augustil AD 2026 ei olnud USA soovitused Moskvas ilmselt enam oodatud, miska kontaktid CIA praeguse juhiga (pildil) taandati madalamale, kuigi diplomaatiliselt adekvaatsele tasemele.

Prohvet

Ilmariigis on prohvet kuulus alati

Winston Churchill sündis Blenheimi palees 30. XI 1874 enneaegselt¹ ning seda nähtavasti ülimalt pakilise elu‐ülesandega. Tema enda 16-aastaselt ühele koolikaaslasele tehtud prohvetlikku avaldust tsiteerides — selleks et…

》 juhtida ühel päeval Londoni kaitset sissetungi vastu 《 

See ilmutus AD 1891 täitus poole sajandiga II maailmasõjas (IIMS)

ERAKORDNE ELU. Marlborough' hertsogi järeltulija, enam kui 40 raamatu autor, Nobeli kirjandusauhinna laureaat AD 1953, sai kuulsaks juba IX sajandi eelviimasel aastal AD 1899 aset leidnud seiklusliku põgenemislooga buuride vangistusest… Rääkimata kuningliku laevastiku moderniseerimisest tema juhtiva käe all ilmasõdade võimsaimaks armaadaks… Ja Suur‐Britannia ohjamisest saareriigi süngeima tunni peaministrina…

Winstoni koolipõlve-prohvetlus on loona igati ehe ja hästi dokumenteeritud ajalooallikais, nagu kaasaegsete mälestused või Churchilli enda kirjutised. Samuti vastab see ka tõele elus täide läinud tõsiasjus nagu IIMS-i sündmustik eriti Suur-Britannia üle peetud võitluse ja õhusõja Blitz osas. 

Ettekuulutuse tunnistajana vahendanud koolikaaslane oli Murland de Grasse Evans, aka Muirland Evans — Harrow-kooli õpilane, kes tagantjärele meenutas vestluse üksikasju nt kirjas Churchilli pojale Randolphile 1950-ndi lõpus, kui too kirjutas isa ametlikku biograafiat. 

ESIMENE NÄGEMUS. Evans tsiteeris Churchilli umbes nii:

》Ma näen tohutuid muutusi tulemas praegu rahulikus maailmas; suuri vapustusi, kohutavaid võitlusi; kujuteldamatuid sõdu; ja ma ütlen sulle, et London on ohus – Londonit rünnatakse ja mina olen Londoni kaitsel väga silmapaistval kohal... See riik satub kuidagi tohutu sissetungi alla — millisel moel, ma ei tea — aga seda ma ütlen sulle, et mina juhin Londoni kaitset ja päästan nii pealinna kui impeeriumi katastroofist.《 Loole viitab ka mitu biograafiat, nagu Martin Gilberti, International Churchill Society jt eluloo-kirjutised.

TEINE NÄGEMUS. Detsembris 1931 ennustas Churchill ajakirjas The Strand Magazine poolsajandi taguseid — Fifty Years Hence — sündmusi AD 1981. Kõige hullem toonane oletus oli kommunismi doktriiniga sobilike, emba—kumba mõtlemisele või tööle spetsialiseerunud biorobotite loomine. 

》 Kas ei võiks kogu teaduse jõuga relvastet N Liit kooskõlas kõigi oma sihtidega leiutada ja luua rassi, mis on kohandet mehaanilisiks ülesandeiks ja millel pole muud mõtet peale kommunistlikule riigile allumise? Inimese praegune olemus on tugev ja vastupidav. See pillutab oma ande sädemeid ka kõige üllatavama paiga pimedamasse nurka. Aga robotid, jah, võiksid kommunismi jubedate teooriatega sobida. Kommunistide filosoofias pole midagi, mis nende loomist takistaks.《

Ta järgis juba toona oleva TV ja traadita telefoni muutumist argilävimise vahendeiks ning kordas ka oma viie aasta tagust ennustust tuumaenergia kohta, millel puudus veel… 

》vaid sütik selle jõu vallandamiseks. 《 

KOLMAS NÄGEMUS kaks kümnendit ette — A-pomm… 

》millesse on kogutud tuhandete tonnide püssirohu võimsus, et hävitada terve linn hetkega. 《 Sellist relva ennustas Churchill AD 1925. Tõeluseks sai see augustis 1945 Hiroshima ja Nagasaki pommitamisega USA poolt.

NELJAS NÄGEMUS pool kümnendit ette — natsirevanš…

》Vaid tarkade ja kogenud poliitikute abil õnnestub vältida konflikti. Tema-majesteedi-valitsus eksib arvates, et Saksamaa ei taotle enamat kui võrdsust teiste riikidega. Need tugevate, patriotismist joobnud pilguga teutooni noorukite jõugud, kes Saksamaa tänavail ja teil praegu marsivad, ei nõua Saksamaad, mis oleks teistega võrdne. Nad nõuavad relvi, aga relvad käes, nõuavad tagasi kaotatud alu ja endisi koloniaalvaldusi. 《 Alamkojas 23. XI 1932 tehtud hoiatus relvastuva Saksamaa eest, mis põhines Churchilli tähelepanu- ja eritlusvõimel, ent aasta hiljem täienes tema isikliku luurevõrguga, mille agentuur ulatus ÜK salaluurest, oma sõjaväe ohvitseridest ja välisministeeriumi ametnikest rahvussotsialismi vastasleeri Saksamaal. 

VIIES NÄGEMUS. Lõpuks nõudis ta Fultoni kuulsas kõnes ÜRO relvastamist otsekohe rahvusvaheliste üksustega, k.a võimsa õhuväega, mis samal kümnendil, niisiis üsna ruttu ka teostus,² — tõsi küll osaliselt ehk lähemas väljavaates veel ilma õhuväe-üksuseta, kuna 75 lennukiga ÜRO Humanitaarabi Lennuteenistus (UNHAS) kutsuti ellu alles poole sajandi pärast AD 2003.

Rahulõim VIII

…

Pimeduse ajastu — kiviaeg võib naasta teaduse hiilgavail tiivul. Ja see, mis praegu külvab inimkonda üle lõpmata materiaalse õnnistusega, võib samuti kaasata täieliku hävingu. Olgem valvsad, ütlen ma, aega võib olla napilt. Me ei tohi endile lubada sündmuste triiviminekut. 

Kui saab teoks aga see vennalik ühendus, millist ma kirjeldasin, koos kogu tolle ilmse jõu ja julgeolekuga, mida mõlemad me riigid saaks sellest ammutada, siis hoolitsegem ka, et maailm sellest teaks ja see võiks oma osa etendada rahu aluste tagamisel ja stabiliseerimisel. Selline oleks arukas valik. Ennetamine on tõhusam ravist. 

Vari on langenud üle liitlaste viimatise võidu nii helgelt valgusküllase vaatemängu. Ei keegi ei tea ette, mida Nõukogude Venemaa ja selle rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon lähitulevikus kavatsevad või kus — ja kas üldse on nende laienevail kuulutuslikel sihiseadeil piire? 

Ma imetlen ja austan vaprat vene rahvast ja oma sõjaaja võitluskaaslast marssal Stalinit. Suur-Britannia — ja usun ka siinne — sügav sümpaatia ning heatahtlikkus kõigi Venemaa rahvaste vastu püsib otsusekindlalt sõprussuhtes kõigi erimeelsuste ja vastustamise kiuste. Mõistame, et Venemaa peab oma läänepiire turvama Saksamaa agressiooni mistahes võimaluse kõrvaldamiseks. Tervitame Venemaad ta õiguspärasel kohal maailma juhtriikide seas. Tervitame tema lippu merel. Ja eelkõige peaksime tervitama pidevaid, sagedasi ja tihenevaid suhteid vene ja meie rahvaste vahel üle Atlandi. 

(●●●)

Rahulõim XIV

Winston Churchilli kõne kuulajaskond Westminsteri kolledži võimlas

… 

Selline oleks lahendus, mida ma teile lugupidavalt oma kõnes pakun, pealkirjastades selle «Rahulõimeks».

Ärge alahinnake Briti impeeriumi püsivat jõudu. Meie saare elanikkonna 46 miljonit ähvardas ilmajätt toiduvarudest, millest suutsime sõja ajalgi toota vaid poole, ning pärast kuut ägedate heitluste aastat üritame raskustega rinda pistes taastada oma tööstust ja kaubavahetust. On väär arvata, et me neid süngeid aegu ei suuda enam ületada nagu oma surmaheitluse hiilgeaastail. Ei maksa arvata, et poolsajandi pärast 70 või 80 miljonit britti ei suuda üleilma ühte hoida, et kaitsta tavu, eluviisi ja sihte, mis on omased niihästi teile kui meile. 

Kui liidame ingliskeelse Rahvasteühenduse elanikkonna Ühendriikide omaga igakülgseks koostööks õhus, merel ja üle ilma, nii teaduse, tööstuse kui ka moraalse jõu alal, siis ei kõiguta enam miski habrast võimutasakaalu ambitsiooni- või seiklusjanulise katsumuse ees. Vastupidi, see on julgeoleku vääramatu tagatis. Juhul kui me ausalt ÜRO põhikirja järgime ja liigume edasi rahuliku ja tasakaaluka jõuna, taotlemata kellegi maad, varandust ega õigust inimmõtete kontrolliks; kui ühendada brittide kogu vaimne ning aineline jõud ja tõekspidsmised teie omadega vennalikku liitu, siis kirgastub tulevik meile selge peateena mitte üksnes meie, vaid kõikide jaoks, mitte üksi tänaseks, vaid sajandiks.《 (●)

Sõja 4000 ööpäeva

Tartu rahu CV aastapäevaks 2. veebruaril 2025 on Venemaa 20. veebruaril 2014 vallandet vallutussõda Ukrainas käinud 4000 päeva ja ööd

VAHEKOKKUVÕTE. Rinne püsib sügisest 2022 praktiliselt paigal. Lisandunud on poole aasta eest Ukraina vallutet piirkond Venemaa Kurski oblastis, mis algul hõlmas ~800km² ehk Pärnu suuruse maa-ala, ent praeguseks on kahanenud veerand tuhande ruutkilomeetrini. 

Hukkunud on läinud sõjakümnendiga üle 800 tuhande inimese. Sõjaga on väljapoole Ukrainat + Venemaad kandunud rohkem kui 10 miljonit sõjapagulast. Seejuures on sõja eest või sõja varjus asunud Eestisse paarsada tuhat isikut. Neid on kuhjunud Eestisse peamiselt Euroopa Liidu sisese rotatsiooni tulemusel. Selle kuhjumise põhjuseks on siin kujunenud soodne — venekeelse olmega ja muulasi salliva kultuuriga keskkond. 

KÜLMA SÕJA ENNUSTUS. Et RU⚔️UKR-i kuumale ehk pärissõjale, mis algas 20. II 2014, eelnes 17. IX 2003 — 19. II 2014 külm sõda, siis ei saa välistada, et mingi erakorralise pöörde ajel sõjategevus peatub ja konflikt jätkub taas mittekineetilise külma sõjana. Selline seisund oleks parem, kui sellega kaasneks Balti riikidele tuttav (soveti/RU-) okupatsiooni mittetunnustuspoliitika USA jm tsiviliseeritud maailma poolt. Paraku katkestas Joseph R Bideni administatsioon sellise mittetunnustuspoliitika analoogi — Krimmi hõivamise mittetunnustamise doktriini, mille oli välja kuulutanud Donald J Trumpi administratsiooni välisminister Michael R Pompeo 25. VII 2018 — vt Krimmi Deklaratsiooni — Crimea Declaration — mis praeguseks on ametlikult "arhiveeritud sisu".

Samas on ometi hakatud mõistma rahu sõlmimise vajadust ja eestlasel oleks mõistlik seda tervitada — mitte ainult, ehkki seda enam — Tartu rahu aastapäeval!

Tarmuka rahuprintsina Ukrainas võimu saavutanud Zelenski on ammu minetanud tarmukuse. Rahu Ukrainas on Eestile alati tähtis olnud. Just Kiievist algas AD1036 pealetung Jaroslavi ebatargal juhtimisel, mis tegi rutaka lõpu Kalevite-muinasajastule ja riikluse algeile praeguse Eesti alal. Ja just nimelt Ukrainat pidasid silmas Eesti iseseisvuse deklaratsiooni kirjutajad AD1918 oma järgmise lause tähendamissõnadega:

《  Üle Sarmatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki rahvaid, kes endise Vene riigi piirides asuvad. 》

Kuna Ukraina nüüdseks on sisuliselt verest tühjaks jooksnud ja kunagine n-ö vaba maailm ei ole suutnud end kokku võtta — ei selleks, et Kiievit mõjusalt aidata ega Moskva agressiooni tõrjumiseks, siis.…

Iga kuuga muutub tõenäosemaks, et sõda ulatub ka otseselt, so lahingutega Eesti pinnale, kui mitte sel, siis seda enam tõenäolisemalt järgmisel aastal. Putin (WP) on saatnud teise ilma juba üle 900 tuhande. Oleks üle mõistuse kujutleda, et gebistliku hunta juhi meeletu massimõrv enne miljoni surmaohvri piiri ületamist ei lõpe. Vaherahu ilma sõja lõpetamise tagatisteta oleks Eestile aga sama ohtlik kui sõja ükskõik kui kõrge või madala intensiivsusega jätk. 

SÕJA SENINE MÕJU EESTILE toimib peamiselt pagulaste sissevoolu kaudu. Aasta 2025 alguse seisuga on eesti keele oskusega vähemalt argisuhtluse tasemel ja ühe või kahe eesti vanemaga Eestis elavate eestlaste osatähtsus siinsest elanikkonnast 56%. Sõja algul AD2014 oli eestiverd ja riigikeelt valdavaid eestlasi EV haldusalal* 61%. 

——

* Siin on silmas peetud E(NS)V halduspiire, mitte kogu territooriumi Narva jõe taguste ja Petserimaa aladega EV põhiseaduse §122 ja AD1920 rahulepingu piirileppimuse järgi. Kogu Tartu rahulepingu järgsel EV territooriumil elab 31. XII 2024 seisuga 769 tuhat endogeenset eestlast ehk 53% põlisrahva esindajaid, kes valdab eesti keelt ja on eesti vanema/te järglane. 

UKRAINA SÕJA KRONOLOOGIAT

Ad

2014

20. ıı

Venemaa (RU) alustas Krimmi (Q) anastust

21. ııı

Putin (WP) seadustas Q-hõive

7. ıv

RU alustas idaUKRi suurlinnade ja tööstusalade hõivet

15. ıv

UKR kuulutas välja separatistliku terrorismi vastase võitluse

17. ıv

esimesed surmaohvrid RU⚔️UKR sõjas

17. vıı

RU hävitas Buk-raketiga Malaisia liini MH-17 reisilennuki, suri 298 inimest

2015

24. ı

RU raketirünne Mariupolile nõudis 30 surmaohvrit (linn piirati sisse 7 aastat + 1 kuu hiljem ja langes 7 aastat + 4 kuud hiljem, 20. v 2022) 

2018

15. v

WP avas Q poolsaart RU Aasia-osaga siduva Euroopa pikima 19km silla üle Kerči väina 

2019

21. ıı

UKR sätestas NATO-pürgimuse põhiseaduses

7. ıx

esimene RU—UKR-i vangivahetus 

2021

2. xı

CIA juht William J Burns Moskvas Bideni sõnumiga: USA mahitaks n-ö UKR-küsimuse lahendust — k.a piiratud invasioon — mis NATO piire ei puutu. 

2022

11. ıı

Biden keelitas USA kodanikke eemale UKR-ist, kuna sõjalist päästeoppi sinna polla kavas

24. ıı

algas RU Kiievi-rünnak, seni salajane, peamiselt puhvervägedega ja vaegkuluga lahingutegevus (külm sõda) paisus väga intensiivseks pärissõjaks; UKR kehtestas eriseisundi, mida president pikendab tänaseni kvartali-kaupa. 

4. ıv

Biden nimetas WP-d Buča tõttu sõjaroimariks

30. ıx

WP seadustas ida-Ukraina anneksiooni 

15. xıı

Kiievi 24. ıı alanud kampaania sai lõpu pärast 295 ööpäeva ehk 42 nädalat, selmet 3 päeva kestma pidanud n-ö täiemahulist sõda. Kui enne seda oli RU anastuse all 7%, siis nüüd 20±3% UKR-alu. Rinne jäi kolmeks aastaks enam-vähem samale joonele.

2024

6. vııı 

Algas UKR-i pool aastat väldanud vastu-sõjakäik RU Kurski oblastisse.
13. xı 

Kurski oblasti vabastamiseks kaasas RU Põhja-Korea sõjaväeüksusi. Kurski-kampaania taandus veebruaris 2025 UKR—RU piirile.

2025

16. ıv 

Putini surmaohvrite arv tema võimuaja sõja- jm roimade tagajärjel ületas miljoni inimese piiri.
11. vıı 

Donetski oblasti põhjaosas edenedes saavutas RU oma aegalsel pealetungil 23% UKR-alade anastuse.

LISAKS varasem, aasta 2014 eelne kronoloogia

Üheksa kuud otse Ukraina pealinnast

Maailm +9 kümnendit

SAJA AASTA PÄRAST asendub kohmaka ja energianõudliku elektroonika spintroonika. Valdavaks muutub puutevaba tehnika, alates mõttejuhitavast olmest kuni hõõrdevaba liikurini, kus toimib magnetväli selmet õlitatavad veerekehad. Elektrienergiat ammutatakse Friedmani ennustusel üha enam avakosmosest.

Milline on meie tulevik aga geostrateegilises vaates? Friedman George'i raamatu "Järgmine 100 aastat" (2009) esimese eestinduse on Läänemeremaade jmt eestlasele enam huvi pakkuvast käsitlusest tänuväärse kiirusega teinud Infopartisan. Isekiri ahendab sellest siin peamiselt putinistliku (WP) Moskva ja Balti riikide lähitulevikuga seonduvat.

Lühidalt: Venemaa (RU) piir Euroopaga jääb peamiseks…


MUR(D)EJOONEKS. See on Balti riikidest Rumeeniani ulatuv ala, mille piiride lugu on olnud heitlik ja konfliktne. Pealegi sirutub neist põhja pool — Peterburist Püreneedeni — üle nende pikk ja kitsas tasandikuline riba, kus napib looduslikke tõkkeid. Mistap just sel alal ongi peetud Euroopa suuremaid sõdu ja sealt kaudu on RU-sse tunginud nii Napoleon Bonaparte kui ka Adolf Hitler. Sestap tuleb RU-l oma piire Ida-Euroopa lauskmaal puhvri loomiseks võimalikult läände suruda. Teises maailmasõjas jäi RU pidama keset Saksamaad, aga külma sõja (KS) tulemusena on taandunud ida poole. Nüüd peab RU naasma nii kaugele kui võimalik. Mis tähendab, et Baltimaad ja Poola on Moskva jaoks, täpselt nagu varemgi, lahendust nõudvad probleemid.

Geostrateeg Friedmani ennustus: järgmine ilmasõda algab 2050. NB! Kasvanut Suomi! Nippon! Ve Türkiye!

Raamatu tõlkekatkendite "I osa, II osa, III osa, IV osa ja V osa pealkirja all Külma sõja uus rindejoon

VENE KÜSIMUSE lahendas KS ainult näiliselt. Kui RU suurvõim oleks 1990-kümnendil kokku vajunud reaks pisemaks riigiks jagunedes, siis oleks vene ülevõimuga koos hääbunud ka oht Euroopale. Vene küsimus lahenenuks, kui ameeriklased, eurooplased ja hiinlased toona oleksid tarvilikud sammud astunud, ent Euroopa olid XX sajandi lõpus otsustavaiks tegudeks nõrk ja lõhestunud, hanihiinlased nagu alati, aga hõivatud oma siseasjust ja ameeriklaste tähelepanu keskendus 2001. aasta 11. septembrist sõjapidamisele islamistidega — sõjale terrorismiga. Ühendriikide sammud jäid lühidaiks ja ebakindlaiks, mis pani Moskvat USA-d ähvardava ohu suhtes vaid kõrvu kikitama ja valmistuma.

Lihtne tõsiasi, et RU ei lagunenud, toob geopoliitilise vene küsimuse taas päevakorrale. Arvestades, kuidas RU end praegu (WP võimu ajal) laeb, kerkib see küsimus pigem varem kui hiljem. Uuest konfliktist ei tule külma sõja kordust rohkem kui IMS-ist Napoleoni sõdade kordust. Küll aga tõsetub uuesti põhjapanev küsimus: kui RU on ühtne suurriik, siis kus on ta piirid ja milliseks kujunevad ta suhted naabritega? See probleem sisustab järgmise suurema faasi üleilmses ajaloos – kuni AD 2020 [päriselt paar aastat hiljem] 

≫  I S E K I R I :  J Ä R G M I N E  200   A A S T A T  ≪

E e s t i  v ä l j a v a a d e  k u n i 2222

RU = STRATEEGILINE ÕUDUKAS. Kolm Balti riiki oli kunagi osa N Liidust, mille kokkuvarisemisega said kõik taas iseseisvaks. Ja AD2004 said neist ses [RU] kitsas aknas [Läände] NATO-maad. Eurooplased on oma allkäigutsükli jõuetuses tõenäoselt liiga kaugel olukorra ärakasutamisest. Kuid RU ei hakka oma riikliku julgeolekuga riskima, olles näinud, kuidas Saksamaa — viimane sant AD1932 — jõudis AD1941 Moskva väravaile. Balti riikide, aga ka Poola astumine Põhja-Atlandi kaitseliitu on NATO Moskvale halvas mõttes lähedale toonud. See riik, mida rünnati viimase 200 aasta jooksul 3 korral, ei saa lihtsalt piirduda mugava oletusega, et NATO-st ja tolle liikmeist mingit ohtu karta pole.

Poolakate toetus kuulub igatahes baltimaalasile, ja vastupidi. Venelased üritavad ukrainlasi tõmmata kui mitte alt, siis oma liitu Valgevenemaaga ja nii rivistavad oma üksused Poola piirist ja Musta mereni. Sest hetkest alustab RU Baltikumi neutraliseerimise protsessi. Kõik see — ennustas Friedman AD2009 raamatus The Next 100 Years — pidanuks leidma aset 2010-kümnendi keskel.

Venelaste käsutuses on 3 vahendit, mille abil nad saavad suurendada mõjuvõimu Baltikumi üle:

• esiteks — salasõda (gebistlikud salaoperatsioonid à la speZop AD2022 Ukrainas) Nagu USA on üleilma rahastanud ja ergutanud valitsusväliseid organisatsioone, nii rahastab ja ergutab RU neis riikides vene vähemusi + kõikvõimalikke venemeelseid elemente, mis siin vaid märguannet või raha ootavad. Kui baltimaalased neid liikumisi kimbutavad, saavad venelased ettekäände kasutada oma…
• teist vahendit — majandussõda, eriti gaasitarnete katkestamist ja…
• lõpuks — otseselt sõjalist survet, tuues piiri äärde arvestatava hulga vägesid.

Poolakad ja baltlased mäletavad hästi venelaste ettearvamatust. Psühholoogiline surve saab olema tohutu.


Friedman George'i visiooni muist sel sajandil leevaist arenguist loe siin!

Veto kui agressiivsuse näitaja ehk miks ÜRO-ajastu ei ole läbi

Suure sõja veerel värelev maailmakord ja seda kehastav  Ü R O  võivad toimida kauem kui kestab neid algatanud N Liit/Venemaa

KAS VÕI KUIVÕRD TOIMIB ÜRO? Kriitikud on pidanud igandlikuks, ebaõiglaseks ja kahjulikuks vetoõigust, millise ÜRO põhikiri annab vaid julgeoleku-nõukogu ( JN ) alaliste liikmete viisikule. Vähe sellest — kogu ÜRO eesotsas JN-iga olla maailmaesinduse vormina anakronistlik. Sest see ju väljendab IIMS-i võitjamaade käputäie Jalta ja Potsdami leppimusile rajanevat rahvusvahelist (eba)õig(l)ust ja juba seetõttu nõuab kui mitte lausa uue organisatsiooniga asendamist, siis reformimist. 

Seniste parenduseedete seas domineerib JN-i alalise liikmeskonna revisjon. Ühe tõhusama ettepaneku järgi võiks laiendada JN-i alalist liikmeskonda IIMS-i kaotajamaade Jaapani ja/või Saksamaaga; teise vähegi teostatava ettepaneku järgi võiks kaotada oma alalise koha Moskva ning ebatõenäose variandi kohaselt saaks selle endale EU.

Sovetlik õigusjärglus ⁑ ei pruugi vastata rahvusvahelise õiguse normidele ja see võibki saada probleemiks Venemaa ( РФ ) alalise/ asutajaliikme seisusele ÜRO-s. Tuleviku võimalikke variante vaagides joonistub sellele liikmesusele kaks tõsisema — üks lähema ja teine kaugema perspektiiviga — ohu stsenaariumi. Moskva võiks suurima tõenäosusega kaotada oma alalise koha JN-is koos veto-õigusega mingi tuuma- vms rahvusvahelise ulatusega katastroofi korraldamise süü… Või siis vene riikluse hääbumise järelmina. Esimene ähvardab saada teoks juba toimuvas Ukraina sõjas, teisega võib minna paar sajandit.

VENEMAA ÜLEVÕIM JA JULGEOLEKU-HUVID. Rahvusvahelise üldsuse süveneva pahameele ära teeninud Moskva on tõesti massiivselt vetostamist praktiseerinud ja (kuri)tarvitanud seda peamiselt 3 ajendil:

⑴ ÜRO uute liikmete vastuvõttu takistades ( 51⨉ ) — miska välisministrid Vjačeslav Molotov ja Andrei Gromõko vastavalt teenisid endale hüüdnime Mr Veto ja Mr Net — ja
⑵ kaitstes oma anastuslikku poliitikat —
Süürias ( 5⨉ ),
Čehhoslovakkias ( 3⨉ ),
Ukrainas,
Gruusias,
Afganistanis,
Ungaris — ja
⑶ kaitstes enda agressiivset käitumist välismaa lennukite allatulistamisel.

Vetot kasutasid oktoobris 1956 esmakordselt ka lääneriigid, nimelt Suurbritannia ( UK ) ja Prantsusmaa ( F ), vetostades ÜRO JN-i presidendile saadetud USA kirja Palestiina asjus. Prantsusmaa on üldiselt vältinud veto ühepoolset rakendamist, erinevalt UK-st, kes on seda siiski teinud korduvalt nt Rodeesia küsimuses. Viimati kasutas nii F kui ka UK oma vetoõigust detsembris 1989, kui UK, F ja USA vetostasid ühiselt viimase Panama-invasiooni tauniva resolutsiooni eelnõu. Silma on torganud USA veto-rakendajana Iisraeli kaitseks.

Lähtudes JN-i alaliste liikmete vetoõiguse kui sellise rakendamisest ÜRO-s, taandub viie suurriigi reaalpoliitiline vahekord valemiks 10:7:3:2:2 — selle valemi järgi on vetode poolest täiskümnega esikohal venelased ja enam-vähem võrdselt lõppu jäävad hiinlased prantslasiga — vt tabelit ülal!


MIDA SEE NÄITAB? Et ÜRO JN-i alalised liikmed alates aastast 1971 on kõik vastavat relvastust omavad tuumariigid, võib vetot maailma-organisatsiooni julgeolekunõukogus vaadelda tuumarünnaku alternatiivi, selle tsiviliseeritud aseainena ehk vahendina agressiivse endakehtestuse sublimeerimiseks sellise ultimatiiv-diplomaatilise sammuga, nagu just vetoõigus seda on. Teisisõnu on vetoõigus ÜRO JN-is kujunenud klassikalise külma sõja üheks edukaks rakenduseks. Edukas on see muidugi tähenduses, et tuumakonflikti kõnealuste maailmariikide vahel ei ole seni juhtunud.

Selles paradimas on tuumavõimekusel põhineva löögivalmiduse etaloni — olgu protsentuaalselt 100%-ga või 10 palli-süsteemis — näidanud kõigist muist JN-liikmeist vetot enim rakendanud CCCP/РФ. Mõneti Moskva eeskujule varju jääva Washingtoni globaalse löögivalmiduse ( diplomaatiaks ülendatud sõjakuse ) määr oleks sel juhul 68% ( 7 palli 10 võimalikust ), Londonil — 26% ( 3 ) ja leebeima loomuga ÜRO JN-i alalise koha omanikuks osutuks aga Pariis — 13%-iga ( 2 ), kusjuures F-i paarisaja lõhkepeaga tuumapotentsiaal ongi veto- ehk eesõiguslike tuumariikide seltskonna väikseim.


TUUMARSENAL & VETO. Kui seda valemit laiendada väljapoole JN-i alalist liikmeskonda ja pikendada valemi lõppu nii 10:7:3:2:2(:1), siis võiks viimane number esindada ülejäänud, eliitklubi-pääseta tuumariike. Sest otseselt veto rakendamist kajastavad numbrid ses valemis peegeldavad kaudselt tuumaarsenali globaalset vahekorda. Numbriliselt on NATO-l + ОДКБ-l tuumarelvi kummagi lõhkepäid kokku lugedes pariteeselt ≅ 7000… 9000. Lisagem neile Hiina 350 tuuma-lõhkepead. Samas on JN-i alaliste liikmete ringist välja jäävail tuumariikidel — Põhja-Koreal, Iisraelil, Indial ja Pakistanil — vastavalt 5… 95… 160… 200 ≅ 4 ½-sada tuumalõhkepead — seega JN-i alaliste liikmete arsenalist paarkümmend korda vähem.

See võib tunduda ebaõiglane, kuid kokkuvõttes on praeguse maailmakorralduse ja nii ka ÜRO kestlikkuse paremini toimivaks argumendiks kujunenud suurriikide agressiivsust sublimeeriv vetoõigus JN-is. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eelkäija Rahvasteliidu sünnitas teatavasti IMS ning lõpetas IIMS. Viimase tulemuseks oli uue, vaba maailma paleusele rajatud ÜRO. Ja küllap tabaks lõpp ÜRO-dki alles järgmise maailmasõjaga, mis väga suure tõenäosusega oleks tuumasõda.

Teisalt kuulub praeguse maailma-organisatsiooni südamikku vähemalt üks loomult agressiivne ( endine üli- ) riik РФ, kes ise sellesinase maailma-korralduse peamiseks tulusaajaks on osutunud. Siin jääb vastamata, kas mõistab seda ka Vladimir Putin.



MÄRKUSED
 *   Peale avalike vetode on ÜRO JN-is kasutatud salajast vetostamist, eeskätt ÜRO peasekretäri valimisel.
 ⁑   Maailmaorganisatsiooni asutajaliikme NSV Liidu ( CCCP ) koha JN-is päris 1992 formaal-juriidiliselt ebamäärasel moel Vene Föderatsioon ( РФ )
⁂  Hiina Vabariigi ( ajutine pealinn Taipei ) kui ÜRO asutajaliikme koha JN-is vahetas välja Hiina Rahvavabariik ( Peking ) 1971; siis heideti HV välja ka ÜRO-st.

Vaba maailma ja veneala tulevikust

Putini reaktsiooni video — täpsema tõlke ja kommentaariga

KRIMMI HÕIVE⋅ga 20. Ⅱ 2014 alanud sõda ja tänavu aprillis luhtunud ( retooriline ) tuuma-ähvardus nurjas Venemaa ( RU ) seni toiminud ulja tuumasantaaži ( Patruševi doktriin ), miska Putini globaalse ülevõimu pretensiooni ainus tugi on varisenud põrmu. Järelmeiks RU olematuseni kahanev võime tuumasõda valla päästa, süvenev imperialistlik kaotusvaim ja järjest valjenev hammaste krigin.

Kremli tuumaretoorika murre 27. aprillil peegeldab mingi hiiobisõnumi, olgu siis otsese või kaudse telgitaguse hoiatuse mõju Putinile. Vt ülal tolle päeva AK uudislõiku, milles Vladimir Putin ex prompto teavitab꙳ maailma oma otsusest vastata taktikaliste tuumalöökide ( 1. ja 2. ) vahetamisele strateegilise ( 3. ) tuumalöögiga.

Too hoiatus võis olla niisiis kaudne – nt RU äpardunud katse anda taktikalist tuumalööki millalgi k. a aprilli kestel, või otsene – nt samal ajal USA ühendstaabi ülema kindral Milley tehtud telefonikõne RU relvajõudude peastaabile teavitamaks Moskvat USA kavatsusest adekvaatselt vastata venelaste taktikalisele tuumalöögile.

Tuumastrateegia-spetsialist CCCP-st, praegu Washingtoni lähistel elav Putini-pagulane Andrei Piontkovski kirjeldab ( vk kirjutis "Z" ) ta enda eetel toimunud kindral Mark A Milley telefonikõne RU peastaabi esindajale [asekaitseministrile Valeri Gerassimovile]

HOIATUS

"… Me teame hästi Putini–Patruševi plaani piiratud tuumasõjaks USA ja NATO-ga, milles te kavatsete meid võita… Vaagisime seda üksikasjalikult dokumendis А Strategy for Deterring Russian Nuclear De-Escalation Strikes: Limited Nuclear reprisal. Juhuks, kui alluvad teile sellest pole ette kandnud, saadan selle teile. Strateegia põhiolemuseks on vastata teie esmasele tuumarünnakule mitte alistumisega, nagu teie ülemus millegipärast kindlalt usub, vaid piiratud tuumalöögiga. Tagamaks piiratud tuumavastust vaenlase tundlikele sihtmärkidele oleme evitanud uue tuumarelvamudeli, paigutades madala võimsusega ( 5-7kt ) tuuma-lõhkepead W76-2 rakettidele Trident-Ⅱ ja varustanud nendega, nagu hästi teate, Ohio-klassi allveelaevad. Muide, Trident-Ⅱ-l on võime tabada süvapunkreid. Teen tungiva ettepaneku, et võimalikes konfliktides piirduksime üksnes tavarelvastusega. Mis tahes tuumaeskalatsioon ei loo teile mingit eelist. Keegi teist ei lähe taevasse. Eriti teie ülemus. Palun andke see talle edasi!" Washingtonis on – Piontkovski sõnul – teada, et selline silmapaistvate sõjaväejuhtide kõnelus tõepoolest aprilli algupoole toimus. Ühendriikide elektron-luure andmeil jättis see tarviliku mulje ka punkriplanktonile, mis seni pimesi Patruševi doktriini usku oli…

Tuumakohvri üleandmine
Moskva Kreml 31. Ⅻ 1999

Putini vastus hoiatusele kuulub muidugi "tahte ja kujutluse maailma" ( superreaalsusse ) See on ärritatult ropagandaalne. Ja mustima kihtustöö vehkijad jätkavad näivtõelikku santaaži ikka Kremli noodist — veel kõrgemas registris — edaspidigi:

Meie tuumasõjata ei alistu! Kui ei ole tulevikku meil, siis ei jää seda ka muule ilmale! Mõttetu on maailm ilma RU-ta!

Tõeluses on tuumaründe ohu realiseerumisel enne k.a lõppu väike く 5% tõenäosus — st ei saa välistada RU taktikalist tuumalööki Ukraina ( UKR ) pihta. Seda enam rünnakut radiatsiooni-räpaga ( く15% ) Ent UKR-i kohutada neist kumbki enam ei suuda. Viimase üritamist juba nähti ZAE-s. Tuumasantaaži mõju raugeb nii lähedal kui ka kaugel.


VABA MAAILMA VARJUSURMAST ÄRATAJA⋅(i)na mõjus(id) strateegiline pööre sõjas ( lipulaev "Moskva" märgiline hukk ) ja USA selle järel üleilma mobiliseerit militaarüldsus = NATO 30 liiget + UKR + Austraalia + Uus-Meremaa + Qatar + Jordaania + Tuneesia + Maroko + Libeeria + Keenia + Rootsi + Soome + Lõuna-Korea + Jaapan + Iisrael = UDCG ehk rahvusvahelise UKR-i kaitse nõukoja 44 osalise esimene kogunemine 26. Ⅳ 2022 Ramsteinis. Ühendriikide sõjalise abi siirusest ( loe: piisavast mahust ≥2mlrd$ kuus juhul, kui see moodustaks minimaalselt ⅓ kogu abist ) Ukrainale sõltub seejuures, kas USA jääb vaba maailma lipulaevaks… ( Putin kulutab sõjategevusele Ukrainas hinnanguliselt ~250mldr$ AD2022 )

USA ON HÜLJANUD
<abiga 🇺🇦·le $1,47mld kuus>
VABA MAAILMA LIIDRI KOHA #USA reaalne ja tagatatud sõjaline abi #Ukraina|le alates 24. ıı #AD2022 kuni 25. v #AD2023
• Kongressi seadustatud 49mld$
• USA presidendi lubatud 37mld$
• Ukraina pärale jõudnud 22mld$
— @AnIllarionov https://t.co/RgPo950POZ

— Kalju Laid (@KaljuLaid) May 25, 2023

Kuni Ramsteini konverentsideni paistis liitlasena UKR-i kõrval seisnuist reljeefselt välja "tilluke Eesti". Ja seda kolmel moel või alal…

• … materiaalsel abistamisel — Eesti valitsus saatis UKR-ile 2022. aasta jaanuarist aprillini suhteliselt enim moona ja relvaabi muude välisriikidega võrreldes, panustades pea 8‰ oma majanduse aastasest kogutoodangust ( IFW graafik ); samuti
• … moraalselt — Eesti parlament kutsus 14. Ⅲ 2022 esimese välismaise esinduskoguna EU-d ja NATO-t kehtestama lennukeeldu UKR-i õhuruumis, üleskutse jäi küll viljatuks; ja
• … õiguslikult toetades — riigikogu 21. Ⅳ 2022 avaldus nimetas Venemaa sõjategevuse genotsiidiks ukrainlaste vastu — esimese välisparlamendina.

MIKS EI OLE PUTINIL TULEVIKKU. Esiteks, tema ajalooline loogika lonkab. Väites et UKR-i ( punavene ) rahvast ega riiki pole kunagi olnud, ei tohiks siiski välistada võimalust nende tekkeks. Selline loogika ( historism ) peaks ka eeldama, et UKR-i(de) sünd võib olla leel. Mida tegelikkus nimelt näitabki. Vladimir Putinile on oluline üksnes minevik.

Teiseks on ta retrograadne valitseja. Alates stalinliku hümni, isikukultuse jms "uuendusega" selget sovetlik-gebistlikku restauratsiooni juba AD2000, ruttas Putin tänavu punalippude all sõitvate kolonnidega UKR-i ründama — sobivalt CCCP 100. aastapäeva eel, mis saabub detsembris AD2022 ja võiks putinlikku tagurpidi-liikumise 22 aastat sümboolselt kroonida. Samal ajal, kui teised hirmus või armus postsoveti-maad liitumise kursile suunistuks…

Praegune "suur sõda" pidi sujuma kui ( gebistlik ) erioperatsioon, mille pealöögiks Putini kavades oli alla nädala vältav Kiievi-hõive sõnakuulmatu Ukraina asendamiseks moskoviitliku satraapiaga. Nurjunud Blitzkrieg paisus aga täies mõõdus sõjaks. Ja osutus nõnda tolleks pikisilmi kardet/oodatud "mustaks luigeks", mis ajalugu katalüüsides ergastab ja kiirendab nii Putini enda kui ka Venemaa käekäiku tervikuna.

Putini poliitilise tagurluse ( loe: tagurdamise ) ägedushoo ajaskaala on praegu ( mai 2022 ) kosmilise kiirenduse faasis ja jõudnud aastasse 1957. Tol aastal oli Moskva vaagimas otsust, kas rünnata rakettidega kosmost ja/või Läänt; kas massirepressioone lõpetada või jätkata? Nõukogude Liidu taastamise tempokas graafik nõuab muu seas ka leivakaarte, normipäevade, GULagi ja lööktöö kehtestamist — seda kõike juba järgmise kuue kuuga! Selline regress eeldaks nii muinasjutulise tahte triumfi, millist on raske omistada Putinile…

Täiendus 1. X 2026. Juba sügiseks jäi ta CCCP-juubeli-graafikust mitu kuud maha. Mopi väljakuulutamisega 21. septembril — võrdne sõjaseisukorra tunnistamisena — ja UKR-i alade uue anneksiooniga 30. septembril — võrdjoon Balti riikide hõivega 1939-40 — lähenes WP retrograadne sööst oma tagurpidi-ajaskaalal 1940—1930-kümnedi piirile. Samas tempos saavutanuks ta oma sihtmärgi heal juhul märtsiks 2023 — detsembri 2022 asemel — kui ta edusammud poleks varsti muutunud veelgi mikroskoopilisemaks…  

Putini valitsemise ( ≥2⅓a ) ja ta võimujärglaste käekäiku määrab peale militaarkatastroofi UKR-is suurvene + valgevene liitriigi mullistuste kolle Valgevenemaal ( BR ), kus ühiskonna tõrksail riismeil orjapiitsa maitse tunamullust juba suus. Kuid erinevalt suurvene orjameelele valdab BR-i ikkagi diktatuuuri-vastane vaim. Lukašenko on nüüd lisaks sõjakammitsais, mis ähvardab sõjaväe kaasamisega tema kukutamise üritusse.

Järgmine 200 aastat

Isekiri ei hellita fantaasiat ja taotleb tõetruudust või isegi enamat. Nagu siin. Mitte ühtki alla 50% tõenäosusega tulevikutähist siit ei leia.

Idarinde muutusteta kümnendid

Kas Venemaal käib riigipööre? — Ei.

Riigipööre oli ära 20 aasta eest. Enamgi, Isekiri on endist viisi seda meelt, et vene küsimuses ei saagi olukord praegusest hullemaks minna. See on kiilunud skaala põhja kinni kurjuse impeeriumi vastulöögist saati — AD1999. Putinismi suvaline alternatiiv osutuks nii VF-ile kui ta tsiviliseerit naabreile igal juhul etemaks kehtiva gebistliku hunta mis tahes võimuteisendeist.

Seda vastusena kõrvaloleva video poliitanalüütikute arutelu põhiteesile riigipöörde üle kahe värske välispagulase vahel: ajakirjanik Saša Sotnik Leedust küsitleb eks-gebisti/rahvasaadikut Gennadi Gudkovi Inglismaal. Viimase poeg Dmitri on Moskvas parasjagu vangis — 36 päeva katse eest kaitsta oma õigust Moskva kommunaalkogu septembrivalimisil oma kandidatuuri üles seada. Kui tema jts ei kehasta postputinistlikku VF-i, siis temataoliste represseerimine kahtlemata karastab antiputinistlikku kaadrit.

Vastuseks kõnealuse video autori väitele, et räigem sisepoliitika tasandab nüüd ehk VF-i avantürismi välismaal, kinnitab Gennadi Gudkov VF-i võimuringkonna jätkuvaid sepitsusi pingestamaks olusid läänepiiril. Gudkov mainib seejuures Soomet ja Baltimaid. Sama on võimalikku NATO-vastast tuumašantaaži silmas pidades prognoositud nii Saksamaa kui ka USA mõttekodade poolt. Sestap jääb ka päevakorda süsteemianalüütik Andrei Piontkovski välja käidud otseselt EV-vastane stsenaarium, mille tingimetus võiks olla Narva kahvel. Kuna nn võimaluste akent piirab WP käsutuses olev aeg, siis ähvardab eskalatsioon meid üha enam ka ajaliselt.

Gudkov teavitab võimuringi-kuuldusest, et jõuametite esindajad eesotsas Nikolai Patruševiga ( VF-i julgeolekunõukogu sekretär aastast 2008 ) selgitanud WP-le asjade seisu riigis sedapsi, et too andis neile vaba voli ja mingi teadmata tähtaja klanni + režiimi kestlikkuse kindlustamiseks.

Sarnaseid oletusi ( “enam-vähemkindlaid teadmisi” ) on kostnud ka muist Moskva avaallikaist. Pööret mainib samuti režiimikriitikust satiirik Viktor Šenderovič. Ta näeb riigipöörde ( Переворот, FB / ÉM 5. Ⅷ 2019 ) tunnust+tõendit mõnetuhande inimese ( 1373 + 1001 v)ahistamises politseivägivalla + tänavapeksuga Moskvas 2 järjestikusel laupäeval, 27. Ⅶ ja 3. Ⅷ 2019. Kuid näib käsitavat seda mitte võimuhaarde, vaid autoritaase režiimi pööramisena totalitaarseks. Ses pöördes löövad Šenderoviči «Ma süüdistan!» stiilis filipika järgi kaasa kõik praegust võimu truult teenivad instantsid, iga WP-klikki mahitav prominent — terve rea tollest collabost toob ta esile nimepidi.

Totalitarismi naasmine on küsitav, kuna WP režiimil pole seks resurssi, eriti aga mõtet — ideoloogiat, mistap veel üks tuntud režiimikriitik, ajaloolane Andrei Zubov ennustab WP-le kadu ajaloo-prügilasse juba ½ aasta pärast…

Isekiri jääb siin oma aastatetaguse ennustuse juurde ៚ Putini aeg Kremlis ≖ kaks aastatosinat. Meenutus ka tolle ettekuulutuse lõpust:

Putini valikud langeva populaarsuse tingimusis on vältimatult järjest enam piiratud. Oma viimatisel, 15. XII 2011 "jutuajamisel rahvaga" ilmutas ta puhast põlgust selle rahvaosa vastu, kes õiglasi valimisi nõuab, ja mis veel tähtsam — ka seda, et tal ei ole kavatsust võimukurssi korrigeerida. Nii et… Vladimir Putini valik kaldub rahvusvaheliselt ohtlikuimasse — agressiooni-suunda.

—Isekiri: Putin ±12 aastat

Isegi kui väidetavalt veel pooleli olevat pööret juhiks gebistliku hunta / Putini endeemilise tagatoa lauaülem / varem ka ²¹༠Po-mürgi hankija / viimati Balkani režiimide surkijana tuvastet Nikolai Patrušev. Siis pärast pööret jääks ta Beria-sarnasse seisu — tal tuleks mängida perestrojka taasleiutajat, kelle ilmselt deržáva-patrioodid kõrvaldaksid — kuna komplottide-jaga aina avardaks rõõna võimalusi veeretamaks oma süükoormat roimakaaslas(t)ele.

Kas ja kes on alternatiiv WP-le?

Et repressioonide skeem viimseil aastail on muutumatu, näib putinistlik süsteem üksnes enda säilitamise strateegia külge klammerduvat, mis eeldab järeleandmatust. Selmet vandenõust sõltub režiimi transformatsioon niisiis pigem protestiaktiivsusest. Ja nagu ütles sotsioloog Ekaterina Shulman 7. Ⅷ 2019 intervjuus Al-jazeera TV-le, on VF-i ( pealinna ) kodaniku-ühiskond tänaseks kvantitateedi uueks kvaliteediks üle viies saavutanud seninägemata horisontaalse koordinatsiooni + järjekindluse. Nende iga-laupäevase protestivisaduse taga on teadagi jama 45-liikmelise linnaduuma 8. septembri valimistega, mis linnakodanike õiglustunde kohaselt nüüd kas ära jääma või parimal juhul detsembrisse peaksid nihkuma. Võimurite huvides on vastupidi — ruttu valimistega ühele poole saada — so rahutuste kiirema vaibumise lootuses kulgeda plaanitud graafikus.

Moskva kui linn jääb ootamatute protestide tõttu ilma tavalise valimiskampaaniata, ent võitlus kandub võimusfääri üldise korrumpeerumise ja selle vastustamise mängumaale. Mis fokusseerib praegu Moskvas toimuva vaatluse paratamatult WP režiimi käekäigule.

Gebistliku hunta igasugu võimuteisendeid välistava võimaluse alternatiiv koidab aga ikkagi lääneliku tsivilisatsiooni — ( endise ) Vaba maailma pooldajate leerist. Kuigi vabadusvõitluse rindejoon üle kogu ilma on hajali ja Venemaalgi jookseb see tavapärase ebamäärasusega patriootlike imperialistide ( deržaavnike nagu WP ise ) ja läänemeelsete liberaalide ( k. a Navalnõi moodi rahvuslaste ) vahelt. See joon on arvatagi väga tinglik ning isikuti on käegakatsutavad alternatiivid tänase seisuga Isekirja hinnangul kehvakesed. Nagu…

• Ljubov Sobol — Moskva leeva linnaduuma piruka juurest kõrvale tõrjutute seast me silme all võrsunud värske sangar, trahvimiljonär… paneks võimule tulles rahvahääletusele küsimuse, kas keelustada VF-is geide—lesbide—jts põhiseaduslikku voli meelt avaldada…
• Mihhail Hodorkovski — miljonärist endine poliitvang ( 10a ) ja -pagulane, kes ühtki Kaukaasia ala mingi hinnaga VF-i küljest ära ei laseks…
• Garri Kasparov — XIII male-maailmameister + poliitpagulane, kes aprillimässu ajal AD2007 vastustas EV valitsuse otsust teisaldada vabastaja-monumenti ajaloolise valega…
• Aleksei Navalnõi ( Aleksej Naval’nyj — lühidalt AN ) — evib samuti puudusi, nagu ebakollegiaalsus või autoritarism, kuid poliitiku ega juhikalduvused nende sekka ei käi.

Küllap AN on üks etemaid vastasrindlasi, keda teistest eristab strateegiline plaani evimine… Meenutaks ühtlasi AN-i suhtumist Eestisse:

Moskva populaarne telekanal До///дь näitas 4. IV 2013 hilisõhtul vestlussaadet "Dzjadko-3" opositsioonilise advokaadi ja megablogija Naval'nyjga. Viimane teatas oma pretensioonist saada VF-i presidendiks ja peaaegu ketserlikust unistusest, mis ta võimupüüdlusega kaasneb, — et tema kaasmaalased elaksid vähemalt samaväärselt eestlastega…

—EestiMeel: Navalnõi ja eestlased

Tartu ja noor Putin.

Pealegi on tunnustanud teda sündinud poliitikuna nii tark võimuvaatleja nagu Vladimir Belkovski, kes muidu on AN-i suhtes kriitiline ja loeb teda kõigest WP nooreks kehastuseks — vt RL-i 10. Ⅷ 2017 videot!

Nii võiks arvata, et noore Putini võimuletulek saab VF-ile sama vastumeelseks kui Savisaare kloon siin. Ent see seis on meil Ratta-valitsuse näol käes, ilma et Keskerakonnast Eestile tulnuks mingit Moraalse Taassünni Liikumist, kellega tahes liidulepingus ta ka poleks. Kahjuks tuleb seni ja küllap lähiaastailgi leppida olemasolevaga.

Kui NA-l kõik olgu ½ või 5 aastaga korda läeb, peaks naabermaa presidendina kutsuma Tartusse hoopis teda. Vaevalt küll tuleval suvel, aga ehk mõne aasta pärast. Kui vahepeal muidugi Leo Kunnase «Sõja 2023» Koljati-stsenaarium ei teostu. Kuid seda enam, et Tartust saab järgneval 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn. Noor Putin oleks siis 48, vanal veereks vist juba 75… Rahulikku põlve kõigile!

Ⅻ

Sõjalootus ＆ Maailmasõda

🆘
Kas letaalne, aga morbiidne küll. Säärase määrangu vene ühiskonnale panevad tänase päeva sündmused mäluga = mälestistega seot arengus﹕
• Carl Gustaf Emil Mannerheimi autahvli eemaldamine Peterburis
• Hirmus Ivan IV╱Julma ratsamonumendi avamine Orёlis

ENDISED KOOPANAABRID. Venemaal ühe päevaga juhtunu sarnaneb Eestis 7-9 aasta eest toimunuga: anastaja pronkskuju eemaldamine linnasüdamest ning paar aastat hiljem klaasist ristisamba püstitamine peaväljakule. Need tõid ühiskonda pelgalt kunstimaitse küsimust ületava vaidluse objektide alaväärsuse tõttu  Vabaduse mõõdupuul.  Ent tagasilöökide kiuste lõppes nende sündmustega postkommunistlik protsess, mida oli nimetatud monumendisõjaks. Seejuures tõi üks neist kaasa siseriiklikke ( aprilli- ) rahutusi + välispoliitilist kaja. Pinget monumendisõja tähtsamate objektide ümber olid aidanud kruttida ① prosovetlik inerts/ rutiin/ Ostalgia, ② rahvuslik lõhestus, ③ pärsitud poliitiline tahe ja ④ vinduv otsustamatus. ( Viienda + kuuenda kolonni kui välisoludes hetkel tähtsusetute juurde minemata )

Mõle-maa sündmustiku sarnasuse tõdemus — EV ja VF-i võõrandumist kajastab siiski ajaskaala — aitab mentaliteedi erinevuse kiuste märgata kestvat ühist eesti—vene paradigmat + jagatud kultuuriruumi + ajalugu + väärtusi. Seega püsib õigustet   (L)ootus   eestlasel(e) venelast nii heas kui kurjas mõista, mis võib tuua täiendavat kasu tervele maailmale. Isegi VF-i niivõrd heanaaberlikul lääneriigil kui Soome ei paista meiega samaväärset kogemust enam olla, kuna eestlasel ka endas süüvimise katsest üksi piisab valmistumaks hulleimaks. Idanaabri asjad on aga tõega hullud.

Asi ei puuduta üksi militaarbluffi — mis Kremlil on oma mängukannidest selle hooaja lemmik — vaid hoopis vene rahvast, kelle leluks pakub end Kreml. Võimaldades leivakõrvase asemel plebeilikku närvikõdi ja deržimorda-uhkust sisendavat geopoliitilist tsirkust ja lahendades läbi suursuguselt globaalse praktika WP isiksuslikke probleeme.

Putin 12. X 2016 📼 Vene piir on nii pikk, et meie isoleerimiseks neil jõudu ega kütust ei jagu ☛ EestiMeel: penikoon ja piirinukk

NAŠA-RAŠA KUI NEGATIIVNE NÄIDE. Vabaduse mõõdupuul on teinegi ots — anastus oma nirude kaasaannetega: sundus + sõltlus + orjus + armetus. Orjameelsust viljeleb Mosk(oo)v(i)a oma, mitte võõrvalitsejate all ju viisteist inimpõlve, alates läänevaliku asemel idadespootlikule valitsusviisile panustand Ivan IV kroonimisest AD1547 tsaariks, kes laastas naaberala — k.a meie asustust Pihkvast Viljandini ja Narva eestlased esimest korda küüditas. Idavaliku seniseks tipuks sai stalinlus oma siiretega Mandri-Hiinas jm. Jossif Džugašvili võimuletuleku tingimus ja siis juba kurjuse kontinentaalseks külviks tarvilik pinnas — materialistlik sotsiaalne alus oli toonaks küllalt kobe ning nüüdki paraku kindlalt alles.

Prolediktatuur võinuks ju olla marksistlik—leninistlik sõnakõlks, kui esmakordselt Euraasias üht riiki ei oleks tervikuna pööbelliku — loe: võimupelgliku, samas võimule aga oma alatuse reeglistikku dikteeriva pööbli, inimrämpsu, põhjakihi ( vene: čern', ladina: Homines sovetici ) — enamusmassi võimule allutet. Too pööbli-pillerkaar on kestnud peagu sajandi ja politoloog Portnikovi järgi on ta inimsööja-pale täna muuilma poole pööratud.

[---]

Kui ajaloolane Jurij Afanas'ev NSVL-i rahvasaadikute kongressi agressiivselt kuuleka enamusena määratles, ei mõelnud ta vaid rahvasaadikuid. Oli veel valija roll, mida olematuks teha ei saa. Ega's 1980-kümnendi lõpul enam hirmust oma häält partorgile või lööktöölisele antud! Ikka solidaarsusest. Neisse usuti. Neid mõisteti.

Soostun tõdema, et enamluseelne Venemaa oli võimu ja ühiskonna struktuurilt keerukam, kas või Riigiduuma ja veel enam Asutava Kogu valimistulemite näitel. Ent järgnes kodusõda ja sel olid võitjad. See polnud Lenin ega Trotski, kes mõõgaga vehkis. See ei olnud Stalin ega Vorošilov, kes soomusrongi juhtis. Ega Armand või Krupskaja siis Punaarmeed oma helladeks velledeks pidand. See oli toosama agressiiv-kuulekas enamus.

Gulagist sai vaid selle kodusõja ilmekaim illustratsioon. Ja Stalin, Jagoda, Ježov, Beria jmt — nemad andsid kõigest allkirju. Tapsid teised. Sandistasid teised. Valvureiks olid teised. Kaebekirju vorpisid teised. Uskusid teised. Mitte millestki teada, midagi kuulda ei tihanud teised. Nood teised võtsid leiva ukraina talupoegadelt. Tapsid kuklalasuga Poola ohvitserid. Tundsid rõõmu Poola, Leedu, Läti, Eesti huku üle ja ihkasid võitu Soome üle. Just neid teisi sundis taltuma Mannerheim — miks teda siis armastama peaks? Mannerheimi võib vaid vihata!

[---]

Sama pööbel võttis võimu ka fašistlikus Itaalias + natsionaalsotsialistlikul Saksamaal. Aga teatud erinevusega: nood riigid kaotasid sõja läänedemokraatiale. Kuid N Liit võitis sõja koos demokraatlike režiimidega. Ja pööbli kodusõda terve mõistuse jäänukeiga jätkus kogu oma olemasolu kümnendite vältel.

[---]

Vitali Portnikov «Narod protiv» Grani.RU 14. X 2016

SELLE METSALISE SILMA vaatas Eesti aprillis 2007. Georgia — augustis 2008. Donbass veebruaris 2014… Ja Aleppo — praegu. Euroopaliku heaolu maad sellesse sügavikku mõistagi enne oma silmade avamist ei vaata. Putinistliku Venemaa vaoshoidmist à la containment pole üritetki. Vastupidi — Kreml püsib võidukal pealetungi-kursil, manades Põhja-Atlandi liidumaid vastaseiks, mida nad vaevu olla tahaks. Venemaal III millenniumi loetud aastatega nii poliitika kui ka õiguse hävitanud + ühiskonna tasalülitanud gebistlik hunta oma 80%-lise reitinguga WP kehastuses on end rängalt mänginud rõhuva enamuse lõksu.

Putinism on minevikku pööratud postsovetlik kleptokraatia — opričnina ilma Ivanita, natsional'nyj lider ilma natsioonita, isikukultus äbara persooniga, kes oma rikkust ning isegi peret varjab.

Carl Mannerheimi mälestise evakueerimine soome paruni ammusaja ajutisest kodukandist SPb-s alalisse peidupaika Carskoe selos oli sisuliselt päästeüritus, parimal juhul neljakuise 16. VI … 14. X 2016 monumendisõja viigiline tulemus. Peterburi maine vene läänemeelsuse leerina muidugi kaotas 0:1 leningradlastele.

Monumendisõda Venemaal on ägedam ja laiem… ☛ Paul A Goble: Statue War

HIRMSA VANDI AEG. Arëllased aga rõõmustagu — 4 ja ½ sajandi eest tärganud piirilinn sai asutamise CDL-aastapäeva obeliski kõrvale, kolme Turgenevi, kotka-, lennuki-, mitme tankimonumendi jv paarikümne ausamba lisanduseks, madalalaubalise kuberneri ennast ületaval ponnistusel ja küsitletud linnarahva 64% toetusel — omaenda vaskratsaniku — otse Orliku* suudmel Okaasse, Jumal-ilmutuse väljakule samanimelise katedraali ees. Mis sest, et linnas ei ole mälestist vürst Mihailo Vorotynskile, kes oli Orёlli* päris rajaja ning kellele tsaar Ivan IV sõgeduses paljude kaaskondsete moodi käekäigu määras, so teda elusalt aeglasel tulel praadides surnuks piinas.

Vaenates oma kujuteldavaid vastalisi sünnitas Ivan Julm tõelisi. Verine türann hävitas põlise ( Novgorodi malli ) vabariikluse ning viis Moskoovia kurnavasse Liivi sõtta. Tagajärg — inimtühjad, laastatud või sootuks minetatud alad läänekaares. Järelmeiks anarhia + rahutuste aeg + Rjurikute dünastia lõpp + Moskva geopoliitiline idasuunitlus.

Liivi sõda: Stefan Báthory╱István piirab Pihkvat

IVAN IV JA WP pole lähedaltki võrreldavad valitsejad, välja arvatud ühes — mõlema suutlikkuses mõjutada omi selleks, et tekitada muljet võõrale. Tsaarimängu nautiv Ivan tõstis oma vaenlase kujuks vandenõulikku sisevaenlast,   Vladi-Mir   kujutab isehakanud rivaalina aga USA kui   Maailma-Valitseja   riigi pead.

Ükski stabiilsel orbiidil vene teabevälja seiraja ei pääse täna karusest tundest, et Moskva on Läänega suure sõja veerel. Ehkki objektiivseid põhjusi kuskil ei avaldu ja ka Kremli piiarid märgivad võimaliku põrkumise hukatuslikkust — ennekõike Venemaale. Ühendriikides seevastu osutab otseselt IIIMS-ile vaid alternatiivmeedia ja osa antiglobalistlikke vandenõu-teoreetikuid oletabki, et varjatult see juba käib — oktoobrist 2016 — ning võiks Hillary R Clintoni presidendiks vannutamise järel laieneda termotuumasõjaks.

SÕJASÜÜDLAST EESTIST EI SAA. Võttes kriteeriumiks traditsioonilise pori ja poliitpalagani Venemaal täheldas Delfi.EE ajakirjanik Vahur Koorits 8 kuu eest…

… kunagi viimase 25 aasta jooksul pole sõjaoht Balti riikides olnud nii suur [---] ohtlikum aeg saabub aprillis [---] ja lõpeb oktoobris [---] Tõenäoliselt saabub selgus aga 18. septembril, kui Venemaal on parlamendi-valimised. Kui selleks ajaks pole midagi juhtunud, on mõneks ajaks pinge maas. [---] Kui saabub november ja inimeste peamiseks mureks on pimedus ja pori, on põhjust tunda rõõmu. Venemaa praegune režiim pole jätkusuutlik…

Vahur Koorits «Sel suvel saabub Balti riikide jaoks julgeolekukriisi haripunkt»

Ent pinge ei lange. Ärevus ja hirm kuhjuvad. Seatakse otboj = häire lõpu signaali uusi tähtaegu:

• USA raketikilbi käivitamine Euroopas ( 22. IX 2016 )**
• USA presidendi valimiste päev ( 8. XI 2016 )
• … inauguratsiooni päev ( 20. I 2017 )
• VF-i riigipea erakorralised valimised kevadel 2017 ( ? )
• …

Moskva pöördus juba 1970-kümnendil tuumakonflikti võidu usku ☛ Isekiri: MAD-propaganda raadioaktiivne pärand

Puhuti eesti ajakirjandusse eksivaid sõjaennustusi sarkastiliselt mahategev kollektiivblogi arvustab "totaalse meedia" militaarbluffi, "hirmukultuuri" juurutamist ja väidetavalt sõja+märulifilmide mõjul FSU aladel, sh EV-s vohavat "romantilise sõja narratiivi", mis rumalavõitu ja meediamanipulatsiooni-alti rahva kollektiivses (ala)teadvuses õilistab militaarkonflikte… Kas sellest nüüd järeldub, et eestlased on minetanud läbi «Venna sõjaloo» tuntud müütilise patsifismi? Mis pigem ongi slaavi ja laiemalt — indoeuroopa päritolu.

ÄRA SÕIDA SÕJA ETTE… [---] nõuandevärsid, mis esinevad nii meie kui ka ingeri sõjalaulus, on slaavi algupära ja pärinevad tõenäoliselt Valge-Venest ja Ukrainast. Selles sõjalaulus on rohkesti muidki motiive, millel leidub ligidane vaste valgevene ja ukraina rahvaluules. Teiselt poolt on näidatud, et see sõjalaul osutab motiivisugulust ka balti ( läti ja eriti leedu ) sõjalauluga…

Felix J Oinas «Ära sõida sõja ette» Rmt: Kalevipoeg kütkeis ( Toronto, 1979, lk 37-48 )

Küllap on   rahu(meele)seeme   eesti mulda lennelnud luuletuules Leedu—Poola natsioonide unioonist. Neil aladel tunamullu õnneks pidurdunud (neo)moskoviitlik agressioon on pannud küsimärgi alla WP meisterlikkuse sõjajuhina. Isegi kui WP külma (hübriid)sõja õhutamise osavus on fakt ning peegeldub selgelt Lääne vastupanutahte, -võime ja -vahendite likvideerimises, millele on vaikimisi ka EV võimuladvik kaasa aidanud… Tartu rahust loobumisega. Suutis ju Moskva samal ajal taastada oma riikliku desinformatsiooni-süsteemi, pumbata kihutus- ja mõjutöösse hiigelsummasid, mis kõigest poolteise kümnendiga USA terve KS-i panuse ületasid. Ning mida enam USA ses sfääris praegu koonerdab, seda süngema varju heidab uue maailmasõja väljavaade vabaduse perspektiivile Venemaal.

Raha kihutustööle on
VF-il vähem kui enne

MOSKVA PANUS PSÜHHOLOOGILISSE SÕTTA = teavitustöö + dezinformacija alla pandav raha ≈ ametliku eelarve järgi ümmarguselt miljard dollarit aastas. Peale selle kulutatakse vene-asja-tundjate sõnul sama suur summa varjatult poliitikute ja parteide ülesostuks välismaal, lääneliku demokraatia õõnestamise, ühiskonna lõhestamise jm poliitilise sõja üritusile. Samas on ka VF-i sõjaline võimsus peamiselt meediaprodukt. Ometi kavandab Kreml paari järgneva aastaga kärpida oma subsiidiume ( ikkagi kestvasse ) ropagandaali kümnendiku võrra.

Mõne vene analüütiku hinnangul — ☛ Oleg Panfilov Georgias + ☛ Maria Stroeva-Voliček Venemaal — on külm sõda VF-ile liialt kulukas, mistap Kreml eelistab kuuma, so päris sõda, kuna selle jaoks arsenalis tuumarelvi piisab.

Venelaste esmalöök taktikalise tuumarelvaga on praegu reaalne konflikti rahvusvahelise eskaleerumise korral Süürias. Verine valitseja Bashshār al-Asad kasutab sääl ka iga võimalust rääkimaks IIIMS-i ohust, endal hingel 120-250 tuhat tsiviilohvrit… Patutaaka tükib taga (a)ja(ga)ma WP…

JA OHT EUROOPAS? Nii on kaude tegu läänevastase liiduga — ilmselt immigratsioonibuumi paisutamiseks Euroopas. Samuti on siin tajutav liit Julma-minevikuga, kuna Ivan IV-gi   Kurjuse impeerium   süvenes alaväärsustunde ajel Lääne-Euroopa ees, kelle hiilgus suruti müstilis╱okultistlikult teispoolsusse — Moskoovia kui III Rooma XVI sajandi paleusse.

Ühe H-pommi atmosfääri-plahvatus 11km kõrgusel Eesti kohal, mis väliselt sarnaseks Tunguusi sündmusele AD1908, oleks piisav muutmaks me maad + vesikonda täielikult elamiskõlbmatuks. Ei ole terve mõistuse pärane ega otstarbeks. Kahjustus riivab kõiki naabermaid erandita.

Tajutud sõjaohu 100℃ kraadiklaasi näit EV-s hetkel 88℃ ***

Pärissõda tuleb pigem täppislööke ja taktikalist tuumarelva rakendades, kestes mõlema poole asjatundjate optimeerit + kattuva arvamuse järgi 20 päeva. Küsitav siiski, kas saab kolme sõjanädala järel kumbagi poolt veel võitjaks lugeda. Ent tuumasõda tulevikupimestuses võimatuks lugeda on arutu. Nagu ütles optimistist akadeemik Endel Lippmaa, näeb inimkond ära nii IIIMS-i, IVMS-i kui ka VMS-i. Praeguse hetke ülima ohtlikkuse tingib asjaolu, et Moskva peab külma sõda ühepoolselt, ilma muuilma poolse vastupanu osutamise tahteta, mis oli olemas XX sajandi bilateraalse KS-i ajal ja mida täna asendab uue KS-i välistamise energiline väljendamine. Selline rahulootus on silmitu ja lõpeb ükskord paratamatult enneaegse suursõjaga.

Sest WP on näidand, et tema võtab säält, kus saab.

Riigiti kuhjub seda enam ohupinget, mida vähem ollakse ühiskondlik-poliitilis-majanduslikult arenenud ehk ( OECD malli ) esimesse maailma lõimitud — vt kaardil liitumisaastate alusel tumepunasest heledamaks, kuni valgeni — Läti╱Leedu 🆘 — värvitud alu! Läti astus üle OECD läve juulis 2016, Leedu täpselt 2a hiljem.

 LÕPPEKS: Sõja võimatuse visioon eeldab silmade avamist sõjaohule. 

MÄRKUSED.
Pildid: 3 From 2 Surgery ( 2 Lõikus 3-ks ) ©Chris Mars, 2006. — L!FE TV 14. X 2016 ekraanitõmmis — 2x Wikimedia: «Pihkva piiramine» Boris Čorikov ( AD1836 ) + Cheyenne Mountain Division USA Colorado osariigis — kaart OECD — 2xtabel Isekiri. Lühendid: IIMS = Teine maailmasõda. IIIMS = Kolmas maailmasõda. IVMS = Neljas maailmasõda. VMS = Viies maailmasõda. CDL = 450. AD = Anno Domini = Issanda aasta. EV = Eesti Vabariik. FSU = former(ly) Soviet Union = endine N Liit. H = Hydrogenium = vesinik. KS = Külm sõda 1945… 1990. MAD = mutual(ly) assured destruction = vastastikku tagatud häving. OECD = Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. SPb = Sankt-Peterburg = Peterburi = Piiter = ajutiselt Petrograd/Leningrad. VF = Vene Föderatsioon = Venemaa. WP = Vladimir Vladimirovič Putin.
___________________________________________
*    Legendipäraselt nimetanud paiga kotka ( vn: orёl ) järgi Ivan IV, kelle saabudes too parajasti sääl tammelt lendu läks, mistap linnaase AD1566 nii nimetegi; enne juurdus kohanimena aga jõe nimi, mille alamjooksul Arjoli asula tekkis, ning so tuletis balti ürgkeele sõnast erlos = 'luht' ≈ Luhamaa.

**   Täpsemalt üks USA raketitõrje-süsteemi elemente Euroopas Aegis rakendus 22. IX 2016 Deveselu-jaamas Rumeenias; Poola Läänemere-äärses Redzikowo-jaamas juhtub sama alles 2018, raketikilp tervikuna valmib aastal 2019.

***  Tabeli selgitus.
See on retrospetkiivne — II maailmasõjast läbi Külma sõja käesolevasse kuusse oktoober 2016 ulatuv — pisteline 6 aastase summuga eritlus, milles kognitiivsed tegurid Ⓐ sõjahirm Eestis, Ⓑ sõjaootus lähikonnas ja Ⓓ üleilmne rahvusvaheline pinevus on koondatud võrrandisse hindamaks keskmise tuletisena sõjaohu reaalsust skaalal 0…100. Tegemist on loomulikult subjektiivse perspektiiviga.
Ülemine, tumepunane rida on ajarida IIMS… 2016, kus aastaarvude eel on märgiga ⚔⚔⚔ osutatud sõjaajale NSVL-is/VF-is, st Moskva osalemist sõjas või agressiooni mõne naabermaa vastu, nt oktoobris 1950 Korea sõjas, oktoobris 1956 Ungari vastu jne; seevastu märgiga ☮☮☮ on tähistatud rahuaega.
Teine, valge rida kätkeb hinnangut sotsiaalpsühholoogilisele tegurile — sõjahirmu levik Eestis, mis reeglina on suurem läheneda võiva sõja eel ja vähim sellise kartuse vaibumisel.
Kolmas, hall rida on hinnang sotsiaalpühholoogilisele tegurile — sõjaootuse ilmingud Eesti ja tema naabermaade ( Baltikum, N Liit/Venemaa Põhjala ) poliitikas, teabelevis, sotsioloogilistes käsitlustes.
Neljas, valge rida on hinnang välispoliitilisele tegurile — üleilmne pinge on seda suurem, mida enam üliriigid on hõivatud sõjakoldeis.
Viimane rida on otsitud vastus, tulem — tajutud sõjaoht ja näidud võrrelduna vee-agregaat-olekule rajatud Celsiuse skaalal, kus 0℃ tähendab tardumust rahus ( tahkuseni ) ning 100℃ tähistab keemispunkti ( täieliku aurustumiseni ) ehk inimkondlikus tegelikkuses tajutud ähvarduste katastroofilist realiseerimist ( nt termotuumakonfliktis ) Muide on veel rohkem põhjust murelik olla Leedul…