Käär kosmilist ropagandaali!

Kihutustöö tippaeg Eesti ringhäälingus algas poole sajandi eest. Piire propagada kõrgkunsti ja ametliku kunstielu vahel nagu polnudki. Kauaks?

Nyyd-muusika sarjas jõudis 12. aprillil kl 21:00 ja kordusena 16. aprillil kl 16:00 ERR-3 kaudu eetrisse saade, mille reklaamist võis lugeda:

… kuulete arhiivilinte 1960. aastaist: «Päevakaja» 12. IV 1961 oli 40 minutit pikk ja läbinisti sellest, kuis inimesed tervitavad kosmosevallutust. Saade algas legendaarse teadustaja Juri Levitani loetud TASS-i teadaandega. Sõna said lihtinimesed, edastati juubeldusi ja meeleolu nii Moskva kui Tallinna tänavailt, turult, vabrikust, [Jõhvi] kaevandusest, Pärnust, Põltsamaalt jm. Kuulete kirjanike Paul Kuusbergi ja Aadu Hindi arvamusavaldusi, sõna saab [RAM +] Gustav Ernesaks. Reporterite hulgas on legendaarsed raadiomehed Valdo Pant, Lembit Lauri, Ivar Trikkel, Klaus Mikko ja Felix Leet.

Klassikaraadio (ERR-3) peatoimetaja Tiia Teder (*1959) autorina oli põhiteemaks valinud muidugi muusika. Saates kõlasid katkendid Eino Tambergi ühest (Kuupaiste-oratoorium ja sellest Kiira Kahni 1965 tehtud saade) + Jaan Räätsa kahest kosmilisest teosest (IV sümfoonia + Ood ühele kosmonaudile) Sest peatoimetaja sõnul:

50 aasta eest "vaimustas pürg kosmosesse" ja "Juri Gagarini kosmoselend... võimsasti ka noori eesti heliloojaid"

Kuid lisaks mahtus Tedre saatetundi «Kosmoselend eesti muusikas» napilt üle 40% Päevakaja 12. IV 1961 erisaadet, mis oli esikosmonaudi lennule pühendatud ja kus peale eelpool tuvustatute oli kuulda ka Juri Gagarinit ennast + esinesid intervjuudega toona üsna tuntud isikud Endel Puusepp, Ants Arumeel, Oskar Priilinn, Johannes Undusk + raadiorahvas Heljo Korv, Udo Ugaste, Jüri Miller, Hans Kiiver, Artur Rätsep ja Albert Käär. Viimasele viitabki selle postituse pealkiri ja talle keskendub ka järgnev kommentaar.

KÄÄRI KOKTEIL. Pilku võiks heita ER-i arhiivi ikka tihemini kui 1/2 sajandi takka. Aga seegi harv juhus on sobiv 1960. aastate esimese poole punakihutuse eritluseks, millest ER/ERR üldiselt hoidub. Paraku. Rahvusringhäälingu üles soojendatud arhiivisaade tutvustab meile ju kodukootud väliskommentaaride kas nüüd legendi, aga kindlasti pioneeri — Albert Kääri (1921-1975)

Ka mahtus ERR-3 tänuväärt saatesse Kääri raadiokarjääri köitev leivanumber — tema erilise retseptuuriga eetrikokteil, kuhu kraadi kergituseks tuli segada hulgaliselt Lääne ringhäälingu helikatkeid ja neist nopitud ideeliselt vähegi sobilikke (neutraalseid) tsitaate, et neid siis miksida kompartei KK loosungite ja deklaratsioonidega. Enam-vähem samamoodi segati Tallinna raadiomaja puhvetis Kääri soovil Armeenia või Moldova "konjakit" 60%-se viljakohviga. Kääri leiutatud kosmiliselt joovastavat kokteili pakkus Päevakaja publikule ka oma tulevais saateis, nt 9. VIII 1961 German Titovi ilmaruumi-lennu järel ning hiljemgi, kuni 1960-kümnendi lõpuni välja. Tekstinäited on allpool.

EI MINGIT KAHTLUST, Albert Käär oli tubli rahuvõitleja, st agitpropi e nõukogudeliku külma sõja üks pagunikandjaid, kelle õlakul polnud küll kõige suuremad, aga siiski sädelevad tärnid. Kunagine nn Eesti Laskurkorupuse poliittöötaja, sm Käär võeti 1954 Tallinna raadios esialgu vaid tõlgi ametisse, ja sedagi kohusetäitjaks. Ta oli enne Raadiomaja jõudnud tegeleda ENSV nukuvalitsuse välisministeeriumi referenditööga ja paari ajalehe juures venekeelse kihutuskirjanduse eesti keelde ümberpanemisega. Siis astus ta raadios üles aga esimese väliskommentaariga — lahtiseletatult tegi avalöögi sovetiaja spetsiifilises ning edaspidi ER-ile ja ETV-le järjest omasemas žanris. Juhtumisi oli see aastal 1958 startinud Päevakaja saade, mis ER-i kavas 1960-kümnendil kattis ajaliselt Ameerika Hääle (VoA) eesti saateid, ent tulevikus oma kellaaega ja kontra-propagandistlikku palet muutis, millega Päevakaja hülgas ka väliskommentaari-rubriigi. Aastail 1962-1975 jätkas Käär ER-i kommentaatori ja välisinformatsiooni-toimetuse juhina, esialgu ilma alluvaita, kuni 1964. aastal ta paremaks käeks sai Herbert Vainu.

Oma eetrikokteilidega tegi Käär ENSV-s ilma, kui nii vapralt toimetas eetrisse ER-i salajase seireosakonna salvestet välissaadete helikatkeid. See oli midagi, mida muidu targu välditi. Ka eestikeelset välisringhäälingut, algul VoA ja Eesti Vabaduse Hääle, hiljem ka RFE saateid, salvestati siin hoolega, neid protokolliti ja võimalusel isegi stenografeeriti, ent mingi hinna eest ei lastud siis neid Tallinnas eetrisse ega kommenteeritud oma saateis kunagi. Otsese poleemika sihti ei olnudki seatud. Protokollide ärakirjad olid kuulutatud salajaseks ja edastati leivaisadele eritooni hallides majades. Mõned juhusalvestised on tänaseni alles ja vahel leiavad ER-is kasutust tekitamaks ajastu hõngu mõnes kuuldemängus — viimati Sofi Oksaneni «Puhastuses».

Hiljem paigutas Tallinna raadio väliskommentaarid eraldi saatesse «Maailm täna» — see kattis aastail 1975-2004 jällegi peamiselt VoA-d Washingtonist. Salajase seireosakonna asemele loodi mõne aasta pärast väliskommentaatorid + välisringhäälingu seirajad ühte peatoimetusse koondav poolavalik Eesti Raadio Pressibüroo. Raadiomaja katuse all oli sestpeale loodud õigupoolest KGB variasutus, mis pidas sõjaväestatud kullerite abil igapäevast sidet nii Eestimaa Kommunistliku Partei KK-ga kui ka Eesti NSV KGB-ga. Üks ERPB endine ülemus sai aastast 2010 Tallinna TV juhiks. Loodab auditooriumi ERPB ajaluputuse ohvreist vist?

SIHILIK ROPAGANDAAL.Kääri tegevus hõlmas tavalise kihutustöö kõrval ka eetriväliseid toimetamisi, kolleegide ärgitamist ning peale tavapubliku riivas ta ajuti isegi välistandrit. Näiteks järgmise aasta, AD1962 veebruaris — mil USA president John F Kennedy oli väljendanud just tahet ja soovi Moskvaga kahepoolset teabevahetust süvendada ning USA parasjagu sõlmis NSVL-iga uut kultuurivahetus-lepingut — nõudis Eesti raadiokommentaator Käär kohalike ajakirjanike kongressil poleemika võimendamist Läänega. Ametikohustuste tõttu tegi ta seda mõistagi täiesti teadlikult ja õigesti valitud hetkel, miska sidus end Külma sõja jälgima, rahvusvahelist pingelõdvendust vastustava kildkonnaga.

Siin loeb aga alles 39-aastane, veel NLKP liikmekandidaat, vene aktsendist lõpuni vabanemata ja ka pisut kujunemata bassihäälega Käär ette, niisiis, paar lauset Rootsi raadiokommentaatori teksti tõlget ning sellele otsa… oma jututooni ja -käiku vahetamata ning loomulikult ilma vähimagi osundusteta (nagu ER-is tavaks) ja just nõnda, et kõik kokku sel hetkel ehk tõepärast muljet sisendas, justkui võinukski Rootsi Raadio vaatleja sedasi ütelda või vähemalt mõtiskleda:

Tänane päev on  v õ i t n u d  s o t s i a l i s m i  m a a, tema teadlaste, tehnikute, tööliste, kogu rahva triumfipäevaks. See on enneolematu saavutus. Ja neid meie saavutusi ei anna me  s õ j a, vaid rahu teenistusse, on öeldud partei keskkomitee, NSV Liidu Ülemnõukogu presiidiumi ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu läkituses.

(Kääri kommentaari katkendeid saab kuulda Nyyd-muusika saates «Kosmoselend…» alates 10'… 12' ja alates 16'… 17'40'')

Samasugust teabelättega hämamise võtet rakendas Käär oma järgnevais kosmosekommentaarides. Eriti riukaliku kõla omandasid need, kui maailmaruumi vallutuste kaalukauss kaldus kosmonautidelt astronautide poole. Inimkonna esimese Kuule-lennu stardi järgsel päeval, 17. VII 1969 tegi ER-1 katse hajutada tähelepanu Apollo-11 ajalooliselt missioonilt ja pöörata see N Liidu mehitamata Kuu-lennule. Hoopis sest kõmises ju parajasti kogu sovetlik ajakirjandus. Sestap tegi sm väliskommentaator jälle aktuaalse noppe, valides ühe episoodi väliseetri lakkamatus uudistevoolus, et aga seega vene kosmosehõlvet müstifitseerida. Albert Käär:

Tahaksin teie tähelepanu juhtida ühele asjaolule: informatsiooni Apollo lennu kohta on kõigi teadeteagentuuride ja raadiojaamade sõnumid kõige tihedamalt sidunud  m e i e  Luna-15 lennuga. Nii alustas Briti ringhääling [BBC] mõni tund tagasi oma järjekordset päevauudiste saadet sellise lausega: “Samal ajal kui 3 Apollo meeskonna liiget puhkas, jõudis Nõukogude Luna-15 Kuu-ringsele orbiidile”…

Ja edasi toetus Kääri ülevaade taas puhtalt Moskva infobaasile ja venemeelsele käsitusele. Kasvatades mh sovetlikku patriotismi ja võõrvõimu rehabiliteerivat meietunnet. Aga sedasama pandi ses jpt Tallinna saadetes tegema ka muusikud, lendurid ja kirjanikud.

ZOMBIDE TUND. Nagu näeme, ei jäänud Kääri võitlus külma sõja rindel sõnademulina pelgaks vooks ega suubunud kõik heauskliku auditooriumi ajuloputuseveena kaduviku kanalisatsiooni. See ropagandaal võib ja võib mitte meeles olla. Võib-olla on just nii aga sooritatud vaikne hävitustöö rahva alateadvuses ja üles kasvatatud (n)ostalgiliste parteide praegune valijaskond.

Midagi on sellest õnneks tallel ka materjalina ja Kääri kosmosekokteili on vähemalt 3x ER-i eetrisse tagasi toodud. Selliste arhiivisaadete kuulamine võib iseendast tervistav olla. Eriti kui saate eetrisse tooja ei piirduks kõhedalt kollegiaalsete reveranssidega à la uudistetoimetus "oli teinud suurejoonelise töö" või aupaklikult nentida, et Eino Tambergi — Jaan Krossi oratoorium (AD1962) ja Päevakaja (AD1961) "on hämmastavalt sarnased"… Loomulikult, Tamberg oli ju ER-i helirežissöör ja Päevakaja kõllid eesti ilmatukuulsate heliloojate töö!

Tiia Teder ei julgenud oma saates "Kosmoselend…" välja öelda seda lihtsat tõde, et sovetiajal tehtigi kunsti nagu agiitproppi ja ropagandaali ülendati püüdlikult kõrgkunstiks… Ja veel pole maha pandud punamineviku ja tänase piiri.