Sõjalootus ＆ Maailmasõda

🆘
Kas letaalne, aga morbiidne küll. Säärase määrangu vene ühiskonnale panevad tänase päeva sündmused mäluga = mälestistega seot arengus﹕
• Carl Gustaf Emil Mannerheimi autahvli eemaldamine Peterburis
• Hirmus Ivan IV╱Julma ratsamonumendi avamine Orёlis

ENDISED KOOPANAABRID. Venemaal ühe päevaga juhtunu sarnaneb Eestis 7-9 aasta eest toimunuga: anastaja pronkskuju eemaldamine linnasüdamest ning paar aastat hiljem klaasist ristisamba püstitamine peaväljakule. Need tõid ühiskonda pelgalt kunstimaitse küsimust ületava vaidluse objektide alaväärsuse tõttu  Vabaduse mõõdupuul.  Ent tagasilöökide kiuste lõppes nende sündmustega postkommunistlik protsess, mida oli nimetatud monumendisõjaks. Seejuures tõi üks neist kaasa siseriiklikke ( aprilli- ) rahutusi + välispoliitilist kaja. Pinget monumendisõja tähtsamate objektide ümber olid aidanud kruttida ① prosovetlik inerts/ rutiin/ Ostalgia, ② rahvuslik lõhestus, ③ pärsitud poliitiline tahe ja ④ vinduv otsustamatus. ( Viienda + kuuenda kolonni kui välisoludes hetkel tähtsusetute juurde minemata )

Mõle-maa sündmustiku sarnasuse tõdemus — EV ja VF-i võõrandumist kajastab siiski ajaskaala — aitab mentaliteedi erinevuse kiuste märgata kestvat ühist eesti—vene paradigmat + jagatud kultuuriruumi + ajalugu + väärtusi. Seega püsib õigustet   (L)ootus   eestlasel(e) venelast nii heas kui kurjas mõista, mis võib tuua täiendavat kasu tervele maailmale. Isegi VF-i niivõrd heanaaberlikul lääneriigil kui Soome ei paista meiega samaväärset kogemust enam olla, kuna eestlasel ka endas süüvimise katsest üksi piisab valmistumaks hulleimaks. Idanaabri asjad on aga tõega hullud.

Asi ei puuduta üksi militaarbluffi — mis Kremlil on oma mängukannidest selle hooaja lemmik — vaid hoopis vene rahvast, kelle leluks pakub end Kreml. Võimaldades leivakõrvase asemel plebeilikku närvikõdi ja deržimorda-uhkust sisendavat geopoliitilist tsirkust ja lahendades läbi suursuguselt globaalse praktika WP isiksuslikke probleeme.

Putin 12. X 2016 📼 Vene piir on nii pikk, et meie isoleerimiseks neil jõudu ega kütust ei jagu ☛ EestiMeel: penikoon ja piirinukk

NAŠA-RAŠA KUI NEGATIIVNE NÄIDE. Vabaduse mõõdupuul on teinegi ots — anastus oma nirude kaasaannetega: sundus + sõltlus + orjus + armetus. Orjameelsust viljeleb Mosk(oo)v(i)a oma, mitte võõrvalitsejate all ju viisteist inimpõlve, alates läänevaliku asemel idadespootlikule valitsusviisile panustand Ivan IV kroonimisest AD1547 tsaariks, kes laastas naaberala — k.a meie asustust Pihkvast Viljandini ja Narva eestlased esimest korda küüditas. Idavaliku seniseks tipuks sai stalinlus oma siiretega Mandri-Hiinas jm. Jossif Džugašvili võimuletuleku tingimus ja siis juba kurjuse kontinentaalseks külviks tarvilik pinnas — materialistlik sotsiaalne alus oli toonaks küllalt kobe ning nüüdki paraku kindlalt alles.

Prolediktatuur võinuks ju olla marksistlik—leninistlik sõnakõlks, kui esmakordselt Euraasias üht riiki ei oleks tervikuna pööbelliku — loe: võimupelgliku, samas võimule aga oma alatuse reeglistikku dikteeriva pööbli, inimrämpsu, põhjakihi ( vene: čern', ladina: Homines sovetici ) — enamusmassi võimule allutet. Too pööbli-pillerkaar on kestnud peagu sajandi ja politoloog Portnikovi järgi on ta inimsööja-pale täna muuilma poole pööratud.

[---]

Kui ajaloolane Jurij Afanas'ev NSVL-i rahvasaadikute kongressi agressiivselt kuuleka enamusena määratles, ei mõelnud ta vaid rahvasaadikuid. Oli veel valija roll, mida olematuks teha ei saa. Ega's 1980-kümnendi lõpul enam hirmust oma häält partorgile või lööktöölisele antud! Ikka solidaarsusest. Neisse usuti. Neid mõisteti.

Soostun tõdema, et enamluseelne Venemaa oli võimu ja ühiskonna struktuurilt keerukam, kas või Riigiduuma ja veel enam Asutava Kogu valimistulemite näitel. Ent järgnes kodusõda ja sel olid võitjad. See polnud Lenin ega Trotski, kes mõõgaga vehkis. See ei olnud Stalin ega Vorošilov, kes soomusrongi juhtis. Ega Armand või Krupskaja siis Punaarmeed oma helladeks velledeks pidand. See oli toosama agressiiv-kuulekas enamus.

Gulagist sai vaid selle kodusõja ilmekaim illustratsioon. Ja Stalin, Jagoda, Ježov, Beria jmt — nemad andsid kõigest allkirju. Tapsid teised. Sandistasid teised. Valvureiks olid teised. Kaebekirju vorpisid teised. Uskusid teised. Mitte millestki teada, midagi kuulda ei tihanud teised. Nood teised võtsid leiva ukraina talupoegadelt. Tapsid kuklalasuga Poola ohvitserid. Tundsid rõõmu Poola, Leedu, Läti, Eesti huku üle ja ihkasid võitu Soome üle. Just neid teisi sundis taltuma Mannerheim — miks teda siis armastama peaks? Mannerheimi võib vaid vihata!

[---]

Sama pööbel võttis võimu ka fašistlikus Itaalias + natsionaalsotsialistlikul Saksamaal. Aga teatud erinevusega: nood riigid kaotasid sõja läänedemokraatiale. Kuid N Liit võitis sõja koos demokraatlike režiimidega. Ja pööbli kodusõda terve mõistuse jäänukeiga jätkus kogu oma olemasolu kümnendite vältel.

[---]

Vitali Portnikov «Narod protiv» Grani.RU 14. X 2016

SELLE METSALISE SILMA vaatas Eesti aprillis 2007. Georgia — augustis 2008. Donbass veebruaris 2014… Ja Aleppo — praegu. Euroopaliku heaolu maad sellesse sügavikku mõistagi enne oma silmade avamist ei vaata. Putinistliku Venemaa vaoshoidmist à la containment pole üritetki. Vastupidi — Kreml püsib võidukal pealetungi-kursil, manades Põhja-Atlandi liidumaid vastaseiks, mida nad vaevu olla tahaks. Venemaal III millenniumi loetud aastatega nii poliitika kui ka õiguse hävitanud + ühiskonna tasalülitanud gebistlik hunta oma 80%-lise reitinguga WP kehastuses on end rängalt mänginud rõhuva enamuse lõksu.

Putinism on minevikku pööratud postsovetlik kleptokraatia — opričnina ilma Ivanita, natsional'nyj lider ilma natsioonita, isikukultus äbara persooniga, kes oma rikkust ning isegi peret varjab.

Carl Mannerheimi mälestise evakueerimine soome paruni ammusaja ajutisest kodukandist SPb-s alalisse peidupaika Carskoe selos oli sisuliselt päästeüritus, parimal juhul neljakuise 16. VI … 14. X 2016 monumendisõja viigiline tulemus. Peterburi maine vene läänemeelsuse leerina muidugi kaotas 0:1 leningradlastele.

Monumendisõda Venemaal on ägedam ja laiem… ☛ Paul A Goble: Statue War

HIRMSA VANDI AEG. Arëllased aga rõõmustagu — 4 ja ½ sajandi eest tärganud piirilinn sai asutamise CDL-aastapäeva obeliski kõrvale, kolme Turgenevi, kotka-, lennuki-, mitme tankimonumendi jv paarikümne ausamba lisanduseks, madalalaubalise kuberneri ennast ületaval ponnistusel ja küsitletud linnarahva 64% toetusel — omaenda vaskratsaniku — otse Orliku* suudmel Okaasse, Jumal-ilmutuse väljakule samanimelise katedraali ees. Mis sest, et linnas ei ole mälestist vürst Mihailo Vorotynskile, kes oli Orёlli* päris rajaja ning kellele tsaar Ivan IV sõgeduses paljude kaaskondsete moodi käekäigu määras, so teda elusalt aeglasel tulel praadides surnuks piinas.

Vaenates oma kujuteldavaid vastalisi sünnitas Ivan Julm tõelisi. Verine türann hävitas põlise ( Novgorodi malli ) vabariikluse ning viis Moskoovia kurnavasse Liivi sõtta. Tagajärg — inimtühjad, laastatud või sootuks minetatud alad läänekaares. Järelmeiks anarhia + rahutuste aeg + Rjurikute dünastia lõpp + Moskva geopoliitiline idasuunitlus.

Liivi sõda: Stefan Báthory╱István piirab Pihkvat

IVAN IV JA WP pole lähedaltki võrreldavad valitsejad, välja arvatud ühes — mõlema suutlikkuses mõjutada omi selleks, et tekitada muljet võõrale. Tsaarimängu nautiv Ivan tõstis oma vaenlase kujuks vandenõulikku sisevaenlast,   Vladi-Mir   kujutab isehakanud rivaalina aga USA kui   Maailma-Valitseja   riigi pead.

Ükski stabiilsel orbiidil vene teabevälja seiraja ei pääse täna karusest tundest, et Moskva on Läänega suure sõja veerel. Ehkki objektiivseid põhjusi kuskil ei avaldu ja ka Kremli piiarid märgivad võimaliku põrkumise hukatuslikkust — ennekõike Venemaale. Ühendriikides seevastu osutab otseselt IIIMS-ile vaid alternatiivmeedia ja osa antiglobalistlikke vandenõu-teoreetikuid oletabki, et varjatult see juba käib — oktoobrist 2016 — ning võiks Hillary R Clintoni presidendiks vannutamise järel laieneda termotuumasõjaks.

SÕJASÜÜDLAST EESTIST EI SAA. Võttes kriteeriumiks traditsioonilise pori ja poliitpalagani Venemaal täheldas Delfi.EE ajakirjanik Vahur Koorits 8 kuu eest…

… kunagi viimase 25 aasta jooksul pole sõjaoht Balti riikides olnud nii suur [---] ohtlikum aeg saabub aprillis [---] ja lõpeb oktoobris [---] Tõenäoliselt saabub selgus aga 18. septembril, kui Venemaal on parlamendi-valimised. Kui selleks ajaks pole midagi juhtunud, on mõneks ajaks pinge maas. [---] Kui saabub november ja inimeste peamiseks mureks on pimedus ja pori, on põhjust tunda rõõmu. Venemaa praegune režiim pole jätkusuutlik…

Vahur Koorits «Sel suvel saabub Balti riikide jaoks julgeolekukriisi haripunkt»

Ent pinge ei lange. Ärevus ja hirm kuhjuvad. Seatakse otboj = häire lõpu signaali uusi tähtaegu:

• USA raketikilbi käivitamine Euroopas ( 22. IX 2016 )**
• USA presidendi valimiste päev ( 8. XI 2016 )
• … inauguratsiooni päev ( 20. I 2017 )
• VF-i riigipea erakorralised valimised kevadel 2017 ( ? )
• …

Moskva pöördus juba 1970-kümnendil tuumakonflikti võidu usku ☛ Isekiri: MAD-propaganda raadioaktiivne pärand

Puhuti eesti ajakirjandusse eksivaid sõjaennustusi sarkastiliselt mahategev kollektiivblogi arvustab "totaalse meedia" militaarbluffi, "hirmukultuuri" juurutamist ja väidetavalt sõja+märulifilmide mõjul FSU aladel, sh EV-s vohavat "romantilise sõja narratiivi", mis rumalavõitu ja meediamanipulatsiooni-alti rahva kollektiivses (ala)teadvuses õilistab militaarkonflikte… Kas sellest nüüd järeldub, et eestlased on minetanud läbi «Venna sõjaloo» tuntud müütilise patsifismi? Mis pigem ongi slaavi ja laiemalt — indoeuroopa päritolu.

ÄRA SÕIDA SÕJA ETTE… [---] nõuandevärsid, mis esinevad nii meie kui ka ingeri sõjalaulus, on slaavi algupära ja pärinevad tõenäoliselt Valge-Venest ja Ukrainast. Selles sõjalaulus on rohkesti muidki motiive, millel leidub ligidane vaste valgevene ja ukraina rahvaluules. Teiselt poolt on näidatud, et see sõjalaul osutab motiivisugulust ka balti ( läti ja eriti leedu ) sõjalauluga…

Felix J Oinas «Ära sõida sõja ette» Rmt: Kalevipoeg kütkeis ( Toronto, 1979, lk 37-48 )

Küllap on   rahu(meele)seeme   eesti mulda lennelnud luuletuules Leedu—Poola natsioonide unioonist. Neil aladel tunamullu õnneks pidurdunud (neo)moskoviitlik agressioon on pannud küsimärgi alla WP meisterlikkuse sõjajuhina. Isegi kui WP külma (hübriid)sõja õhutamise osavus on fakt ning peegeldub selgelt Lääne vastupanutahte, -võime ja -vahendite likvideerimises, millele on vaikimisi ka EV võimuladvik kaasa aidanud… Tartu rahust loobumisega. Suutis ju Moskva samal ajal taastada oma riikliku desinformatsiooni-süsteemi, pumbata kihutus- ja mõjutöösse hiigelsummasid, mis kõigest poolteise kümnendiga USA terve KS-i panuse ületasid. Ning mida enam USA ses sfääris praegu koonerdab, seda süngema varju heidab uue maailmasõja väljavaade vabaduse perspektiivile Venemaal.

Raha kihutustööle on
VF-il vähem kui enne

MOSKVA PANUS PSÜHHOLOOGILISSE SÕTTA = teavitustöö + dezinformacija alla pandav raha ≈ ametliku eelarve järgi ümmarguselt miljard dollarit aastas. Peale selle kulutatakse vene-asja-tundjate sõnul sama suur summa varjatult poliitikute ja parteide ülesostuks välismaal, lääneliku demokraatia õõnestamise, ühiskonna lõhestamise jm poliitilise sõja üritusile. Samas on ka VF-i sõjaline võimsus peamiselt meediaprodukt. Ometi kavandab Kreml paari järgneva aastaga kärpida oma subsiidiume ( ikkagi kestvasse ) ropagandaali kümnendiku võrra.

Mõne vene analüütiku hinnangul — ☛ Oleg Panfilov Georgias + ☛ Maria Stroeva-Voliček Venemaal — on külm sõda VF-ile liialt kulukas, mistap Kreml eelistab kuuma, so päris sõda, kuna selle jaoks arsenalis tuumarelvi piisab.

Venelaste esmalöök taktikalise tuumarelvaga on praegu reaalne konflikti rahvusvahelise eskaleerumise korral Süürias. Verine valitseja Bashshār al-Asad kasutab sääl ka iga võimalust rääkimaks IIIMS-i ohust, endal hingel 120-250 tuhat tsiviilohvrit… Patutaaka tükib taga (a)ja(ga)ma WP…

JA OHT EUROOPAS? Nii on kaude tegu läänevastase liiduga — ilmselt immigratsioonibuumi paisutamiseks Euroopas. Samuti on siin tajutav liit Julma-minevikuga, kuna Ivan IV-gi   Kurjuse impeerium   süvenes alaväärsustunde ajel Lääne-Euroopa ees, kelle hiilgus suruti müstilis╱okultistlikult teispoolsusse — Moskoovia kui III Rooma XVI sajandi paleusse.

Ühe H-pommi atmosfääri-plahvatus 11km kõrgusel Eesti kohal, mis väliselt sarnaseks Tunguusi sündmusele AD1908, oleks piisav muutmaks me maad + vesikonda täielikult elamiskõlbmatuks. Ei ole terve mõistuse pärane ega otstarbeks. Kahjustus riivab kõiki naabermaid erandita.

Tajutud sõjaohu 100℃ kraadiklaasi näit EV-s hetkel 88℃ ***

Pärissõda tuleb pigem täppislööke ja taktikalist tuumarelva rakendades, kestes mõlema poole asjatundjate optimeerit + kattuva arvamuse järgi 20 päeva. Küsitav siiski, kas saab kolme sõjanädala järel kumbagi poolt veel võitjaks lugeda. Ent tuumasõda tulevikupimestuses võimatuks lugeda on arutu. Nagu ütles optimistist akadeemik Endel Lippmaa, näeb inimkond ära nii IIIMS-i, IVMS-i kui ka VMS-i. Praeguse hetke ülima ohtlikkuse tingib asjaolu, et Moskva peab külma sõda ühepoolselt, ilma muuilma poolse vastupanu osutamise tahteta, mis oli olemas XX sajandi bilateraalse KS-i ajal ja mida täna asendab uue KS-i välistamise energiline väljendamine. Selline rahulootus on silmitu ja lõpeb ükskord paratamatult enneaegse suursõjaga.

Sest WP on näidand, et tema võtab säält, kus saab.

Riigiti kuhjub seda enam ohupinget, mida vähem ollakse ühiskondlik-poliitilis-majanduslikult arenenud ehk ( OECD malli ) esimesse maailma lõimitud — vt kaardil liitumisaastate alusel tumepunasest heledamaks, kuni valgeni — Läti╱Leedu 🆘 — värvitud alu! Läti astus üle OECD läve juulis 2016, Leedu täpselt 2a hiljem.

 LÕPPEKS: Sõja võimatuse visioon eeldab silmade avamist sõjaohule. 

MÄRKUSED.
Pildid: 3 From 2 Surgery ( 2 Lõikus 3-ks ) ©Chris Mars, 2006. — L!FE TV 14. X 2016 ekraanitõmmis — 2x Wikimedia: «Pihkva piiramine» Boris Čorikov ( AD1836 ) + Cheyenne Mountain Division USA Colorado osariigis — kaart OECD — 2xtabel Isekiri. Lühendid: IIMS = Teine maailmasõda. IIIMS = Kolmas maailmasõda. IVMS = Neljas maailmasõda. VMS = Viies maailmasõda. CDL = 450. AD = Anno Domini = Issanda aasta. EV = Eesti Vabariik. FSU = former(ly) Soviet Union = endine N Liit. H = Hydrogenium = vesinik. KS = Külm sõda 1945… 1990. MAD = mutual(ly) assured destruction = vastastikku tagatud häving. OECD = Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. SPb = Sankt-Peterburg = Peterburi = Piiter = ajutiselt Petrograd/Leningrad. VF = Vene Föderatsioon = Venemaa. WP = Vladimir Vladimirovič Putin.
___________________________________________
*    Legendipäraselt nimetanud paiga kotka ( vn: orёl ) järgi Ivan IV, kelle saabudes too parajasti sääl tammelt lendu läks, mistap linnaase AD1566 nii nimetegi; enne juurdus kohanimena aga jõe nimi, mille alamjooksul Arjoli asula tekkis, ning so tuletis balti ürgkeele sõnast erlos = 'luht' ≈ Luhamaa.

**   Täpsemalt üks USA raketitõrje-süsteemi elemente Euroopas Aegis rakendus 22. IX 2016 Deveselu-jaamas Rumeenias; Poola Läänemere-äärses Redzikowo-jaamas juhtub sama alles 2018, raketikilp tervikuna valmib aastal 2019.

***  Tabeli selgitus.
See on retrospetkiivne — II maailmasõjast läbi Külma sõja käesolevasse kuusse oktoober 2016 ulatuv — pisteline 6 aastase summuga eritlus, milles kognitiivsed tegurid Ⓐ sõjahirm Eestis, Ⓑ sõjaootus lähikonnas ja Ⓓ üleilmne rahvusvaheline pinevus on koondatud võrrandisse hindamaks keskmise tuletisena sõjaohu reaalsust skaalal 0…100. Tegemist on loomulikult subjektiivse perspektiiviga.
Ülemine, tumepunane rida on ajarida IIMS… 2016, kus aastaarvude eel on märgiga ⚔⚔⚔ osutatud sõjaajale NSVL-is/VF-is, st Moskva osalemist sõjas või agressiooni mõne naabermaa vastu, nt oktoobris 1950 Korea sõjas, oktoobris 1956 Ungari vastu jne; seevastu märgiga ☮☮☮ on tähistatud rahuaega.
Teine, valge rida kätkeb hinnangut sotsiaalpsühholoogilisele tegurile — sõjahirmu levik Eestis, mis reeglina on suurem läheneda võiva sõja eel ja vähim sellise kartuse vaibumisel.
Kolmas, hall rida on hinnang sotsiaalpühholoogilisele tegurile — sõjaootuse ilmingud Eesti ja tema naabermaade ( Baltikum, N Liit/Venemaa Põhjala ) poliitikas, teabelevis, sotsioloogilistes käsitlustes.
Neljas, valge rida on hinnang välispoliitilisele tegurile — üleilmne pinge on seda suurem, mida enam üliriigid on hõivatud sõjakoldeis.
Viimane rida on otsitud vastus, tulem — tajutud sõjaoht ja näidud võrrelduna vee-agregaat-olekule rajatud Celsiuse skaalal, kus 0℃ tähendab tardumust rahus ( tahkuseni ) ning 100℃ tähistab keemispunkti ( täieliku aurustumiseni ) ehk inimkondlikus tegelikkuses tajutud ähvarduste katastroofilist realiseerimist ( nt termotuumakonfliktis ) Muide on veel rohkem põhjust murelik olla Leedul…

Kentmanni lühiühendus ja üürike mälu

Ühendriikide diplomaatia siseteavet puudutav vikileke on lõpuks avalik ja ajakirjanduse monopol lekete kajastajana on alates 2.IX 2011 murtud. Nii on võimalik hinnata senise vahenduse kvaliteeti. Oli see ikka aval, kui tihe oli peavoolumeedia infofilter? Sünnib kindlasti veel hulk põhjalikke uurimusi ning küllap saab ka raamatuid lugeda. Siit järgneb peaasjalikult statistiline ülevaade.

--------------------------------------------------------------------------------

Venemaa verivaenlased ja igikestev blokaad

Meie idanaabrit piirav vaenurõngas on püsimas pea muutumatu kindlusega. Kas kujutletud piiramisrõnga kestva stabiilsuse tegureiks on suurvene meelelaad, lähimineviku järelmid või geopoliitiline paratamatus?

Venevastaste esikümnesse satuvad arvamusuuringuis järjekindlalt need riigid, kellega Venemaa on viimase 100 aasta jooksul sõdinud, olgu siis päris kuuma, leige või külma sõja (KS) võitlustes. Hämmastavaks erijuhtumiks võib pidada vaid venelaste suhtumist Saksamaasse, kes on Venemaaga sajandi kestel 3 korda sõdinud (IMS, IIMS, KS), ent kelles 7 korda sagedamini nähakse ennemini sõpra kui vaenlast.

OH NEID VENELASI! Venemaa Föderatsioon hõlmab 12% planeedi territooriumist ja 2% rahvastikust. Etniliselt moodustab tiitelrahvus 80% VF-i elanikkonnast. Suurim vähemusrahvus — tatarlased — on 3,8% rahvaarvust. Sisuliselt on tegu unitaarse rahvusriigiga, mis on juba hävitanud või hävitamas hulganisti samadel aladel elanud põlisrahvusi.

Eelselgituste juurest küsitluste juurde naastes märkigem, et selle rahva loomuomasele ksenofoobiale viitab kõigepealt tõik, et vaenlaste edetabeleid üle-üldse koostatakse. Levada Keskuse (Levada Centr) küsitlused suhtumisest ülejäänud maailma näitavad aga teiseks sedagi, et Venemaal näib vaenlasi olevat poole rohkem kui sõpru. Kümneks sõbralikumaks välisriigiks peavad sealsed elanikud praegu Valgevenemaad (35% küsitlusele vastanuist), Kasahstani (33%), Ukrainat (21%), Saksamaad (20%), Hiinat (18%), Indiat (16%), Kuubat (13%), Armeeniat (11%), Prantsusmaad ja Bulgaariat (mõlemat 9%)

Levada Keskuse sama meetodiga välispoliitilise meelsuse uuringud ei ulatu kahjuks putinismi agressiivsele välispoliitikale eelnenud aega, mis muide võiks olla tulemustes väljenduva vene—saksa sõbralikkuse üks seletus — teised seletused kipuvad minema sügavale ajalukku või sotsiaalpsühholoogiasse. Selmet täheldagem stabiilset negativismi nii erinevate riikide, nagu Läti ja Afganistan, või positiivset stabiilsust India ja Bulgaaria puhul. Ilmselt poleks need jmt näidud ka Boris Jeltsini ajal praegusest erinenud. Veelgi enam, samuti on liikunud Moskva peavaenlase Gruusia vaenlaseks pidajate osatähtsuse graafik ilma suurema kõikumiseta sirgelt 47% kandis, kui üksainuke AD2008 konflikti järgne aasta välja arvata. Sama käib Eesti AD2007 kohta, kuna enne ja pärast pronksaastat on EV ebasõbralikuna paistnud keskmiselt 30% VF-i kodanikele. Täpselt sama näit kehtib EV-le ju tänavu. Veel vaenulikumaks peetakse hetkel 4 maad: Georgiat (50% küsitletuist, näitaja on 7a läbilõikes püsiv, trend enne tõusev kui langev), Lätit (40%, langev trend), Leedut (37%, langev trend) ja Ameerika Ühendriike (33%, püsiv näitaja). Mingit elevust võib täheldada Poola rindel, sest poolakaid vaenlaseks pidavate osakaal on venelaste seas tõusujoonel. Sama trend valitseb inglaste suhtes.

ANTIATLANTISM (?) Viimase 7 aasta läbilõikes on USA-st veidi ebasõbralikumaks loetud siiski meid — EV-d (35%) — vt juuresolevat tabelit (NB! Aastal 2008 jäi küsitlus ära; lõpulahtris on 6 aasta küsitlustulemuste läbilõikenäit) Ja kui arvestada, et 5% küsitletud VF-i kodanikke on viimaste aastate lõikes USA-d sõbralikuks või suisa liitlasmaaks pidanud, siis ei maksaks USA-l "venevaenulikkuse pingerivis" meiega üldse trügida, kuna venelased ei ole neis küsitlustes EV-le ligilähedast lugupidamist seni ilmutanud.

Kas kirik oli variasutus?

  Sergei Elkin
 New Times 2007 

NÄHTAVA TAGA ON MIDAGI VARJUL? Kodumaise ja pagulaskiriku kokkusidumine ei kaota vaimset lõhet ega silu ajaloolisi arme. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) ja Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.)

"nähtavat ühtsust kinnitava lepingu"

sõlmimine 13. XI 2010 Tallinna Toomkirikus sarnanes mõneti Kremli tseremooniaga mais 2007, kui Vladimir Putin paljude väärikate KGB kaastöötajate kohal viibides ühendas Vene Välismaise Õigeusukiriku Moskva Patriarhaadiga.

Juba mitu aastat enne seda avaldas Aleksei Makarkin (Poliittehnoloogia Keskusest) saladuse, et tõuge ühinemiseks tuli aastal 2002 oma erisaadikud välismaale laiali saatnud president Putinilt (=KGB/SVR-ilt) endalt — vt Makarkin "Bej poljakov..." Soveršenno sekretno, november 2004, nr 11/186. Mis ja kes on aga E.E.L.K. allaneelamise taga?

Baltikumi venelaste ühendamine — oht riiklusele

Sellise pealkirja all kirjeldas Venemaa Hääl (Golos Rossii — GR) idanaabri ametlikku reaktsiooni — täpsemalt nördimust — Eesti ja Läti julgeoleku-ametite aasta-aruannete puhul. Neis üleilmse leviga raadiosaateis, mida Eestis dubleerib kohalike ringhäälingulubade alusel tegutseva Evro-FM-i ULL-saatja Tallinnas, kajastus vist pahameel Eesti jt Baltikumi salateenistuste eduka propagandakampaania pärast. Alljärgneva ülevaate mõtteks on hetke-ülesvõte vene vastupropagandast ja mitte rohkem.

Siinse salapolitsei sotsiaalse sekkumise sihid loodetavasti lahknevad Moskvas märgituist, aga asjatundlikkust Kapo- kriitikas kah eirata ei saa.

Kapo ja tema kolleegide vastu suunatud kihutustöö raames on Moskva raadios mh sõna saanud ka paar Eesti tegelast, need on Deniss Borodič & Maksim Reva. Nii kinnitas Tallinna abilinnapea Boroditš GR-i kommentaari kohaselt, et Eesti meedia teeb venelastest hirmutist, süvendades seega rahvuslikke eelarvamusi ja kahjustades riigi normaalset arengut. Reva jutust lähemalt pärastpoole.

Ühtlasi oli GR-i stuudios taas Baltikumi-spets + Baltiiskij miri peatoimetaja + GR-i vaatleja + Regnumi kaastööline  Dmitri Kondrašov (*1970), kes Kapo väitel on SVR-i leitnant, kuid kes ometi paistis Eesti kaitsepolitseis nägevat pigem eesrindlikku ja kindlasti paljutahulisemat sala-ametkonda kui VF-i omad, kusjuures vene küsimuses näis Kapo talle suisa Baltikumi salastrateegia kujundajana.
Dmitri Kondrašov lisas seejuures:

... Iroonia pole Balti julgeoleku-struktuuridest rääkides kohane. Vastupidi, need on üsna tõhusad organisatsioonid. Miks? Sest neil on Lääne kogemusi. Loomulikult asutati need julgeoleku-teenitused NATO bloki, eeskätt Suurbritannia ning USA asjaomaste organisatsioonide abiga. Käib pidev kogemuste ja teabevahetus (...) toetus tehnilise seadmestiku näol. Teisalt tasub tunnistada, et Balti riikide eriteenistuste ridadesse läks ka KGB kogemuste ja koolitusega ohvitsere. Ja selgub, et nagu alati võeti üle mitte just parimad. Siit ka teatud tööstiil. Ja iga aastaga meenutab eriteenistuste stiil Baltikumis aina enam NKVD oma. Rõhk kipub kalduma surveavaldustele ja hirmutamisele. Eriti lonkab uurimisüksus, kui kõrvale jätta tõsisemad juhtumid, nagu korruptsioon ja narkootikumid...

Venemaa ametlik välisraadio GR rõhutas nii ses kui varasemais saateis, et EV Kaitsepolitseiamet (KPA) kasutab riigi 2009. aasta julgeoleku-seisundit kirjeldades vene diasporaad riivavaid negatiivseid ja provokatiivseid (nende sovetimeelsust solvavaid) termineid. Ja nimelt — Kapo seletab uudselt venekeeli NSVL-i tähistavat lühendit (CCCP) nelja inglise (ladina) sõnaga —

Coordination—Consolidation—Communication—Protection = Ohjamine—Liitmine—Teabevahetus—Kaitse

— tähistamaks sellega Venemaa praegust nn kaasmaalaste-poliitikat. Samas nimetas Kondrašov KPA-d eestluse valvuriks ja võimujaotuses vastava ideoloogilise järjepidevuse tagajaks. Ta põhjendas oma väidet asjaoluga, et KPA juhte määratakse ametisse märksa pikemaks perioodiks (8a) kui seda on ametisse kinnitava riigikogu koosseisu (4a) või mõne teise roteeruva ja/või valitava institutsiooni ametiaeg Eestis.

Kuna läinud nädalal jõustus Eestis viimane aprillirahutustega seotud kohtuotsus, on kohane osundada sõna-sõnalt ka seda, mida Dmitri Kondrašov arvas "Pronksiöö" korraldajate süüasjust:

Üldjuhul inkrimineerisid need (KPA süüasjad) inimestele nende avalikku suhtlust ajakirjandusega. Ja just seda nende süüks riigivastase tegevuse mõttes loetigi. Selline süüdistus, nagu ka kogu süüdistuse metoodika, mida seal (Eestis) peetakse normaalseks, käiks terves ja vabas ühiskonnas üle mõistuse. Kaitsepolitsei suutis üksnes nõrga advokatuuriga provintsis 2 üsna vaieldavat asja lõpule viia (...) võib öelda, et sealgi oli inimesi raske süüdlaseks teha, ometi määrati neile kaela trahvid või tingimisi karistused. Kõik (???) ülejäänud "pronksiöö" juhtumid leidsid lahenduse väljaspool kohtusaali: süüdistatu tunnistas süüd, maksis trahvi ja sai ettenähtust pehmema karistuse. Lihtsalt inimesed ei tahtnud enda õigusi kaitstes lõpuni välja minna. Aga miks ei tahtnud? Nad ilmselt ei uskunud selle võimalikkust.

Moskva raadio vestlussaatega liitus telefonitsi Tallinnast Maksim Reva, üks neist, kes eelmainitud süüasjus Eesti Vabariigi kohtutes (ülemisel pildil Nočnoj Dozori kvartett Linter—Reva—Sirõk—Klenski kohtusaalis) õigeks mõisteti. Reva väljendas GR-is arvamust, et muulaskonda lõhestades viib KPA ellu, nagu Reva ütles, Eesti etnokraatliku režiimi kavakindlat poliitikat. Selle raames KPA suutiski Reva sõnul vene liikumiste konsolideerimise edukalt ära hoida. Kuid see õnnestus Reva järgi ainult aprillini 2007, mil pronkssõduri kriis kõiki (kohalikke Eesti-vastaseid) taas liitis.

Kui Revat paluti kirjeldada kaitsepolitseilikke meetodeid vene organisatsioonide lõhesamisel, luges too üles 3 võtet:

Kompromaadi tekitamine, provotseerimine ja lisaks — piisavalt mõjus relv — niisuguste organisatsioonikloonide loomine, kes venelaste nimel esinevad, tänu toetavale infokampaaniale tähelepanu pälvivad ning niiviisi vene ühiskondliku liikumise üsna tulemuslikult hajali paiskavad.

Mainitud kloone saadetakse Maxim Reva sõnul ka Euroopa Liidu foorumitele Eesti venelasi esindama.

Venemaa Hääle ja tema siinse koostööpartneri Euro-FM-i vahendusel Eesti pealinnas üle kantud 50-minutise saate algusosast, ja ainult selle esimesest 10 minutist on tehtud avalik veebistenogramm ja seda saab vene keeles lugeda GR-i veebiküljel (vt siit)

Bekman usub Eesti lõppu…

… ehk miks me ei sõbrusta Soomega

Moskva uus haisupomm lehkab Eestis teist kuud. See on 380 lehekülge soomekeelset juttu raamatus, mida keegi pole lugenud, ent mis külma sõja vahendina ju sellegipoolest toimib.

“Pronssisoturi – Viron patsaskiistan tausta ja sisältö”

Eesti peatset hävingut kuulutava raamatu esitluse on autor määranud igati sobivale ajale, Punaarmee vallutuse LXIV aastapäevale — 22. IX 2008. Iseäranis sobiv on koht — teisaldatud pronkssõdur, nn vabastaja monumendi esine — sest autor kummati oma sõjakamates avaldustes nimetab monumenti sootuks hävitatuks – vt nädalalehele Den' za dnëm (Dzd) 22. VIII 2008 antud intervjuud! [Tõmmis eemaldatud] Sõgedus saab siis seletuse.

“Pronssisoturiga” maha saanud dr Johan Beckman-Bäckman (*18. V 1971) on kriminoloog, juurasotsioloog ja riigiloolane, mitme kõrgkooli õppejõud, kaitsnud 2006 Helsingi Ülikoolis väitekirja organiseeritud kuritegevusest Eestis ja Venemaal, kirjutanud 8 raamatut + artikleid Soome ja Venemaa suhteist, sõja- ning terrorismi ajaloost... Kaastööline Venemaa strateegiliste uuringute instituudis (RISS), mis võib olla seotud Venemaa salaluurega. Aastail 1997-1998 korduvalt peatunud ja töötanud Tallinnas, viimati ka Tartus, elades 1995-2005 ise siiski alaliselt Sankt-Peterburgis, kus 2000 avas sõjaajaloolisi töid üllitava omanimelise kirjastuse Johan Beckman Institute. “Instituudi” egiidi all annab Beckman-Bäckman aastast 2004 välja kolmekeelset ajaloolist poolaastakirja Ulkopolitiikka, millel Soome välispoliitikaga on sama palju ühist kui lõksul hiirega.

Oma eelmises raamatus demoniseeris ta Moskvas tapetud Anna Politkovskajat (30. VIII 1958 – 7. X 2006) ja lisas, et mõrvatud võimukriitik olla VF-i riigipea halvustamiseks lausa spetsiaalklubi organiseerinud, mis juba iseenesest kõlab gebistlikku hunta erilist tunnuskirja vääriva veesogamisena. Raamatu “Saatana saapuu Helsinkiin” (venekeeli reklaamitav kui "Финляндия, кровью Анны Политковской умытая") ilmutas aga üsna tundmatu pisikirjastus Russia Advisory Group OY eesotsas Venemaal kaht õigusabifirmat omava Jon Hellevigiga. Kirjastaja Hellevig on tosin aastat idanaabrite juures tegutsenud soomerootsi ärimees, tema sealne karjäär startis kõrgelt kohalt, nimelt Soome—USA—NSV Liidu ühisettevõttes Sovfinamtrans (SFAT), mis perestroika ajal vene nafta väljaveoks loodi ja mida tollast kommet järgides pidi sovettide poolel mehitama KGB-ga seotud tegelaskond.

Sarnane on lugu ka viimatise raamatuga. Selle üllitas Eestis tegutsev OÜ Tarbeinfo, mille juhiks teatavasti on 1980. aastail KGB-s töötanud Vladimir Iljaševič, alias Vladimir Ivlev, samuti Olev Miili nime all tuntud KGB propagandist, kes salaluures olles täitis ühtlasi APN-i korrespondendi rolli Soomes, oli 1983-1988 APN-i Eesti osakonnajuhataja ase- ja kohusetäitja, 1988-1992 Põhjamaade korrespondendipunkti juhataja ning viimati Eestis ilmuva venekeelse nädalalehe Russkii Telegraf peatoimetaja + vastutav väljaandja.

Küsimata seda, miks niisugust raamatut tahaks välja anda pühendunud KGB kirjamees, huvitugem hoopis, miks soome professor oma Eesti-teemalise blogi iga interaktiivse küsitluse häälestab kümneaastasele perspektiivile… — Sest ta ise ka usub, mida räägib, et ja-jah, eks 10 aasta pärast vaatame!

Beckman-Bäckmani arpilliteesid ⭑ Euroopa ja Põhja-Atlandi Liidu häbiplekina kaob Eesti aprillisündmuste tulemusel Euroopa poliitiliselt kaardilt veel enne aastat 2017 ⭑ Balti riikide lõpp algab Eesti allakäigust (Beckman: Я лично приветствовал бы создание Прибалтийской Республики) ⭑ Eesti poliitika ohustab ka Soomet, kes kannab Moskva ees vastutust Tallinna mahitamise eest ⭑ Praegune Venemaa on armu, moraali ja õigluse majakas nii Läänemere kui kogu Euraasia hyvaqssiiii...

Kui polegi tegemist lamba aastal SVR-i värvatud agendiga? Või dr Lepsi taolise oinapäise, profikretinismi põdeva teaduriga? Siis on Bekman ehk lihtsalt veendund punaprofessor. Eks leidu Soome ülikoolideski õpetlasi, kelle venemeelne pseudoliberaalsus leiab hõlpsa, kui mitte ka tulusa rakenduse välispoliitilise peavastase mõju-agentuuris.

Vabameelse Eesti külalislahkus ja meie eriteenistusetelt ja ametitelt raamatuesitlejale 22. septembril Tallinna Sõjaväekalmistul pakutav kaitse vaevalt eestlasi lohutab. Rahvusliku psühholoogilise kaitsega Eesti seni veel ei tegele. See on meie siseriiklik häda. Ametlikult ei tunnistata meil käimasolevat külma sõdagi. (Kas sestap olla õnnetu?) Et raamatu sõnumi tulipunktis paikneb aga Soome, võiks muutuda see tavaoludes Eesti välispoliitiliseks probleemiks. Aga olud on tavatud.