Olümpia punakihutuse tähe all

Tiibeti-arengute tõttu on Hiina punavõimud Beijingi olümpia eel mitmes provintsis sisuliselt sõjaseisukorra kehtestanud.

See ei puuduta anastatud ajaloolist Tiibetit üksinda, vaid ka uiguuride alasid Kirde-Hiinas jt provintse. Veelgi enam, ka tiibetlastest tudengid on kõigis Hiina kõrgemais õppeasutustes pingsa (salajase) kontrolli all. Samuti kui välisajakirjanikud, kes kaitseks kohalike võimude ülemäärase tähelepanu ja otsese jälitamise vastu on sunnitud mitmesuguseid spiooninippe kasutama, nagu taskutelefoni SIM-kaartide ja sõidukite sage vahetamine. Tegelikult ei tee nad aga midagi keelatut, lihtsalt kommunistlikud võimurid piiravad välismeedia esindajaile ametlikult võimaldatud tegevusvabadust.

Meie ajakirjanikkonnale võiks ju meenuda kui sarnasse seisu sattus 1980. aasta Moskva OM-ide eel Eesti. Üks tollaste olude kirjeldusi ilmus Riho Mesilaselt Vabadusraadio — Raadio Vaba Euroopa eesti saateis juba mais 1979.

Välismeedia tõi tollal rohkesti näiteid anastatud Eesti olustikust. Šveitsi juhtiv ajaleht ja Saksa Laine panid 1980. aasta aprilli algul tähele, kui labaselt OM purjeregatti kasutati ära Eesti NSV (sovetliku nukuvabariigi) reklaamiks ja ajaloovõltsingute rahvusvaheliseks levitamiseks. Näiteks toodi häbitult olümpiaembleemi all üllitatud läikpaberile trükitud brošüüre, kus vastavalt Neue Zürcher Zeitungi tollasele juhtkirjale...

“Ajalugu on täielikult puhastatud tumedatest plekkidest [---] midagi pole lugeda neist õudustest: ei sellest, kuis kehtestati sovetlik võim, ei hukkamistest, massiküüditamisest ega vägivaldsest mobilisatsioonist... [---] Eesti ettevalmistus OM-i purjeregatiks on paremat väärt kui selle kasutamine võltsingute eesmärgil.”

― Deutsche Welle (Nemeckaja volna) vene keeles 4. aprillil 1980.

Tallinna olümpiaregati eelkajastustest kõneles sama aasta 10. märtsi spordivestluses Ilmar Külvet Ameerika Häälest. Ta tõi ühe kriitilise ja ühe positiivse näite. Tasakaalu nimel taasesitab Isekiri just viimase:

... Bonnis ilmuv General-Anzeiger [avaldas] hiljuti 4-veerulise kirjutise pealkirjaga “Tallinn Baltikumi unustatud iludus”, kus käsitletakse Eestit ja selle pealinna objektiivses ja sõbralikus toonis...” [---]

[Ja Külvet jätkas kirjutist tsiteerides:]

“Tallinna külastajad kohtavad kultuurilist rikkust, võimuahnete okupantide kujundatud ajalugu ja 1,4 mln eestlase sarmikat külalislahkust. [---]

Regatt algab 21. juulil ja juba 30. juulil vajub see minevikku. Siis on mõnel [meeneks] ka Vigri — eesti hüljes — Tallinnas ei ole ju, vastandina Moskvale, olümpiamaskott vene Karu-Miša.”

Öeldakse aga, et praegu müüakse Vigrisid ainult erikauplustes ja neid on raske saada. Alles tulevikus õnnestub ehk neid saada ka rublade eest osta.”

― VoA eesti keeles 10. märtsil 1980.

Ameerika ajalehe Christian Science Monitor Eesti- ja Jüri Kuke teemalise artiklisarja ainestikule toetuv BBC vaatleja Malcolm Haslett märkis 31. jaanuaril 1980:

Viimaseks rahvuslike ja antisovetlike tunnete märgiks Eestis on 20 inimese kiri kolmest Balti vabariigist Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele. Muuhulgas väljendab grupp protesti olümpia purjevõistluste läbiviimise vastu Tallinnas. Paljud riigid, märgitakse kirjas, ei ole tunnustanud Balti riikide vägivaldset liitmist N Liiduga 1940. aastal. Iga riik, kes nõustub oma sportlasi saatma Eestisse purjevõistlustele, rikub oma põhimõtteid [olümpiaharta ja mittetunnustuspoliitika osas...] [---]

[Edasi oli juttu Tartus viimsel jõulukuul toimunud noorte-meeleavaldusest ja samas linnas läinud suvel koostatud Balti Apellist]

Kuid rahulolematuse põhjused on ilmselt sügavamal kui ainult Baltimaade intellektuaalide üks avaldus [— märkis BBC vaatleja ning jätkas —], Eestis oli läinud aastal palju rahulolematuse ilminguid. Seda pidi tunnistama ka ametlik ajakirjandus. Rahulolematust tekitas leiva, liha jt toiduainete puudus. Juulis [1979] tunnistas EKP liider Karl Vaino, et eestlased saavad [rahuldatud oma] lihavajadusest vaid 92% ja et põhjuseks ei ole ainult halb ilmastik. Ta süüdistas nn subjektiivseid faktoreid, k. a distsipliini... [---] Paljud eestlased süüdistavad puudustes parteijuhte, kes seavad N Liidu üldhuve vabariigi omist kõrgemale, näiteks mitte-eestlaste, enamasti venelaste arvukas saabumine vabariiki, et aidata olümpiaehitustel. Eestlased kurdavad juba ammu muulaste tuleku üle Eestisse otsimaks paremat elu. Eestis on elatustase vist kõige kõrgem N Liidus. Tallinnas moodustasid eestlased veel enne muulaste tulekut vaid 50% elanikkonnast, nüüd moodustavad nad vähemuse omaenda pealinnas.

― BBC inglise keeles 31. jaanuaril 1980.

Eesti ei tohiks oma ajaloolist kogemust kerge käega hüljata. Kes veel kui mitte meie peaks hästi mõistma iseseisvusele pürgivaid tiibetlasi?