Liikluskaose poole

Vahtralehe kaotamise vastueede — tähistada vahtralehega liiklushaige Eesti

Liikluskäitumise allakäik võib peegeldada üldist tsivilisatsioonikriisi ja olla isegi globaalprobleem, kuid Eesti teede ja tänavate metsistumist enam eirata ei saa. Lihtsaid viisakusreegleid, mis on sõnastatud liiklusseadustikus, peetakse üha vähem järgimise väärseks. Nõnda maad võttev matslus on laienemas üldiseks seaduserikkumiseks ja lõpeb vist õigusliku nihilismiga, kuna politseigi juba ammu liikluskorda seirata ega ohjata ei suuda. Kohandamaks seadusesõna manduva liiklustegelikkusega lihtsustati tänavu Liiklusseadust, hüljates ridamisi seniseid reegleid ja keeldusid, mille täitmist niikuinii ei suudetud tagada. Samas vaimus on Maanteeametist käima lükatud kampaania (vt 15. IX 2011 PM) sihiga algajaid sõidukijuhte võrdustada kogenutega. Seda mõistagi üksnes formaalselt — kohustusliku vahtralehe-tähistuse minetamisega — mis pidavat liiklust veelgi ühtlustama?

… kui muuta tunnusmärgi (vahtralehe) kasutamine vabatahtlikuks ja teha (veel üks) kampaania parendamaks (vahtralehe-) sümboli mainet, siis peaks selle tunnusmärgi mõju saama tõhusamaks kui senises, kohustuslikus korras. (Maanteeameti peapiiari Timo Vijari intervjuust 15. IX 2011 Postimehele)

Kampaanias rõhutatud teiste liiklejate halvustava suhtumise jutt — et vahtraleht provotseerib kogenud kaasliiklejat näitama oma üleolekut — on argumendina kergevõitu, aga kaalukas siiski vihjena alavääruskompleksile, mis omakorda reedab tugevama õiguse ja hundimoraali levikut kohalikus sõidukultuuri(tuse)s.

Irooniliselt küsides, miks ei võiks liiklusreeglistik — so seadustatud viisakus — samuti olla vabatahtlik. Niikuinii on osa tegelasi seaduse ees teistest võrdsemad, so ebaviisakamad… Kõige enam õõnestab tervet moraali seejuures ladviku ja tippametnike liikluskõlvatus, -omavoli ja seadustele sülitamine.

MEEDIAMULJED LADVIKUST. Raske on siin vahet teha põhjusel ja tagajärjel, kuid ei saa välistada võrdseist võrdseimate nakatavat eeskuju ühiskonnale. Eriti kui viimane sallib liiklus-kurjategijate laiutamist ka silmapaistval avalikul tööl. Näiteks rahvusringhäälingu nõukogus (RN), mille kahjulikule (ava)õiguslikule mõjule Isekiri on osutanud.

Andres Jõesaare juhtumil siin uuesti pikemalt peatumata täheldagem vaid liiklusrikkumise kalduvusi RN-i liikmeskonnas üldse. Viimati torkas ses seltskonnas silma Reformierakonna ja Riigikogu-liikme Igor Gräzini käitumine, mis seisnes, jah, pelgas valestiparkimises. Ja tegemist olekski tühise lookesega, aga mitte Gräzini — juristi, pedagoogi, õigusteadlase ja seadusandja, parlamendi õiguskomisjoni liikme! — puhul. Gräzini juhtum on seadusepügalast hoolimata ikkagi suhteliselt tähelepanuväärne rikkumine, mille kogu küünilisus ilmneb pealegi alles järelmina — kui näeme isiku enda suhtumist tehtusse!

OMAMULJED TÄNAVALT. Osalemine linnaliikluses on pidev katsumus ja iseenda päästmine ohtlikest olukordadest. Tallinnas ei õnnestu sõita poolt kilomeetritki ilma mõnd liiklusseaduse tõsist rikkumist nägemata. Sama hull on olukord ilmselt mujal Eestis. Kunstnik Ilmar Kruusamäe päevikukanne Tartust:

«Neljapäev, 8. IX 2011 (…) Päeva jooksul võib Tartus enam kui 10 korda liiklusõnnetuse kaasosaliseks sattuda. Juhid ei tea ristmikul olles, kas on peatee või võrdne ristmik, suunda näitavad vähesed ja sedagi alles pöördel. Elu tänavail on täielik loterii. Ühesuunalisel teel kihutavad vastu jalgratturid, oleks neil või väike tulukegi. Politsei oskab ainult kiirust ja hingeõhku mõõta, tunneb huvi turvavöö ja kindlustuslepingu vastu. Ühekäelised liiklusgeeniused, mobiil kõrva juures, jagunevad kaheks: näkid ja põmmpead. Õhtuks sai mitu puudet välditud — ka täna õnnelikult koju! (…)» Ilmar Kruusamäe 8.-14. septembri päevakilde 17. IX 2011 Kultuurikajas võib kuulata vahemikus 47'55"… 52'50"

JA KES ON OHVRID? Vastuseks lõik laupäeva, 17. IX 2011 liiklusõnnetuste kroonikast Eestis. Umbes poolteisetunnise vahega juhtus järjest kolm niisugust auto—jalgratta kokkupõrget, mille järel tuli ratturid haiglasse toimetada. Loetelu siseministeeriumi ja Delfi.EE vahendusel:

• Kell 10:55 Läänemaal Lihula vallas Tuudi külas põrkus 18a Ranno juhitav Audi A4 jalgrattaga, millel sõitis 74a Endla…
• Kell 12:45 Narvas Kerese ja Kreenholmi tn ristmikul põrkus tuvastamata VAZ jalgrattaga, millel sõitis 72a Nikolai, sõiduauto põgenes sündmuskohalt…
• Kell 14:30 Tallinnas Viljandi mnt 26a juures põrkus 37a Vjačeslavi juhitud Volvo-veok jalgrattaga, mida juhtis 79a Rein…

Kõik õnnetused toimusid hea ilmaga ja päise päeva ajal, halva nähtavuse võimalus oli seega minimaalne. Kõik ohvrid olid eakad ja mitte meeletult tuisupäised trikiratturid — seega vaevu traagilise õnnetuse põhjustajad…

Sinised anastamas Helsingit (IS - VIII 2011)

POLITSEI aga pole ainult mannetu kõrvalvaataja, kes liiklusel lihtsalt isevoolu teed minna laseb. Politsei on aina sagedamini liikluskultuuri puudumise elav näide.

Eesti politsei silmatorkavalt valesti pargitud buss äratas (25. augustil) Helsingis palju tähelepanu ning tekitas kohalikes küsimusi… «See tõi meile palju telefonikõnesid. Küsiti, kas Eesti politsei valvab siin korda, ent loomulikult polnud see nii,» rääkis ülemkonstaabel Erkki Vikman (...) Eesti politsei oli sättinud oma politseivärvides bussi Ruoholahti kaubanduskeskuse juurde risti üle kõnnitee. Seadusevastaselt kõnniteele pargitud politseibuss ajas kohalikke elanikke närvi, tuuleklaasi alla jäeti kiri, mis nõudis auto eemaldamist ja lisas ka ühe vandesõna. Soome liikluspolitsei kinnitas, et Eesti politseinikele kehtib üldine parkimiskord ja et politsei ei saa Soomes parkida, nagu hing ihaldab. «Neile kehtivad samasugused liiklusreeglid nagu kõigile teistele,» ütles Vikman ajalehele Ilta-Sanomat (IS 25. + IS 26. + IS 27. VIII + ÕL 25. VIII + Delfi 26. VIII 2011)

Meenutagem, et Euroopas üldiselt kõnniteel parkida ei tohi, v.a "veose laadimiseks" (juulist kehtiva LS-i §20 lg6) või juhul, kui parkimist "lubab asjakohane liikluskorraldusvahend" (LS §20 lg4 p3) Eesti varasem liiklusseadustik määratles mootorsõidukitele kõnniteel selgesõnalisema liiklemiskeelu (LS-is kuni 1. VII 2011 §48 lg2), mille rikkumisele siiski erilist tähelepanu ei pööratud.

Viimse aasta—paariga on vähemalt see asi paranemas. Ent ikka veel ilmutab parkimisel häbamatust korrakaitsja ise, mis on näha siin.

Ehk tekitab süvenev liiklus-korra-lagedus kui mitte enne, siis täieliku kaose veerel mingi kodaniku-vastupanu? Igatahes, kui kord tekib mingi vaba või ametlik veebiportaal, mis ühiskonna liiklusvalvsust soosib, luban siin Isekirja kaudu lahkelt vabakasutusse ka need sümboolsed tänavu soveti-okupatsiooni aastapäeval tehtud fotod oma Nagist, riigi eriteenistuste seadust eirava suhtumise illustratsiooniks üldisse liikluspilti Eestis.