laupäev, 21. veebruar 2026

Rahulõim IV

Nüüd jõuan teiseni neist kahest röövlist, teise ohuni, mis reainimest ja ta elamut ähvardab — ja selleks on türannia. 

Me ei saa olla pimedad asjaolu suhtes, et üksikisiku vabadused, mida üle Ühendriikide ja Briti impeeriumi nautida saab, ei kehti reas riikides, millest mõned on väga võimsad. Neis riikides kontrollib reainimest kõikehõlmav politseivõim mitut moodi ja määral, mis on rängas vastuolus demokraatia iga põhimõttega. Riigivõimu teostab eelisõigustes partei ja poliitilise politsei vahendusel piiranguita diktaator või kildkond. Meie kohustuseks praegu, mil raskusi on niigi palju, ei ole jõuliselt sekkuda nende riikide siseasjusse, mida me sõjas vallutanudei ole. Kuid me ei tohi kunagi loobuda julgel toonil kuulutamast vabaduse ja inimõiguste üllaid põhimõtteid, mis on ingliskeelse maailma ühine pärand ja mis Magna Charta, Õiguste deklaratsiooni, Habeas Corpuse, vandekohtu ja inglise tavaõiguse kaudu kanduvad oma kuulsaima väljendusena Ameerika Iseseisvuse deklaratsiooni. 

Kõik see tähendab, et iga riigi rahval on õigus ja neil peaks olema voli põhiseadusliku tegevuse, vabade ja piiranguita valimisil salajase hääletusega valida või muuta valitsusvormi, mille all nad elavad; et kehtiksid sõna- ja mõttevabadus; et kohtud, sõltumata täidesaatvast võimust ja erapooletult saaksid hallata seadusi, mille on pühitsenud valdava enamuse heakskiit või aeg ja tavad. Selline on vabaduse lipukiri, mis sobib peremärgiks igale kodule. Selline on Briti ja Ameerika rahvaste sõnum inimkonnale. Olgu meie sõnad kooskõlas me tegudega…
(●●●)

Kommentaare ei ole: