"Tartu pronkssõduri" vastu kavatsetakse 9. mail alternatiivmiitingut.
Viimase 2 aasta kestel on see juba teine avalik protest sovetivõimu mälestise vastu, mis aastast 1975 seisab Raadi mõisapargis ERM-i tulevase peahoone lähedal.
Eelmine protest, mille taga oli Ristideta Haudade sihtasutus, päädis tähelepanuga ülemaalise päevalehe poolt — vt Tuuli Kochi kirjutist Tartu punamonument ajas rahvuslased jalule (Postimees, 17. VII 2009, lk 7) või selle kokkuvõtet Tartu Postimehes.
Terve Mõistuse Sündikaat ja Sõltumatu Infokeskus (SI-113) nimetasid seekordse protestiaktsiooni korraldajaina Eesti Leegioni Sõprade Klubi, Eesti Rahvuslikku Liikumist ja Eesti Iseseisvusparteid või nendega seotud isikuid ning vahendasid nende miitingu algusaja — pühapäev, 9. mai kl 15
Ühtlasi nõutakse samasse paika mälestusmärki eesti ja saksa sõdurile, kuna Raadi on 1944. aasta augustis—septembris olnud veriste kaitselahingute tallermaa.
Täiendus jüripäeval, 23. IV 2010:
Kas tänavune protestiaktsioon Raadi okupatsioonimonumendi vastu võib päädida Kaitsepolitseiameti ennetava sekkumisega, ei ole veel päris selge. Sekkumise ja ka miitingu toimumise või ärajäämise asjaolud on samuti segased. Vt lähemalt SI-115, SI-117 ja SI-116 (Vastupanuliikumine ERSP korraldab "Tartu pronkssõduri" juures 9. mail miitingu)
Viimase 2 aasta kestel on see juba teine avalik protest sovetivõimu mälestise vastu, mis aastast 1975 seisab Raadi mõisapargis ERM-i tulevase peahoone lähedal.
Eelmine protest, mille taga oli Ristideta Haudade sihtasutus, päädis tähelepanuga ülemaalise päevalehe poolt — vt Tuuli Kochi kirjutist Tartu punamonument ajas rahvuslased jalule (Postimees, 17. VII 2009, lk 7) või selle kokkuvõtet Tartu Postimehes.
Terve Mõistuse Sündikaat ja Sõltumatu Infokeskus (SI-113) nimetasid seekordse protestiaktsiooni korraldajaina Eesti Leegioni Sõprade Klubi, Eesti Rahvuslikku Liikumist ja Eesti Iseseisvusparteid või nendega seotud isikuid ning vahendasid nende miitingu algusaja — pühapäev, 9. mai kl 15
Ühtlasi nõutakse samasse paika mälestusmärki eesti ja saksa sõdurile, kuna Raadi on 1944. aasta augustis—septembris olnud veriste kaitselahingute tallermaa.
Memoriaal paikneb 1944. aasta augustist ja septembrist pärineva lahingupaiga lähedal, kus Punaarmeega võitlesid Tartut kaitsnud Eesti ja Saksamaa sõdurid kolonelleitnant Paul Venti ja major Friedrich Kure juhtimisel, kellele samas lahingupaigas ei ole püstitatud mingeid mälestusmärke.Miitingu korraldajad esitasid Tartu linnavalitsusele ja linnavolikogule 19. IV 2010 memorandumi okupatsiooni-memoriaali eemaldamiseks eesti rahvuskultuurile olulisest paigast ja taotlesid mälestusmärgi raidteksti viivitamatut eemaldamist.
Memoriaali juurde kuuluvasse ühishauda ei ole teadaolevalt maetud ühtki Punaarmee sõdurit. See-eest on sinna maetud Eesti ja Saksamaa langenud sõdureid ning lahingutegevuses hukkunud tsiviilelanikke.Praegusel mälestusmärgil (vt Eesti Meel: Raadi ühishauamärk on petekas) seisab valelik kiri, mis kuulutab Punaarmee 1941-1945 tegevuse Tartus "kaitseks" ja "vabastamiseks" N Liidu rahvaste poolt, kellele tartlased pidavat "tänulikud" olema — mispärast protestijad järeldavad, et...
... memoriaal Raadi mõisapargis on solvav nii sealses lahingus langenute ja sinna maetute mälestusele kui ka kõigile Eesti vabadusvõitlust austavatele inimestele.Raadi pargi 9. mai kogunemisi on tavaliselt pidanud Eestit aastatel 1940 ja 1944 anastanud punaveteranid, tehes seda viimasel ajal koos Venemaa esinduste ja nn kaasmaalaste liitudega. Nende sadadel (ja Tartu Postimehe 9. V 2008 kl 15 ilmunud Online-teate järgi isegi tuhandetel) toetajatel on kombeks hõivata Raadi parki terveks päevaks. Ilmselt peab politsei tänavu olema valmis ka võimalike rahutuste tekkimiseks.
Täiendus jüripäeval, 23. IV 2010:
Kas tänavune protestiaktsioon Raadi okupatsioonimonumendi vastu võib päädida Kaitsepolitseiameti ennetava sekkumisega, ei ole veel päris selge. Sekkumise ja ka miitingu toimumise või ärajäämise asjaolud on samuti segased. Vt lähemalt SI-115, SI-117 ja SI-116 (Vastupanuliikumine ERSP korraldab "Tartu pronkssõduri" juures 9. mail miitingu)
6 kommentaari:
Postimees uuris Raadi pseudomemoriaali asja lähemalt
Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch võttis rahvusühenduste viimatise pöördumise järel taaskord ühendust Tartu munitsipaliteediga ning andis punamälestise kohta 30. aprilli lehes teada järgmist:
(1) et "Tartu linnavõim" on vahepeal tellinud ajaloolise õiendi Raadi "monumendi ja selle saamisloo kohta" ning...
(2) et selles "seatakse kahtluse alla, kas selle monumendi juures üldse asuvadki punasõdurite hauad". Ent ajakirjanik märgib ka...
(3) linnavalitsuse ja/või volikogu soovimatust... "õiendi täisteksti... avalikustada". Volikogu ajaloolasest esimees Aadu Must (Keskerakond) vihjas Postimehele vaid niipaljukest, et sovetiajal ei olnud "üldse tähtis, kas, kuidas ja kui palju kuhugi on langenuid maetud..."
Vt Tuuli Kochi kirjutist "Tartu pronkssõduri all ei pruugi haudu ollagi" Postimehe (30. IV 2010, lk 8) veebiaadressil http://www.tartupostimees.ee/?id=256880
SI-Remmel:
Tartus Raadi memoriaali juures toimub 9. mail kl 17 eesti rahvuslaste meeleavaldus, siht — Eesti rahvust rüvetava monumendi jt punasümbolite vastu Eestis. Sündmuse läbiviimiseks taotlus on ametlikus korras esitatud Tartu linnavalitsusele. Korraldajad on ERSP ja Eesti Vabaduspartei / Põllumeeste Kogu, esinevad vabadusvõitlejad Mart Niklus ja Tiit Madisson. Järgneb vaba mikrofon.
Samal päeval toimub eesti rahvuslaste meelavaldusi ka Tallinnas:
Rahvuslaste Tallinna Klubi ja ERSP korraldavad kl 12 Venemaa saatkonna juures piketi genotsiidi vastu ja kl 13 Tammsaare pargis Eesti rahvusliku vääringu krooni kaitseks.
Nõudekiri Tartu linnavõimudele
Tartu linnavalitsus registreeris Eesti iseseisvusele vaenuliku poliitilise taustaga Raadi memoriaali juurde 9. maiks 2010 ürituse, mille viib läbi Tartu ja Lõuna-Eesti Venemaa kodanike, sõjaveteranide ja kaasmaalaste liit.
Tartu Postimehe andmeil “on 9. mail Raadil kõik nii nagu viimased 8 aastat. Hommikul varem saabub orgkomitee, kes vaatab üle platsi ning vajadusel puhastab. Püstitatakse telgid, tuuakse välikatel. Ametlik osa algab kl 11. Saabuvad veteranid nii Tartust kui Lõuna-Eestist, samuti veteranide Tallinna esindus. Tulemas on ka Pihkva oblasti delegatsioon eesotsas asekuberneriga. Veteranid peavad kõnesid ja asetavad pärjad. Väliköögis pakutakse poltaava putru, võileibu ja rindemeestele traditsiooniline 100gr.”
Tartus Raadi mõisapargis asuv Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1975. a paigaldatud memoriaal ülistab Tartu vallutamises osalenud Punaarmeed. Memoriaali bareljeef teatab, et Punaarmee tegevus 1941. ja 1944. a Tartus oli "kaitsmine" ja "vabastamine", selles osalesid kõik N Liidu territooriumil elanud rahvad ja Tartu elanikkond peab olema neile tänulik ning neid mälestama.
SA Mälestusfond Ristideta Hauad avalduses on kirjeldatud, kuidas toimus Nõukogude režiimi poolt Tiksojal hukatud eestlastest tsiviilelanike ümbermatmine Raadi parki:
“Tiksoja metsades NKVD ja KGB ohvrite haudade otsingul kohtusime tunnistajatega, kes teadsid kohapealsest tegevusest ja hiljem ohvrite säilmete väljakaevamisest. Kohtusime ka tunnistajatega, kes osalesid langenute kääbaste avamistöödel. Leitud laipade jäänused korjati kokku ja viidi Tartu Raadi pargi ühishauda. Viidi ka Ilmatsalu parki. Kaevamistel leiti 2 saksa sõduri ja 1 tsiviilelaniku lähestikku paiknenud säilmed. Säilinud olid luustikud, saksa sõjaväesaapad ja mundrinööbid. Need paigutati ühte puukasti, mis oli ettenähtud korduvaks kasutamiseks inimjäätmete transpordil, ja maeti Raadi ühishauda koos kastiga. Ülejäänud inimjäätmed, mis kaevati välja värskemast ühishauast, valati lihtsalt kastidest välja Raadi pargi ühishauda, teadmata, kes nad olid, kas nende seas oli ka sõdureid või olid ainult mõrvatud tsiviilelanikud. Tegelikult oli enamik NKVD poolt mõrvatute pooleldi lagunenud laibad, kuna 1950. ja 1951. a sõjaaegsetest langenutest oli järgi ainult muld ja kondid, mitte aga pooleldi lagunenud laibad.”
Võõrvallutajatele pühendatud memoriaal, eriti aga sellel paiknev kiri solvab sinna maetute mälestust ja Eesti vabadusvõitlust austavaid inimesi. Hukatud eestlaste jäänuste kohal pidutsedes tähistavad Nõukogude okupandid ja nende järeltulijad aastast aastasse võigast tõika, et nemad ja nende esivanemad “puhastasid” verise terroriga Eestit.
NÕUAME:
a) teha kindlaks, kes on Raadi mõisaparki maetud;
b) surnukehad vastavate auavaldustega matta kalmistule;
c) eestlasi solvav tahvel koheselt kõrvaldada;
d) keelustada Punaarmee veteranide ja nende poolehoidjate meeleavaldused, sh 9. maiks 2010 kavandatu.
Punane sabat peab olema Eestis keelatud.
Eesti Vabaduspartei / Põllumeeste Kogu
Vastupanuliikumine ERSP
6. mai 2010
SI-134: Veiko Rämmel taotleb Punase sabati keelustamist Raadil
Sõjahaudade kaitse seaduse ja rahvusvaheliste konventsioonide sätetega on vastuolus avaliku koosoleku korraldamine sõjahauaks oleval matmispaigal. Isikuid üleskutsumine taolisel avalikul koosolekul osalema õhutab seadust ja avalikku korda rikkuma.
Seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega palus Rämmel keelustada Punaarmee veteranide ja nende poolehoidjate 9. V 2010 kavandatud pidutsemine Nõukogude režiimi poolt hukatud eestlaste jäänuste kohal.
Ohvrite jäänustel pidutsemist keelab ka Sõjahaudade kaitse seadus. Sõjahaudade kaitse seaduse järgi on Raadi memoriaal Eesti kaitseministri 27. II 2007 käskkirjaga kantud nr 148 all sõjahaudade nimekirja. Seega on 9. mai tähistamine Raadil lubamatu. Rämmeli kinnitusel tuleneb Sõjahaudade kaitse seadusest kohustus tagada nimetatud ühishauda maetute säilmete kaitse, austamine ja väärikas kohtlemine.
Jüri Böhmi Avalik pöördumine
Hakake vastu!
Okupandid välja ja nende käsilased kohtu alla!
Seoses II maailmasõja Euroopas lõppemise aastapäevaga on aktiviseerunud Venemaa ja kohalike okupantide propagandapasunad.
Ülistatakse jälle Punarmeed ja "suurt vene rahvast", kes - Moskva tõlgenduse kohaselt - "vabastas Euroopat ja maailma" ning "tõi õnne ja õitsengut” meie õuele.
Pealetükkivalt ja häbematult nõutakse tänu ning alandlikku lugupidamist rahvastelt, keda n-ö vabastati.
Oma lähinaabrite suunas aga vibutatakse noomivalt näppu ja ähvardatakse kohalike kolonistide rahutustega, kui me piisavalt Moskva meele järgi ei taha olla.
Mida aeg edasi, seda räigemaks ja agressiivsemaks need avaldused ja ka teod muutuvad.
Peale suurvene šovinistliku mõttelaadi, mis ulatub kaugele enne kurikuulsat enamlaste riigipööret, ammutatakse tuge ja ideoloogilist jõudu ka sõdur-vabastaja müüdist.
Selle vana propagandakronu räpaste kapjadega trambitakse tänaseni Euroopa rahvaste turjal ja lollitatakse maailma seda osa, kellel polnud "õnne" selle sõduri toodud "vabadust" kogeda.
See räige ja alatu vabastajamüüt tuleb kommunismi kuritegude hukkamõistmise käigus otsustavalt kummutada, et võtta pinnas "uusvabastajate" idanemiseks, millest saaks võrsuda verise multikultuurse salati mürgised taimed.
Pole õiguslikult kirjaoskajalik kaevata mingi meeleavalduse peale või seda ära keelata, mis tahes (alamale) seadusele viidates, kui Põhiseduses on meeleavaldamise õigus kõigile tegatud, k. a eesti rahvuslastele.
Postita kommentaar