RISTISAMBA JÕULUVALGUS

Ristisammas 1. Jõulupühal AD2009

FOTO: HK

Inturist & KGB

Einar Sandeni dokumentaaljutu «KGB kutsub Evet/ KGB Calling Eve/ Eva — agent för KGB» (Stockholm/ Cardiff/ Stockholm, 1968/ 1978/ 1979, 245lk/ 224pp/ 192s) eri keeltes esmatrükid ilmusid kolme—nelja kümnendi eest. Nende raamatute kaaned on enamasti küll kulunud, kaante vahele jääv ei ole aga seni aegunud.

"Eve..." raamat oli ülimalt huvitav ilmudes, ning on nüüdki. Ennekõike pretsedenditu — nii sovetiseeritud Eesti kui ka sovetismi kõrgajastust läbilõiget pakkuva ajadokumendina. Ilmunud aktuaalselt dokumentaalse menukirjandus turule, sai sest kahte keelde tõlgituna välisilmas suhteliselt menukas, kaasaja Eesti olusid avav non-fiction, kus praktiliselt puudub kirjanduslik vilje. Raamat tegi omaaegu väärtuslikuks, kuna see oli

Hellar Grabbi: … üpris autentne nii KGB manipulatsioonide kirjeldamisel kui ka N-aegse Eesti olme ja inimeste kujutamisel. Kompositsioonilt on teos terviklik ja kõlbab nüüdki lugeda. Raamat ilmus ka inglise ja rootsi keeles.

«Mäletades Einar Sandenit» (Looming, 2007 nr 7, lk 1043-1052)

Haruldasi pilte pakub see Eestist tagantjärelegi. Must-valgel on kirjas tänini salapäraga looritet gebistlik melu seisuga AD 1960... 1964 ehk täpsemalt:

• kuidas sovetlik salapolitsei 1960-kümnendi algupoole oma Tallinna kontori kaudu Mälari äärest Moldau kaldaini ulatuvale välisluure-rindele trügib ja...
• mida endast kujutas Eestis KGB orbiidil tiirlev seltskond ja...
• milleks too n-ö reisibüroo Inturist tegelikult oli tarvilik.

See on õieti Irja jutustus ja mitte tema tunnistusele püsitet ilukirjanduslik rajatis. Külma sõja tõestisündinud spiooniloo eestlasest kangelanna Irja Parve/ Trumm/ Sanden (*20. V 1935) satub NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) huvi alla pärast ülikooli lõpetamist ning võtab vastu Inturisti giid—tõlgi koha.

Kõik algab 1960. aasta üldlaulupeost, mil võõrvõimu haardes Eesti pealinna saabub esimene turismigrupp Läänest. Poolteist aastat hiljem läheb inglise filoloog Irja kuraatorite julgel heakskiidul mehele väliseestlasele Mark Tarumile ning asub elama Stockholmi. Temast saab seega esimene eestlanna, kel anastatud Eestist mitte ainult välismaal elava rahvuskaaslasega abielluda, vaid ka vabasse maailma ümber asuda lastakse.

Ka agendivärbamise kirjeldus (lk 86-88) on raamatus ehe ja usutav, peale ehk sündmuse paigutamise mütoloogilise Lindamäe õhustikku Toompea nõlval. Inimõigusi ja priiust vihkava aparaadi teenistusse meldimine vabas õhus — see on kahtlemata kirjanduslik ja akti tõetruudust psühholoogiliselt võimendav leid. Ei ole mingit kahtlust, et Irja isegi kujutles oma elupööret sama arhetüüpsete võrdpiltide kaudu, nagu näeme raamatu võõrkeelsete väljaannete esikaanel kasutatud fotol (Irja Trummiga Nikolai von Glehni loodud koletiskuju lõugade vahel).

Ajaloolise faktina huvitav on ka sama stseeniga avanev Inturisti reateenistujaist informantide ja teisalt KGB provokaator-agentide eristamine. Kirjeldus kujutab nimelt esimesest agendikategooriast teise ülendamist:

Õhtupoolikul pärast tööd alustasin kodus kokkuvõtte kirjutamist (KGB töötajale) Jaanile. Tegin seda napisõnaliselt ja iseloomustasin kõiki väliseestlasi sõbralike ning südamlike inimesina, kellele on armas sünnimaa ja kes tulevikus tahavad Eestit sagedasti külastada. Pärast esimest turismireisi on nad vabanenud eelarvamustest, mida pagulasaastad on sisendanud, ja nad näevad nüüd elu kodumaal hoopis objektiivsemalt ja õigetes värvides.

Nädal hiljem määras Jaan taas kohtumise Lindamäel (…) Jaan ei oodanud mind üksi, temaga oli kaasas pikk, tuhakarva juustega noormees.

«Irja, saage tuttavaks Evaldiga! (…) Ma loodan, et teil pole midagi selle vastu, kui tulevikus kohtute Evaldiga. Muidugi saame ka meie vahete-vahel kokku.»

(…)

Olime vahepeal istunud pingile, mina meeste vahele. Nüüd alles märkasin Evaldi käes paksu raamatut. Kui ta selle avas, nägin et see oli venekeelne. Seal oli ka kirjutusmasinal trükitud paber, peaaegu äärest ääreni täis tihedat kirja. Evald soovitas teksti erilise hoolikusega läbi lugeda, küsimusi esitada, kui ma ei peaks täpselt aru saama, ja siis lehe alumisele äärele allkirja andma.

Kirjaread virvendasid, vahel nagu hoopis laiali valgudes. Enamus nende mõttest jäi mulle arusaamatuks, aga ma ei usaldanud midagi küsida. Kui olin väriseva käega nõutavale kohale oma allkirja kritseldanud, ütles Jaan oma tavalise tunnustusavalduse: Tubli!

(…)

Lääneliku välimusega täitesulepea, millega olin äsja "abielulepingule" KGB-ga allkirja andnud, kadus kuue põuetaskusse. Sinna oli veidi varem libisenud ka minult saadud kirjapaberipoogen (Inturisti giidi-) ettekandega.

Mehed tõusid üheaegselt, Jaan pidas aga vajalikuks veel kinnitada:

«Pidage ikka ja alati meeles — mitte ühtegi sõna ei tohi mitte iialgi avaldada sellest tööst! Läbi käies välismaalastega olete meie riigi julgeoleku-süsteemis võtmepositsioonil. Teid hinnatakse vastavalt teie tööle, saavutustele, teie eksimustele. Meie riigil on välismaal palju vaenlasi ja sageli on nad hästi maskeeritud. Ja veelkord — meie ei unusta iialgi midagi! Teilt nõutakse edaspidi ehk rohkem, kui te olete võimalikuks pidanud, aga edu puhul on ka tasu vastav. Saavutuste vili on magus ja — mis väga tähtis! — pakub hingelist kosutust ja rahulolu…»

Millest ta õieti rääkis? Sõnad voogasid minust mööda ja ma vaatasin üksisilmi eemalt paistvat Lindat väsinult kivil istumas. Ka mina olin äkki väga väsinud, ehkki ma polnud kandnud ühtki kivi. Siiski tundsin nüüd rasket kandamit mind armutult rõhumas maadligi.

Vististi imetabane kokkusattumus, et just selline tubli kirjus kleidis neidis + õige eestlane osutub KGB variasutuse töötajaks + KGB värvatud agendiks + hiljem heaks jutustajaks, kes lõpuks kõik ilusti—kenasti Einar Sandeni vahendusel kogu ilmale ära räägib.

Rootsisse ümber asununa saab ta jätkuvalt spionaažikorraldusi, siis N Liidu konsulaadi eestlasest töötajalt (kellest allpool) ning kahel järgneval suvel peab ka Tallinnas käima, et siin KGB-lt edasise tegevuse juhtnööre ja trenni saada.

Samas kestab superrealistlik näitemäng:

Olles seega teadlikud KGB suurtest ettevalmistutest minu (Stockholmist Tallinna) saabumise puhul, otsustasime kodus rääkida vastavalt reeglitele. Olime nagu näitlejaiks kuuldemängus, mis otseülekandes saadetakse eetrisse ja jõuab tuhandete kuulajateni. Mõtlesime välja kommunismi pooldavaid dialooge ja kandsime neid ette vahel koguni vastava miimikaga. Minust oli saanud mu oma koduseinte vahel veendunud kommunist, kes kirus alalõpmata Lääne pehkinud korda.

(KGB kutsub Evet. Stk, 1968, lk 208)

Raamat tutvustab üksikasjalikult topeltpõhjaga VEKSA-lasi, nagu Randar Hiir ja Gunnar Hololei. Peale nende on "Eves..." õige nimega reaalseid isikuid trobikond. Nagu Eestis elav soomlasest tõlk Valter Tuhkanen. Või vabalt rootsi keelt valdav Inna (Iina) Aasamaa — etiketiguru, kes Eesti NSV sotsialismiehitusel metsistunud lugejaskonna relvastas raamatu "Käitumisest" ajatute õpetustega — kuidas kanda vihmavarju (alati püstloodis) ja hoiatustega — mitte süüa tänaval või supelkostüümis või kahvlit või nuga ohtlikult püsti hoides... "Kiiresti karjääri tegeva luureohvitseri" Randar Hiire (lk 220) kõrvalt võime ära tunda TV-ajakirjaniku Moidela Tõnissoni, kes "juhtus olema Randar Hiire abikaasa" (227). Vilksatab ka tennisist Toomas Leius, aeg-ajalt kirjanik Einar Sanden isegi.

Ja muidugi on Pagari tänava majas edaspidi suurekupulised pagunid välja teeninud KGB-tegelaste jäädvustusi nende ammusil pingehetkil, alles karjääriredeli alumisi pulki sõtkumas:

• kuni 1963 Rootsi pealinnas resideerinud Adolf Toompuu, alias Adolf Torpan, kellele Irja pidi helistama Eve varjunime all esinedes,
• samuti Torpani/Toompuu järglane tolsamal diplomaadikohal — hilisem KGB välisluure osakonna ülem Pavel (Paul) Toom, kelle isikukirjeldus on "Eves..." hoiatav:

... lüheldast kasvu, kolmekümnendates aastates, heledate juuste ja suurte süütute sinisilmadega (... mis ...) tekitasid kohe usalduslikkust, milleks ta oli saanud, nagu kõik tema kolleegidki, põhjaliku väljaõppe.

(KGB kutsub Evet. Stk, 1968, lk 199)

Mis sai Evest? Mõistagi paljastas Irja, kui kaksikmäng läbi sai, KGB-afääri Lääne avalikkusele. "KGB kutsub Evet" ilmumise aegu, nimelt aprillis 1968 andis N Liidu salaluure läbikukkumisest teada näiteks nädalakiri FIB Aktuellt. Selle meesteajakirja külgedel kergitas, niisiis, 6 aastat varem Rootsi saabunud eestlanna idanaabri välisturismi eesriiet ja nimetas Inturisti KGB ja GRU osakonnana funktsioneerivaks variorganisatsiooniks... Raamatu kangelanna oli muide 1970-kümnendil oma loo raamatuks vormistanud autoriga abielus ning on tänaseni Stockholmi ühe eeslinna elanik, nagu kaks tema poegagi, Markus ja Johan Sanden.

KGB Calling Eve by Einar Sanden. The documentary story revolves around Irja Parve — Eve, who finds herself working for the Intourist office in Soviet-occupied Estonia. Working as a tourist guide, Eve becomes caught up in the KGB's deviate web. However, she is not only a tourist guide — she serves the KGB unwillingly as a spy. By spying upon the tourists, Eve will, "Make the great idea of Communism become a reality." Irja married Mark Tarum — an exile Estonian domiciled in Sweden. In summer 1962, she joined her husband in Stockholm, becoming the first Estonian to be "married off" to an exile by the KGB. Now she feels like a puppet. Her every move is connected to a string held by the KGB. In two years time, she is instructed to get a divorce and marry another 'special case'...

Eesti krooni vääritu lahkumine

Riigikogu pani kroonile tänavu 16. detsembril välmitud seadusega korraliku põntsu

Rahvaesindajad tegid seda Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses, mis ütleb:

"Kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär on 5200 eurot" (§2 lg1)

"... eurodes toodud kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär arvestatakse kroonidesse Eesti Panga ametliku vahetuskursi alusel." (§18)

Seaduseelnõu algtekstis olid vääringuks veel kroonid ( † ) :

"Ametiisikute kõrgeim palgamäär on ... ... ... krooni."

Kuid nüüd kõigutab parlament seaduses oma raha asemele tõstetud eurodega paratamatult krooni usaldusväärsust ning tekitab rahva ja investorite keskel asjatut — seejuures rahvaesindajate poolt põhistatud — spekulatsioone krooni kursi muutmisest ning võib-olla ka mõnesugust paanikat. Sest...

Eesti poliitiline eliit näib end olevat kindlustanud EEK ( † ) kursi langetamise vastu, samuti ei paista ülaltpoolt usku krooni püsimisse kindlal kursil lõpuni välja.

Rahakursi muutmise keerukust teades ei võiks parlamendi otsuse kohta öelda midagi muud peale ühe sõna — sõge. Selles väljendub parimal juhul umbusaldus Eesti krooni praegusele kursile, nagu leidis ka Aivar Hungimägi 15. XII 3009 Äripäeva veebiandes. Lehe uuriva toimetuse juht lisas, et vastasel juhul...

See oleks rumal otsus, kui selle taga pole soovi kaitsta end devalveerimise eest. Pärast seaduse jõustumist soovitan mina kõigil inimestel poliitikuid järgida ja oma säästud eurode vastu vahetada. Kui juba poliitikud end krooni devalveerimise vastu kindlustavad, siis oleks rumal nende eeskuju mitte järgida.

Vrd Aivar Hundimägi "Valmistuvad devalveerima" (Äripäev 16. XII 2009)

Veel seadusest: Kõrgemate riigiteenijate ametipalga koefitsiendid on ära toodud seaduse paragrahvis 3. Täismahus saavad oma 5200€ kuus kätte president, spiiker, peaminister ja riigikohtu juht — nende ametipalga koefitsient on 1. Ametipalga koefitsient on 0,85 asespiikril, ministritel, kaitseväe juhatajal, õiguskantsleril, riigisekretäril, parlamendikomisjonide ja -fraktsioonide juhtidel ja riigikohtunikel (palk 4420€). Koefitsient on 0,75 parlamendikomisjonide aseesimeeste, -fraktsioonide aseesimeeste ja ringkonnakohtunike palgal (3900€). Riigikogu liikme ja lihtkohtunike kuupalga koefitsient on 0,65 (3380€). Abiministri, võrdsusvolinike ja riikliku lepitaja palgakoefitsient on 0,55 (2860€). Eesti Panga nõukogu esimehe ametipalga koefitsient on 0,35 (1820€) ja Eesti Panga nõukogu liikme oma 0,25 (1300€).

Seadus jõustub riigikogu järgmise koosseisu volituste alguspäeval, st hiljemalt kevadel 2011... Kui mitte varem — lõpuks pole välistatud võimalus, et ees seisavad erakorralised valimised. Sestap oleks rahval rumal mitte valmistuda mis tahes ootamatuseks, kuna isegi EV võimuladvik ei usalda rahvusvääringut.

Algas kollaborantluse kriminaliseerimine

Viimaks ometi! Täna jõustunud Karistusseadustiku muudatused ja täiendused hõlmavad 14 sätet. Eesti õiguse arengule olulisim on aga see, et meie seadustesse lisandus muu seas pretsedenditu — kollaboratsiooni puudutav säte. Ja see näeb Eesti-vastase sõjategevuse toetajaile ette karmi, 6-aastase või pikema vangistuse.

Eestis on kombeks teha sõnu okupatsioonist, kuid vaikida kollaboratsioonist, kuna viimane riivab kaaskondseid enam kui võõraid kodanikke. Teatavasti on kollaboratsiooni piiritlemise seisukohast olulisemad järgmised tunnused:

1. Subjekti kodakondsus.
2. Võõrriigi vägivaldse vaenutegevuse abistamine.

Muidu aastast 2001 kehtiva Karistusseadustiku (KarS) vastjõustunud tekstist leiame niisiis tuttuue süüteo:

§234¹ Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamine

Eesti Vabariigi vastase sõja või Eesti okupeerimise ajal Eesti Vabariigi kodaniku poolt vaenlase relvajõududega liitumise, Eesti Vabariigi vastases sõjategevuses osalemise või selliste sõjaliste või juhtivate tsiviilülesannete täitmise eest, mis toetavad Eesti Vabariigi vastast sõjategevust või Eesti Vabariigi okupeerimist, — karistatakse 6- kuni 12-aastase või eluaegse vangistusega.

KarS XV ptk (Riigivastased süüteod) 2. jagu (Süüteod EV vastu)

Uus seadusesäte rõhutab kollaboratsiooni sõjalist aspekti ja seda ka juhtumil, kui kollaboreerimine ulatub poliitilisele tasandile ehk teisisõnu — seadusteksti järgi — kui EV kodanik juhtivalt täidab vaenlase (relvajõudude) seatud tsiviilülesandeid. Kollaborantliku süüteo sõja(väe)lise külje esiletõst kattub Eesti II maailmasõja eelse õigusloome-tavaga, millest allpool. Ja loodetavasti osutub just selleks vajalikuks astmeks, millelt saaks kollaboratsiooni muude aspektide tunnustamiseni liikuda.

Karistusmäär kõigi sõjaliste või juhtivate mittesõjaliste ülesannete täitmise eest, mis Eesti-vastast sõjategevust või okupatsiooni toetavad, küündib 6… 12 aastani (mis on KarS-is erandlik ja ilmselt seda põhjalikumalt kaalutud sanktsioon) või äärmisel juhul eluaegse vangistuseni. Kui pikk on eluaegne vangistus reaalselt? Praeguse seisuga kindlustaks see süüdimõistetule KarS §77 lg1 kohaselt vähemalt 30-aastase karistusaja.

Suunavõtt kollaboratsiooni määratlemisele kuriteona on vajalik, kuid siiski vaid esimene ja paraku juhuslik sammuke — johtuvalt
(I.) 2007. aasta aprillirahutusist ning
(II.) nendega seotud juhtneliku + veel mõne isiku süüasjade luhtumisest ning
(III.) neist asjaoludest tuleneva moraal-poliitilise kainenemise järelm.
Jah, see sammuke võib olla tehtud häda tunnil, ent mitte häda sunnil. Sestap tabati sihtmärki pimesi ega ole kaugeltki kindel, et sellest saaks selge ähvardus võimalikele kollaborantidele või et niimoodi tulevikus kollaborantsionismi välja juurida võiks.

Isekiri selgitab miks: Esiteks ei kasuta meie seadusesõna seni veel kollaboratsiooni mõistet ennast, mis on kollaboratsionismi teooria puudulikkuse ning karistuspraktika puudumise tõttu mõistetav. Ei saa ka üldse välistada, et kollaboratsiooni küsimuse seadusandliku tõstatamise vajadust ei olegi, kuna ääri-veeri puudutavad kollaboratsiooni KarS-is nüüdsest juba mitu sätet:

• Eesti Vabariigi vastase vandenõu kohta (uus §235') ja
• riigireetmise kohta (varasemast karmim §232) ja
• neile tegudele üleskutsumise (§236) kohta.

Need kõik kätkevad mh…

Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevust…

Karistusseadustiku §232

Ometi esinevad Eesti KarS-is 'okupatsiooni' kõrval ka 'okupatsioonirežiimi' ja 'okupeeritud territooriumi' mõisted, mis annavad eelduse mõista kollaboreerimist ka kui kestva vägivaldse vaenutegevuse mis tahes viisil toetamist. Seega võiks KarS-i XV ptk 2. jagu (Süüteod Eesti Vabariigi vastu) ikkagi täiendada kollaboreerimist eraldi käsitleva paragrahviga.

Teiseks leiab okupatsioon uues sättes (KarS §234') käsitlemist ainuüksi teona — 'okupeerimine' või toetus sellele/okupantide abistamine/ 'sõja ajal' — olgu see ühekordne tegu, korduv akt või siis pidev tegevus. Nii ajalugu kui tänapäev pakub meile näiteid ka kestvast ja samas ilma intensiivse sõjategevuseta olukorrast ehk asjade seisust, mida õigusteadlased on nimetanud (tsiviil-) okupatsiooniks ja nimelt ka sellisel juhul, kui see olukord sõja lõppedes, so vaenlase võidu või rahvusvahelise rahu sõlmimise järel(mina) jääb püsima pikemaks ajaks.

Kolmandaks võib kollaboratsioon saada õigusandjaile kõvaks pähkliks, osutuda süüteona raskesti piiritletavaks… Nii võiks näha kollaboratsioonina ka eelpool kirjeldatud olukorra (traditsioonilise sõjalise või tsiviilokupatsiooni) ettevalmistamist, st anastuse eelduste tekitamist veel rahuajal, enne sõja- vm vaenutegevuse algust. Aga kuidas seda laialivalguvate tõlgendusvõimalusteta defineerida?

Kokkuvõttes on eesti kriminaalõiguse värske täiendus — KarS §234' kujul — peale juriidilise ka moraalseks mõõdikuks, millega võiksime lähiajaloo ühe kogemuse pöörata oma rahva kindlama tuleviku tagatiseks.

***

SÄTTE 234' TEKKELUGU Valitsuse poolt 26. I 2009 esitet eelnõusse nr 416 (vt siit) KarS-i muutmiseks ilmus menetluse esmaringil täiendus valitsusliidu rkl-idelt. Suures saalis käis arutelu 25. III, 10. ja 15. VI, kui eelnõu esimest korda 52 häälega 30 vastu heaks kiideti; samuti 16. IX, 14. ja 15. X 2009 pärast seaduse väljakuulutamata jätmist presidendi vastuseisu tõttu mõnedele sätetele (peale KarS §234') Teisel menetlusel kiitis riigikogu seaduse heaks 54 häälega 13 vastu — ei ühtki erapooletut.

Meid huvitava sätte eetsid IRL-i liikmed (Ken-Marti Vaher & Urmas Reinsalu) Nad võtsid arvesse Eesti ajaloolist pagasit + tänapäeva halvenevaid rahvusvahelisi olusid ning lähtusid Soome KarS XII peatüki (Maanpetosrikoksista) §1 ja §3 eeskujust, mis sarnase kuritöö eest näevad ette 1… 10-aastast vangipõlve:

Soome KarS-i XII ptk §1:

See, kes tahtlikult vägivalda kasutades või sellega ähvardades või võõra riigi sõjalise või majandusliku surve abil teeb teo, mille siht on: (1) saada Soome või osa Soomest teise riigi alla, [või] (2) eraldada osa Soomest Soome riigist, [või] (3) muul viisil, mis on võrreldav eelnenud juhtudega, soovib piirata Soome enesemääramisõigust [---)

Soome KarS-i XII ptk §3:

Soome kodanik, kes Soomet puudutavas sõjas, sõjalise okupatsiooni ajal või selle vältimatu ohu korral (1) liitub vaenlase relvajõududega, [või] (2) osaleb sõjalises või muus relvastatud tegevuses Soome vastu, [või] (3) teenib selliseid vaenlase sõjalisi või tsiviilülesandeid, mis soodustavad sõjategevust Soome vastu või (4) teeb koostööd vaenlasega või muul viisil vaenlase huvides kahjustab Soomet [---]

Eesti KarS-i lisatud sätte "EV vastase sõja või okupatsiooni vahetu toetamine" autorid pakkusid algul 6… 20-aastat või eluaegset karistust, aga riigikogu pooldas — ja nii seaduses 15. XI 2009 lõpuks ka jõustus — tärmineid 6… 12-aastat või eluaegne vangistus.

Vahepeal 11. V 2009 edastas justiitsministeerium (Rein Lang) parlamendi õiguskomisjonile kriitilise arvamuse meid huvitava ettepaneku kohta täiendada KarS-i §-ga 232¹ järgmises sõnastuses:

§232¹ Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni vahetu toetamine

Eesti Vabariigi vastases sõjas või Eesti okupeerimisel EV kodaniku poolt vaenlase relvajõududega liitumise, EV vastases sõjategevuses osalemise või selliste sõjaliste või juhtivate ja korraldavate tsiviilülesannete täitmise eest, mis vahetult toetavad EV vastast sõjategevust või EV okupeerimist —

karistatakse 6- kuni 20-aastase või eluaegse vangistusega.

[Justiitsministeeriumi] Seisukoht:

1. Sättes kasutatakse sisustamata õigusmõistet — 'tsiviilülesanded'. Eesti õigus sellist mõistet üldiselt ei kasuta ja selliselt (isegi laienditega 'juhtivad' või 'korraldavad') jätab see ebaselgeks etteheidetava tegevuse olemuse. Tekib küsimus nimetatud sätte vahekorrast/konkurentsist KarS-i VIII ptk 3. (Süüteod rahu vastu) ja 4. jao sätetega (Sõjasüüteod), kuna sisuliselt seletuskiri selles osas puudub. Samas kerkivad sellesisulise sätte juures üles kõikvõimalikud mälupildid 1940. aastatest, kui nt pere üks vend oli metsas ja teine Punaarmees ja poegade ema üritas neid mõlemat aidata (nt poegadele metsa toidu ja varustuse viimist korraldada) jms tundlikud ja traagilised lood.
2. Tsiviilülesannete täitmine tuleks dispositsioonist välja võtta või seletuskirjas väga täpselt avada, et ei tekiks kahetimõistmise võimalust. Kõnealust sätet oleks kindlasti vaja kitsendada, näiteks siduda tagajärje saabumisega.
3. Iseenesest oli sarnane säte ka 1934. aasta kriminaalseadustikus (§81), kuid see oli tunduvalt kitsam, käsitledes ainult sõja(väe)lisi küsimusi:

   Eesti Vabariigi kodanikku, kes [on] süüdlane selles, et ta teadvalt vaenulikku sõjaväkke astus või sellest välja ei astunud, karistatakse tähtajata sunnitööga.

Kabuli propagandabazaar kosub

Sada-e Azadi (Vabaduse Hääl) on täna Afganistani suurima leviga 3-keelne leht, kus kohalike dari- ja puštukeelsete kõrval on ka inglise veerg. Ent popp on see leht praeguseks eeskätt idamaiste maiuste ja soolaste krõpsudega kauplejate seas, kes NATO/ISAF-i teabeüksuse klantslehe ribadesse pakivad oma kiirtoidu rasvasemaid palu.

Meenutus: Mida 5 aasta eest kirjutas samast Vabaduse Häälest psühholoogilise sõja eesti ekspert leitnant Uku Arold?

Tihti puuduvad missioonipiirkondades oma meediakanalid ja psühholoogiliste operatsioonide üksuste toodetav infomaterjal täidab uudistevaakumit. Afganistanis annavad Rahvusvahelised Julgeolekutagamisjõud välja ajalehte [---], mis on kohalike seas tänu nende maitse ja vajadustega arvestamisele populaarseim[---] Kakskeelsel ajalehel Sada-e Azadi on veel üks roll ― kohalikud kasutavad seda inglise keele õpetamisel koolides.

"Psühholoogiline sõda" Eesti Päevaleht (Tallinn) 28. IX 2004

Tänased vajadused: Lehte hangitakse mustal turul ja reeglina kilokaupa. Ühe kaupmehe kinnitusel läheb Vabaduse Hääl temale maksma 20 afgaani ehk alla 5kr/kg. See näibki olevat Sada-e Azadi tähtsaim lisaväärtus. Inglise keeltki on märgatud.

"Võrreldes Afganistani ajalehtedega on inglise sõnadega ajaleht palju parem," ütles üks restoranipidaja.

"NATO leht on afgaanide ideaalne kebabipaber" Delfi.EE 12. XI 2009

Praktiliselt kirjaoskamatul maal ei ole see mõistagi ainuke, küll aga kõige tiraažikam ja pakkepaberina hinnatuim leht. Kuus kulutab NATO/ISAF selle pool-nädalalehe 300... 800 tuhande eksemplari tootmiseks üle 8 miljoni krooni. Paar arvutustehet ― ning mis ilmneb?

Psühholoogilise sõja raames toodetav üllitis ei suuda Kabuli turul lüüa muidu läbi kui omahinnast kakskümmend korda odavamini

Loomulikult ei ole see läbikukkumine. Vastupidi, algselt oli kavas jagada Vabaduse Häält tasuta. Nüüd ei jätku seda kaugeltki igasse Vabaduse Hääle tarbeks üles pandud kollasse jaotuskastikesse, kuna sealt sattuks see vähegi virgema pakkepaberihankija tasuta noosiks... Nüüd müüvat NATO-lased Londoni Timesi (12. XI 2009) andmeil oma lehte Kabuli ärikatele ise.

Muuseas on NATO/ISAF-il Afganistani pealinnas samuti Vabaduse Hääle 2-keelne FM-raadiojaam

Allika koos Londoni Timesi videoga avab vajutus pildile

Perlustratsioon (I)

Ühiskondlikku vabadust ei saa olla ilma privaatsfäärita. Palju meil seda on? Kas ja kuivõrd valmis oleme sest loobuma? Kelle kasuks? Tööandjale… Panga- või riigiametnikele? Eraelu-valdkond on üleilmselt tõhusa pealetungi all. Ja see on ägenenud ka meie maailmajaos ja eriti nõukapärusalal.

Nimetagem seda nii — postsovetlik antiprivatism. Sestap segunebki siin sovetiaja kuhtumata valu uustotalitarismi hirmudega.

Juulis 2009 jõudis maailma uudis Venemaalt, mida ükski meie massimeedium kahjuks ei silmanud: Venemaa salateenistused valmistuvad erakirju perlustreerima (Russian Security Agencies to Perlustrate Private Correspondence)

VLADIVOSTOK. July 17. Vostok-Media – Ministry of Communications and Mass Communications (MCMC) of the RF has issued a decree enabling security agencies to perlustrate letters, parcels and other postal items sent by citizens. Moreover, the document contains no indication as to necessity of an appropriate decision of a court.

From now on, authorized agencies may direct all inquiries about mail services and sender data. “Control over the use of mails is carried out during processing of the letters in the networks of a mail services operator. To maintain control in the postal services network, postal items will be sent to interactive unit of the authorized agency. While transferring postal items contained in packages (mailsacks, boxes and the like), used by postal service operator, a free access to such postal items should be provided” — the document states. Moreover the authorized agencies may withdraw a letter or parcel, if needed.

To facilitate mail perlustration for special agencies MCMC obliges post offices to provide special rooms for competent authorities.

Siloviki [vene keeles 'jõuametkondlased'] are given a full access to electronic database of a postal office — name, address and content. The decree comes into effect on July 21.

Kõne all on postitöötluses rakendatavad operatiivjälitus-meetmed, mida sideministeeriumi käskkiri nr 65 (vt Izvestijast MCMC-i ehk vene keeles Ministerstvo svjazi i massovyh kommunikacij dokumenti) ja täpsemalt selle p6 reguleerib nii:

Postisaadetiste kotroll toimub nende töötlemise käigus sideoperaatori võrkudes.

... samas kui p7 lubab salateenistuste operatiivtöötajail saadetisi kõrvaldada ja sideteenuse osutamist tõkestada ning p8 tagab perlustratsiooniks ka omaette kinnise ruumi eraldamise otse “sideobjektil”...

Niisiis võib iga postiasutus Venemaal täieneda nn musta kabinetiga — sellisega nagu kunagi isevalitseja vastutuse ja voliga asutas salamisi Katariina Suur.

Mustade kabinettide vaikuses aeti tollase Euroopa arusaama ja termini kohaselt salajase postiseire tumedaid asju. Revolutsioonieelsel Venemaal tähistas see mitmesuguste, mh posti, korrakaitse (Ohranka) või välismaise ajakirjanduse tsensuuriga tegelevaid, viimseil kümnendeil siseministrile allunud ameteid ja ametnikke.

Värske dekreet loob kogu oma vanamoelisuse juures massilise perlustreerimise süsteemi ja tagab perlustraatorite armeele ühtlasi moodsad vahendid ja ligipääsu sidevõrgu tarkvarale + andmestikule, sh sideasutuse kõigi klientide adressid + neile osutatavad teenused.

Vene inimõiguslane Grigori Pasko kommenteeris 21. VII 2009 jõustunud MCMC direktiivi La Russophobe’i blogis leides, et Venemaast on saanud üle öö KGB-jätiste unelmateriik, kes kirjavahetuse saladusse sekkub senise valehäbita ja lõpuks ka täiesti seaduslikult:

This week my fellow citizens and I woke up to a new Russia, under even greater control by the inheritants of the KGB (...) One can already imagine the chekists hastily equipping offices for themselves at post offices on perfectly legal grounds — of course they have been reading mail all along; the outraged human rights advocates; and the bleating — that is, the silence — of the majority of the citizens of our KGB state (...) Russian citizens now save the time, money, and effort, as we no longer need to bother with sealing our envelopes, nor waste our precious saliva on the illusion of privacy.

Postisaladuse riiklikke tagatisi sai Venemaal nautida vaid pisut Veebruarirevolutsiooni järel AD1917, kuna kommunistid varsti pärast oma oktoobripööret perlustratsiooni taastasid — eesmärk tabada nii masside meeleolu kui masse eksitavaid valenoote + musti lambaid (vt Peter Holquist, Information is the Alpha and Omega of Our Work: Bolshevik Surveillance in its Pan-European Context. Journal of Modern History, 1997, nr 3, lk 415-450; Sheila Fitzpatrick, Everyday Stalinism. New York, 1999, lk 177)

Tänasel Venemaal on uurimis- ja väljendusvabaduse kiuste avatud vähe sovetiaegse perlustreerimise saladusi. Sellepärast, arvatakse, ka putinismi saladusi. Erandiks on üks Peterburi ajaloolane, vene impeeriumis rakendatud postiseire-korralduse asjatundja Vladlen Izmozik, kes on oma teadmisteküünlaga valgustanud ka sotsialistlikku perlustratsiooni, täpsemalt Lenini—Stalini aja postinuuskimist (vt Измозик, Perljustratsija v pervye gody sovetskoj vlasti. Voprosy istorii, 1995, nr 8, lk 26jj; Glaza i uši režima: gosudarstvennyj političeskii kontrol’ za naseleniem Sovetskoj Rossii v 1918-1928 godah. SPb, 1995, 164lk; Voice from the Twenties: Private Correspondence Intercepted by the OGPU. The Russian Review, 1996, lk 287-308; Vladlen Izmozik, From the Perlustration Files (1926): A Young Man’s Letter to the British Embassy and Subsequent Interrogation. Russian History, 1997, nr 1-2, lk 171-187) Kuid tema panus on nagu joogipiisake kõrbeliiva.

Sovetiaja postiseirest Eestis pole selgust aga niigi palju. Januneks teada miks.

Võib-olla polegi me nii kaugel, kui arvame, neetud Venemaast, kus mõned tuntud ülikoolid on juba teel eeltsenseerimise poole ka teadustöös — lugegem nt New York Timesi hiljutist reportaaži Peterburist Russian Professors Chafe at Scholarly Screening - NYT 28. X 2009. Või Asebaidžaanist, kus Julgeolekuministeerium kimbutab inimest selle eest, et ta Eurovisiooni lauluvõistlusel toetas SMS-iga Armeeniat.

Vt RL-i aseri toimetuse videot paljastusega, et Aserbaidžaani riigiametnike käsutuses oli armeenlaste poolt hääletanute (45 isikut) täielik nimekiri...

Illustratsioon: "Seirav silm" Ivan Zemcovi MailArt-blogist 
• Edasi… Perlustratsioon (II) — Perlustratsioon (III)
• Lisaks… Mesilane: Perlustratsioon ja radioperehvat

VoA signaalid dissidentidele jm müüdid

Põhja-Virginias Springfieldis elava Vello Ederma memuaarid ajalehes Eesti Elu (EE — Toronto)

Nii siin kui sealpool n-ö suurt lompi tunnustatud avaliku elu tegelane Vello Ederma (*1934) on tõsiselt kätte võtnud ja toob lõpuks meieni oma Ameerika Hääle (VoA) tööaastate meenutused. Esimene osa ilmus Eesti Elus 29. V 2009 ja on ka veebis loetav. Neljateistkümnes, ühtalsi viimne osa ilmus 6. XI 2009 (vt EE veebis) Pealkirjaks on eesti saadete traditsiooniline avalause Külma sõja ajal: "Siin Ameerika Hääl, Washington!" Kuigi autori suu seda kunagi eetrisse ei öelnud, selleks jäi ta treeninguaja järel eesti toimetusse liiga lühidalt. Küll said talle leivanumbriks nii Ameerika üliõpilaselu kui ka...

... Berliini müür, mille algajal kirjutasin, kuidas inimesed põgenesid nii müüri alt, pealt kui ka sellest läbi.

Ederma pajatab anekdootliku loo ka oma ettevalmistuskuist:

Esmalt, kõige pikemaks ajaks — 3 kuuks — olime määratud (raadiotöö praktikaks) uudiste keskosakonda. Seal algas treening, kuidas kirjutada 1-minutiline 15... 18-realine raadiouudis selliselt, et nii sina ise kui (...) kuulaja sellest aru saab (...) Algajad said muidugi kõige räbalama ülesande: kuulata kõrvaklappidega ÜRO (Pea-) assamblee kõnesid New Yorgist ja siis teha nendest kokkuvõte.

Kord tundus meile, et keegi tulistab assambleel. Meie New Yorgi büroo aga rahustas: (Nikita) Hruščov olevat tagunud seal oma kingaga vastu lauda!

Ederma tööelu viis ta eesti toimetusest pikemata VoA uudisteosakonda ja sealt edasi juhtkonda. Aga mitmesuguseid ametikohti on pakkunud talle (edutult) ka Raadio Vaba Euroopa — Vabadusraadio. Selle Münchenis asunud ja VoA-st lahkneva staatusega alternatiivraadioga, mida tunti üle maailma lühidalt kui RFE—RL, oli Vello Edermal töiseid puutepunkte varemgi:

... Eestikeelsete saadete sisu tõi pagulaslehtedesse palju poleemikat, kus ühelt poolt arvati, et "sovettidele ei antud küllalt pihta" ja teisalt, et Eestit ja Välis-Eestit puudutavaid materjale tulnuks suurendada. Ameerika Hääl (AH) tegeles ikkagi ka "pihta-andmisega". Väliseesti ja Eesti uudised olid siiski rohkem Vaba Euroopa Raadio (VER) pärusmaa.

Neil aegadel (põhiliselt 1980-kümnendil) teadsin ma täpselt, mida VER-i keelteosakonnad edastasid, kuna vahetasime iga päev sisuregistreid ja tihti konsulteerisime omavahel. Neid konsultatsioone ei avaldatud. (...) Omavahel ei olnud meil kunagi mingeid arusaamatusi, kuigi pagulaslehed ja liidrid arvasid — ja isegi lootsid! — et on.

Autor kummutab ka VoA-sse puutuvaid müüte, mis tema sõnul — osundame:

... järjekindlalt leiavad tee trükki vilumatute autorite kirjutistena...

• Esiteks: eestikeelsete saadete õitseajal ei olnud AH välisministeeriumi alluvuses...
• Teiseks: AH ei olnud eesti hääl. Ta oli AH eesti keeles.
• Kolmandaks: (USA) välisministeerium kontrollis ainult erandjuhtudel AH-d...
• Neljandaks: mitte rohkem kui 2 juhul püüti AH saateid kasutada signaliseerimiseks Nõukogude dissidentidele, millest samuti tekkis skandaal.

Üht neist skandaalidest kirjeldab mälestuste (EE jrg) VII osa. Tänavu EE-s ilmunud Ederma meenutused: I osa, II osa, III osa, IV osa, V osa, VI osa, VII osa, VIII osa, IX osa, X osa, XI osa, XII osa, XIII osa (näidetega uudistest — VoA news in english) ja XIV osa.