Külm sõda vene moodi

Venemaa psühhosõjardid on Gruusia rindel ärksad ja ühtsed ning unelevad Soome suunal.

Mainekas päevaleht Helsingin Sanomat (HS) prognoosis 6. III 2010, umbkaudu 70 aastat pärast Talvesõja lõppu, kuis võiks välja näha Talvesõda tänapäeval.

Ajakirjanik Timo Siukoneni ja soome sõjandustegelaste arutlust (Kui Talvesõjda puhkeks nüüd — Entä jos Talvisota syttyisi nyt? — Talvisota, osa 14. HS, A-9) vahendas äsja ka Õhtulehe (endine ER-i) väliskommentaator Aadu Hiietamm.

SOOMLASTE STSENAARIUMI KOKKUVÕTE: Venelased plaanivad Soome pealinna jõuda 2-3 päevaga, kuid nende dessantüksused on diversioonideks kohal juba esimestel sõjatundidel.

Helsingin Sanomat: Sõja käik otsustatakse aga õhutandril, kus Venemaa ülevõim on masendav — enam kui 1200 hävitajat ning 700 hävituspommitajat Soome kõigest sajakonna lennuki (62 Horneti + 49 lahingõppe-Hawki) vastu. Ent soomlaste pluss on oma kodus võitlemise tõik. Väejuhatus jõuab lennuväe jaotada hästi maskeeritud ja õhutõrje poolt turvatud pisi-aerodroomidele. Venelaste plaanitsetud välksõda ei õnnestu, rünnak venib (paarile nädalale). Samal ajal saavutab Soome üleilmse diplomaatilise poolehoiu...

GEORGIA & IMEDI. Gruusia telekanali Imedi 13. III 2010 saate näitel teame, kui jõuliste välkhoopidega taolist sõjakäigu ennustust võidakse mutta materdada. Aga tähelepanuväärselt ilmus HS-i uue Talvesõja stenaarium Gruusia Jätkusõja telelavastusest terve nädala varem. Ega mingit rahvusvahelist skandaali. Kõlapinna saavutas HS-i sõjastsenaarium vaid Venemaal ja sedagi hilinemisega, eeskätt tänu külma sõja tuntud — Komsomolitõe (KP) nimelisele ruuporile. Nii on Venemaal ja seejärel ka Soomes mõni leht (Kauppalehti Soomes ja KP + Metro Venemaal) soomlaste provokatsiooni taunimise mõtet vähemalt hetkeks kaalunud.

Ometi ei soostu HS-i juht Antero Mukka hukkamõistjate argumentidele järele andma ega arva ka...

... et tähelepanelikke lugejaid kuidagi eksitatud oleks. Antero Mukka: Siukose kirjutis on osa ulatuslikust Talvesõja-sarjast, kus sõda, selle tausta ja tagajärgi mitmekülgselt valgustati.

(Vt Talvesõja-spekulatsioon põhjustas Venemaal tormi — Kauppalehti 12. III 2010)

AGA ARUTELU VENEMAAL: Nii teatas Komsomolskaja pravda 22. III 2010 "Soome lehe sõjamängust Venemaaga" (vt venekeelset lehte ülal), kuna vähem tuntud Peterburi lehe Metro hinnang tuli välja palju varem, 11. III 2010 numbri esiküljel ilmunud (ja lehe lugejate hinnangul provokatiivses) pealkirjas: "Soomlaste sõjakäik meie vastu" (Finny pošli na nas vojnoj — sõna-sõnalt: Soomlased läksid meile kallale sõjaga, vt illustratsiooni paremal), kuna veebi jõudis HS-i loo neutraalsem ülevaade "Kui homme oleks sõda... Soome ja Venemaa vahel" (vt siit või siit)

Ägedam reaktsioon Gruusia telekanali 1/3-tunnisele saatele on mõistetav ja seda tingiv asjaolustik samuti selge:

• Gruusiasse augustisõda AD2008 on verivärske, võrrelda Venemaa varasemate kallaletungidega oma muile naabreile, k. a Talvesõda
• Moskva saab nn provokatsioone üles puhudes (ja neid juurdegi luues) maskeerida enda põhjustet sõjahaavu, äratada kaastunnet enese ja vähendada poolehoidu tegelike ohvrite vastu
• Imedi võis tõesti matkida 1938 CBS-i ringhäälinguvõrgus Herbert + Orson Wellsi proovitut ja taotleda toonase "Maailmade sõja" kuuldemänguga saavutet massipsühhoosi sarnast mõju
• ...

Soome päevalehe 6. märtsi kirjutisega nüüdseks KP & K⁰ poolt üles keritud skandaalile on aga iseloomulik muu. Kusagilt ei ilmne Soome ründamise põhjendust ega põhjust — neil detailidel tähtsust justkui polegi. Lihtsalt Venemaa oli, on ja jääb äkiliseks naabriks, kellelt võib ikka ja jälle oodata halvimat. Kallaletungi ettekäänet ei ole Moskvas kunagi tikutulega otsitud. Soomlased julgevad alalist ohtu idast tänapäeval väljendada. Kuid ikkagi huvitav — mis võiks saada moodsa Soome-kampaania ajendiks?

FOTO: É Hajkin, tali 1939-1940.

Komsomol'skaja pravda illustratsioon trofee-lipuga punaarmeelasist Talvesõjas