Kapo presidendi seljatagust kindlustamas?

Miks peaks president autasustama kedagi EV tegevjuristide seast? Eriti veel inimesi, kes tegutsevad kohtu- ja repressiivorganeis? Seekord said temalt Kotkaristi V klassi teiste seas kaks kaitsepolitseiametnikku:

• Indrek Saaremäel (*1974), kes on lõpetanud SKA 2002 ja kirjutanud sel puhul n-ö diplomitöö "Kahtlustatava ülekuulamismeetodid", samuti...
• Rein-Eerik Savi, kes TÜ õigusteaduskonna lõpetamise eel (2005) valis oma teadustöö teemaks "Teabe varjatud kogumine ja inimõigused" (2004).

Kaitseliidu asutatud Kotkaristi teenetemärki on jagatud ikka riigikaitselise ja sõjalise aumärgina. Kotkarist muudeti riiklikuks oktoobris 1936. Ajaloolane Ott Sandrak, kes 3 aastat tagasi nimetatud aumärgist isiklikult loobus, selgitas ajalehele Postimees (11. II 2006) oma sammu sellega, et orden tuleks anda konkreetse sõjalise vms sangari- või heateo eest. Eestis oli seks ajaks riikliku tunnustuse jagamise idee tema meelest aga liiga devalveerunud.

Ott Sandrak: «Ordenit ei pea andma inimesele, kes on töötanud mõnda aega nähtaval kohal, saanud kõrget palka või ajanud äri. See inimene on oma tasu juba saanud.»

Tänavu oli medalisadu tagasihoidlikum kui mullu ja kordi väiksem kui eelmise presidendi ametitegevuse ajal.

Puna-Rüütel oli muidugi huvitatud n-ö juriidilise tagala kindlustamisest, mis igati seletas väärismetalliannetusi tegevjuristide leerile. See andis ju kindlust tulevikuks. Mõelda vaid, mis oleks juhtunud, kui meie õiguskaitsesüsteem oleks aus, juriidiliselt korrektne ja apoliitiline... Siis oleks teda KGB Eesti-struktuuri omaaegse juhina, kes muuseas tegi korralduse represseerida dr Johannes Hint (1914-85), ilmselgelt ähvardanud protsess kui mitte muul põhjusel, siis vähemasti valevandumise eest süümevande esitamise ajal.

Kaitsepolitseinikud Savi ja Saaremäel ei olnud seekord aga ainsad autasustatud tegevjuristid. Tsiviilteenete eest omistatava Valgetähe IV klassi sai Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kohtunik Sirja Tooming. Tema puhul õnneks saab midagi neutraalset oletada: et siin võib olla tegu pidevalt tsiviilasjadele spetsialiseerunud kohtunikuga, siis puudub tal ehk sovetiaegsete repressioonide taak. Ta on juristidiplomi saanud 1977 lõputööga "Vastutus mittekvaliteetse toodangu hankimise eest", mis on kaitstud TRÜ tsiviilõiguse ja -protsessi kateedris. Lisaks on ta 1987 sama kooli lõpetanud (eesti?) filoloogina. Siit veel üks +märgiline oletus: et ta kohtuotsused pole ehk niivõrd hullus eesti keeles kirjutatud, kui käesoleva aasta algul laineid löönud aprillirahutuste juhtneliku asjas Harju Maakohtus langetatud giperaktiivne (kohtunik Violetta Kõvaski russitsism) kohtuotsus. Sama teenetemärgi sai viimati ka Põhja Ringkonna-prokuratuuri I osakonna vanemprokurör (narko- ja isikuvastaste kuritegude osakonna ülem Tallinna aadressil Tatari 39), ühtlasi endine Põhja ringkonna-prokurör ja kunagine Tallinna abiprokurör Natalja Vester, kes on TÜ õigusteadusekonna lõpetanud 1992, seega n-ö punarepressioonide taagata. Prokuröri tunnustamise motiivi ühiskondlik ja inimlik mõõt on peagu selge: tapa- ja mõrvaasjade menetluse juhtimine ja vastava süüdistuse toetamine kohtus on naisterahva psüühika tõsine proovilepanek. Nii et midagi head on eelmainitud naisjuristid vist ikkagi teinud. Mis 2 kapolase teenetesse puutub, siis sellest on teave rohkem kui napp. Must-valgel seisab ametlikus presidendiveebis vaid:

Eesti Vabariigi 91. aastapäeva eel tänab ja tunnustab meie riik oma teenetemärkidega inimesi, kes on hoidnud, edendanud ja kindlustanud Eesti iseseisvust.

… Ja jokk. Kas auväärt salapolitseinike teeneks saab alla näiteks edukas menetlus riigireetmises süüdistatava Herman Simmi, samuti ühe riikliku teenetemärgi kavaleri asjas? Valgetähe IV klassi pälvis Simm 3 aastat tagasi kui...

riigiametnik, kes korraldas Eesti NATO-ga liitumist...

Tema spiooniafäär oli autasu kätteandmise ajaks samuti lõppenud. Niisiis on põhjust üle küsida:

Mille eest teda õieti autasustati?

Kas niisugune aumärgistamine ei sarnane mistahes taseme poliitikute suval ajakirjanikele jagatud hüvistega. Istuv president näib praeguseks olevat aru saanud, et tegevajakirjanikke teenetemärkidega üle külvata ei sobi. Ehk saab see edaspidi kirjutamata seaduseks. Veel lihtsam peaks olema mõista, et mingi kohaliku (mitte välismaise) tegevjuristi autasustamine ei sobi kokku presidendi ametiga. See pole kooskõlas ei Eesti põhiseaduse vaimuga ega seal võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet kirjeldava §-ga 4, nagu ka ametisse nimetamisi puudutavate (§78 p11 ja p13) sätetega.

Aumärkide läbipaistmatu jagamine soodustab poliitilist korruptsiooni.