Sotsiaalne propaganda (III)

Eesti uuemas mütoloogias on kõik sovetlik pälvinud Ostalgia-läikese hellitusnime 'nõuka'

𐊕  ᚱ 𐊔 СОВЕТСКИ… Sajandivahetuse järel on nõuka(aja)ga sürjutatud avalikust tekstist kaasajal mh sovetiaja kohta käibinud rahvaväljend vene aeg. Eks ikka võimuviisakusest nii kohaliku hilismöödaniku kui ka Venemaa, ent enim sovetlike kollaboratsionistide = ENSVenkude vastu, kes seda ise nii nõukalt nõuavadki. Teisalt edendavad nood eestlasist ENSVenkud isekeskis nn EESTIMAAL vene aja põlistamist. Kokkuvõttes — hiiliv ropagandaal.

Tolle prosovetliku ropagandaali protagoniste Eestis on kahtlemata…

Edgar Savisaar
— sündinud 31. V 1950; endine Eesti [NSV] ajaloolane, poliitik ja parteijuht; olnud kolmes abielus, 4 lapse isa ja 4 raamatu autor. Pärast lindiskandaali 1995 taandus siseministri kohalt ning 2010. a idaraha-skandaali järel jäi finantsskeemi kirjeldanud PM-i vastu kohtus kaotajaks. Alates 22. IX 2015 uurimise all ulatusliku korruptsiooni ja altkäemaksude süüasjas. Isikliku languse tusas tõmbas 67a-selt risti enda kui ajalooisiksuse peale kustutamaks ühtlasi oma elutööd — ERR/KE kolme kümnendit Eesti võimulaval!

Kogu Savisaare tegevus on olnud seega tühi töö ja vaimunärimine. Tegevuse mõte ja vaimsus eestluse vaatevinklist paraku kontrasotsiaalne. Püsiväärtuslik poliitilises pärandis puudub. Kui muidugi mitte pidada selleks nn kolmanda vabariigi varju E(NS)V-s.

Kuulakem Savisaart!

Eesti TV 13. IV 1988 ☭⚑⚑☘ Edgar Savisaar kutsub üles КПСС/NLKP avaliku filiaalina asutama Eestimaa Rahvarinnet Perestroika Toetuseks

Savisaare avalik tekst nii ajaloolase kui ka rahvajuhina oli algusest peale ( küllap on lõpuni välja ) maksipropagandistlik.

Lugegem Savisaart!

Meie vastus [lääneliku propaganda] reideologiseerimisele on efektiivne vastupropaganda, imperialistliku propaganda ideede, meetodite ja argumentide analüüs, nende antisotsialistlike ja antihumaansete eesmärkide paljastamine ning ideoloogiliste diversioonide tõrjumine.
…

Edasi targutab Savisaar vist Tallinna Mererajooni RSN-i TK punanurga laest võet "sotsioloogilise" ( pro sotsiaalse ) propaganda teooria üle:

Teoreetiliste kontseptsioonide valdkonnast on ideoloogiavõitlus laienenud igapäevase olme, majandus- ja vaimse elu sfääri. Üha sagedamini võetakse kasutusele sotsioloogilise propaganda meetodeid — inimesi püütakse veenda elanikkonna abil. Seejuures loodetakse, et sotsioloogiline propaganda jõuab inimeseni märkamatult, pigem alateadvuse kui teadvuse kaudu, kujundades uusi harjumusi ja muutes seniseid seisukohti. Lääne propaganda-talitused teavad väga hästi, et sõnavõim jääb teadvuse töötlemisel sageli maha elulaadi sisendavast jõust.

— Edgar Savisaar, Ring ümber ideoloogia. Aja Pulss, 1985 nr 13.

Nii transparentselt paistab siin Savisaar läbi maksipropagandististi = osava valetajana, kes oma väljamõeldisi suudab superreaalse tõepärasusega rüütada. Mingit sotsioloogilist propagandat kui niisugust ei ole olemas. Ilmselt püüdis ta käsitleda dotseerivas ( vene ) tõlkes kaotsi läinud sotsiaalse propaganda mõistet, mis lihtsalt vastandub ühiskonnavastasele ( punasele, pruunile, rohelisele jms ) propagandale. Meetodid sel puhul on aga nii tavalised, et teooriat pole vajagi.

Ja üks näide veel.

"LAAR TULI, SAHMIS JA LÄKS… järele jäid vaid riismed," kirjutas poliitik Savisaar oma antiheerosest Mart Laarist. Peamiselt Savisaare enda juurutet postsovetliku mütoloogia kohaselt olla Laar eesti põllumajanduse terminaator ning keskklassi mahamüüja — Rootsi pankuritele odava raha eest äraandja…

Ilmselt tundis Swedbankile riiklikku puutumatust lubanud Laar end väga kindlalt just ajaloolise kogemuse tõttu. Ta suutis oma ajal hävitada Eestis põllumajanduse. Ju see asjaolu süstis talle veendumust, et ta suudab hävitada ka keskklassi. Ta suutis luua vaesunud maa-elanikkonna, ju arvas suutvat luua ka eluaegsete pangavõlglaste klassi. Mida muud sai silmas pidada Mart Laari panganõukokku soovitanud Swedbanki soovituskomisjoni esimees Allan Karlsson, kiites tema Baltimaade tingimustes erakordset ärikogemust. Poliitikavälises tegevuses on Laar ju ikkagi ajaloolane.

— Savisaare rmt The Truth About Estonia, I. Tln, 2012, lk 118-120.
vrd Tõde Eestist, I. Tln, 2012, lk 42-43;
vt Pealinn 30. I 2012

ELULINE VÕRDLUS. Kaks ratastoolis poliitikust ajaloolast… Või vastupidi. Üks on katsunud ajaloo tuhast äratada Eestit. Teine oli vaid nõukas propagandist, kelle karjäär algas politrukina ning lõppes kunagise Mererajooni poliitplatsdarmi kindlustamisega Lasnagorskiks.

Kuid umb-vene-häälte odavat müüki äri(ka)meestele ja välisele efektile rajanevat ☭/🍀 värvivahetust välja arvates on Savisaare ja tema pisut aatelisemate võitluskaaslaste Marjustini, Taagepera jt tähtsaim pärand loomulikult ENSV ⁞siire⭆  EV-sse.

☞  Isekiri: Siirdeaja Eesti ja KGB metastaas  ⭞☜

Muide, postindustriaalsel ajal on mikro- ehk sotsiaalse propaganda viljelejaks pigem mõni rohelise kui tarbijaliku ilmavaate levitaja, samas kui ameerikalik elulaad ( MAGA! ) on muutumas vastutustundetuse üldiseks sümboliks.

Dorpati diskussioon dissidentlusest

Tartus Dorpati-keskuses on kolmapäeva, 22. veebruari keskpäeval kavas avalik diskussioon sovetliku dissidentluse ajaloost

Peaesineja on N Liidu dissident, inimõiguslane, Moskva Helsingi-grupi juht Ljudmilla Aleksejeva (pildil), võõrustaja Eesti antisovetliku vastupanu-liikumise veteran Mart Niklus…

Sotsiaalne propaganda (II)

SOTSPROPP, SELLE TAGAMAAD + SUUREPÄRANE NÄIDE. Kuna sotsiaalse propaganda abiga edendatakse eeskätt ühiskondlikke väärtusi, rakendatakse seda mõistet tänapäeval sageli ka tähendusis, nagu mittekaubanduslik reklaam või propaganda sotsiaalmeedias, ent selle algne mõte on sootuks teine.

Propaganda väärtustamise poolest esineb kolme moodi propagandiste:

• Maksipropagandist — teeb propat usuga, et
  propaganda on kasulik ja hea :-o
• Midipropagandist — küsimuseks pole, kas see on hea või halb:
  propaganda on kõigest meetod ;-P
• Minipropagandist — kes propat halvaks peab ja seab endale
  piirangud propaganda tegemisel :-[

MINI ON MOES. Umbes samal ajal poolsajand tagasi, kui Mary Quant leiutas miniseelikute igipüsiva stiili ning mini seejärel 1964-1967 hakkas põlvi paljastava naistemoena tegema üleilmset võidukäiku, asusid Ameerika Ühendriigid oma avalikus diplomaatias rakendama sotsiaalset propagandat. Milleks küll? Eks ajad muutusid ja Külm sõdagi teisenes. Ja nii asendas sotsiaalne propa senise n-ö antisovetliku propaganda. Viimane oli peamiselt 1950-ndil valdavaks olnud vastupeegeldus ja -meede eeskätt Moskvast lähtuvale sovetlikule ehk punasele propagandale.

Sotsiaalne propaganda tähendas lihtviisiliselt seda, et kihutustöös minimeeriti kihutuslikkus ja retoorilised valevõtted. Teisisõnu oli tegemist n-ö minipropagandaga, mis mitte mingil juhul ei tohtinud sarnaneda punasele kihutustööle, sest punapropa oli olemuselt ühiskonnavastane propaganda. Kuidas see praktikas välja nägi?

NÄIDE AMEERIKA HÄÄLE EESTI SAATEST:

Kui küsida mõnelt tavaliselt ameerika koduperenaiselt, mida ta arvab toiduainete hindade kohta, siis ta vastaks, et varem olid hinnad odavamad ja [---] päris kindlasti usub ta, et toit on nüüd kallim. Kuid tegelikult ta siiski eksib. Küsimus ei seisne ju selles, kui palju toiduained maksavad, vaid selles, kui suur osa sissetulekust kulub toidu peale. Fakt on see, et keskmise ameeriklase sissetulek on tõusnud suuremal määral kui toiduhinnad. Kui keskmine ameerika perekond kulutas 15a tagasi toidule 26% oma sissetulekust, siis nüüd kulutab ta selleks 19%.

Tegelikult on olukord veel enam paranenud kui need andmed näitavad, sest nüüd ostetakse palju hinnalisemaid toiduaineid. Kui üks perekond ostaks nüüd sama liiki toiduaineid kui 15a tagasi, siis kuluks tal toidule veelgi vähem, nimelt 14% oma sissetulekust.

Kuidas on selles suhtes lood mujal maailmas. Ühendriikide põllutöö-ministeeriumi andmeil kulutab enamjagu maailma rahvaid poole oma sissetulekust toidule, Suurbritannias kulutatakse toidule u 30% ja N Liidus u 60% sissetulekust. Et inimesed N Liidus peavad nii suure osa oma palgast ohverdama toidule, selle eest nad võlgnevad muidugi tänu valitsuse otsusele tõsta toiduainete hindu. Seega on seal keskmise kodaniku reaaltulu vähendatud, nagu hiljuti märkis üks kodanik oma lugejakirjas Izvestijale.

Vanasti orjas enamjagu maailma rahvaid peamiselt oma kõhtu, tähendab rügati tööd teha selleks, et kindlustada endale kõhutäit. Kuid uusaja tehnoloogia on toonud kõigesse sellesse muudatuse, vähemalt eesrindlikes maades. Ühendriikides tarvitseb perekonnapeal ainult 38 tundi tööd teha selleks, et kindlustada kogu oma perekonnale toiduvaru terveks kuuks. Aastal 1949 kulus tal selleks 60 töötundi. Teiste sõnadega: toidu peale kulutatav summa on Ühendriikides 15a jooksul langenud 37%. Põhjus on lihtne: 15a jooksul on töölise keskmine palk tõusnud u 77%, kuna toiduainete hinnad on tõusnud samal ajal ainult 13%.

Unustada ei tohi ka, millise kvaliteediga toiduaineid ameeriklane tänapäeval oma raha eest saab. Kvaliteet on tõusnud, sest toiduaineid pakitakse, toodetakse ja säilitatakse paremini kui enne. Palju mitmekesisemaks on muutunud ka perekonna toidusedel. Nüüd tarvitab üks isik poole rohkem loomaliha ja 2x niipalju linnuliha, kui 15a eest. Samal ajal näitab leiva ja kartulite tarvitamine pidevat langust. Seevastu tarvitavad ameeriklased nüüd köögi- ja puuvilja rohkem kui varem.

Vähe on neid inimesi, keda üksluine toit rahuldab. Ameerika perenaised on selles mõttes õnnelikud, et nendel on lõpmatu suur valikuvõimalus. Kui nad astuvad mõnda toiduainete-kauplusse, mida siin nimetatakse supermarketiks – kaudses tõlkes vahest suurturuks, siis võivad nad seal oma valiku teha 6000 eri liiki toiduainete hulgas, mis on vitriinides ja riiulitel värskel, konserveeritud, külmutatud [---] pool- või täiesti valmil kujul, nii et tee vaid soojaks ja söö. Niisugune toiduainete rikkalik mitmekesidus ja küllus on saanud teoks tänu tarbija rahakoti jõukusele, tänu teaduse ja tehnoloogia rakendamisele USA farmides ja tänu tõhusale tootmis- ja turustamissüsteemile, mis on täielikult moderniseeritud. Kui ameeriklane ostab tänapäeval toiduaineid, siis ostab ta seega veel midagi muud — ta ostab vaba aega ja mugavust, sest viies serveerimisvalmis kanaprae vms toidu koju, ei ole tal vaja köögis palju aega viita. Kuumakstegemiseks kulub ainult mõni minut. Sellise mugavuse eest tuleb tal pisut rohkem maksta, kuid ta teeb seda meelsasti.

Sellist mitmekesist ja tervislikku toiduhulka võimaldab see, et Ühendriigid on vabastanud endid sellest, mida majandusteadlased nimetavad teravilja-majanduseks, tähendab [selmet] toituda peamiselt teraviljast, nagu enamjagu rahvaid kogu ajaloo kestel on teinud, söödavad ameeriklased seda ikka enam ja enam sigadele, lehmadele, kodulindudele ja saavad selle vastu liha ja piimasaadusi. Umbes 2/3 proteiinidest saadakse siin loomasaadustest ja ainult 1/3 — teravilja-saadustest. Sellised loomsed proteiinid on palju kallimad, kuid nad on ka palju tervislikumad.

Paljud maailma maad püüdlevad sama eesmärgi poole, kuid edu on olnud väike, sest muudatuse läbiviimine nõuab suure kapitali mahutamist põllumajandusse ja asjatundlikke jõude keerukamate operatsioonide teostamiseks. Isegi N Liidus, kus kapitali peaks jätkuma, pannakse endiselt rõhku peamiselt teravilja ja kartulite kasvatamisele. Inimestel on seal mida süüa, kuid nende toiduained võiksid olla palju tervislikumad ja mitmekesisemad, kui Nõukogude režiim suvatseks suuremaid jõupingutusi teha inimeste eest hoolitsemiseks.

— Ameerika Hääl, 1964 — kuula helilõiku "Ameerika Hääl. Elatustase" ERR-i digiarhiivis!

Ida—Lääne ühisväärtused reklaamis ja propagandas
"Maitsva ja tervisliku toidu raamat" (Venemaa 1939-99) ja külmik Gemini-19 (USA 1966)