… ehk miks me ei sõbrusta Soomega
Moskva uus haisupomm lehkab Eestis teist kuud. See on 380 lehekülge soomekeelset juttu raamatus, mida keegi pole lugenud, ent mis külma sõja vahendina ju sellegipoolest toimib.
“Pronssisoturiga” maha saanud dr Johan Beckman-Bäckman (*18. V 1971) on kriminoloog, juurasotsioloog ja riigiloolane, mitme kõrgkooli õppejõud, kaitsnud 2006 Helsingi Ülikoolis väitekirja organiseeritud kuritegevusest Eestis ja Venemaal, kirjutanud 8 raamatut + artikleid Soome ja Venemaa suhteist, sõja- ning terrorismi ajaloost... Kaastööline Venemaa strateegiliste uuringute instituudis (RISS), mis võib olla seotud Venemaa salaluurega. Aastail 1997-1998 korduvalt peatunud ja töötanud Tallinnas, viimati ka Tartus, elades 1995-2005 ise siiski alaliselt Sankt-Peterburgis, kus 2000 avas sõjaajaloolisi töid üllitava omanimelise kirjastuse Johan Beckman Institute. “Instituudi” egiidi all annab Beckman-Bäckman aastast 2004 välja kolmekeelset ajaloolist poolaastakirja Ulkopolitiikka, millel Soome välispoliitikaga on sama palju ühist kui lõksul hiirega.
Moskva uus haisupomm lehkab Eestis teist kuud. See on 380 lehekülge soomekeelset juttu raamatus, mida keegi pole lugenud, ent mis külma sõja vahendina ju sellegipoolest toimib.
“Pronssisoturi – Viron patsaskiistan tausta ja sisältö”Eesti peatset hävingut kuulutava raamatu esitluse on autor määranud igati sobivale ajale, Punaarmee vallutuse LXIV aastapäevale — 22. IX 2008. Iseäranis sobiv on koht — teisaldatud pronkssõdur, nn vabastaja monumendi esine — sest autor kummati oma sõjakamates avaldustes nimetab monumenti sootuks hävitatuks – vt nädalalehele Den' za dnëm (Dzd) 22. VIII 2008 antud intervjuud! [Tõmmis eemaldatud] Sõgedus saab siis seletuse.
“Pronssisoturiga” maha saanud dr Johan Beckman-Bäckman (*18. V 1971) on kriminoloog, juurasotsioloog ja riigiloolane, mitme kõrgkooli õppejõud, kaitsnud 2006 Helsingi Ülikoolis väitekirja organiseeritud kuritegevusest Eestis ja Venemaal, kirjutanud 8 raamatut + artikleid Soome ja Venemaa suhteist, sõja- ning terrorismi ajaloost... Kaastööline Venemaa strateegiliste uuringute instituudis (RISS), mis võib olla seotud Venemaa salaluurega. Aastail 1997-1998 korduvalt peatunud ja töötanud Tallinnas, viimati ka Tartus, elades 1995-2005 ise siiski alaliselt Sankt-Peterburgis, kus 2000 avas sõjaajaloolisi töid üllitava omanimelise kirjastuse Johan Beckman Institute. “Instituudi” egiidi all annab Beckman-Bäckman aastast 2004 välja kolmekeelset ajaloolist poolaastakirja Ulkopolitiikka, millel Soome välispoliitikaga on sama palju ühist kui lõksul hiirega.
Oma eelmises raamatus demoniseeris ta Moskvas tapetud Anna Politkovskajat (30. VIII 1958 – 7. X 2006) ja lisas, et mõrvatud võimukriitik olla VF-i riigipea halvustamiseks lausa spetsiaalklubi organiseerinud, mis juba iseenesest kõlab gebistlikku hunta erilist tunnuskirja vääriva veesogamisena. Raamatu “Saatana saapuu Helsinkiin” (venekeeli reklaamitav kui "Финляндия, кровью Анны Политковской умытая") ilmutas aga üsna tundmatu pisikirjastus Russia Advisory Group OY eesotsas Venemaal kaht õigusabifirmat omava Jon Hellevigiga. Kirjastaja Hellevig on tosin aastat idanaabrite juures tegutsenud soomerootsi ärimees, tema sealne karjäär startis kõrgelt kohalt, nimelt Soome—USA—NSV Liidu ühisettevõttes Sovfinamtrans (SFAT), mis perestroika ajal vene nafta väljaveoks loodi ja mida tollast kommet järgides pidi sovettide poolel mehitama KGB-ga seotud tegelaskond.
Sarnane on lugu ka viimatise raamatuga. Selle üllitas Eestis tegutsev OÜ Tarbeinfo, mille juhiks teatavasti on 1980. aastail KGB-s töötanud Vladimir Iljaševič, alias Vladimir Ivlev, samuti Olev Miili nime all tuntud KGB propagandist, kes salaluures olles täitis ühtlasi APN-i korrespondendi rolli Soomes, oli 1983-1988 APN-i Eesti osakonnajuhataja ase- ja kohusetäitja, 1988-1992 Põhjamaade korrespondendipunkti juhataja ning viimati Eestis ilmuva venekeelse nädalalehe Russkii Telegraf peatoimetaja + vastutav väljaandja.
Küsimata seda, miks niisugust raamatut tahaks välja anda pühendunud KGB kirjamees, huvitugem hoopis, miks soome professor oma Eesti-teemalise blogi iga interaktiivse küsitluse häälestab kümneaastasele perspektiivile… — Sest ta ise ka usub, mida räägib, et ja-jah, eks 10 aasta pärast vaatame!
Beckman-Bäckmani arpilliteesid ⭑ Euroopa ja Põhja-Atlandi Liidu häbiplekina kaob Eesti aprillisündmuste tulemusel Euroopa poliitiliselt kaardilt veel enne aastat 2017 ⭑ Balti riikide lõpp algab Eesti allakäigust (Beckman: Я лично приветствовал бы создание Прибалтийской Республики) ⭑ Eesti poliitika ohustab ka Soomet, kes kannab Moskva ees vastutust Tallinna mahitamise eest ⭑ Praegune Venemaa on armu, moraali ja õigluse majakas nii Läänemere kui kogu Euraasia hyvaqssiiii...
Kui polegi tegemist lamba aastal SVR-i värvatud agendiga? Või dr Lepsi taolise oinapäise, profikretinismi põdeva teaduriga? Siis on Bekman ehk lihtsalt veendund punaprofessor. Eks leidu Soome ülikoolideski õpetlasi, kelle venemeelne pseudoliberaalsus leiab hõlpsa, kui mitte ka tulusa rakenduse välispoliitilise peavastase mõju-agentuuris.
Vabameelse Eesti külalislahkus ja meie eriteenistusetelt ja ametitelt raamatuesitlejale 22. septembril Tallinna Sõjaväekalmistul pakutav kaitse vaevalt eestlasi lohutab. Rahvusliku psühholoogilise kaitsega Eesti seni veel ei tegele. See on meie siseriiklik häda. Ametlikult ei tunnistata meil käimasolevat külma sõdagi. (Kas sestap olla õnnetu?) Et raamatu sõnumi tulipunktis paikneb aga Soome, võiks muutuda see tavaoludes Eesti välispoliitiliseks probleemiks. Aga olud on tavatud.
1 kommentaar:
Thomas Vaga küsimused soome ajaloolasele Bäckmanile
Mida te jaburdate, et Bäckmanil on õigus! (Vt Tõnis Siim: Bäckmani hulludes mõtetes leidub ka tõtt, SI 26.09.2008) Johan Bäckman kirjutas akadeemilise ekspertiisi katte all toore ajaloolise võltsingu. Samuti tegi Magnus Ilmjärv ja tema juhendaja Martti Turtola oma teises raamatus. Nendes on kõiges ajaloolisi tõdesid, aga need on kokku mätsitud ajaloo väärlugemistega - nõnda saavad ajaloolised võltsingud tõe maski ette. Ainult kriitiline allikate kasutamise analüüs teeb selgeks Bäckmani ja Ilmjärve esitatud tõlgenduste ja väidete ekslikkuse ja sihilikkuse.
Bäckmani väide, et Eestit ei okupeeritud, sest N Liidu sissemarss ei tulnud sõjalise rünnaku tagajärjel, on ajalooliselt absurdne. Milleks nimetab Bäckman siis Austria Anschlussi Natsi-Saksamaa poolt või Sudetenlandi anneksiooni ja Tšehhoslovakkiasse sissemarssimist? Kas akadeemik Bäckman on teadlik majanduslikust ja kultuurilisest okupatsioonist?
Iga suurem ja parem sõnaraamat annab seletuse 'okupatsiooni' etümoloogiast. See sõna tuleb ladina keele sõnast 'capare', tähenduses võtta, ja prefiksist 'ob', mis tähendab vastu ja alla. Okupatsioon tähendab valdussevõtmine, enda alla haaramine, inglise keeles ka üksikisiku tegevus ja elukutse, amet. Inglise keeles on juba toolikoha ja avaliku väljakäigu kasutamine märgitud 'occupied' sõnaga. Muide sõjaline valdussevõtmine on Johannes Silveti inglise-eesti sõnaraamatus alles IV tähendus.
Bäckmani väide, et kuna Eestit ei võetud 1940 (1939) sõjaliselt, tuleb N Liidu okupatsiooni eitada, on keeleliselt naeruväärne ja alla akadeemilist taset. Aga eks tema eesti ekspert, Nõukogude okupatsiooni kangelane Arnold Meri tegi talle sõnad selgeks, et õigustada küüditamisi kui sovetiseadusliku alama käsutäitmist - so Nürnbergi kaitsega.
Bäckmani segadus võib olla tingitud ka sellest, et soome keeles kasutatakse sõna 'miehittä' ja 'sotilaallisesti valloittaa' kergemini kui teistes keeltes. Ka Eesti Instituudi Eesti keele sõnaraamatus on antud esimeseks okupatsiooni tähenduseks 'sõjaväeline maahõive'. Eesti keeles ilmselt puudub selle sõna laiem rahvusvaheline mõiste. Aga ka sellisel juhul on Bäckmani väide väga nõrgal ajaloolisel ja akadeemilisel alusel tehtud, see on kui sulest imetud ja I kursuse filosoofia loengu kuulaja tehtud väide. Seepärast ma ei näe, miks peaks tema raamatus esitatud analüüsile ja väidetele andma mingisugust võimalust astuda praegusse poliitilisse ja välissuhete arutellu.
Küsiksin Merilt ja Bäckmanilt, et kui Eesti polnud hõivatud N Liidu poolt vastu Eesti riigi, presidendi ja rahva vaba tahet, ja kui küüditamised olid rahvastiku tasakaalu heaks vajalikud, ehk nad seletaksid mulle, miks minu vanaisa, kes kannatas kas tiisikuse või kopsuvähi all, kanti voodipõhjal küüditamisautosse. Ta suri kusagil Paldiskis ja ta ihu visati tundmatusse kraavi.
Küsiksin Bäckmanilt, miks minu vanaema, kes oli vaestes oludes kasvatanud seitse last, kellest kõigist said töökad Eesti Vabariigi kodanikud, pidi surema Gulagis? Mida Bäckman ja Meri soovitavad mul rääkida oma lastele vanavanemate Eestist kadumise põhjuse kohta: kas ütlen, et nad teenisid selle ära, sest kannatasid sellise eksliku arusaamise või kodanliku haiguse all, et Eesti oli okupeeritud Punaarmee ja NKVD poolt - ning nende küüditamine oli ajalooline ja sotsialistlik-nõukogudelik kangelastegu, mille eest Arnold sai autasu?
Bäckmani väited tulenevad samasugusest maailmavaatest ja arusaamisest, kui oli mõnel ameeriklasel. Kui neile kirjeldati N Liidu ja NKVD küüditamisi ja kuritegusid Eestis, ütlesid nad üllatusega: miks teie inimesed ei kaevanud politseisse?!
Thomas Vaga, Howell, NJ, USA
(vahendanud 30. septmebril 2008 SI)
Postita kommentaar