Churchilli "Rahulõim"

Milline Fultonis täna 80 aasta eest antud loengu pealkirja eestindus oleks parem: «Rahu kõõlused» — «Rahu tugevus» — «Rahu sitkus» — «Tõhus rahu» !?‽

Suuri sõnu pelgamata võib seda lugeda ristiusu-tsivilisatsiooni kaitsekõneks rahvusvahelise kommunismi pealetungi ja punase ohu, so Moskva-poolse külma sõja¹ eest. Samas nimetab Churchill «marssal Stalinit oma sõjaaja võitluskaaslaseks». Ameerika Ühendriikide vs soveti/vene/rahva/riigi esinemissagedus kõne põhiosas on aga tasakaalus (vastavalt 16× vs 17× ehk 6% USA kasuks) Rõhk on ennemini rahuvõitlusel ja konfliktiennetusel anglo-ameerika vägede ehk sõjalise jõu ja taristu lõimimise ning ÜRO kaudu koos ka Nõukogude/Venemaaga toimides, mistap ongi õige eestindada kõne ametlikku pealkirja nii, nagu Isekiri teeb — «Rahulõim» (I jj osad) 

Fultoni loeng ringäälingu otse-reportaažina (NBC helisalvestis kuberneri, presidendi ja Churchilli enda sissejuhatusega — 55')

ISEKIRJA TÕLGE rõhutab just maailma rahu nimel lõimimise aspekti Churchilli Fultoni-kõne algupärase pealkirja «The Sinews of Peace»² eestinduses. 'Rahulõim' on tabav ja loov tõlge, sest lõim eesti keeles viitab just sellele sidemele või koeniidile, mis põimudes ühendab, tugevdab ja annab sitke tarruse. 

Selline pealkiri on võti kõne mõistmiseks ja võtab tulipunkti selle peamise mõtte — et rahu ei too nõrkus ega sõnadevaht, vaid vastupidav aluslõim, millena Churchill oma loengus esitles anglo-ameerika rahvaste majanduslikku, sõjalist ning perspektiivis ka poliitilist integratsiooni (ühiskondsuseni välja)³ ning maailmakorra kehtestamist ühiselt jõu ja tugevuse ilmutamise teel. 

Churchill rõhutas kõnes korduvalt, et rahu 'lõim' (sinews) tekib läbi vennaliku ühenduse/liidu (fraternal association), ühiste mere- ja õhuväe‐baaside, sõjalise koostöö, ÜRO tugevdamise, tuumatehnoloogia saladuse hoidmise ja jõupõhise ennetuse kaudu – mitte passiivse diplomaatia, vaid aktiivse koostöö ja valmisolekuga vältida konflikti. 

Varasemad eestindused on seevastu kas kaudselt kirjeldavad "Rahu sidekoed" või otsesed "Rahu kõõlused". Mõnikord kasutet "Rahu lihased" tahavad rõhutada jõudu. Kuid kõik taolised osutuvad liiga kirjeldavaks, ei kõla Churchilli retoorilise ande vääriliselt ega loo sellist turvatunnet kui "Rahulõim", kus läbi eesti keele omase voolujoonelisuse kogu loenguga pakutav konfliktiennetuse käsitus on enam kui aistitav. See on tõepoolest kõne vaimule truuks jääv pealkiri, mis rõhutab just sinewsi kui aktiivset, siduvat jõudu, mis hoiab koos maailma+rahu.

Ka loengu põhiosa siinne väga täpne ja loomulik tõlge säästab teksti jaoks ainuvõimaliku pieteediga Winston Churchilli kõne dünaamilist pidulikkuse ja hoiatuste vahel hüplevat maneeri. 

VAISTLIK RAHUTUNG. Rahulõim seostub koguni salajase sõjaplaaniga «Mõeldamatu», andes nii sellise eestinduse täiendava õigustuse. Operatsioon «Mõeldamatu / Unthinkable» (1945) ja Fultoni-kõne (1946) on kaks sammu selsamal churchilliku mõttekäigu teel, kus jõu laad pöördeliselt muutub. 

Salajases kavandis plaanitav jõud väljendunuks otseses sõjalises sekkumses. Plaan koostati Churchilli korraldusel ja see eeldas lääneliitlaste 47 diviisi + taasrelvastatud saksa sõjavangide üksuste lööki Punaarmeele sundimaks Stalinit Ida-Euroopast taganema. See oli puhtal kujul "kõva jõud", mis pidi vallanduma juba suvel 1945, vaid poolteist kuud pärast võitu IIIR-i üle. Ent plaan lükati koheselt tagasi — just nimelt mõeldamatuna, sest sovetlike tankide ja diviiside ülekaal osutus liiga võimsaks. 

«Rahulõim / The Sinews of Peace» kajastab jõudu ennetava, lõimitud tarrusena, mis hõlmab maailma pigem tervikuna või vähemalt angloetnilise ühendusena. Sama hirm sovetliku ekspansiooni ees püsib, kuid nüüd ei räägi Churchill enam rünnakust. Ta pakub vennalikku ühendust, mille lõimeks oleksid: ühised mere- ja õhuväebaasid üle maailma; ühine kaitse‐standard ohvitseride ja kadettide vahetamisega, ühismõõdus relvastuse, samas taktis õppuste ja ühtmoodi õpikuiga; ÜRO-le loodava rahvusvahelise õhuväega; 20-aastase UK+CCCP koostöö-lepingu pikendamisega 50 aastani… 

See on jõud, mis ei ründa, vaid vastastikku seob ning ennetab. Rahu ei loo nõrkus, vaid lõime tugevus — selle metafoori on tabanud mõtteliselt mitmekihilisse pealkirja ka eestindus «Rahulõim». See ei ole lihtsalt ilus sõnamäng, vaid kaasaja-käsituse peegeldus ses dramaatilises pöördepunktis, mis muutis tankid AD 1945 lähiajastu baasideks, õppusteks ja ÜRO rahvusvaheliseks väeks. See on Churchilli mõtte areng ühest äärmusest teise: sõjast ennetavasse koostöösse. 

Potsdami / Berliini konverents 24. VII 1945. Siin leidis aset (vasakult) Stalini, Trumani ja Churchilli esimene kahe/kolmekesi ning Churchilli—Stalini viies ja viimne kohtumine. «Mõeldamatu», mis pidanuks käivituma 1. VII 1945, jäi käiku andmata, andes asu «Rahulõimele».

MÄRKUSED

(1) Külm sõda ei alanud 1946 (nagu arvab nt BBC 1. III 2026) vaid esines nähtusena 20 sajandit varemgi (vrd Carthago delenda est — Marcus Porcius Cato) ning sai külma sõja (guerra fría) nimetuse täpselt 650 aastat enne (AD 1296) XX sajandi Churchilli-hetke, mil anti kõnealune loeng Fultonis. 

(2) Originaali sinews of peace anatoomilisi allusioone rahu 'sidekudede' või 'kõõlustega' tuleb mõista metafoorselt jõu, sidususe ja\või tugeva tarrusena, mis hoiab midagi koos (taristu + püristuna) 

(3) Winston Churchillile omistati aprillis 1963 USA esimene aukodaniku tiitel (Honorary Citizenship of the U.S.) Muide, Sir Winstoni ema — NYC-s 1854 sündinud Jeanette Jerome (Londonis 1921 surnud Jerome-Churchill) oli samuti ameeriklane (USA kodakondsuse evimise tähenduses) 

Rahusiirus

Churchill ja raudrimp on ikka veel päevakajalised. Alles äsja (3. Ⅲ 2026) kasutas USA president Churchilli-vihjeid Ühendkuningriigi (ÜK) praegust valitsusjuhti arvustades. Järgnev ülevaade seab Fultoni-kõne ajaloo ja tänapäeva konteksti ehk aidates vaagida rahuvõitluse ja rahutooja-kuvandite siirust tänases ja eilses tipp-poliitikas.

CHURCHILLI KÕNEREIS. Oma kahekuise USA-puhkuse ajal AD 1946 pidas Winston L Spencer-Churchill (1874-1965) kolm kõne ja nimelt 26. veebruaril, 5. ja 8. märtsil: 

I. — Miami ülikoolis sealseks audoktoriks saades, ja see kõne ei sisaldanud midagi poliitilist; 

Ⅱ. — Fultonis peetu tõi laialdast kuulsust raudrimbale (iron curtain), hoiatas kommunismiohu eest ja määratles atlandiülese liitluse ideoloogilise aluse; 

Ⅲ kõne pidas Churchill kolm päeva pärast eelmist, seekord Williamsburgis Virginia osariigi Üldkogu ja U.S. Army väeladviku ees, ja neile rääkis ta UK+USA liitlusest juba ilma Moskvat puudutamata, lisades ka oma arvamuse — et siiski kaasaja inimpõlv suurt sõda ei koge. 

Sügav mahv pikast sigarist… Lõiguke 13. Ⅲ 1946 «Kauge Kodu» Päevauudistest (Altenstadt, Hessen, BRD)

Retoorika ajaloo rehes on Fultoni-kõne samal pulgal Thomas Woodrow Wilsoni (1856-1924) «Neljateist punkti» kõnega AD 1918 Mõlemad kõned on krestomaatilised, kõlvates lugemikku. Need on XX sajandi tähised, mis määratlesid uut maailmakorda pärast suuri sõdu ja mõjutasid üleilmset poliitikat aastakümneiks. 

Wilsoni 14 jutupunkti USA Kongressile (8. I 1918) visandas ilmasõjajärgse rahvusvahelise elu päevakorra: rahvaste enesemääramisõiguse, avadiplomaatia ja vabakaubanduse nõudeiga, samas tõstatades kolonialismi-probleemi ja asetades Rahvasteliidu uue maailmakorra lipukirjaks. See kujundas Versailles’i lepingut, andis tõuke Kesk- ja Ida-Euroopa uute rahvusriikide tekkele (k.a EW) ning pani aluse XX sajandi esimese poole rahvusvahelise elu korraldusele — mis küll ruttu nurjus.

Churchilli Fultoni kõne «Rahulõim» (5. Ⅲ 1946) tegi pärast Ⅱ ilmasõda (ⅡMS) täpselt vastupidist: joonistas välja globaalideoloogilise jaotuse — raudeesriide Stettinist Triesteni, kutsus üles anglo-ameerika erisuhtele ja sovetliku ekspansiooni vastustamisele jõupositsioonilt. Sellest kõnest sai ohjeldus-strateegia (containment), NATO, Marshalli-plaani ja Lääne ühtsuse kujundamise sillapea. Fultonis peetud kõne lõi ka rahvusvahelise elu käsituse ja korralduse vaimse aluse vähemalt üheks inimpõlveks ehk 1980-ndi lõpuni. 

Mõlemad kõned olid visionäärlikud, niisugusena ka tavapärast vastuseisu põhjustavad. Nii peeti Wilsoni plaani idealistlikuks; Churchilli süüdistati seevastu sõjaõhutamises. Kumbki sisaldas nii kaasajale kui ka ajaloole iseloomulikke märksõnu pakkuvaid fraase, nagu 'rahvatahe' või 'raudrimp'. Mõlemad mõjutasid üleilmset poliitikat ja Euroopa kaarti, nii et Wilsoni pärandiks saab lugeda ja meelsasti loetaksegi uusi rahvusriike; Churchilli omaks aga Euroopa jagunemist; ehkki kumbki väljendas ennemini täheldusi, kui vastavat tahet. 

Churchill oma Fultoni-kõnega on niisiis nagu "Külma sõja Wilson" omaenda jutupunktidega, mis sama kaaluga suudavad lõpetada üht ajastut teise avamisega. 

Chruchill viis viie aasta pärast ellu erisuhte ameeriklastega, sõlmides jaanuaris 1952 sõjalise leppe loaga sõja puhuks USA sõjaväel kasutada mõlema riigi kaitseks ÜK baase. Järgnevail kuil saavutas ÜK kolmanda riigina maailmas oma tuumavõimekuse.¹ 

Teist korda peaministrina oktoobrist 1951 aprillini 1955 ametis olles üritas Churchill edasi… 

》tõelise ja kestva rahu saavutamist《 nagu ta 11. X 1952 teatas sellest konservatiivide konverentsil oma esimeses kõnes pärast (toona avalikustamata) ajurabandust. Seekord motiveeris teda ilmselt Stalini surm. Sestap kutsus Churchill üles uuele Suur-Britannia jt suurvõimude võimalikult kitsa, siiski mitmepoolsele tippkohtumise korraldamisle rahu saavutamiseks nüüd juba Külmas sõjas — selles katses kõike võimalikku — nii vene, saksa, poola kui ka hiina kaarti kasutades. 

VERD, HIGI JA PISARAID… Churchill pidas 13. V 1940 Briti parlamendi ees ühe "sõjakuselt" veelgi kuulsama kõne, mille meeldejäävaim rida — «veri, vaev, pisarad ja higi» — on omakorda aja jooksul saanud ka kõne pealkirjaks. Ta alustaski seda aeglaselt lausudes: 

》Minul ei ole midagi muud pakkuda kui verd, rasket tööd, pisaraid ja higi.《 See oli samal ajal ustavusvande kinnitus impeeriumile ja Churchilli esimene esinemine pärast peaministriks saamist. 

Ma ütleksin alamkojale, nagu ma ütlesin ka valitsuse moodustajaile: mul ei ole pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi. Meie ees on raskeim katsumus. Meie ees on palju, palju pikki kuid võitlust ja kannatusi. Küsite, mis on meie ülesanne? Vastan: see on sõjapidamine merel, maal ja õhus kõigi me jõudude ja väega, mida Jumal meile annab. Pidada sõda koletisliku türanniga, kelle roimade tumedat registrit pole keegi ületada suutnud — see on meie ülesanne. Küsite, mis on meie eesmärk? Vastates ühe sõnaga — võit. Võit iga hinna eest, võit kõigi õuduste kiuste, võiduni viiva tee raskusest ja pikkusest hoolimata, sest ilma võiduta pole ka ellujäämist… 

«PRAEGU POLE CHURCHILLI AJASTU» Fultoni-kõne aastakäigu mees, USA praegune president Donald John Trump (14. VI 1946) arvustas 3. Ⅲ 2026 Suurbritannia peaministrit Keir Starmerit neli päeva veninud loasaamise pärast kasutada Diego-Garcia baasi USA sõjalennukite tankimiseks. 

Ajalooline taust, milleta oleks raske selgitada, kas Trump evitas Churchilli emotsionaal-poliitilise või ajaloolis-ideoloogilise kujundina, on järgmine.

Suur-Britannia loovutas aastast 1973 kuni läinud aastani asustamata² Chagose saarestiku keset India ookeani mullu Mauritiusele. Selle saarestiku Diego-Garcia atollil paiknev lennuväebaas läks 99-aastase rendilepinguga senise USA+UK kooskasutuse ja -käsutuse alt eelmisel aastal brittidele. Trumpi järgi tulenes kokkulepest logistilisi viivitusi USA ründeoperatsioonide korraldamiseks Iraani islamivabariigi vastu. Tema frustratsioon tuleneb aga enamgi Starmeri tõrksusest Iraani-vastaste löökide toetamisel, mistap vastandaski ta seda Churchilli kindlameelsusega. 

》Meil pole tegemist Winston Churchilliga《 Keir Starmer erineb Winston Churchillist, oli USA presidendi põhisõnum. Enam ei ole ÜK-st meile samaväärset partnerit kui toona.

Trump ja Starmer G7-tippkohtmisel Elmau lossis Baierimaal

Raudrimp ja Venemaa täna

Putinoidlik digitotalitarism on viinud Venemaa hilisstalinlikku aega tagasi 

Vaba teabevool võib, ent võib ka mitte saavutada mõne aasta pärast läbimurde tänu taevaveebi uuele, massiivsele läbimurdele (NB! Starlink ja SpaceX ületasid märtsis 2026 kuue aasta ja kümne kuu kestnud ponnistuste järelmina kümne tuhande satelliidi paigutamise 520(±40)km kõrgusele orbiidile; sel võrgul on seni 10 miljonit kasutajat. Pingerea järgmise positsiooniga OneWebil on 645 satelliiti) 

Seni on interneti-vabaduselt tagant viienda koha peal olnud Venemaa kõigest poole aastaga langenud kolmandale. Maailma IT-tsensuuri häbitabelis on Moskvas võimutsevast gebistlikust huntast hullemad ainult kommunistlikud režiimid Hiinas ja Koreas. 

Järelevaataja Eestist. Moskvalase Mihhail Šahnazarovi, alias inspektor Õhu paroodiaid on Eestis keerukas jälgida.

VIRTUAALSE PRIVAATNETI (VPN) VÄLJAVAATED VF-is on küsitavad. Viimaste kuude (tali 2025/2026) sündmused ja suundumus on näidanud, et siin valitsev gebistlik hunta sunnib digiteenuste tavakasutajat pealetükkivalt ja juurdepääsu igasugu piirangutega üle minema oma riigi kontolli all olevaile rakendusele, milliseks praegu on superapp MAX. 

Samal ajal (seisuga märts 2026) on sovetiaja tsensuuriaparaati enam-vähem asendav Roskomnadzor blokeerinud juba VPN-i pooltuhat teenust, kusjuures esimesel talvekuul jaanuaris 2026 kasvas keelunimestik 70% võrra kiiremini läinud sügisel keelu alla pandud VPN-ide arvuga võrreldes. Blokeeritakse menukaid protokolle VLESS, SockS5, L2TP jt, nii et paljud varem toiminud ühendused enam ei tööta või on minetanud oma senise stabiilsuse. 

Reklaam VPN-ide promomiseks keelati septembris 2025; trahvisummad ulatuvad ₽-tuhandeini. App Store'idest (Google Play, Apple) on eemaldatud sadu VPN-e; ametlikult on lubatud vaid valitsuse heakskiiduga ja tõenäoselt logisid kõrvale puistavad teenused. 

Twitterit hakati VF-is aeglustama aprillis 2021 ning selle tegevust piirati veebruaris 2022, lõplikult keelustati see tsensuurivaba sotsiaal- ja teabelevimeedium 4. III 2022, kuigi Twitter/X-i ei kuulutatud ekstremistlikuks nagu Metat. 

Viimast ilmselt tolle moskoviitlik—putinoidlike narratiivide ja VF-i ametliku teabelevi tõkestamise tõttu. Meta kuulutati ekstemistlikuks 12. III 1922, samal kuul keelustati Meta rakendused FB (4. märtsil) ja Instagram (14. märtsil) Metale kuuluv WhatsApp on blokeeritud täielikult, selle domeenid kustutati riiklikust DNS-ist. 

UPPUMATU VANKER. Telegrami (Tg) pärsitakse 2025–26 aeglustamise ja häälkõnede katke(sta)misega, ent kumbki siiski toimib mõne parema VPN-iga. Ei YouTube ega Tg pole keelu all, küll aga on keelat reklaamimüük neile platvormidele. Hellitavalt telegaks (ek 'vanker') kutsutav Tg näib olevat uppumatu. Venemaa valitsusvõimude üritused Tg-platvormi blokeerida on juba nurjunud aastail 2018 ja 2020. Nii tollaseid kui praegustki kampaaniat ilmestab sama dünaamika: agressiivsed riiklikud vastumeetmed tekitavad ebamugavust ja kahjustavad tarrust ometi Tg täielikku tõkestamist saavutamata. Telegrami menu ja tehniline vastupidavus aitavad Tg-d Venemaal üle poolsaja miljoni ulatuva kasutajaskonna jaoks elus hoida, sundides tsensoreid kulukale ja lõputa kassi—hiire mängule kummati rakenduse haaret kammitseda suutmata. 

Testitakse "suveräänse interneti" (RuNet) täielikku eraldamist globaalnetist nt piirkondlikke väljalülitusi proovides, mistõttu on juhtumeid, kus isegi VPN-id enam ei aidanud. 

PROGNOOS 2026. Blokeerimine intensiivistub: Eksperdid (nt TechRadar, Roskomsvoboda, Telecom Daily) ennustavad, et 2026. aastal saavutab võitlus VPN-idega VF-is uue taseme – enam raha (miljardeid ₽₽) kulutatakse DPI (deep packet inspection) täiustamisele ja AI-põhisele liikluseritlusele, mis tuvastab ja blokeerib VPN-liikluse automaatselt. Täielik keelustamine on ometi ebatõenäone, aga ligipääs muutub nii raskeks, et ainult tehniliselt kõige osavamad (nt AmneziaVPN, kohandatud WireGuard + obfuscation, Tor variandid) suudavad püsivalt üleilmsesse võrku ühenduda. Enamik tavakasutajaid, eriti vanemas eas ja maapiirkonna elanikke loobub üritamast. Umbes pool venemaalasi ei ole tehniliste või rahaliste takistuste pärast kunagi VPN-i kasutanud. 

Riiklikke alternatiive (MAX, VK Messenger, RuTube jne) surutakse peale: kohustuslik eelinstall, monopoli soodustamine riiklik—avalikus sektoris, surve ettevõtteile. 

Suure küsimärgi all on Tg täielik blokk. Kuulujutud räägivad lõpu tärminist aprilli algul 2026, kuigi seda ametlikult vahel eitatakse; palju tõenäolisemalt jätkub selle ülimenuka sotsiaal- ja teabelevi-meediumi järkjärguline pärssimine kasutajate enamiku loobumise arvestusega. 

DIGIKANTS.RU — Venelase enesetsensuur ilmselt süveneb: inimesed hoiavad end ise vaos kartes trahve ja\või salajast jälgimist; isegi kui VPN toimib, ei julge ta seda kasutada. Tõenäoselt VPN siiski elub, seda küll vaid uuenduslikus + moondelises vormis (nt Shadowsocks, custom-protokollid) Enamiku jaoks muutub välismilmaga ühenduse hoidmine 2026. aastal märksa keerukamaks ja riskantsemaks, mis ongi putinoidliku keskvõimu siht — 

》sundida rahvas riiklikku teabemulli ehk digirimba "turvalisse" tagalasse. 

Kui olukorra halvenemine Venemaal jätkub praeguses tempos, siis aasta lõpuks võib reakodanik leida end digi‐koonduslaagrist, mis enam ei jää alla kaasaja Puna-Hiinale. 

Raudrimp ja maailm täna

Raudrimba uueks arengujärguks on ilmselt digirimp, mis kaasneb digitotalitarismiga. Tänasel etapil aitab selle vastu peagutegelik eravõrk ehk virtuaalne privaatnett (VPN)

Tänapäeva raudne eesriie kipub taas muutma oma niigi eeterlikku tähendust. Mõne tunnuse poolest on taastumas maailmasõdade ja Hispaania kodusõja aegne tähendus õhutõrje-tõkkena. See käis juba siis risti vastu algupärasele tähendusele teatri metalse tuletõkke-kardina rakendusena, kuna 1930-ndil sai tuletõke ise (õhutõrje)tuleks metalsete lendkehade vastu. See ürgaineline = elementaarne rollivahetus on nagu vikervõbelus vastandite vahel ning raudkardina kujundit käesoleval sajandil liigutamas juba küberneetika, elektroonika jms e-taristu kaudu nn virtuaalse tegelikkuse maailma… Igatahes on termin ikkagi pea sama popp kui Churchilli ajal ja kajastab endistviisi vabaduse piirajate võimutungi. 

 

VPN JA RAUDRIMP (digikardin / digitaalne raudeesriie) on tänase geopoliitika ja digioludes põimunud väga tihedalt, moodustades ühe ja sama protsessi kaks poolt, eriti VF-i kontekstis, aga ka laiemalt igas autoritaarses või varjamatu tsensuuriga riigis. Enamasti annab see end 2020-ndil meile tunda siis, kui tekib soov teada saada, kuidas Eesti või EU olustikku peegeldab vene ropagandaal. See osutub praktiliselt võimatuks, sest pärast Kiievi-kampaaniat said kaabellevi operaator‐firmad nõude pea kogu — tolleks hetkeks ju oma aastakümne sõjaproppa vahutava! — vene kanalisatsiooni sulgemiseks… Või kui välisreisil olles üllatusega avastad, et mõni sotsmeedium kohapeal ei toimi, nagu juhtus siinkirjutajal ühel suhteliselt ahvirikkal maal.

Tansaania juhtum — vt allpool olevas lisas! 

"Uue raudeesriide" võiks sisaldada niisiis digitaalset või teabe(kogu)kondset IT-valli (inglise digital iron curtain / IT curtain / sovereign internet / Great Firewall), mida agaralt edendavad HRV/RF-i/KRDV jmt riikide tagurlikud valitsusvõimud ning mis nt Venemaal on ülimalt intensiivistunud aastail 2022-26. See hõlmab viimase puhul:

• massiblokeeringuid selliste rakenduste vastu, nagu Facebook, Instagram, samuti YouTube'i aeglustamist/blokeerimist, WhatsApp-piiranguid, Telegrami pärssimist jms.

• riiklikku "suveräänset internetti" (RuNet),

• Deep Packet Inspection (DPI) tehnoloogiaid,

• riiklike alternatiivide (VK, RuTube, MAX jne) pealesurumist.

Praegune raudne digikardin on endiselt kui mitte globaalne, siis rahvusvaheline nähtus. Seejuures leidub ka meie naabermaa nüüdseks rangema internetitsensuuri ja piirangutega riikide pingerivi tipptosina¹ pjedestaalil — ja tänavuseks suisa pronksmedalistina! Sedasinast Freedom on the Net 2025 raporti, Comparitechi 2025/2026 värskenduste, Voidly Global Censorship Indexi jt allikate andmeil (nt ProtonVPN, RSF, CPJ jne Top10VPN 2025 raport, Surfshark ja Protoni ja Groki eritlused) mille järgi asetsevad häbitosinas järgmised maad | Koht | Riik | Ligikaudne skoor (0–100) | Peamised piirangud AD 2026 alguseks |

| 1 | Põhja-Korea (KRDV) | 0–5 | Täielik blackout globaalsele internetile; ainult riiklik intranet (Kwangmyong); Internet pea olematu, karistused surmanuhtluseni |

| 2 | Hiina (HRV) | 9–10 | Great Firewall + AI-jälgimine; veebiblokk Google'i, YouTube’i, FB jt osas; sisu elav filtreerimine, VPN-i range keeld |

| 3 | Venemaa | ~10 | (piiranguist VF-is pikemalt)

| 4 | Myanmar (Birma) | 9–12 | 

| 5 | Iraan | 10–15 | 

| 6 | Türkmenistan | 15–20 | 

| 7 | Eritrea | 10–20 | 

| 8 | Kuuba | ~20 |

| 9 | Venezuela | ~23 |

| 10/11 | Saudi Araabia | 20–25 | 

| 10/11 | Araabia Ühendemiraadid (UAE) | 20–25 | 

| 12…14 | Pakistan / Egiptus / Usbekistan | 25–30 | 

Lisamärkusi valikute ja viimatise seisu kohta. Põhimõtteks oli reastada kõige rangemad / "raudseimad" riigid (halvima internetivabaduse, enima blokkide, shutdown'ide, ulatuslikuma jälgimise, VPN-keeldude jms alusel. Protsendipunktid rakendavad Freedom House'i skaalat 0–100, kus 0 = täielik tsensuur; madalam skoor = halvem. 

Põhja-Korea (KRDV) on järjekindlalt №1 – globaalne Internet on seal praktiliselt keelatud, karistused selle kasutamise puhul väga karmid (surmanuhtluseni); HRV on tehniliselt kõige edukama tsensuurisüsteemiga (nn Hiina Tulemüür e Great Firewall + AI + massijälgimine), aga Põhja-Korea on "puhtaima" isolatsiooniga; Iraani ja Myanmari valitsusvõimud on shutdownide poolest hetkel teistest poliittsenseerijaist aktiivsemad; VF langeb kiiresti digipõrgu põhja poole (AI-filtrite + UDP/port 443 agressiivse blokeerimisega)

Peamine (ja sageli viimane) tööriist, millega inimesed digikardina ületavad, on VPN. See võimaldab blokeeritud veebikülgedele pääseda, vaadata sõltumatut meediat, jägida välismaist teabelevi ja üldse välisilmaga suhelda.

Venemaal kasvas VPN-i kasutamine 2022–23 plahvatuslikult kümnekonna miljoni kasutajani ning poliitiliste repressioonide uuel hooajal 2025–26 on see jätkunud, kuna uued piirangud (nt WhatsAppi blokeerimine ja Tg pärssimine) tekitavad järgmise "VPN-i laine". Nii teatavadki juba AmneziaVPN, Windscribe jt oma kasutajate arvu hüppelisest kasvust.

Ajalooline paralleel raudrimbaga on väga lähedane ja kindlasti ka otsene Venemaa puhul, kus igasugu VPN-id on saanud praktilise vastupanu ilminguks ja sümboliks moodsa raudeesriide ehk digirimba vastu. Seetõttu ongi valitsusvõimud viimastel aastatel VPN-e süsteemselt rünnanud:

• blokeerides menukaid VPN-teenuseid (Roskomnadzor blokeeris kümneid 2021–25).

• keelustades VPN-i reklaami, teabe levitamist nende kohta ja ka nende kasutamist vältimaks "ekstremistliku" sisu juurde pääsemist (seadused AD 2025)

• kasutatakse AI-põhist DPI-d, et tuvastada ja aeglustada VPN-liiklust.

Kuigi VPN-i kasutust iseenesest veel täielikult keelatud (seisuga märts 2026) VF-is ei ole, siiski muutub see üha riskantsemaks ja VPN-ide kättesaadavus (eriti tavakasutajale) tülikamaks.

OLUKORD EU+NATO IDAPIIRIL ilmutab samuti "uue raudse eesriide" punumise märke, ent neid on õnneks vähe. Need seisnevad Venemaa ja ta liitlaste vastu rakendatavais sanktsioonides, putinoidlike telekanalite keelustamises ja veebikülgede blokeerimises. 

Siin ehitatakse või üritatakse luua mitte niivõrd digitaalset kui füüsilist pärret (piiritarasid, kaevikuid, automatiseerit droonivalli) ilma küberkaitse-projekte afišeerimata. Sinne internetitsensuur reainimest oluliselt ei puuduta, sest too ei ole EU-s kaugeltki veel massiline. Nii ei kasutata ka VPN-e "digikardina ületamiseks" RU—EU piirist lääne pool kuigi laialdaselt. Erandiks tuleks siiski arvata mõned hallid territooriumid või siis muulaste kogukondi Ida-Lätis (Daugavpilsi) ja Eesti venestunud asumeis (Lasnamäe, Tallinna kesklinn, Narva, Sillamäe, Narva-Jõesuu, Kohtla-Järve, Valga ja Paldiski)

Euroopa Liidus kasutatakse VPN-i pigem tavapõhjusel, milleks on erakorralised turvameetmed, geoblokeeringud, privaatsus, seega veel mitte üldise poliittsensuuri nimel. 

Külm sõda täna. Klassikaline raudrimp ❌❌❌ võrreldes EU+NATO digirimba ja droonivalli võimalike paiknemise aladega, milleks on nüüdsed piiriigid ehk IMS-i järgse nimetusega — limitroofid Soomest Bulgaariani. 

Prohvet

Ilmariigis on prohvet kuulus alati

Winston Churchill sündis Blenheimi palees 30. XI 1874 enneaegselt¹ ning seda nähtavasti ülimalt pakilise elu‐ülesandega. Tema enda 16-aastaselt ühele koolikaaslasele tehtud prohvetlikku avaldust tsiteerides — selleks et…

》 juhtida ühel päeval Londoni kaitset sissetungi vastu 《 

See ilmutus AD 1891 täitus poole sajandiga II maailmasõjas (IIMS)

ERAKORDNE ELU. Marlborough' hertsogi järeltulija, enam kui 40 raamatu autor, Nobeli kirjandusauhinna laureaat AD 1953, sai kuulsaks juba IX sajandi eelviimasel aastal AD 1899 aset leidnud seiklusliku põgenemislooga buuride vangistusest… Rääkimata kuningliku laevastiku moderniseerimisest tema juhtiva käe all ilmasõdade võimsaimaks armaadaks… Ja Suur‐Britannia ohjamisest saareriigi süngeima tunni peaministrina…

Winstoni koolipõlve-prohvetlus on loona igati ehe ja hästi dokumenteeritud ajalooallikais, nagu kaasaegsete mälestused või Churchilli enda kirjutised. Samuti vastab see ka tõele elus täide läinud tõsiasjus nagu IIMS-i sündmustik eriti Suur-Britannia üle peetud võitluse ja õhusõja Blitz osas. 

Ettekuulutuse tunnistajana vahendanud koolikaaslane oli Murland de Grasse Evans, aka Muirland Evans — Harrow-kooli õpilane, kes tagantjärele meenutas vestluse üksikasju nt kirjas Churchilli pojale Randolphile 1950-ndi lõpus, kui too kirjutas isa ametlikku biograafiat. 

ESIMENE NÄGEMUS. Evans tsiteeris Churchilli umbes nii:

》Ma näen tohutuid muutusi tulemas praegu rahulikus maailmas; suuri vapustusi, kohutavaid võitlusi; kujuteldamatuid sõdu; ja ma ütlen sulle, et London on ohus – Londonit rünnatakse ja mina olen Londoni kaitsel väga silmapaistval kohal... See riik satub kuidagi tohutu sissetungi alla — millisel moel, ma ei tea — aga seda ma ütlen sulle, et mina juhin Londoni kaitset ja päästan nii pealinna kui impeeriumi katastroofist.《 Loole viitab ka mitu biograafiat, nagu Martin Gilberti, International Churchill Society jt eluloo-kirjutised.

TEINE NÄGEMUS. Detsembris 1931 ennustas Churchill ajakirjas The Strand Magazine poolsajandi taguseid — Fifty Years Hence — sündmusi AD 1981. Kõige hullem toonane oletus oli kommunismi doktriiniga sobilike, emba—kumba mõtlemisele või tööle spetsialiseerunud biorobotite loomine. 

》 Kas ei võiks kogu teaduse jõuga relvastet N Liit kooskõlas kõigi oma sihtidega leiutada ja luua rassi, mis on kohandet mehaanilisiks ülesandeiks ja millel pole muud mõtet peale kommunistlikule riigile allumise? Inimese praegune olemus on tugev ja vastupidav. See pillutab oma ande sädemeid ka kõige üllatavama paiga pimedamasse nurka. Aga robotid, jah, võiksid kommunismi jubedate teooriatega sobida. Kommunistide filosoofias pole midagi, mis nende loomist takistaks.《

Ta järgis juba toona oleva TV ja traadita telefoni muutumist argilävimise vahendeiks ning kordas ka oma viie aasta tagust ennustust tuumaenergia kohta, millel puudus veel… 

》vaid sütik selle jõu vallandamiseks. 《 

KOLMAS NÄGEMUS kaks kümnendit ette — A-pomm… 

》millesse on kogutud tuhandete tonnide püssirohu võimsus, et hävitada terve linn hetkega. 《 Sellist relva ennustas Churchill AD 1925. Tõeluseks sai see augustis 1945 Hiroshima ja Nagasaki pommitamisega USA poolt.

NELJAS NÄGEMUS pool kümnendit ette — natsirevanš…

》Vaid tarkade ja kogenud poliitikute abil õnnestub vältida konflikti. Tema-majesteedi-valitsus eksib arvates, et Saksamaa ei taotle enamat kui võrdsust teiste riikidega. Need tugevate, patriotismist joobnud pilguga teutooni noorukite jõugud, kes Saksamaa tänavail ja teil praegu marsivad, ei nõua Saksamaad, mis oleks teistega võrdne. Nad nõuavad relvi, aga relvad käes, nõuavad tagasi kaotatud alu ja endisi koloniaalvaldusi. 《 Alamkojas 23. XI 1932 tehtud hoiatus relvastuva Saksamaa eest, mis põhines Churchilli tähelepanu- ja eritlusvõimel, ent aasta hiljem täienes tema isikliku luurevõrguga, mille agentuur ulatus ÜK salaluurest, oma sõjaväe ohvitseridest ja välisministeeriumi ametnikest rahvussotsialismi vastasleeri Saksamaal. 

VIIES NÄGEMUS. Lõpuks nõudis ta Fultoni kuulsas kõnes ÜRO relvastamist otsekohe rahvusvaheliste üksustega, k.a võimsa õhuväega, mis samal kümnendil, niisiis üsna ruttu ka teostus,² — tõsi küll osaliselt ehk lähemas väljavaates veel ilma õhuväe-üksuseta, kuna 75 lennukiga ÜRO Humanitaarabi Lennuteenistus (UNHAS) kutsuti ellu alles poole sajandi pärast AD 2003.

Vanakuradi vanaemaga

Nad olid sama aastakäigu riigimehed

Winston Churchill (1874–1965) suri 90-aastaselt, samas kui Konstantin Päts elas 81 aastaseks (1874–1956) ning tänu panusele Eesti Vabadussõjas olid mõlemad vabadusristi sama klassi (VR I/1) kavalerid. 

VA KONSTANTIN Päts, kes juhtis EW-d seitsmel korral üle üheteist aasta ja on ajaloo valgusse jäänud praktilise meelega juhina, kes ikka ja jälle kerkis esile suurima häda tunnil. Tema jesuiitlik valmisolek tantsida kas või "vanakuradi vanaemaga", kui seda nõuavad Eesti huvid, on Pätsi enda väljendusel üldtuntud. Riigivanemana parlamendis valitsusliidust rääkides tsiteeris ta kord Bismarcki öeldes:

》… kui poliitika nõuab, siis võtan mina ka vanakuradi vanaema oma käe alla ja löön temaga tantsu.

Jaan Lattik: Laske end siis vanakuradi vanaemaga laulatada! 

Konstantin Päts: Teid paneme laulatama, hr Lattik.

Jaan Lattik: Ei mina küll laulatama ei tule.《 IV Riigikogu 20. II 1931 stenogramm.

SIR WINSTON Leonard Spencer—Churchill, kes sööritiitli sai valitsusjuhina 24. IV 1953, so alles oma teisel ja ühtlasi viimasel ametiajal, töötas tema-majesteedi-valitsus-kabinetis kokku kakskümmend üks aastat ja seejuures kaks korda ka peaministrina. Ja eks maitsnud Winstongi vangipõlve,¹ ent seda enne poliitkarjääri, veel ajakirjanikuna Buuri sõjas. Temagi oli antikommunist ja ÜK kogu võimuladvikus aastail 1918-20 Venemaa sündmustikku sekkumise peamine pooldaja. Ja kuigi kaal kummalgi erines, vaagisid mõlemad välispoliitikat võimutasakaalu-doktriini abil… Kuni 1940-ndini. Suurim erinevus oli inglase suursugune seisus, riigimehe-töö mängukõrgus ja mõistagi üleilmne mõju. Sest Churchill luges oma elu-ülesandeks Vaba maailma päästmist ja hoolitsust brittide ilmariigi ning seda võimalikult kauem säästva anglo-ameerika vendluse eest. 

PÜHAPÄEVAL, 22. VI 1941, olles Chequeris — Briti peaministrite puhkeresidentsis — sai Churchill sõnumi, mis muutis sootuks sõja kogu käsituse. Saksamaa sissetung Venemaale oli alanud. Oma 19-minutises raadiokõnes (audio) ütles Churchill tolsamal õhtul: 

》Keegi ei ole olnud nii järjekindel kommunismivastane kui mina viimatise 25 aasta kestel. Ma ei võta tagasi ainsatki sõna, mida selle kohta olen lausunud. Kuid kõik kahvatub vaatepildi ees, mis on avanemas nüüd. (…) Iga mees ja iga riik, kes võitleb natsismi vastu, leiab meie toetuse. Iga mees või riik, kes marsib Hitleri kõrval, on meie vaenlane.《

See tõotus tähendas AD 1941 Suur-Britanniale kohest vastu(a)stumist Hitleri välksõjaga Euroopas liitunud kümnekonnale maale, sest…

• Saksamaaga kõrvuti ründas N Liitu 22. juunil ka Rumeenia 

• Soome ühines sõjaga 26. juunil 

• Ungari 27. juunil 

• Albaania, Itaalia, Slovakkia kolmekesi korraga 30. juunil 

• Bulgaaria, Horvaatia, Soome, Taani ühinesid 25. novembril Kominterni-vastase paktiga… 

Suur-Britannia kuulutas 7. detsembril sõja Rumeeniale, Soomele ja Ungarile. 

》Kui Hitler ründab põrgut, siis vähim, mida ma teha saaksin, on heatahtlikult kuradi eest kosta alamkojas《 oli vastanud Winston 21. juuni õhtul oma erasekretäri küsimusele, et kas ei ole see tema, Churchilli kui põlise antikommunisti veendeiga vastuolus, kui ta N Venemaad Hitleri rünnaku puhul kavatseb abistada. 

Järgmisel päeva, 22. juuni õhtul just seda ta oma raadiokõnes lubaski. Kuid Churchill läks oma suhtluses põrguvürstiga Bismarckist kaugemale — tema sõlmis liidulepingu. Ta külastas Moskvat ÜK esimese peaministrina. Jossif Staliniga veetis ta oma järgnevast elust ligemale kolm nädalat, mis jaotusid viiele kohtumisele nii kahepoolseil läbirääkimisil kui ka laiemail konverentsidel. 

☭ ☭ ☭

SÕJASÕPRADE KOHTUMISED: 

• Moskva konverents 12.–17. VIII 1942 – Churchilli esimene kahepoolne kohtumine Staliniga keskendus teise rinde küsimusele. 

• Teherani konverents 28. XI – 1. XII 1943 – esimene "Suure kolmiku" kohtumine Franklin D Roosevelti osalusel. 

• Moskva konverents 9.–18. X 1944 – teine kahepoolne kohtumine, tuntud kui "protsendileping". 

• Jalta konverents 4.–11. II 1945) – teine kolmikkohtumine Roosevelti osalusel. 

• Potsdami konverents 17.–25. VII 1945. 

Konverents koodnime Bracelet all, mille aegu augusti keskel 1942 Churchill külastas ka Stalini suvilat ja kinkis talle kabinetiraadio.

Teisel Moskva konverentsil, mille koodnimeks oli Tolstoi, räägiti sõjajärgseist mõjualadest Ida-Euroopas ja Balkanil. Üritati nn protsendileppimust, kus Winston kirjutas paberile mõjuväljade jaotuse (nt N Liidule 90% Rumeenias; Suurbritanniale 90% Kreekas; Bulgaarias N Liidule 75%, Jugoslaavias ja Ungaris 50:50) ja Jossif lisas lehele sinise pliiatsiga heakskiidu märgi. 

Nende suhe oli pragmaatiline, kuid pingeline – Churchill ei usaldanud Stalinit, nagu näitab ka operatsiooni «Mõeldamatu» välmimine (millest võib lugeda allpool), ometi tekkis neil IIMS-aegsete kohtumiste käigus teatav ettevaatlik, aga siiski vastastikune austus. Nad pidasid ja nimetasidki teineteist võitluskaaslasiks. 

☭ ☭ ☭

PÕRGULIK FLIRT ei viinud Marlborough' hertsogide järeltulijat Winstonit õnneks hullarisse, nagu juhtus Konstantin Pätsiga juba Kurjuse impeeriumi looja lõugade vahel. Viimase üksnes otsene vangistuski (türmis/ vanglas/ vangilaagris, v.a asumine ja karistusmeditsiini rakendamine) tema vangistuste kõiki teadaolevaid faase — nii tsaari-, saksa kui ka sovetiaegu arvestades — kestis kokku kuni kuus aastat.²

Eestit tabanud sovetiokupatsiooni ühe järelmina määras punavõim president Pätsile pikalt kestva psühhiaatrilise sundravi. See tähendab, et Stalini senine vang viidi 24. III 1943 türmist üle sunniviisilisele ravile psühhoneuroloogia/ psühhiaatria-haiglais. Alul piirduti Kaasanis asuvate sundravi võimaldavate asutustega, seejärel viidi ta Čistopoli linna ikka samal Tatarimaal. 

Psühhiaatria poliitilist kuritarvitamist põhjendati sageli tõsiasjaga, et patsient Konstantin keeldus loobumast EW presidendi tiitlist. Nii nägi ta mitmesuguste sovetlike raviasutuste palatite lagesid oma viimsepäevani… Siiski ühe lühikese — Stalini surma järgse "rahvuslikuma" vaheajaga AD 1954 ka Eesti südames paiknevas Jämejala Vabariiklikus Psühhoneuroloogiahaiglas (praeguses Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus) Ent kohaliku rahva tähelepanu ja eestlaste "palverännakute" sagenemise hirmus saatsid kohaliku nukurežiimi esindajad ta kiiresti tagasi N Liitu, kus Päts paigutati Kalinini (Tveri) oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse. Sääl kuuldustepärane "Eesti kuningas" 18. I 1956 ka suri. Kokku kestis Konstantin Pätsi "psühhiaatriline" kinnipidamine seega 12 aastat ja 10 kuud (24. III 1943 – 18. I 1956) 

☭ ☭ ☭

Paanika ja sarkasm

Kuidas briti ekspeaminister ameerika presidenti ehmatas

VANAD SÕBRAD. Winston S Churcill kirjutas oma ammusele Kanada sõbrale kolonel Frank W Clarke'ile 22. XI 1945:

President on palunud mul külastada Westminsteri Ülikooli [sic!] Missouris, mis on tema koduosariik, ja pidada kõne. Ta pakub ka enda kohaletulekut tutvustamaks mind. See esinemine saab olema ilmselt avalik ja märkimisväärselt tähtis… 

Samas kirjas Churchill palus ja kolonel Clarke võimaldaski talle elamist oma Florida maamajas Miami‐Beachi Põhjalahe teel.

Churchill saabus sinna kohe pärast oma Itaalia-puhkust poolteise kuu pärast. Floridas tegeles ta peamiselt maalimisega, mõneks korraks põigates ka naabrusse • Watsoni saarel kümnendi eest avat Papagoidžungli külastamiseks • ja Kuuba saarele sigarivaru täiendamiseks • samuti Miami ülikooli audoktoriks promoveerimise kõne pidama. 

Pärast sõja-aastaid ja kolme masendavat kuud 1945. aasta juuli üldvalimiste kaotuse järel oli Winston Churchill saanud kutse Westminsteri kolledži presidendilt Franc McCluerilt. Churchilli meeleolu kergitas viivitamata jah-vastust andma president Trumani kuulus kaassõna: 

See on imeline kool minu koduosariigis. Loodan, et saad sellega hakkama. Kui Sa tuled, tutvustan Sind.

CHURCHILLI USA-PUHKUS AD 1946… kestis 9 nädalat, USA pinnal viibimisega 14. jaanuarist 13. märtsini. Kuus nädalat mööduski aga peamiselt Lõuna-Floridas. Ja mis olekski Miamist parem enda turgutamiseks, energiaga laadimiseks ja selleks, et valmistada ette oma olulisim sõjajärgne kõne, millele ta pealkirjaks pani «Rahulõim», aga mida ingliskeelses ja mujalgi maailmas tuntakse üldiselt "raudse eesriide kõnena"! 

Miami päikeselised päevad mõjusid Churchillile tõepoolest hästi. Ta sõitis pealinna Washingtoni, et kohtuda president Trumaniga. Kaks suurt juhti koos saatjaskonnaga, k.a võõrustaja kolonel Clarke, sõitsid edasi rongiga Missourisse, kus Churchilli 5. III 1946 peetud kõne tõstis Fultoni maailmakaardile…

≫  ISEKIRI :  R a h u l õ i m  ≪

C h u r c h i l l i   F u l t o n i - k õ n e   e e s t i n d u s

HOIATUSNOOT MOSKVALE… President Truman vältis ÜK ekspeaministri kõne avalikku toetamist nädalaid. Ta eelistas ära oodata kodumaise reaktsiooni. Võiks öelda, et presidenti tabas paanika, sest ka ase-välisministril Dean Achesonil keelas ta osalemast Churchilli vastuvõtul nädal pärast Fultoni kõnepidamist, et mitte muljet jätta justkui kiidaks Valge Maja takka ÜK ekspeaministri Fultonis väljendet seisukohtadele… 

«CHURCHILLI TUUR» Cyrus Cotton Hungerfordi pilapilt, mis kaunistas kõnepidamiskohast üle tuhande kilomeetri eemal Pittsburgis ilmuva Post-Gazette'i juhtkirja juba järgmise päeva, 6. III 1946 hommikul.

Eraviisil kirjutas Truman Stalinile omakäelise läkituse kutsega samuti kõnereisiga USA-d külastada, lubades ühtlasi sarnast kohtlemist, nagu see Trumani poolt oli osaks saanud Churchillile… Mitte kellelgi ei olnud küll usku, et selline reis võiks saada ka teoks. 

Sõjaõhutamine taandati pahempoolsete poolt varsti külma sõja algataja müüdiks, mida levitatakse allikatumeda ajaloolaskonna poolt tänapäevalgi (nt Eesti Entsüklopeediakirjastuse «Eesti ja Maailm: XX sajandi kroonika» II osas — aluskäsikiri Mati Graf, toimetajad-koostajad Kristin Aasma ja Allan Kasesalu, retsensent-toimetajad Jüri Ant, Kaido Jaanson, Aivar Jarne, Allan Liim, Olev Liivik, Vello Tõnso, Haljand Udam jt — vt ISBN 9985-70-108-9 —Tln, 2004, lk 234!) 

Enne 1950-ndit ei ole Winston S Churchill avalikes sõnavõttudes sõnakestki külmast sõjast rääkinud ega kuulutanud ta Fultoni kõnetoolist ammugi külma sõda välja.

KÜLMA SÕJA VALE. Jah, väga valelik on väita vastupidist. Churchill pälvis tasapisi USA-s, kus suhtumine ka N Liitu karmistus, oma kõne eest laialdase, nii pahema kui parema tiiva heakskiidu. Ameerika ajakirjandus ei kujutanud Stalinit lõpuks enam tolle sama headust kehastva Joe-onuna, nagu tihtilugu hiljutise sõja ajal juhtus. 

Aga alles aprillis 1946, seejärel kui enamik USA ajalehti juba oli ilmutanud poolehoidu Churchillile, söandas seostada Fultoni-kõnega end avalikult ka USA president… 

Läks veel rohkem kui pool aastat, kuni kujundati välja Trumani doktriin ja see lähtus juba Fultoni-kõnes väljendunud vajadusest võtta üle hool Suurbritannia koloniaalpärandina Euroopas kommunismiohtu sattunud Türgi ja Kreeka käekäigu eest jms. 

Suurbritannia roll suurvõimuna oli jõudnud lõpule…

Truman sõnastas selle kui esimese presidentliku doktriini USA Kongressi ees peetavas kõnes aasta hiljem — 12. Ⅲ 1947.

KUUS AASTAT HILJEM. President Truman ja peaminister Churchill 7. I 1952 Valge Maja ovaalkabinetis.

Kurjuse impeerium ja Vaba maailm

Raudrimp tuleneb mistahes suunitlusega ideologiseerit (totalitaarse) režiimi vajadusest kaitsta end maailmavaatelise pluralismi — mõttevabaduse eest 

Kõigest veerand sajandiga kahe ilmasõja vahel minetas raudeesriie mõistelise seose teatriga. Raudkardin (-eesriie) muutus abstraktseks kujundiks, mille sisu täitsid vaenu, sõjategevuse ja/või välispoliitikaga seostatavad tähendused. 

Viimasel juhul tähistas see ju eeskätt riigipiiri — ja veel millist! Pigem enam, kui vähem kinnist, tihedalt suletavat, mitmekordse tõkestusega, vahel ka surmalõksudega füüsilist taristut (infrastruktuuri) maapinnal. Teisalt tähendas raudne eesriie skemaatilist rajajoont maakaardil koos selle mõttelise laiendusega suhtluse ja kultuurisfääri. Parimad väljendused leidis raudrimp ida- ja läänebloki tekkides mõistagi nende puutealal Saksamaal ju alles pärast ilmasõdu (IMS+ⅡMS)

Kuidas raudrimba poliittees Saksamaa ka füüsiliselt lahutas, seda on kirjeldatud selle postituse lõpulisas. 

AMBIVALENTNE VABA MAAILM (VM) Samamoodi vaid pisikese ajanihkega läks lõpuks suure algustäheni jõudva mõistega Vaba maailm. Kui enne aastat 1945 eesti ajakirjanduses fraas "vaba maailm" esines üksnes elulises — kas väljaspool vangimaja asuva või siis (riigi)piiritu maailma mõttes, siis pärast seda, kui helilooja Villem Kapp lõi sõnalis-muusikalise montaaži «Võidule!», evis sama fraas eesti teabeväljas erimõistelise ja palju selgema poliitilise sisu. 

Kapi teose sõnalise osa avalause kuulutas:

》Kogu vaba maailm on tõusnud üles viimseks löögiks, et pühkida puhtaks maa fašistliku mustuse jäägist!《 Punaarmee ja lääneliitlaste armeede võite kajastava montaaži tõid esmakordselt lavale "Eesti laskurkorpuse" Ⅶ diviisi taidlejad (juhtumisi) Hitleri surma aegu (aprillis või mai algul) AD 1945. 

Mõiste VM ambivalentsust toonitab ka tõik, et Ida-Saksamaa (DDR) üllitas puna-mustas trükis nädalakirja Freie Welt, mida samuti kui sarnast, aga värvilisemat NBI-d sellal müüdi Eestiski. Üldiselt aga puudus sovetiseerit keskkonnas see vabaduse tunnetus, mis lubanuks VM-i jutumärkideta või endakohast kasutust. 

Igatahes oli seda raskem väljendada pärast NLKP XXI erakorralist kongressi AD 1959, kui Nikita Hruščov oli kõnelenud VM-ist nii:

Pealetungis töölis- ja kommunistlikule liikumisele kasutab rahvusvaheline reaktsioon ühiskondlikku häma, et petta masse valelugudega nn vabast maailmast. Imperialismi ideoloogia püüab ilustada rahvavaenulikku kapitalistlikku korda. Silmapaistvad kodanlikud tegelased väidavad pea igas oma kõnes, et kapitalistlikud läänemaad on vabad ja kapitalistlik maailm on vaba maailm. Jah, kapitalimail on tõesti vabadus, aga kelle jaoks? Muidugi mitte töölise jaoks, kes on sunnitud teenima kapitalisti mis tahes tingimusil, lihtsalt et mitte sattuda tööst priide inimeste tohutusse armeesse. Ja mitte talupojale, kelle kohal ripub pidev oht laostuda oma talust priiks. Ja mitte haritlasele, kelle loometegevus sõltub rahakotist ja mitmesuguste lojaalsuskontrolli-komisjonide vaimseist ohjest. Vabadus on kapitalistlikes riikides vaid neil, kellele kuulub raha, ja järelikult ka võim. Vaba maailma võimureil ja piiareil meeldib kujutada end religioonimoraali järgijana. Kuid Kristuse legendidest peaksid nad hästi teadma, et kui too nägi kaupmehi, võlausaldajaid ja rahavahetajaid templis äritsemas, kupatas ta nood piitsaga templist välja. Kui kapitalistid religioonimoraalist lähtuvad, siis miks on muutnud nad oma ühiskonna rikkale paradiisiks ja täielikuks põrguks vaesele? Ja seda hoolimata ristiusu kõnekäänust, et kaamelil on hõlpsam läbi nõela silma minna kui rikkal paradiisi pääseda! Niinimetatud vaba maailma valitseb dollar, saamahimu, ohjeldamatu spekulatsioon ja miljonite inimeste julm kurnamine rikastamaks käputäit monopoliste.

METALLIMAITSE SUUS. Kompartei peasekretäri Hruščovi närviliste paraboolidega retoorikat seletab pakiline kapitalivajadus kommunismi (maise paradiisi) ülesehitustööks. Kommunistlik ühiskonna-korraldus pidi veel ju tema juhitava partei tõotusel saabuma AD 1981. Selmet üllatas soveti‐impeeriumi "reaalse sotsialismi" morbiidne kriis ning N Liidu ehk (president Reagani tabavalt märgit) Kurjuse impeeriumi kiire hukk. Külm sõdagi näis seega lõppevat, mistap Washington pakkus näljaveerel Venemaale enneolematus mahus mitmesugust abi, külvates eeskätt endise sovetiimpeeriumi jäänukit üle "Bushi kanajalgade" (noški Buša = 18 triljonit kcal 4 aastaga = AD 1990-94) strateegilise varuga oma süvakülmikuist. See säästis tühjade poelettide ja hüperinflatsiooniga Kurjuse impeeriumi mõnest miljonist näljasurmast, rääkimata üldisest alatoitlusest… 

Nii tähendas VM lõpuks ristiusule + inimõigustele + vabadusele + kapitalile + vabaturule jne rajanevat ≡ kireva külluse (ehk I-st) maailma, mis jäi N Liidule saavutamata sihiks. Raudrimp samal ajal eraldas teineteisest Esimest (VM-i) ja Teist maailma (idablokki jt kommunistlikke maid)

Kui raudrimpa vaimuvõtmes vaagida eeterliku piirdena füüsilise ja spirituaalse vahel, siis seletub sovetiimpeeriumi ümbritsev raudkardin materialistide geniaalse leiutisena — praktiliselt hoomamatu püristu (ultrastruktuur) ehk vall, mida päriselt olemas ei ole, aga mis ometi sobib optimaalse tõkkena idealistliku maailmavaate vastu. See toimib ühtlasi taevaliku ja maise piirina ehk ajaliku mänguruumina paradiisi ja põrgu väravate vahel. 

RAUDRIMBA VÕÕRASISA. Churchill oma nn raudeesriide-kõnes kasutas mõistet ennast kõigest kaks korda ega üritanud kuigivõrd seda defineerida. Sest selline vajadus puudus, kuna termin oma määratu kujundlikkuse juures ei olnud ometi arusaamatu ega enam ka uus. Kas siiski võiks Külma sõja malli järgse raudeesriide (kaas)autoriks lugeda Churchilli — ütleme inglise — kas või anglosaksi mõtte suure kandjana? Eriti kui raudrimpa peale taristu ka püristuna käsitada‽

Eesti ajaloolane Eero Medijainen teeb «Raudse eesriide lõimedeks» (Tln, 2018, 280lk)¹ pealkirjastet teosega ju läbipaistva vihje, et Stalin, Roosevelt ja Churchill lõimisid raudrimba läbi Balti + Poola küsimuste nurilahenduse kui mitte päris valmis-, siis pooltooteks juba ⅡMS-i ajal. 

Roosevelt, Churrchill ja Stalin kolme Läänemere sõsaraga ajalehes Maa Sõna (16. Ⅲ 1943 — autor Gori, alias Vello Agori)

Medijainen kõnealuses raamatus raudrimpa ei puuduta peale ühe osunduse Eesti endise riigipea ja peatse eksiilliidri August Rei 8. Ⅺ 1944 erakirjast: 

》… kodumaa [loe: Eesti] on nüüd jälle nagu nelja aasta eest otsekui raudriidega eraldatud.《 (Rmt, lk 265)

Fultoni kõnes tegi Winston S Churchill lõpparve Briti impeeriumi kaks sajandit teeninud võimutasakaalu-doktriiniga kui iganenud hapra ja teisi seda proovile panema ahvatleva geopoliitilise praktikaga. Sama olid kas kogenud või mõistnud EW tegevpoliitikud, nagu Karl Selter või Ants Piip, olgu siis eludes või oma surma hinnaga. 

VÕIMUTASAKAALU NURIDOKTRIIN. Kui rahvusvahelised garantiid enam ei toiminud, Saksamaad aina lepitati ja asjatundjad unisoonis mõnda aastat juba suuremat sõda ette kuulutasid, ei leppinud ka Eesti valitsus EW riikliku iseseisvuse välise garanteerimisega ei Inglismaa, Prantsusmaa ega N Liidu poolt. Eesti võimuladviku positsiooniks oli binaarset võimutasakaalu hoida (I.) Moskva ja (Ⅱ.) Berliini vahel (just sellise pingeriviga) balansseerides. 

Suur-Britannia peaminister teatas 7. Ⅵ 1939, et ÜK valitsusel ei ole mingit kavatsust EW iseseisvust garanteerida, kuna viimane toda isegi ei soovi. Põhjus oli aga geograafiline ennemini kui poliitperspektiiv, sest tema-majesteedi patsifistliku valitsuse kiikrid Läänemereni lihtsalt toona ei küündinud. Väiksemate lääneriikide iseseisvust garanteeriti küll ilma nende soovitagi. Nii nõudis ka alamkoja opositsioonijuhte Winston Churchill — kelle kümnendipikkune paus valitsemises hakkas lõpule jõudma — energiliselt sõjalise liidu sõlmimist Saksamaa agressiooni vastu N Liidu ja Balti riikide osavõtul. 

Tema jäigi sellele seisukohale — ka pärast võidukat sõda, väites et selline liitlus hoidnuks IIMS-i ära… Ülejäänu on ajalugu. 

Rahulõim I

Ekspeaminister Winston Churchill 5. III 1946 Fultonis Westminster College'i kõnepuldis Harry Trumani, USA 33. presidendi ees

》President McCluer,¹ mu daamid ja härrad! Ameerika Ühendriigid seisavad praegu maailmavõimu tipus. See on Ameerika demokraatia ülev hetk. Sest võimujärjega kaasneb ka aukartustäratav vastutus tuleviku ees. Kui heita pilk ümbrusele – enda ümber vaadates on peale kohuse- ka ärevustunnet, et saavutatu tasemelt mitte allapoole langeda. Just nüüd on mõlema me riigi ees see selge ja särav võimalus, mille tõrjumise, eiramise või raiskulaskmise järelmiks oleks pikalt kestvad süüdistused. Läheb tarvis terve mõistuse järje- ja sihikindlust ning suurte otsustuste geniaalset lihtsust, mis valitseksid ja juhiksid inglise keelt kõnelevate rahvaste käitumist niisama hästi rahu ajal, nagu see juhtus sõjas. Ja me peame — ning usun, et suudamegi tõestada, et seisame võrdselt selle tõsise nõude kõrgusel.

President McCluer, kui Ameerika sõjaväelaste ees on tõsine olukord, kirjutavad nad oma direktiivi algusse sõnad "strateegiline üldkontseptsioon". Selles on tarmu, kuna see viib mõtteselgusele. Millise strateegilise üldkontseptsiooni siis täna välmima peaksime. Sel poleks muud sihti kui kõigi meeste ja naiste kodude ja perede turvalisus ja heaolu, kõigi maade vabadus ja edu. Ja siin räägin ma üliarvukaist elamuist või kortermajust, kus leivateenija keset õnnetust ja raskusi üritab säästa oma naist ja lapsi puudusest ning kasvatada perekonda kas Issanda hirmus või eetiliste arusaamade järgi, mil samuti on mõjus osa.

Nende lugematute kodude turvalisuse tagamiseks tuleb neid kaitsta kahe luidra röövli — sõja ning türannia — eest. Me kõik teame, mis kohutavasse segadusse paiskab tavalise pere sõjaneedus, kui see sööstab turja pere leivateenijale ja neile, kelle heaks ta töötab ja toimib. 

Kohutav vare kogu oma kadunud hiilgusega Euroopas, nagu suures osas Aasiaski piidlevad meid oma altkulmupilgul. 

(●●●)

MÄRKUS

(1) Francis L McCluer (1896-1979) oli Winston S Churchilli Fultonisse kutsuja — Westminsteri kolledži tollane president.

Eesti ja Churchill

Winston Churchill suri viimse riigiteglasist vabadusristi (VR l/l) kavalerina 

Rist annetati talle Eesti Vabadussõjas osutet teenete eest eeskätt laevastiküksuse meile appisaatmisel. Eesti Vabadussõja ajal oli tema Suur-Britannia sõjaministriks. Küllap on hästi teada, kui suurt abi Ühendkuningriigi sõjalaevastik Eestile Vabadussõjas andis. Peale Winston Churchilli annetati Eesti vabadusristid veel 128-le Ühendkuningriigi alamale, samuti kuningas George V-le. 

Vabaduse Rist asutati Eesti Iseseisvuse väljakuulutamise esimesel aastapäeval — 24. II 1919, seega täna 107 aasta eest. 

VAPRAD BRITID. Juunist augustini 1919 toimusid Soome lahes strateegiliselt olulised lahingud eelkõige Briti laevastiku panusel. Sel oli otsustav roll Soome lahes tegutseva punalaevastiku pidurdamisel. Briti laevastik aitas Kroonlinnas baseeruvat punalaevastikku sulustada ja tõkestada selle edasipääsu Läänemerre. Nii tagati ka Eesti merekaitset ja põhjaranniku kindlustust. Punalaevastikult hõivatud laevu anti üle Eesti mereväele. 

Punalaevastiku lipulaevad, nagu allveelaevade baaslaev Pamjat' Azova ja soomuslaev Andrej Pervozvannyj, lasti põhja, miska VF-i laevastik siin oma jõulisuse kaotas ning mis omakorda soodustas Vabadussõja võidukäiku. 

Britid kaotasid neis merelahinguis üle 480 mehe surmaohvrina ja vangi langes vähemalt 250 — vt Eesti mereväe 23 langenu + 3 teadmata kadunuga võrdlemisi väheseid kaotusi Vabadussõjas!¹

Briti laevastikku juhtis admiral Sir Edwyn Alexander Sinclair, kes samuti kui Temakõrgeausus Georg V ja Churchillgi pälvis Eesti sõjaliste teenete kõrgeima autasu. Eesti Vabaduse Risti kavaleridest brittide mälestustahvel asub Pühavaimu kirikus Tallinnas. 

LAIDONER JA CHURCHILL. Eesti Vabadussõja aegne ülemjuhataja Johan Laidoner, kes oli sagedasti Eesti saadikuks Rahvasteliidu konverentsidel ja kes täitis vahel ka erakordseid diplomaatilisi ülesandeid, oli isiklikult tuttav Churchilliga. Ajakirjanik Voldemar Kurese (alias Fakt) päeviku järgi² jutustas tollase rahandusministri Churchilliga kohtumise järel kindral Laidoner talle järgmist: 

Aastal 1929, kui Laidoner käis Londonis meie sõjavõlgnevust korraldamas, kõneles ta sellest üht—teist huvitavat (…)

 》Käisin selles asjas ka Churchilli jutul, kes kohe hakkas (Ühendkuningriigi toonast peaministrit) Lloyd George’i manama ja ütles, et kui toda poleks olnud, siis oleksid üldse asjad — ka teie omad — palju paremad olnud. Ka oleks siis asja saanud sõjakäigust enamlaste vastu. Kui enamlased oleks kukutatud, lagunenuks ka Venemaa, ja demokraatlik Venemaa ei oleks kunagi saanud nii tugevaks kui enamlik praegu. Sama arvamust jagan ka mina, 《 lisas Laidoner.

Churchilli 25. VII 1950 avaldus:

》Mulle on Balti riikide pagulasilt saabunud nii palju kirju, et võimatu on kõigile isiklikult vastata. Läti, Leedu ja Eesti anastamise kümnes aastapäev N Liidu poolt on traagiline sõlmpunkt kõigi nende kolme maa rahvaile. Ma olen sügava liigutusega lugenud seal üha laieneva kommunistliku vaenamise ja massiküüditamiste kohta, mis on kommunistidele omane poliitika. Läti, Leedu ja Eesti on Ühendkuningriigis endiselt esindatud oma saadikute kaudu. Seda põhjusel, et Briti valitsus on keeldunud sovetiokupatsiooni juriidiliselt tunnustamast. Mäletavasti ei kõhelnud Suur-Britannia tunnustamast Baltimaid iseseisvate riikidena aastail 1918 ja 1919. Sõdade vahepeal on Balti riigid tõendanud oma tõsist usku demokraatiasse, nagu seda jagatakse siingi maal. Ma ootan päeva, mil need veetlevad riigid Läänemere ääres on võõrast anastusest taas vabad ja võivad asuda oma kohale iseseisvate demokraatlike ristiusu-tsivilisatsiooni maade seas. 

Winston S Churchill《 United Pressi teatel oli Churchill saanud läkitusi eesti ja balti rahvaste esindajailt üle tuhande, kuna eesti eksiilmeedia kinnitusel kirjutati sellest Balti riikide okupatsiooni 10. aastapäeva eel paljudele Lääne võimureile ka peale Churchilli. Eesti lehtedest avaldasid tema vastuse esimese ja teisena 2. augustil vastavalt Saksamaal ja Kanadas ilmuvad Eesti Post ja Meie Elu (tõmmisel) 

MÄRKUSED

(1) Vabadussõjas olid viimatisil andmeil Eesti + liitlaste militaarsed kaotused isiskkosseisu surmaohvreina 3400 (±1000) ehk ~10× väiksemad kui vastaspoolel.

(2) Voldemar Kurese 14. I 1929 päevikukanne. Siin tsit Fakt, Churchill ja Laidoner. VES 21. II 1957; vrd Fakt, Kui enamlus oleks kukutatud 1919. STE 30. VII 1954.

Rahulõim II

…

Kui kuri kavatsus või võimsate riikide vallutustung üle määratu ala käristab ribadeks tsivilisatsiooni raamistiku, siis satub reainimene ületamatute katsumuste ette. Temasuguse jaoks on kõik teisiti, puruks ja maatasa. Siin sel vaiksel pärastlõunal seistes värisen ma üksi mõttest, mis tegelikult juhtub miljonitega praegu või ajal, kui nälg maad varitseb. "Inimvalu hindamatut summat" — nagu seda nimetatud on — ei suuda kokku arvutada keegi. Meie ülim ülesanne ja kohus on kaitsta reainimese elamut uue sõjaõuduse ja viletsuse eest. Selles oleme kõik ühte meelt. 

Meie Ameerika-sõpradest sõjaväelased, pannud paika strateegilise üld-kontsepti ja arvutanud kokku olemasoleva ressursi, liiguvad alati järgmise sammu – nimelt meetodi juurde. Ka siin valitseb laia põhjaga leppimus. Maailma-organisatsioon eeskätt sõja ärahoidmise nimel on juba loodud. Juba toimib Rahvasteliidu järglane ÜRO koos USA otsustava panuse ja kõigega, mis seega kaasneb. Me peame tagama selle viljaka toime tegelikkuses, mitte mängult, toime läbi jõu, mitte sõnadevahu, et siit tõuseks tõeline rahutempel, mille seinu kunagi ehivad rahvaste kilbid, et see ei kujuneks kõigest juhikabiiniks Paabeli tornis. Enne kui loobume relvastumise tõotusist riigikaitseks, peame olema kindlad, et meie tempel on ajuliiva või soolauka asemel rajatud kaljule. 

Igaüks kel silmi, näeb et see tee meie ees saab olema samavõrra raske kui pikk, kuid koos vastu pidades, nagu kahes maailmasõjaski – kuid kahjuks mitte nende vahel – ei saa ma kahelda, et lõpuks saavutame ühise sihi. 

Mul on siiski selgepiiriline ja praktiline tegutsemiseede. Kohtud ja kohtunikud võivad olemas olla, aga ilma šerifi ja konstaablita nad toimida ei saa. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peab pakiliselt täiendama rahvusvaheliste relvajõududega. 

(●●●)

Rahulõim III

…

Teen ettepaneku, et kõiki suurvõime ja riike tuleks ärgitada eraldama oma õhuväe teatud osa maailma‐organisatsiooni teenistusse. Neid koolitaks ja valmistaks ette riik ise, kuid õhuväe-talituse kohustus roteeruks riigist riiki. Neil oleks oma maa, ent teistsuguste eraldusmärkidega vorm. Neil puuduks kohustus tegutseda oma riigi vastu, kuid muus osas juhiks neid maailma‐organisatsioon. See võiks alata tagasihoidlikul, ent ühes enesekindlusega tõusval tasemel. Soovisin sama asja saavutamist I maailmasõja järel ning usun siiralt, et see nüüd viivituseta teoks saab. 

Siiski, mu daamid ja härrad, oleks vale ja mõtlematu usaldada noid aatomipommi puutuvaid saladusi või kogemust, mida Ühendriigid, Suurbritannia ning Kanada praegu jagavad, maailma‐organisatsioonile, kui organisatsioon ise on veel lapsekingades. Oleks kuritegelik hullumeelsus tal ikka veel rahutus ja ühendamata maailmas isevoolu minna lasta. Ei keegi kuskil, mitte keegi üheski voodis ei ole selle pärast halvemini maganud, et too teadmine, toorained ja rakendusviis on seni suuresti ameeriklaste vallata. Ma ei usu, et võinuksime nii rahulikult magada, kui asjalood oleksid olnud teisipidi ja nood vahendid oleks ajutiselt monopoliseerinud mõni kommunistlik või neofašistlik riik. Üksi hirmust nonde ees piisanuks vaba demokraatliku maailma allutamiseks totalitaarsüsteemile, mille järelmina leeks kujutluspiire ületav šokk. 

Jumala tahtel nii ei läinud ja meil on aega vähemalt hingetõmbeks, et seada oma kodu korda enne, kui satume ohuga silmitsi. Ja siiski peame oma pingutusi säästmata evima piisavat ülevõimu mõjusate takistuste kehtestamiseks selle kasutamise või kasutamisega ähvardamise vastu teiste poolt. Ja lõppude-lõpuks, kui inimkonna olemuslik vendlus saavutab maailma‐organisatsioonis oma tõelise kehastuse ja väljenduse koos kõigi vajalike praktiliste tagatistega, usaldatakse too võimekus loomulikult maailma‐organisatsioonile. 

Nüüd jõuan teiseni neist kahest röövlist, teise ohuni, mis reainimest ja ta elamut ähvardab — ja selleks on türannia. 

(●●●)

Rahulõim IV

…

Nüüd jõuan teiseni neist kahest röövlist, teise ohuni, mis reainimest ja ta elamut ähvardab — ja selleks on türannia. 

Me ei saa olla pimedad asjaolu suhtes, et üksikisiku vabadused, mida üle Ühendriikide ja Briti ilmariigi nautida saab, ei kehti reas riikides, millest mõned on väga võimsad. Neis riikides kontrollib reainimest kõikehõlmav politseivõim mitut moodi ja määral, mis on rängas vastuolus demokraatia iga põhimõttega. Riigivõimu teostab eelisõigustes partei ja poliitilise politsei vahendusel piiranguita diktaator või kildkond. Meie kohustuseks praegu, mil raskusi on niigi palju, ei ole jõuliselt sekkuda nende riikide siseasjusse, mida me sõjas vallutanud ei ole. Kuid me ei tohi kunagi loobuda julgel toonil kuulutamast vabaduse ja inimõiguste üllaid põhimõtteid, mis on ingliskeelse maailma ühine pärand ja mis on Magna Charta, Õiguste deklaratsiooni, Habeas Corpuse, vandekohtu ja inglise tavaõiguse kaudu kandunud oma kuulsaima väljendusena Ameerika Iseseisvuse deklaratsiooni. 

Kõik see tähendab, et iga riigi rahval on õigus ja neil peaks olema voli põhiseadusliku tegevuse, vabade ja piiranguita valimisil salajase hääletusega valida või muuta valitsusvormi, mille all nad elavad; et kehtiksid sõna- ja mõttevabadus; et kohtud, sõltumata täidesaatvast võimust ja erapooletult saaksid hallata seadusi, mille on pühitsenud valdava enamuse heakskiit või aeg ja tavad. Selline on vabaduse lipukiri, mis sobib peremärgiks igale kodule. Selline on Briti ja Ameerika rahvaste sõnum inimkonnale. Olgu meie sõnad kooskõlas me tegudega… 

(●●●)

Rahulõim V

Winston Leonard Spencer-Churchill 5. Ⅲ 1946 Fultonis

…

Olgu meie sõnad kooskõlas me tegudega ja käitugem oma kuulutuste kohaselt. Kuigi olen juba välja toonud kaks suurt lihtsa inimese kodu ähvardavat ohtu, milleks on sõda ja türannia, ei ole ma veel rääkinud vaesusest ega puudusest, mis on paljudest muredest valdavamad. Aga sõja- ning türanniaohu eemaldanud, ei ole enam kahtlustki teaduse ja koostöö võimes pakkuda sõja vaheda kooli läbinud maailmale lähiaastail, kindlasti ka järgmisi aastakümneil niisugust ainelise heaolu laienemist, mis ületab senise inimkogemuse. 

Käesoleval kurval ja hiigematval hetkel oleme vajunud nälga ja hädaorgu oma tohutu tapluse tagajärjel; ent see läheb mööda ja möödub ruttu, ning vaevalt leidub põhjust peale inimliku rumaluse või alatu roima, mis segaks külluse ajastu avamist ja nautimist kõigile rahvastele. Olen tihti kasutanud õpetlikke sõnu, mida 50 aasta eest kuulsin suure iiri-ameerika kõnemehe, oma sõbra härra Bourke Cockrani suust: "Kõigile piisab! Maa on helde ema, kes hoolitseb, et kõigil ta lastel on kõhud täis, kui nad vaid tema mulda harivad õigluses ja rahus." Ja selles, tundub mulle, oleme täielikult ühte meelt. 

Sel viisil meie strateegilise üldkontseptsiooni elluviimise rada järgides jõuangi oma siiasõidu põhjuseks olnud sõnumi tuumani. Ei sõja tõhus ennetus ega maailma-organsatsiooni tõus õnnestu ilma selleta, mida olen nimetanud inglise keelt kõnelevate rahvaste vennalikuks ühenduseks. See tähendab Briti Rahvasteühenduse ja impeeriumi erisuhet Ameerika Ühendriikidega. 

(●●●)

Rahulõim VI

…

Daamid ja härrad, praegu pole sobiv aeg üldistusteks ja ma julgen olla täpne. Vennalik ühendus nõuab lisaks me kahe ülisuure, ent sarnase korraldusega ühiskonna süveneva sõpruse ja vastastikuse mõistmise ka isikliku suhtluse jätku sõjaliste nõunike vahel, mis viiks võimalike ohtude ühise seire, relvastuse ja õppuste ühtlustamise ning ohvitseride ja sõjakoolikadettide vahetuseni. Ühise julgeoleku nimel peaks kestma ka praeguste rajatiste kooskasutamine kõigis meie mere- ja õhuväebaasides, mis üle kogu maailma on kummagi riigi valduses. Nii kahekordistuks Ameerika mereväe ja õhuväe liikuvus; nii laieneks märksa Briti impeeriumi vägede haare; tuues kulutuste olulist säästu maailma rahunedes. Juba kasutamegi suurt hulka saari koos; lähitulevikus võiksime neid ühishaldusse usaldada rohkemgi. 

Ühendriikidel on juba alaline kaitseleping Kanada dominiooniga, mis on pühendunult seotud Briti Rahvasteühenduse ja impeeriumiga. See leping on sisukam paljudest, mida sõlmitakse tihti vormiliste liitude alusel. See põhimõte tuleks Briti Rahvasteühenduse kõigil liikmeil viia täieliku vastastikkuseni.

Seega, mis iganes juhtub, ja just seetõttu, peaksime kindlustama ise oma suutlikkuse koos töötada kõrgete ja lihtsate eesmärkide nimel, mis on meile kallid ega too kellelegi halba. Lõpuks võib leeda – ma usun, et leebki ühise kodakondsuse põhimõte, kuid me võime jätta selle rahulikult juba saatuse hooleks, mille meie poole sirutuvaid käsi juba paljud selgelt näevad. 

Siiski on oluline endilt küsida, kas Ühendriikide ja Rahvasteühenduse erisuhe ei satuks vastuollu meie ustavusega maailma‐organisatsioonile. Vastan — vastupidi, see on ilmselt ainus viis, mis sel organisatsioonil omale täit tunnustust ja tugevust saavutada võimaldab.

Juba on olemas erisuhted Kanadaga, mida ma just mainisin, ning Ühendriikidel suhted Lõuna-Ameerika vabariikidega. 

(●●●)

Rahulõim VII

Juba on olemas erisuhted Kanadaga, mida ma just mainisin, ning Ühendriikidel suhted Lõuna-Ameerika vabariikidega. Meilgi brittidel on 20-aastane koostöö- ja vastastikuse abistamise leping Nõukogude Venemaaga. Nõustun Suurbritannia välisministri hr Beviniga, et meie poolest võiks see leping vabalt kehtida ka 50 aastat. Meil ei ole muud sihti peale vastastikuse abi ja koostöö Venemaaga. 

Meil, brittidel on Portugaliga liit, mis ei ole katkenud 1384. aastast saati ja mis kriitilisel hetkel hiljutises sõjas vilja kandis. Ükski neist ei lähe vastuollu maailma‐leppe või –organisatsiooni üldhuvidega, vaid vastupidi, aitavad neile kaasa. 

《 Minu Isa hoones on eluasemeid palju. 》¹ 

Ühinenud Rahvaste liikmete eriühendused, mis ei suhtu  ühtegi teise riiki agressiivselt ja mille loomuses puudub vastuolu ÜRO põhikirjaga, on vaevalt kahjulikud, neist on kasu ja nad on minu arvates asendamatud. 

Kõnelesin varem, mu daamid ja härrad, Rahutemplist. Selle templi rajamisel tuleb osaleda töömehil kõigilt mailt. Kui kaks töömeest tunneb teineteist eriti hästi ja nad on vanad sõbrad, kui nad jagavad peresidemeid ja ühist "usku teineteise eesmärki, tulevikulootust ja leplikkust teineteise puuduste osas" – osundades mõne hüva rea hiljuti siin loetust – miks ei võiks nad ühise ülesandega sõprade ja partnereina töötada koos? Miks ei võiks nad oma tööriistu jagada ja suurendada seeläbi teineteise töövõimet? Tõepoolest, seda peavadki nad tegema, vastasel juhul ei saaks tempel valmis või variseks see kokku ehituse käigus ja me õppetunnid läheks luhta ning meil tuleks kolmat korda astuda sõjakooli, mis oleks võrreldamatult rängem sellest, kust äsja pääsesime.

Pimeduse ajastu võib naasta teaduse hiilgavail tiivul. Olgem valvsad! Aega võib olla napilt. 

(●●●)

MÄRKUS

(1) Johannese Evangeelium 14:2.

Rahulõim VIII

…

Pimeduse ajastu — kiviaeg võib naasta teaduse hiilgavail tiivul. Ja see, mis praegu külvab inimkonda üle lõpmata materiaalse õnnistusega, võib samuti kaasata täieliku hävingu. Olgem valvsad, ütlen ma, aega võib olla napilt. Me ei tohi endile lubada sündmuste triiviminekut. 

Kui saab teoks aga see vennalik ühendus, millist ma kirjeldasin, koos kogu tolle ilmse jõu ja julgeolekuga, mida mõlemad me riigid saaks sellest ammutada, siis hoolitsegem ka, et maailm sellest teaks ja see võiks oma osa etendada rahu aluste tagamisel ja stabiliseerimisel. Selline oleks arukas valik. Ennetamine on tõhusam ravist. 

Vari on langenud üle liitlaste viimatise võidu nii helgelt valgusküllase vaatemängu. Ei keegi ei tea ette, mida Nõukogude Venemaa ja selle rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon lähitulevikus kavatsevad või kus — ja kas üldse on nende laienevail kuulutuslikel sihiseadeil piire? 

Ma imetlen ja austan vaprat vene rahvast ja oma sõjaaja võitluskaaslast marssal Stalinit. Suur-Britannia — ja usun ka siinne — sügav sümpaatia ning heatahtlikkus kõigi Venemaa rahvaste vastu püsib otsusekindlalt sõprussuhtes kõigi erimeelsuste ja vastustamise kiuste. Mõistame, et Venemaa peab oma läänepiire turvama Saksamaa agressiooni mistahes võimaluse kõrvaldamiseks. Tervitame Venemaad ta õiguspärasel kohal maailma juhtriikide seas. Tervitame tema lippu merel. Ja eelkõige peaksime tervitama pidevaid, sagedasi ja tihenevaid suhteid vene ja meie rahvaste vahel üle Atlandi. 

(●●●)

Eesti ja raudrimp

Kõigest veerand sajandiga kahe ilmasõja vahel minetas "raudeesriide" mõiste konkreetse seose teatriga 

Raudkardin (või -eesriie) abstraheerus teatriväliseks kujundiks ja evis järsult sootuks teise sisu vaenu, sõjategevuse ja/või välispoliitilise terminina. Sama juhtus 'raudse eesriidega' 1930-ndi Eestis.

TULETÕKKEST PRIIUSE PÄRDEKS. Eks tulnudki ohvritega tulekahjusid XX sajandil tavalisemalt ette kinoteatris, selmet mõnes raudeesriidega ju pea kõikjal kohustuslikult varustet teatris. 

Rahulõim IX

…

Eelkõige tervitame või peaksime tervitama pidevaid, sagedasi ja tihenevaid kontakte vene ja meie rahvaste vahel üle Atlandi. Siiski on mu kohuseks — ega lepiks ju teiegi vähemaga — esitada selgeid tõsiasju Euroopa praegustest oludest.

Szczecinist Läänemerel Triesteni Adriaatikas on üle mandri langenud raudne eesriie. Selle taha jäävad Kesk- ja Ida-Euroopa iidsete riikide pealinnad. Varssavi, Berliin, Praha, Viin, Budapest, Belgrad, Bukarest ja Sofia – kõik need kuulsad linnad ja neid ümbritsev elanikkond asuvad ses — ma ei saa nimetada seda teisiti kui — sovetisfääris, ning Nõukogude mõju täiendab nende kõigi ühel või teisel moel väga Moskva-keskne ning mõnel juhul üha tugevnev ohjamine.

Ainult Ateena — surematute hiilgustega Kreeka on briti, ameerika ja prantsuse sõjaväelise järelevalve tõttu vaba otsustama oma tuleviku üle valimistel. Venemaa ülemvõimu alust Poola valitsust on julgustatud hõivama Saksamaalt õigustamatult suuri alu, kust miljoneid sakslasi nüüd ülekohtuselt ja uskumatus ulatuses välja tõrjutakse.

Kommunistlikud parteid, mis Euroopa idaosa kõigil mail olid väga väikesed, on kerkinud oma arvukust kaugelt ületava tähtsuse ja võimu juurde ning taotlevad kõikjal totalitaarset kontrolli. Pea alati jääb peale politseiriik ja tõelist demokraatiat seni pole kusagil peale Čehhoslovakkia. 

Türgi ja Iraan on Moskva ahistavate väidete ja surve tõttu mõlemad üdini ärevil ja häiritud. Berliinis on venelased üritanud oma okuptsioonitsoonis Saksamaal poolkommunistlikku parteid luua eeskätt saksa pahempoolsete juhtivtegelaste rühmitusi soosides. 

(●●●)

«Chruchill poliitilisest olukorrast» — lõik Fultonis nelja päeva eest peetud kõne ülevaatest Altenstadti (BRD Hesseni Liidumaa) DP-laagris tollal ilmunud Kauge Kodu Päevauudistes

Rahulõim X

…

Ameerika ja Briti armeed taandusid võitluste lõpuks mullu juunis läände — oma 150 miili sügavusele pea neljasajamiilisel rindel, jättes varasema kokkuleppe järgi meie liitlastele Venemaalt selle tohutu territooriumi, mille Lääne demokraatiad olid vallutanud. 

Kui Nõukogude valitsus nüüd püüab separaatselt oma aladel ehitada üles prokommunistlikku Saksamaad, tekitab see uusi tõsiseid raskusi USA ja Briti tsoonides ning laseb kaotanud saksa rahval end enampakkumisele panna N Liidu ja Lääne demokraatiate vahel. Mis ka järeldu neist tõsiasjust — ja seda need ilmselgelt on — siin pole kindlasti tegu tolle vaba Euroopaga, mille rajamise nimel me võitlesime. Samuti puudub siin püsiva rahu jaoks hädatarvilik pinnas.

Maailma turvalisus, mu daamid ja härrad, nõuab Euroopa uut ühtsust, kust püsivalt kõrvale jääda ei tohiks ükski rahvas. Just Euroopa tugevate põlisrahvaste tülid on ärgitanud üleilmseid sõdu me silme all või siis varem. Kaks korda oma eluajal oleme näinud Ühendriike, vastu oma tahtmist ja tavu, vastuseisu kiuste, mille jõudu oleks võimatu mitte hoomata — kaks korda oleme näinud vastupandamatut jõudu neid sõtta tõmbamas — õigel hetkel selleks, et õige asja eest võitu tagada, ehkki seda kohutavate tapatalgute ja hävingu hinnaga. Kaks korda on Ühendriikidel tulnud saata miljoneid oma noori mehi sõjateele üle Atlandi; aga nüüd võib sõja teele jääda iga rahvas, kus tahes hämaruse ja koidiku vahel ta ei eluneks. Kahtlemata peaksime töötama Euroopa ülima rahustamise teadlikul sihil ÜRO struktuuri ja põhikirjaga kooskõlas. See on suunaseadena minu meelest ülioluline.

Üle Euroopa ulatuva raudeesriide taustal on ärevuseks muidki põhjusi.

(●●●)

Rahulõim XI

… 

Üle Euroopa ulatuva raudeesriide taustal on ärevuseks muidki põhjusi. Itaalias on Kommunistlik Partei tõsiselt kimpus, olles sunnitud toetama kommunistliku koolitatusega marssal Tito nõudeid Itaalia endisele alale Aadria rannikul. Sellegipoolest on Itaalia tulevik kaalul. 

Keegi ei suudaks kujutleda uudetavat Euroopat tugeva Prantsusmaata. Kogu oma avaliku elu töötasin tugeva Prantsusmaa nimel ega kaotanud kunagi, isegi süngeimal tunnil usku tema hüveollu. Ma ei kaota usku nüüdki. Ent paljudes riikides, Venemaa piirest eemal ja üle ilma on loodud kommunistide viiendaid kolonne, kes tegutsevad kommunistliku keskuse juhtnööridele täielikult alluvas ühtsuses. Peale Briti Rahvasteühenduse ja Ameerika Ühendriikide, kus kommunism on alles lapsekingades, seavad komparteid ehk viies kolonn kristliku tsivilisatsiooni kasvavate väljakutsete ja ohu ette. 

Need on nukrad teadvustust nõudvad tõsiasjad kõigi jaoks võidu lävel, mille saavutamist tiivustab nii suurepärane relvavendlus vabaduse ja demokraatia nimel; kuid peaksime olema väga rumalad, et neile mitte silma vaadata kuni aega veel on. 

Väljavaated on samuti murettekitavad Kaug-Idas ja eriti Mandžuurias. Jaltas sõlmitud leping, milles ma osalesin, oli Nõukogude Venemaale äärmiselt soodne, kuid see sõlmiti ajal, millal keegi ei saanud kinnitada, et sõda Saksamaaga ei veni üle 1945. aasta suve—sügise ja mil paremadki hinnangud ei võinud eeldada, et sõda Jaapaniga veel 18 kuud kestab pärast sõjalõppu Saksamaal. 

Teie siin maal olete kõik nii tublid Kaug-Ida asjatundjad ja nii pühendunud Hiina sõbrad, et mul ei ole vaja sealset olukorda selgitada. Siiski olen pidanud oma kohuseks kirjeldada seda ühtviisi üle Lääne ja Ida maailmale langevat varju.

(●●●)

Rahulõim XII

…

Siiski olen pidanud oma kohuseks kirjeldada seda ühtviisi üle Lääne ja Ida maailmale langevat varju. 

Olin Versailles'i leppimuse ajal minister ja sellal Suurbritannia delegatsiooni juhtinud härra Lloyd-George'i lähedane sõber. Ma polnud paljuga tehtust nõus, kuid mulje tollasest olukorrast püsib väga sügav ja mul on valus võrrelda seda praegusega. Tollal olid lootused suured ja kindlus piiritu, et sõdadega on lõpp ja Rahvasteliit saab kõikvõimsaks. Ma ei näe ega tunne aga sama meelekindlust ega isegi samu lootusi nüüdses rauges maailmas.

Teisalt, mu daamid ja härrad, tõrjun mõtte, et uus sõda on vältimatu või veelgi enam — juba ukse ees. Just selle tõttu — ja siin olen ma kindel — on me õnn endiselt meie kätes ja meil jagub jõudu tuleviku päästmiseks, mistap tunnen kohust nüüd, kui mul on avanenud juhus ja võimalus seda teha. — Ma ei usu, et Nõukogude Venemaa soovib sõda.  Sõja vilju maitsta ning oma võimu ja ideoloogia igavest laienemist nautida — seda küll.

Kuid täna siin, kuniks veel aega, peame arvestama sõja püsiva ennetamise ning vabaduse ja demokraatia tingimuste pakilise loomisega kõigil mail. Ei raskused ega ohud kao nende ees silmi sulgedes. Neid ei eemalda pelk ootus, mis saab edasi; neid ei eemalda ka lepituspoliitika. Vajalik on kokkulepe, ja mida pikemalt see edasi lükkub, seda raskemaks muutub selle saavutamine ja seda suuremaks saavad ähvardused. 

Selle põhjal, mida sõja ajal olen meie vene sõpradest liitlaste puhul täheldanud, on mul veendumus, et nad ei imetle midagi enim jõust.

(●●●)

Rahulõim XIII

…

Selle põhjal, milles meie vene sõbrad ja liitlased mind sõja käigus veensid, ei imetle nad midagi enim jõust. Ega ole neile midagi põlastusväärsemat nõrkusest, eriti sõjalisest nõrkusest. Sestap ei saa enam vanale võimutasakaalu-doktriinile toetuda. Me ei saa lubada endale võimalikku ääri—veeri tegutsemist, pakkudes kiusatust jõu proovilepanekuks. 

Kui Lääne demokraatiad ÜRO põhikirja printsiipe järgides ühtsed püsivad, siis oleks nende põhimõtete edendamisel tohutu mõju, mida vaevalt keegi kipuks rikkuma. Kui nad aga lõhestuvad või vääratavad oma kohustusi täites ja olulised aastad käest lasevad, võib kõik tõesti lõppeda katastroofiga. 

Kui ma viimati seda kõike ette nägin ning selle üle oma kaasmaalaste ja maailma ees häälekalt kurtsin — ei hoolinud keegi. Kuni 1933./1935. aastani saanuks Saksamaad teda tabanud kohutavast saatusest ning meid kõiki inimkonnale Hitleri poolt toodud kannatusist päästa. Ajaloos pole kunagi olnud sõda, mida õigeaegse tegutsemisega olnuks ära hoida lihtsam kui seesinane, mis äsja maailma nii ulatuslikult laastas. Selle võinuks minu arvates ära hoida ühegi lasuta ning Saksamaa oleks täna vägev, jõukas ja lugupeetud — aga keegi ei kuulanud ja ükshaaval neelas meid kõiki kohutav pööris. 

Kindlasti — mu daamid ja härrad, ütlen ma teile — ei tohi me lasta sel uuesti sündida. See on saavutatav just nüüd — aastal 1946 — läbi leppimuse Venemaaga igas punktis ÜRO üldjuhtimise all ja läbi pikkade rahuaastate heas läbisasmises Maailma-organitsiooni kaudu, mida toetatakse kogu ingliskeelse maailma vägevuse ja sidemeiga. Selline oleks mu lahendus, mida ma teile lugupidavalt oma kõnes pakun, pealkirjastades selle «Rahulõimeks».

(●●●)