Rahulõim IV

…

Nüüd jõuan teiseni neist kahest röövlist, teise ohuni, mis reainimest ja ta elamut ähvardab — ja selleks on türannia. 

Me ei saa olla pimedad asjaolu suhtes, et üksikisiku vabadused, mida üle Ühendriikide ja Briti impeeriumi nautida saab, ei kehti reas riikides, millest mõned on väga võimsad. Neis riikides kontrollib reainimest kõikehõlmav politseivõim mitut moodi ja määral, mis on rängas vastuolus demokraatia iga põhimõttega. Riigivõimu teostab eelisõigustes partei ja poliitilise politsei vahendusel piiranguita diktaator või kildkond. Meie kohustuseks praegu, mil raskusi on niigi palju, ei ole jõuliselt sekkuda nende riikide siseasjusse, mida me sõjas vallutanudei ole. Kuid me ei tohi kunagi loobuda julgel toonil kuulutamast vabaduse ja inimõiguste üllaid põhimõtteid, mis on ingliskeelse maailma ühine pärand ja mis Magna Charta, Õiguste deklaratsiooni, Habeas Corpuse, vandekohtu ja inglise tavaõiguse kaudu kanduvad oma kuulsaima väljendusena Ameerika Iseseisvuse deklaratsiooni. 

Kõik see tähendab, et iga riigi rahval on õigus ja neil peaks olema voli põhiseadusliku tegevuse, vabade ja piiranguita valimisil salajase hääletusega valida või muuta valitsusvormi, mille all nad elavad; et kehtiksid sõna- ja mõttevabadus; et kohtud, sõltumata täidesaatvast võimust ja erapooletult saaksid hallata seadusi, mille on pühitsenud valdava enamuse heakskiit või aeg ja tavad. Selline on vabaduse lipukiri, mis sobib peremärgiks igale kodule. Selline on Briti ja Ameerika rahvaste sõnum inimkonnale. Olgu meie sõnad kooskõlas me tegudega…

(●●●)

Rahulõim V

Sir Winston Leonard Spencer Churchill 5. III 1946 Fultonis

…

Olgu meie sõnad kooskõlas me tegudega ja käitugem oma kuulutuste kohaselt. Kuigi olen juba välja toonud kaks suurt lihtsa inimese kodu ähvardavat ohtu, milleks on sõda ja türannia, ei ole ma veel rääkinud vaesusest ega puudusest, mis on paljudest muredest valdavamad. Aga sõja- ning türanniaohu eemaldanud, ei ole enam kahtlustki teaduse ja koostöö võimes pakkuda sõja vaheda kooli läbinud maailmale lähiaastail, kindlasti ka järgmisi aastakümneil niisugust ainelise heaolu laienemist, mis ületab senise inimkogemuse. 

Käesoleval kurval ja hiigematval hetkel oleme vajunud nälga ja hädaorgu oma tohutu tapluse tagajärjel; ent see läheb mööda ja möödub ruttu, ning vaevalt leidub põhjust peale inimliku rumaluse või alatu roima, mis segaks külluse ajastu avamist ja nautimist kõigile rahvastele. Olen tihti kasutanud õpetlikke sõnu, mida 50 aasta eest kuulsin suure iiri-ameerika kõnemehe, oma sõbra härra Bourke Cockrani suust: "Kõigile piisab! Maa on helde ema, kes hoolitseb, et kõigil ta lastel on kõhud täis, kui nad vaid tema mulda harivad õigluses ja rahus." Ja selles, tundub mulle, oleme täielikult ühte meelt. 

Sel viisil meie strateegilise üldkontseptsiooni elluviimise rada järgides jõuangi oma siiasõidu põhjuseks olnud sõnumi tuumani. Ei sõja tõhus ennetus ega maailma-organsatsiooni tõus õnnestu ilma selleta, mida olen nimetanud inglise keelt kõnelevate rahvaste vennalikuks ühenduseks. See tähendab Briti Rahvasteühenduse ja impeeriumi erisuhet Ameerika Ühendriikidega.

(●●●)

Rahulõim VI

…

Daamid ja härrad, praegu pole sobiv aeg üldistusteks ja ma julgen olla täpne. Vennalik ühendus nõuab lisaks me kahe ülisuure, ent sarnase korraldusega ühiskonna süveneva sõpruse ja vastastikuse mõistmise ka isikliku suhtluse jätku sõjaliste nõunike vahel, mis viiks võimalike ohtude ühise seire, relvastuse ja õppuste ühtlustamise ning ohvitseride ja sõjakoolikadettide vahetuseni. Ühise julgeoleku nimel peaks kestma ka praeguste rajatiste kooskasutamine kõigis meie mere- ja õhuväebaasides, mis üle kogu maailma on kummagi riigi valduses. Nii kahekordistuks Ameerika mereväe ja õhuväe liikuvus; nii laieneks märksa Briti impeeriumi vägede haare; tuues kulutuste olulist säästu maailma rahunedes. Juba kasutamegi suurt hulka saari koos; lähitulevikus võiksime neid ühishaldusse usaldada rohkemgi. 

Ühendriikidel on juba alaline kaitseleping Kanada dominiooniga, mis on pühendunult seotud Briti Rahvasteühenduse ja impeeriumiga. See leping on sisukam paljudest, mida sõlmitakse tihti vormiliste liitude alusel. See põhimõte tuleks Briti Rahvasteühenduse kõigil liikmeil viia täieliku vastastikkuseni.

Seega, mis iganes juhtub, ja just seetõttu, peaksime kindlustama ise oma suutlikkuse koos töötada kõrgete ja lihtsate eesmärkide nimel, mis on meile kallid ega too kellelegi halba. Lõpuks võib leeda – ma usun, et leebki ühise kodakondsuse põhimõte, kuid me võime jätta selle rahulikult juba saatuse hooleks, mille meie poole sirutuvaid käsi juba paljud selgelt näevad. 

Siiski on oluline endilt küsida, kas Ühendriikide ja Rahvasteühenduse erisuhe ei satuks vastuollu meie ustavusega maailma‐organisatsioonile. Vastan — vastupidi, see on ilmselt ainus viis, mis sel organisatsioonil omale täit tunnustust ja tugevust saavutada võimaldab.

Juba on olemas erisuhted Kanadaga, mida ma just mainisin, ning Ühendriikidel suhted Lõuna-Ameerika vabariikidega.

(●●●)

Rahulõim VII

Juba on olemas erisuhted Kanadaga, mida ma just mainisin, ning Ühendriikidel suhted Lõuna-Ameerika vabariikidega. Meilgi brittidel on 20-aastane koostöö- ja vastastikuse abistamise leping Nõukogude Venemaaga. Nõustun Suurbritannia välisministri hr Beviniga, et meie poolest võiks see leping vabalt kehtida ka 50 aastat. Meil ei ole muud sihti peale vastastikuse abi ja koostöö Venemaaga. 

Meil, brittidel on Portugaliga liit, mis ei ole katkenud 1384. aastast saati ja mis kriitilisel hetkel hiljutises sõjas vilja kandis. Ükski neist ei lähe vastuollu maailma‐leppe või –organisatsiooni üldhuvidega, vaid vastupidi, aitavad neile kaasa. 

《 Minu Isa hoones on eluasemeid palju. 》¹ 

Ühinenud Rahvaste liikmete eriühendused, mis ei suhtu  ühtegi teise riiki agressiivselt ja mille loomuses puudub vastuolu ÜRO põhikirjaga, on vaevalt kahjulikud, neist on kasu ja nad on minu arvates asendamatud. 

Kõnelesin varem, mu daamid ja härrad, Rahutemplist. Selle templi rajamisel tuleb osaleda töömehil kõigilt mailt. Kui kaks töömeest tunneb teineteist eriti hästi ja nad on vanad sõbrad, kui nad jagavad peresidemeid ja ühist "usku teineteise eesmärki, tulevikulootust ja leplikkust teineteise puuduste osas" – osundades mõne hüva rea hiljuti siin loetust – miks ei võiks nad ühise ülesandega sõprade ja partnereina töötada koos? Miks ei võiks nad oma tööriistu jagada ja suurendada seeläbi teineteise töövõimet? Tõepoolest, seda peavadki nad tegema, vastasel juhul ei saaks tempel valmis või variseks see kokku ehituse käigus ja me õppetunnid läheks luhta ning meil tuleks kolmat korda astuda sõjakooli, mis oleks võrreldamatult rängem sellest, kust äsja pääsesime.

Pimeduse ajastu võib naasta teaduse hiilgavail tiivul. Olgem valvsad! Aega võib olla napilt. 

(●●●)

MÄRKUS

(1) Johannese Evangeelium 14:2.

Rahulõim VIII

…

Pimeduse ajastu — kiviaeg võib naasta teaduse hiilgavail tiivul. Ja see, mis praegu külvab inimkonda üle lõpmata materiaalse õnnistusega, võib samuti kaasata täieliku hävingu. Olgem valvsad, ütlen ma, aega võib olla napilt. Me ei tohi endile lubada sündmuste triiviminekut. 

Kui saab teoks aga see vennalik ühendus, millist ma kirjeldasin, koos kogu tolle ilmse jõu ja julgeolekuga, mida mõlemad me riigid saaks sellest ammutada, siis hoolitsegem ka, et maailm sellest teaks ja see võiks oma osa etendada rahu aluste tagamisel ja stabiliseerimisel. Selline oleks arukas valik. Ennetamine on tõhusam ravist. 

Vari on langenud üle liitlaste viimatise võidu nii helgelt valgusküllase vaatemängu. Ei keegi ei tea ette, mida Nõukogude Venemaa ja selle rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon lähitulevikus kavatsevad või kus — ja kas üldse on nende laienevail kuulutuslikel sihiseadeil piire? 

Ma imetlen ja austan vaprat vene rahvast ja oma sõjaaja võitluskaaslast marssal Stalinit. Suurbritannia – ja usun ka siinne – sügav sümpaatia ning heatahtlikkus kõigi Venemaa rahvaste vastu püsib otsusekindlalt sõprussuhtes kõigi erimeelsuste ja vastustamise kiuste. Mõistame, et Venemaa peab oma läänepiire turvama Saksamaa agressiooni mistahes võimaluse kõrvaldamiseks. Tervitame Venemaad ta õiguspärasel kohal maailma juhtriikide seas. Tervitame tema lippu merel. Ja eelkõige peaksime tervitama pidevaid, sagedasi ja tihenevaid suhteid vene ja meie rahvaste vahel üle Atlandi. 

(●●●)

Eesti ja raudrimp

Kõigest veerand sajandiga kahe ilmasõja vahel minetas "raudeesriide" mõiste konkreetse seose teatriga 

Raudkardin (või -eesriie) abstraheerus teatriväliseks kujundiks ja evis järsult sootuks teise sisu vaenu, sõjategevuse ja/või välispoliitililise terminina. Sama juhtus 'raudse eesriidega' 1930-ndi Eestis.

TULETÕKKEST PRIIUSE PÄRDEKS. Eks tulnudki ohvritega tulekahjusid XX sajandil tavalisemalt ette kinoteatris, selmet mõnes raudeesriidega ju pea kõikjal kohustuslikult varustet teatris. 

Rahulõim IX

…

Eelkõige tervitame või peaksime tervitama pidevaid, sagedasi ja tihenevaid kontakte vene ja meie rahvaste vahel üle Atlandi. Siiski on mu kohuseks — ega lepiks ju teiegi vähemaga — esitada selgeid tõsiasju Euroopa praegustest oludest.

Szczecinist Läänemerel Triesteni Adriaatikas on üle mandri langenud raudne eesriie. Selle taha jäävad Kesk- ja Ida-Euroopa iidsete riikide pealinnad. Varssavi, Berliin, Praha, Viin, Budapest, Belgrad, Bukarest ja Sofia – kõik need kuulsad linnad ja neid ümbritsev elanikkond asuvad ses — ma ei saa nimetada seda teisiti kui — sovetisfääris, ning Nõukogude mõju täiendab nende kõigi ühel või teisel moel väga Moskva-keskne ning mõnel juhul üha tugevnev ohjamine.

Ainult Ateena – surematute hiilgustega Kreeka on briti, ameerika ja prantsuse järelevalve tõttu vaba otsustama oma tuleviku üle valimistel. Venemaa ülemvõimu alust Poola valitsust on julgustatud hõivama Saksamaalt õigustamatult suuri alu, kust miljoneid sakslasi nüüd ülekohtuselt ja uskumatus ulatuses välja tõrjutakse.

Kommunistlikud parteid, mis Euroopa idaosa kõigil mail olid väga väikesed, on kerkinud oma arvukust kaugelt ületava tähtsuse ja võimu juurde ning taotlevad kõikjal totalitaarset kontrolli. Pea alati jääb peale politseiriik ja tõelist demokraatiat seni pole kusagil peale Čehhoslovakkia. 

Türgi ja Iraan on Moskva ahistavate väidete ja surve tõttu mõlemad üdini ärevil ja häiritud. Berliinis on venelased üritanud oma okuptsioonitsoonis Saksamaal poolkommunistlikku parteid luua eeskätt saksa pahempoolsete juhtivtegelaste rühmitusi soosides. 

(●●●)

«Chruchill poliitilisest olukorrast» — lõik Fultonis nelja päeva eest peetud kõne ülevaatest Altenstadti (BRD Hesseni Liidumaa) DP-laagris tollal ilmunud Kauge Kodu Päevauudistes

Rahulõim X

…

Ameerika ja Briti armeed taandusid võitluste lõpuks mullu juunis läände — oma 150 miili sügavusele pea neljasajamiilisel rindel, jättes varasema kokkuleppe järgi meie liitlastele Venemaalt selle tohutu territooriumi, mille Lääne demokraatiad olid vallutanud. 

Kui Nõukogude valitsus nüüd püüab separaatselt oma aladel ehitada üles prokommunistlikku Saksamaad, tekitab see uusi tõsiseid raskusi USA ja Briti tsoonides ning laseb kaotanud saksa rahval end enampakkumisele panna N Liidu ja Lääne demokraatiate vahel. Mis ka järeldu neist tõsiasjust – ja seda need ilmselgelt on – siin pole kindlasti tegu tolle vaba Euroopaga, mille rajamise nimel me võitlesime. Samuti puudub siin püsiva rahu jaoks hädatarvilik pinnas.

Maailma turvalisus, mu daamid ja härrad, nõuab Euroopa uut ühtsust, kust püsivalt kõrvale jääda ei tohiks ükski rahvas. Just Euroopa tugevate põlisrahvaste tülid on ärgitanud üleilmseid sõdu me silme all või siis varem. Kaks korda oma eluajal oleme näinud Ühendriike, vastu oma tahtmist ja tavu, vastuseisu kiuste, mille jõudu oleks võimatu mitte hoomata — kaks korda oleme näinud vastupandamatut jõudu neid sõtta tõmbamas — õigel hetkel selleks, et õige asja eest võitu tagada, ehkki seda kohutavate tapatalgute ja hävingu hinnaga. Kaks korda on Ühendriikidel tulnud saata miljoneid oma noori mehi sõjateele üle Atlandi; aga nüüd võib sõja teele jääda iga rahvas, kus tahes hämaruse ja koidiku vahel ta ei eluneks. Kahtlemata peaksime töötama Euroopa ülima rahustamise teadlikul sihil ÜRO struktuuri ja põhikirjaga kooskõlas. See on suunaseadena minu meelest ülioluline.

Üle Euroopa ulatuva raudeesriide taustal on ärevuseks muidki põhjusi.

(●●●)

Rahulõim XI

… 

Üle Euroopa ulatuva raudeesriide taustal on ärevuseks muidki põhjusi. Itaalias on Kommunistlik Partei tõsiselt kimpus, olles sunnitud toetama kommunistliku koolitatusega marssal Tito nõudeid Itaalia endisele alale Aadria rannikul. Sellegipoolest on Itaalia tulevik kaalul. 

Keegi ei suudaks kujutleda uudetavat Euroopat tugeva Prantsusmaata. Kogu oma avaliku elu töötasin tugeva Prantsusmaa nimel ega kaotanud kunagi, isegi süngeimal tunnil usku tema hüveollu. Ma ei kaota usku nüüdki. Ent paljudes riikides, Venemaa piirest eemal ja üle ilma on loodud kommunistide viiendaid kolonne, kes tegutsevad kommunistliku keskuse juhtnööridele täielikult alluvas ühtsuses. Peale Briti Rahvasteühenduse ja Ameerika Ühendriikide, kus kommunism on alles lapsekingades, seavad komparteid ehk viies kolonn kristliku tsivilisatsiooni kasvavate väljakutsete ja ohu ette. 

Need on nukrad teadvustust nõudvad tõsiasjad kõigi jaoks võidu lävel, mille saavutamist tiivustab nii suurepärane relvavendlus vabaduse ja demokraatia nimel; kuid peaksime olema väga rumalad, et neile mitte silma vaadata kuni aega veel on. 

Väljavaated on samuti murettekitavad Kaug-Idas ja eriti Mandžuurias. Jaltas sõlmitud leping, milles ma osalesin, oli Nõukogude Venemaale äärmiselt soodne, kuid see sõlmiti ajal, millal keegi ei saanud kinnitada, et sõda Saksamaaga ei veni üle 1945. aasta suve—sügise ja mil paremadki hinnangud ei võinud eeldada, et sõda Jaapaniga veel 18 kuud kestab pärast sõjalõppu Saksamaal. 

Teie siin maal olete kõik nii tublid Kaug-Ida asjatundjad ja nii pühendunud Hiina sõbrad, et mul ei ole vaja sealset olukorda selgitada. Siiski olen pidanud oma kohuseks kirjeldada seda ühtviisi üle Lääne ja Ida maailmale langevat varju.

(●●●)

Rahulõim XII

…

Siiski olen pidanud oma kohuseks kirjeldada seda ühtviisi üle Lääne ja Ida maailmale langevat varju. 

Olin Versailles'i leppimuse ajal minister ja sellal Suurbritannia delegatsiooni juhtinud härra Lloyd-George'i lähedane sõber. Ma polnud paljuga tehtust nõus, kuid mulje tollasest olukorrast püsib väga sügav ja mul on valus võrrelda seda praegusega. Tollal olid lootused suured ja kindlus piiritu, et sõdadega on lõpp ja Rahvasteliit saab kõikvõimsaks. Ma ei näe ega tunne aga sama meelekindlust ega isegi samu lootusi nüüdses rauges maailmas.

Teisalt, mu daamid ja härrad, tõrjun mõtte, et uus sõda on vältimatu või veelgi enam — juba ukse ees. Just selle tõttu — ja siin olen ma kindel — on me õnn endiselt meie kätes ja meil jagub jõudu tuleviku päästmiseks, mistap tunnen kohust nüüd, kui mul on avanenud juhus ja võimalus seda teha. — Ma ei usu, et Nõukogude Venemaa soovib sõda.  Sõja vilju maitsta ning oma võimu ja ideoloogia igavest laienemist nautida — seda küll.

Kuid täna siin, kuniks veel aega, peame arvestama sõja püsiva ennetamise ning vabaduse ja demokraatia tingimuste pakilise loomisega kõigil mail. Ei raskused ega ohud kao nende ees silmi sulgedes. Neid ei eemalda pelk ootus, mis saab edasi; neid ei eemalda ka lepituspoliitika. Vajalik on kokkulepe, ja mida pikemalt see edasi lükkub, seda raskemaks muutub selle saavutamine ja seda suuremaks saavad ähvardused. 

Selle põhjal, mida sõja ajal olen meie vene sõpradest liitlaste puhul täheldanud, on mul veendumus, et nad ei imetle midagi enim jõust.

(●●●)

Rahulõim XIII

…

Selle põhjal, milles meie vene sõbrad ja liitlased mind sõja käigus veensid, ei imetle nad midagi enim jõust. Ega ole neile midagi põlastusväärsemat nõrkusest, eriti sõjalisest nõrkusest. Sestap ei saa enam vanale võimutasakaalu-doktriinile toetuda. Me ei saa lubada endale võimalikku ääri—veeri tegutsemist, pakkudes kiusatust jõu proovilepanekuks. 

Kui Lääne demokraatiad ÜRO põhikirja printsiipe järgides ühtsed püsivad, siis oleks nende põhimõtete edendamisel tohutu mõju, mida vaevalt keegi kipuks rikkuma. Kui nad aga lõhestuvad või vääratavad oma kohustusi täites ja olulised aastad käest lasevad, võib kõik tõesti lõppeda katastroofiga. 

Kui ma viimati seda kõike ette nägin ning selle üle oma kaasmaalaste ja maailma ees häälekalt kurtsin – ei hoolinud keegi. Kuni 1933./1935. aastani saanuks Saksamaad teda tabanud kohutavast saatusest ning meid kõiki inimkonnale Hitleri poolt toodud kannatusist päästa. Ajaloos pole kunagi olnud sõda, mida õigeaegse tegutsemisega olnuks ära hoida lihtsam kui seesinane, mis äsja maailma nii ulatuslikult laastas. Selle võinuks minu arvates ära hoida ühegi lasuta ning Saksamaa oleks täna vägev, jõukas ja lugupeetud — aga keegi ei kuulanud ja ükshaaval neelas meid kõiki kohutav pööris. 

Kindlasti — mu daamid ja härrad, ütlen ma teile — ei tohi me lasta sel uuesti sündida. See on saavutatav just nüüd — aastal 1946 — läbi leppimuse Venemaaga igas punktis ÜRO üldjuhtimise all ja läbi pikkade rahuaastate heas läbisasmises Maailma-organitsiooni kaudu, mida toetatakse kogu ingliskeelse maailma vägevuse ja sidemeiga. Selline oleks mu lahendus, mida ma teile lugupidavalt oma kõnes pakun, pealkirjastades selle «Rahulõimeks».

(●●●)

Rahulõim XIV

Winston Churchilli kõne kuulajaskond Westminsteri kolledži võimlas

… 

Selline oleks mu lahendus, mida ma teile lugupidavalt oma kõnes pakun, pealkirjastades selle «Rahulõimeks».

Ärge alahinnake Briti impeeriumi püsivat jõudu. Meie saare elanikkonna 46 miljonit ähvardas ilmajätt toiduvarudest, millest suutsime sõja ajalgi toota vaid poole, ning pärast kuut ägedate heitluste aastat üritame raskustega rinda pistes taastada oma tööstust ja kaubavahetust. On väär arvata, et me neid süngeid aegu ei suuda enam ületada nagu oma surmaheitluse hiilgeaastail. Ei maksa arvata, et poolsajandi pärast 70 või 80 miljonit britti ei suuda üleilma ühte hoida, et kaitsta tavu, eluviisi ja sihte, mis on omased niihästi teile kui meile. 

Kui liidame ingliskeelse Rahvasteühenduse elanikkonna Ühendriikide omaga igakülgseks koostööks õhus, merel ja üle ilma, nii teaduse, tööstuse kui ka moraalse jõu alal, siis ei kõiguta enam miski habrast võimutasakaalu ambitsiooni- või seiklusjanulise katsumuse ees. Vastupidi, see on julgeoleku vääramatu tagatis. Juhul kui me ausalt ÜRO põhikirja järgime ja liigume edasi rahuliku ja tasakaaluka jõuna, taotlemata kellegi maad, varandust ega õigust inimmõtete kontrolliks; kui ühendada brittide kogu vaimne ning aineline jõud ja tõekspidsmised teie omadega vennalikku liitu, siis kirgastub tulevik meile selge peateena mitte üksnes meie, vaid kõikide jaoks, mitte üksi tänaseks, vaid sajandiks. 

(●)

Fultoni kõne üksikasjad

Puhkusreisil USA-s viibiv Winston Churchill (71) saabus Fultonisse koos president Trumaniga lennukil. Tavaliselt kaheksatuhandese linna elanikkond oli korraga paisunud 50 tuhandele. Kõne ootava kõrgkooli aula/võimlas oli valmis kaks ja pool tuhat kohta, millele juba päev ette kogunes 30 tuhat istekohti taotlevat palvet. 

Lühike videokokkuvõte Churchillist Fultonis

AJALOOLINE KÕNE kestab kolmveerand tundi, k.a selle pidamist paarkümmend korda aplauside ja naerupahvakuiga katkestavad pausid. Churchill näib tuginevat käsikirjale, mis hõlmab poolsadat pisimõõdus paberlehte. 

Kõne tuumaka osa ~5500 sõna tervikteksti ~5800-st (~30 tuhat tähemärki) vahendab Isekiri eestindusena.

Kõne temaaatikas keskendub Churchill kahele suurele — tavainimest ja tema kodu ähvardavale ohule. Need on sõda ja türannia. Churchill pakub lahendust: tugevdatud ÜRO, inglise keelt kõnelevate rahvaste (Briti impeeriumi + USA) erisuhet (inglise special relationship) ja valvsust sovetiohu vastu, kuid mitte agressiooni.

Ta kasutab metafoore nagu "raudne eesriie", "viies kolonn", "templi ehitamine" (ÜRO), "rahulõim" (sinews of peace) ja rõhutab anglo-ameerikalist ühtsust üleilmse rahu tugisambana.

Temaatilised alalõigud kõne ülesehitust järgides:

(1) Sissejuhatus ja auavaldused (esimene 6')

Tänu Westminsteri College'ile, president Trumanile ja auditooriumile. Churchill rõhutab kõnelemist poliitikas jms küllastumiseni kogenud, ent siiski eraisikuna.

(2) USA maailma tipus ja üldine strateegiline kontseptsioon (järgmine 7') 

Võimu haripunktis USA-l on kohustus tuleviku ees. Kõne põhieesmärk: kaitsta kõiki kodusid kahe "üüratu röövli —sõja ning türannia eest”.

(3) Sõja vältimine: ÜRO ja praktilised meetmed (10') 

Ühinenud rahvaste organisatsiooni tugevdamine rahvusvahelise relvajõuga (lennubaasid) Aatompommi saladuse hoidmine (mis oletatavasti oli siis veel) USA kätes. "Templi ehitamine" kalju, mitte liiva peale.

(4ª) Türannia ja vabaduse põhimõtted (6')

Demokraatia puudumine paljudes riikides, politseiriigid. Inglise keelt kõnelevate rahvaste pärand: Magna Charta, Declaration of Independence jm. Valimisõigus, sõnavabadus, sõltumatud kohtud.

(4ᵇ) Vaesus ja tulevikulootus (lühida üleminekuna) 

Kui sõda ja türannia kaovad, toovad teadus ja koostöö külluse ajastu. 

(5) Keskne sõnum: inglise keelt kõnelevate rahvaste vennalik liit (9’) 

Tatleb UK + USA erisuhteid. Ühiseid sõjaväebaase, ohvitseride ja kadettide vahetust, Kanada-lepingu laiendamist. See ongi rahu alus ja aitab ka ÜRO-d.

(6) Raudeesriie ja punane oht Euroopas (kuulsaim lõik, 6')

Üleskutse vastastikusele mõistmisele Venemaaga, ehkki tugevama positsioonilt. Churchill peab enda sõnul lugu tublist vene rahvast ja sõjakaaslasest Stalinist, mõistes N Liidu piiride kindlustamise vajadust, kuid sovetliku kontrolli alla — raudkardina taha suletud on juba Varssavi, Berliin, Praha, Viin, Budapest, Belgrad, Bukarest ja Sofia. 

》"Stettinist Läänemerel Triestini Adriaatikas," sõnab sõjaaegse Inglismaa juht, "on langenud raudne eesriie üle mandri…"/ From Stettin in the Baltic to Trieste in the Adriatic, an iron curtain has descended…/《 

Moskvale allutet pealinnade loetelule lisab ta ainsa vastupidise näitena Kreekas lääneliitlaste järelevalve tõttu vaid võimalikud vabad valimised. Selle lõigu märksõnad — komparteid ja totalitarism — seavad tulipunkti Moskva maailmavallutuse põhimustri. 

》Kommunistlikud parteid, mis on väga väikesed kõigil neil mail, on tõusnud esikohale ja võimu juurde, mis ületab kaugelt nende arvukust, ja nad taotlevad kõikjal totaalset kontrolli. Mis järeldusile need faktid ka ei viiks — ja faktid nad on — pole kindlasti see vaba Euroopa, mille ülesehitamise eest me võitlesime. Ka mitte see Euroopa, mis sisaldaks kestva rahu algeid,《 

ütleb Churchill.

(7) Lõpp ja üleskutse ühtsusele (4')

Vajadus tugevuse järele vältimaks sõda. Liites UK ja USA jõud, on tulevik selge… 

》mitte ainult meie ajaks, vaid sajandiks.《

KOKKUVÕTLIKULT on Fultoni-kõne oma loogika, korduvate metafooride ja tunnete tipuga raudeesriide-kujundi juures retoorika meistriteos, mis korrastas külma sõja verbaalset arsenali ja julgustas edendama anglo-ameerika liitu. 

Kuulsaim pilapilt. Leslie Illingworthi, 43, karikatuur «Pilk raudeesriide alla» ajalehe Daily Mail 6. III 1946 numbris.

Kuigi alul kiputi tema hoiatusi naeruvääristtama samamoodi kui 1930-ndil, mil ta natsiohu eest hoiatas, kinnitasid Churchilli käsituse tõetruudust ja pühkisid umbusu viimsegi varju ta hoiatuskõnele järgnevad sündmused. Kõige drastilisemalt realiseerus raudkardin Saksamaa idasektori piiridel, alates Berliini läänesektori blokaadist AD 1948 ning Berliini müüri püstitamisega AD 1961 lõpetades. 

Antagonist Stalin

Churchilli 5. III 1946 kõne Fultonis tabas selge siluetiga varju vastasleeris. See oli Joe ehk Joss ehk Jossif Stalin, kes end pisut kogunud, seejärel ka valjult vastas…


MOSKVA VASTUS koostati umbes nädalaga ja avaldati Pravdas 14. III 1946 Stalini "intervjuuna" (jutumärkides, sest tegelikult olid need vastused "Pravda kirjasaatja" 3 küsimusele hoolikalt läbi mõeldud, sõnastuselt rafineeritud ja kõlasid Moskva raadios juba 13. märtsil) Selle vastuse mürgine, ent argumenteeritud ja ideoloogiliselt tihe tekst (koos sama aasta 9. veebruaril "valimiste" puhul peetud kõnega)¹ kuulub kahtluseta külma sõda kajastavate dokumentide lugemikku.

«Stalini intervjuu» oli ilmselt kaalutletud vormiga. Selle tekst jäi teema-püstitusele Churchilli sõnavõtus ka mahu poolest alla, moodustades sellest kolmandiku (1700 sõna 5500 vastu) Vene lehe esiküljest hõlmas reema täpselt 2 laia veergu ja nõudis kiiremalt lugejalt kümmekond minutit aega, kuna ex-PM-i briti-inglise kõnekunsti taies vältas kindlasti üle ½ tunni (BBC salvestisena 46')


MOSKVA JUTUPUNKTID. Jossif Ðugašvili, alias Stalini vastuväited ja -rünnakud lühidalt:

• Churchill kui sõjaõhutaja – Stalin nimetas teda sõja otseseks provotseerijaks, kes vehib mõõgaga ja üritab külvata lahkhelisid endiste liitlaste sekka.

• Võrdlus Hitleriga oli üks teravamaid lööke…

》Härra Churchill ja tema sõbrad sarnanevad silmatorkavalt Hitleri ja tolle sõpradega.《

See oli sovetliku agitpropi ja üleilmse rahuliikumise (Moskva peamise propagandaaktsiooni) seisukohalt vägev võte, kuna sovetisangarluse tipuks loeti just Hitleri-vastast (nn antifašistlikku) võitlust.

• Rassiaktsent – Stalin süüdistas Churchilli selles, et too propageerib angloameerika (inglise keelt kõnelevate rahvaste) ülemvõimu ja rassiteooria vastavat teisendust, kus väidetavalt nemad vaid on kutsutud maailma saatuse üle otsustama.

Stalini vastuse esmakajastus eesti ajakirjanduses Saksamaal Geislingenis ilmuva Eesti Posti 7. leheküljel

• Ida-Euroopa kaitsmine – Stalin põhjendas sovetlikku mõjusfääri Poolast Bulgaariani legitiimsete turvahuvide ja -vajadusena: kuna N Liit kandis sõjas suurimaid kaotusi, on tal ka õigus luua idapoolne julgeolekuvöönd, laskmata sinna naasta fašistlikke režiime või eksiilvalitsusi, nagu seda olid Władysław Andersi ja Draža Mihailovići vastavalt Poolat ja Jugoslaaviat esindavad pagulasvõimurid.

• Lääne "silmakirjalikkus" – õigemini irvitav vastandus: Inglismaal valitseb leiboristlik ühe-partei-monopol — ja seda nimetatakse tõeliseks demokraatiaks, samas kui Ida-Euroopas oli (seni päriselt, aga varsti vaid mängulis-formaalselt) valitsemas mitmeparteilisus (loe: Moskva lõastet kommunistide ohjatavad parteiblokid) – ja seda nimetatakse totaalseks diktatuuriks.

ROPAGANDAALI TARRUS. Milles siis seisnes Stalini vastuse kaalukus. Tegu polnud pelka solvangu või propagandistliku hüüatusega, kuna Stalin või ta kõnede variautor(id) rakendas(id) terasest loogikat, tõid ridamisi ajaloolisi paralleele, asendasid kreeka—rooma klassikalise demokraatia (lääneliku) tähenduse ja tuginesid N Liidu kui ohvri peagu piibellikule narratiivile.

Retooriliselt betoneeris idaleer siin oma agitpropi kantsi ja tsementeeris geopoliitilist tandrit: Moskva ei suvatse Ida-Euroopast taanduda, ei aktsepteeeri Läänest dikteeritavaid reegleid ja loeb anglo-ameerika erisuhet enda jaoks eksistentsiaalseks ohuks. Teksti väärtus loodava sovetimpeeriumi ametliku seisukohana kestis pikemalt. "Stalini intervjuu" osutus Külma sõja tähiseks, mida osundati ning millele sai osutada aastakümneid edaspidigi.

Teised sovetlileeri päevakajalised vastused Fultoni-kõnele olid sama agressiivsed, ent väiksema kaaluga. Ka kiiremad neist olid nõudnud reageerimiseks aega terve töönädala.

Pravda 11. märtsi juhtkiri «Churchill täristab relvi»² ründas Fultoni-kõne äärmise teravusega siiski enne Stalini sõnavõttu:

》Churchill kustutab üheainsa kriipsuga kõik, mis ta sõja kestel üles ehitas.《

Ajakirjanik ja ajaloolane Jevgeni Tarle kuulutas 12. märtsi Izvestijas samuti oma leivaisa ennetades:

》Nõukogude Liit ei alistu verbaalsete rünnakute ja ähvarduste ees.《

Kõige teravama eritluse tipuks oli muidugi ajaoolise arengu seadus "teadusliku kommunismi" varamust.

Stalin: Härra Churchill meenutab taoti oma kõnedes "lihtsaid inimesi väikestest majadest" härrasmehelikult neile õlale patsutades ja nende sõpra teeseldes. Kuid need inimesed ei olegi nii lihtsad, nagu võib näida esimesel pigul. Neil on oma vaated, oma poliitika ja nad oskavad endi eest seista. Nemad — miljonid lihtad inimesed, on need, kes kukutasid Inglismaa valimistel läbi hr Churchilli ja tema partei, andes oma hääled töörakondlastele [e Leiboristlikule erakonnale]. Nemad — miljonid lihtsad inimesed on need, kes isoleerisid Euroopas reaktsionäärid, koostöö pooldajad fašismiga, ja eelistasid pahempoolseid demokraatlikke parteisid. Nemad — miljonid lihtsad inimesed on need, kes proovinud kommunistid läbi fašismile vastupanu võitluse tules, otsustasid, et kommunistid täielikult väärivad rahva usaldust. Nii on kasvnud kommunistide mõju Euroopas. Säärane on ajaoolise arengu seadus…

("Stalini intervjuu" 13. Ⅲ 1946 — Rahva Hääle eestindus)²

TÕTT KÕNELEVAD TROLLID. Kokkuvõtteks — käsitades Fultoni-kõne märkimisväärse hoiatusena Läänest — just niisugusena Stalin seda oma valju teavitusega kinnitaski sisulisi tõsiasju ekspeaministri tekstis punasega alla kriipsutades:

Churchillil on tuline õigus — raudne eesriie on langenud!

Ja N Liit ei soostu seda üles tõmbama ega kokku rullima.

See matš Churchill ⚔️ Stalin oli kahe gigandi dialoog ja üks dramaatilisemaid hetki Külma sõja lavalaudadel, millelt Churchill etenduse protagonisti usutavasse rolli tõsteti.

MÄRKUSED

1. Stalin pidas 9. II 1946 NSVL-i Ülemnõukogu valimiste eelse kõne teatatamaks, et "kapitalism" on sõdade puhkemise pealäte ja kutsus üles mobiliseeruma, et „me kodumaa [oleks] kindlustatud igasugu juhuste eest” — Vt Seltsimees JV Stalini kõne Moskva linna Stalini valimisringkonna valijate valimiseelsel koosolekul 9. veebruaril 1946. a. Sirp ja Vasar 16. II 1946.

2. Vt Čerčill’ brjacaet oružiem. Pravda 11. III 1946 juhtkiri sulandus peagi Stalini 13. märtsil üllitet teksti ehk n-ö intervjuuga Pravda kirjasaatjale — vt Pravda 14. II 1946; Сталин И.В, Cочинения, 16. kd. М, 1997, lk 25-30) Churchilli Fultoni-kõnele, eriti kui kirjutist vahendati Moskva raadios 14. III 1946 juba 5 eri keeles. Pravda toimetajate raev ÜK endise peaministri kõne kallal ületas peaaegu kõigi tähtsate välismaa tegelaste mahategemist, jäädes alla üksnes Hitleri-vastasele kriitikale.

Raudselt verekarva

Tegelikul raudkardinal on niisiis pistmist vaid teatriga

Eestis hakati näitelavade raudse eesriide ehk tuletõkke-kardinaga varustamist nõudma aastail 1936-1939. Samal ajal hakati seda terminit kasutama ka poliitikas. Nii evitat see…

• AD 1914, kui Belgia kuninganna Elisabeth kirjeldas väljendiga "raudkardin" poliitilist jms eraldatust Saksamaa ja Belgia vahel ilmasõja algul.
• AD 1918, kui Vene filosoof Vassili Rozanov märkis "raudse eesriide" (železnyj zanaves) apokalüptilist tähendust vene riigipöörde kontekstis.
• AD 1920, kui seda samas, ent elulisemas seoses tõenäoliselt esmakordselt ka inglise teabeväljas mainis leiboristlik piiar Ethel Snowden oma reisiraamatus Through Bolshevik Russia (ek: «Enamlikul Venemaal» — London, 1920, 188lk) ja sedagi korra (lk 32)
• AD 1937, kui Eesti diplomaat ja riigitegelane Ants Piip Saksamaa ja Itaalia vahelist hõõrumist vaadeldes märkis, et Suurbitannial ega Prantsusmaal…

》ei ole ju … selle vastu midagi, kui Saksamaa ja Doonau-ruumi vahele raudne eesriie lastakse…《 Vt Raudse eesriide sepistaja Ants Piip!

Ants Piip 7. Ⅷ 1937 Uudislehes →

≫ ISEKIRI : EESTI & RAUDRIMP ≪
Raudkardin teatris, sõjas, poliitikas

Kui esimene 'raudrimba' uudse sõnakastuse geopoliitilise tähendusega näide ei käi veel Venemaa kohta, siis teine ja kolmas seostavad selle maateaduslikult Moskva ja ajaloolise Moskooviaga. Tõsi, Rozanov rakendab raudset eesriiet tahtlikult (näite)kirjandusliku värdkujundina, samal ajal, kui Snowdenil võis see lipsata teksti ka alateadlikult. Neljandas näites pruugib autor (EW üks loojaid) 'raudset eesriiet' = 'raudset vaheseina' — kumbagi võrdväärse, sõdadevahelise Euroopa võimuolustiku kirjelduseks sobiva mõistena. Kõik alljärgnevad näited käsitavad raudkardinat aga teadvustatud ja iseloomuliku vene-soveti nähtusena. 

• AD 1923 seostas selle rootsi teabeväljas Puna-Venemaaga Per Emil Brusewitz reisiraamatus Bakom Rysslands järnridå: På motorcykel Petrograd—Tiflis (ek «Vene raudeesriide taga: Mootorrattaga Petrogradist Tbilissi»)

• AD 1944, kui seda mõistet der Eiserne Vorhang koluministina jm esinedes kasutas Paul Joseph Goebbels idarinde ja sovetliku eraldatuse kohta

Ka Winston Churchill tarvitas väljendit juba 1945. aastal telegrammides president Trumanile nii sovetlike okupatsioonitsoonide kui ka rinde kohta ning populariseeris termini 1946. aasta Fultoni kõnes – seega juba pärast IIMS-i, kuigi lääneriigid ei võtnud seda koheselt ei tõsiasja ega endastmõistetavana.

≫ I S E K I R I : ⓵ legend ﹠ ⓻ müüti külmast sõjast≪
S Õ J A S   P O L E   S Ü Ü D I   W I N S T O N

Poolteist aastat hiljem, 27. Ⅸ 1947 märkis Churchill oma Fultonis peetud raudeesriide-kõnele tagasi vaadates, et kui ta selle pidas, olid ameeriklased üllatunud — "tänaseks on olukord aga hoopis teine!" Tõsiasjaks, mis tingis USA valitsuse kiireid samme Moskva toetatava kommunismi pealetungi vastu, oli N Liidu agressioon ja intriigid oma naabermail, samuti katsed nõrgestada ÜRO-d vetoõiguse brutaalse kasutamisega. 

Raudse eesriide uueks tähenduseks algse tuletõkke asemel sai vabadustõke, mis läänelikus kujutluspildis kohe kuigi selget kuju ei võtnud, kui siis vaid ehk idapiiri okastraadina. Punavõimurid ikestasid termini aga oma kontrapropa ja agitka veelgi enam efemeersemate valede kütkesse. 

Andrei Ždanov: "Kuis kodanlikud poliitikud ja literaadid ka ei püüaks varjata oma rahvaste eest tõtt Nõukogude korra ja kultuuri saavutusist, kuis nad ka ei püüaks raudset eesriiet ette tõmmata tõele N Liidu kohta, et see ei saaks tungida välismaale, kuidas nad ka ei püüaks maha teha Nõukogude kultuuri tõelist kasvu ja hoogu — kõik nende katsed on nurjuma määratud." (Seltsimees Ždanovi kõne ajakirjade Zvezda ja Leningrad kohta parteiaktiivi ja kirjanike koosolekuil. Postimees, 26. Ⅸ 1946)

IDATOTLITARISMI SÜMBOL. Kuigi punast ideoloogiat kandvad isikud on raudrimba osas kahetisel seisukohal, nad kas eitavad selle omast algupära või sootuks nimetavad seda müüdiks. Idee "läbimatust pärdest" (nii füüsilisest kui metafoorsest) läks käibele Ida—Lääne, vaba maailma ja totalitaarsete punarežiimide vahel käiva Külma sõja narratiivis, kus "raudne eesriie" sai totaalse eraldatuse sümboliks mitte niivõrd kaevikuis, kui kaevikuteta poliitilises, ideoloogilises ja majanduslikus sõjas.

Oma raudrimba-kõne ajaks vilunud, poole sajandi pikkuse retoorika- ja andnunud teatrisõbra kogemusega Churchill külvas mõiste õigesti valitud hetkel ja Fultoni auditoorium Missuoris Ühendriikide südames osutus pinnasena parasjagu viljakaks.

Miks see eesriie on raudne

EESTI KUNSTI sugenes "raudse eesriide" kujund kümne aasta eest, esinedes seejuures kahes erinevas kontekstis. Üks taies pidanuks olema roostevaba terase ribadest kardin, mis Maarjamäe memoriaali (kommunismiohvrite mälestusmärgi) kavandis oleks sümboliseerinud sovetiokupatsiooni, isolatsiooni, "raudset" eraldatust jne. See idee paraku ei võitnud.

Ugala teatri renoveerimise kunstikonkursil (2016-2017) esitas autorite sama trio — Kaiko Kivi, Bruno Lillemets, Argo Männik — väga sarnase lahenduse ja võitis! Seekord puhtalt esteetilise ja teatriga haakuva taiesega, kus efektse valgustusega kardina sarnaselt kerkib maapinnast ligi 1000 (roostes) terasriba… Tahes või tahtmata, aga ülimalt nutikas taaskasutus.

Teos «Eesriie»

…(l)asub Ugala teatri õueala tugimüüril ja muudab vaatenurgast olenevalt ilmet. Vahel tundub see peaaegu läbipaistvana, vahel tihedana nagu päris kardin. Eks raudkardina koht olegi ju teater.

"Idee oli luua tasapinnaline korduv struktuur, mis optilise illusioonina mõjuks ruumiliselt."

Sest, jah, enne XX sajandi külma sõda, mil see käibis eeskätt poliitilise eraldatuse kujundina, tuntigi raudeesriiet ainult teatri kontekstis ja nimelt kui tuletõkke-kardinat. Kuna tollal vaadendkunste valitseva teatri hiilgeajal olid tulekahjud tavalised, hakati XIX sajandil laialdaselt teatrilava ja publiku vahele paigaldama ja tuleohu tekkides langetama metallist kaitsetõkkeid — raudset eesriiet ehk nn raudkardinat kahjutule saali levimise vastu.

Raudkardina (inglise iron curtain) mõiste algupära ulatub seega XⅧ–XⅨ sajandi teatriilma, kus see tähendas tegelikku tulekindlat rauast (või muust metallist) eesriiet / tulekaitsekardinat.

Üks kohutavam oli 5. Ⅸ 1887 õnnetus Inglismaa Exeteri Theatre Royalis, kus kahjutule läbi ja selle järelmina hukkus 186 inimest, so iga neljas teatrietendusel viibinu. Sündmus leidis kajastuse ka eesti ajakirjanduses…

Täpselt pool kuud hiljem, oma (vkj) 7. septembri numbri poliitilises ringvaates kirjeldas katastroofi ajaleht Wirulane (←tõmmisel)

Õnnetus "tuli hüüdes" ja vaid aasta pärast teatrimaja taastamist eelmise (AD 1885) põlengu kahjustusist. Kuigi teatrile kehtinud litsentsinõuded olid ette kirjutanud rauast turvakardina, polnud too traagilise kahjutule ajaks veel paigas. Enamik hukkunuid oli vaadanud etendust rõdul, millelt oli vaid üks väljapääs.

Teine sarnane õnnetus juhtus mõne aasta varem, 8. Ⅻ 1881 Viini Ringtheateris sensatsiooniliselt menukate «Hoffmanni lugude» etendusel. Ringteatri täissaali 1700 koha peale korjus siin vastukäivail andmeil vähemalt 384 laipa, ent muil andmeil oli surmohvreid üle 900. Katastroofi paisutas eesti ühe leheülevaate järgi suureks "kuulmatu lohakus": raudrimp jäi alla laskmata, teatri oma tuletõrjujad pagesid hoonest esimeste seas, hädalambid maja vahekäikudes ei toiminud, appi rutanud päästjail olid kaasa võtmata jäänud tarvilikud redelid ja hüppelinad…


ESIMENE RAUDNE EESRIIE paigaldati Londoni Drury Lane'i / Theatre Royalisse AD 1794. Abinõu välmiti pärast sagenenud tulekahjusid nii ses kui muis teatreis, mille lavadel tollal kasutatavad õlilambid ning hiljem gaasivalgustus olid ülimalt tuleohtlikud. 

Päästemeede on tänapäeval üldine. Kui laval puhkeb kahjutuli — ja seda juhtus varem liigagi sageli — langetakse metallkardin poole minuti või vähemaga laest alla lava eesmise kaare ette, et leek ega suits ei pääseks vaatesaali ja publik saaks ohutult evakueeruda. Briti teatreis on selle meetme nimetuseks tänaseni the iron / fire iron või iron curtain, kuigi materjaliks on ammugi tulekindel kangas või komposiitpaneelid, ja kaugeltki mitte puhas raud.

Vabaduse vennaskond Winstonist Ronaldini

Winston Churchilli nn raudse eesriide kõne, mille pealkiri oli õieti «Rahulõim» (The Sinews of Peace) ja mille Suurbritannia äsjane peaminister pidas 5. Ⅲ 1946 Fultonis, Missouris Westminster College'is, meenutatakse selle LXXX aastapäeval mälestusürituse ja tagasivaadete pika reaga. Samuti toimib ka Isekiri, alustades kuu enne Fultoni-kõne juubelit asjakohast sarja.


JUUBELISÜNDMUSIST tähtsamad mõistagi leiavad aset USA-s ja eeskätt ajaloolist paika praegu tähistavas Churchilli muuseumis, mis paikneb eelmainit kolledži linnakus. Kolmepäevases programmis 5.–7. märtsini on kavas eriüritusi tudengeile ja nende õppekavade toetajaile ühisnime Churchill Fellows Weekend all. Churchilli pärandi tänase tähenduse, demokraatia, vabaduse ja läänemaailma ühtsuse jälle kord pakiliste küsimustega saab huviline end kursis hoida muuseumi veebiküljel (wcmo.EDU/ancm/sinews-of-peace-80.html või nationalchurchillmuseum.ORG) Samas on võimalik registreeruda, tutvuda juubelisündmustiku täpse ajakava ja lisateabega. Siit saab muu seas teada, et 5. märtsil — päeval, mil möödub täpselt kaheksa kümnendit kuulsast kõnest, on kavas selle taasesitus Churchilli tuntud osatäitjast ajaloolase ja näitleja Randy Otto suust.


PÖÖRDELINE AEG. Churchilli Rahvusvaheline Selts (International Churchill Society) rõhutatab oma üllitises tema Fultoni-kõne kaalukust pöördepunktina, mis aitas kaasa II maailmasõja järel geostrateegilise valiku ees olnud Ameerika Ühendriikide üldsuse moraalsele kirgastumisele ning tõsta USA globaalse juhtriigi rolli.

Tänased autorid kutsuvad inimesi otse Fultonisse kohale tulema. Muuseumi staatus USA ajaloo riikliku tähisena (National Historic Landmark) on käesoleval ajal parasjagu arutusel — USA Kongressi Senat kiitis 2025. aasta lõpus ühehäälselt vastava seaduseelnõu heaks — hetkel on see edastet Esindajatekotta ning selle arutelu n-ö alamkojas võib koguni ühtida «Raudse eesriide» kõne aastapäevaga.

Muuseum rajati AD 1969 algse nimetusega Winston Churchill Memorial and Library ning nimetati neli kümnendit hiljem Kongressi otsusega America’s National Churchill Museumiks. Muuseum ise asub kiriku keldrikorrusel, on tehniliselt moodsa interaktiivse väljapanekuga, mis jutustab Churchilli eluloo, kirjeldab tema poliitkarjääri, II maailmasõda, ajaloolist kõnet jm. Siin leidub ka uurimistööks tarvilik ala — Clementine Spencer-Churchilli nimeline saal.

Maalilises väikelinnas Fultonis asuva Westminster College'i rohelusse uppuv kampus kuulub AD 1851 asutet väikesele eraülikoolile, algselt Fultoni kolledžile, kus praegu õpib 656 üliõpilast. Keset seda vaikset ja väikekolledžile paslikku maalilist linnakut asub ootamatult vägev maamärk — inglise XVII sajandi kirik, mis 1965-1969 viimatise sõja varemeist tellis-tellise haaval üles korjati, üle Atlandi ookeani toodi ning mis pärast ~9000km pikkust Londoni—Fultoni teekonda transpordil osaliselt kahjustet ja segipaisat detailide pusle lahendamise järel siin taaspüstitati. Ja on nüüd Missouri üheks peitaardeks.

Ekspresident Ronald W Reagani kõne mälestusmärgi «Murrang» (Breakthrough) avamisel Fultonis 9. Ⅺ 1990

Taustaks oleva taiese autor on Winston Churchilli lapselaps Edwina Sandys. See "raudse eesriide" raudbetoonis materialiseerunud lõiguke asetseb Fultonis otse Püha Neitsi Maarja Aldermanbury kiriku kõrval. Tegu on Berliini müüri algupäraste paneelide ja graffitiga, mis müüri langemise järel säästeti Fultoni seesinase monumendi tarvis heiastamaks igavikulist priiust üürikese raudrimba rusudel.