Duisburgi linnapea Adolf Sauerland, 55 (pildil) — tema kedagi ei tapnud, ent avalikke huve järgima seatud kõrge ametimehena oli liiga hooletu. Andres Jõesaar, 51 — jah, paraku küll tappis, aga... Avalikkuse huvide järgijaks ringhäälingunõukogus sobib ikkagi!?
Niipalju kummagi juhtumi erilaadsusest. Mis neid mehi aga seob, on mõlema
topeltsuutmatus — ehk täpsemalt sõnastades —
- — suutmatus tagasi astuda ja...
- — suutmatus mõista oma ametikohase ühiskondliku vastutuse tähendust.
Tapmisähvarduste pärast on Duisburgi linnapea võetud politsei kaitse alla. Samal põhjusel hoidus ta end näitamast leinateenistusel.
Keda sel teenistusel mälestati, need olid muidugi
Love Parade'i ebapädeva korraldustöö tagajärjel hukkunud 21 inimest.
Linnapead süüdistataksegi selles, et tema ja tema juhitud linnavalitsus eiras politsei- ja päästeametnike ohuhoiatusi, mis tehti enne 24. juulil toimunud hiiglaslikku
tehcno-festivali. Duisburgi elanikud on nõudnud Sauerlandilt ülemmeeri kohalt tagasi astumist massimeeleavaldustel. Ja
Westdeutsche Allgemeine Zeitungi Duisburgi toimetaja 1. augusti
kommentaari nördinud toon väljendas igati linnarahva meeleolu...
Linnapea Adolf Sauerland on lasknud mööda viimse reaalse võimaluse võtta Love Parade’i katastroofi eest poliitiline ja moraalne vastutus. Wolfgang Gerritsi kommentaar:
Linnapea Adolf Sauerland hülgas nädalavahetusel viimase võimaluse tagasi astuda ja võtta seega enda kanda poliitiline ja moraalne vastutus Love Parade’i katastroofi eest. Ta on kümne küünega oma koha küljes kinni.
Arusaamatu on ta soov linnapeana uurimisel silma peal hoida, st pead liiva alla peita ja mitte mõista, et 10 päeva pärast tunnelitragöödiat ei või enam niimoodi jätkata. Miks ta peidus on ja pööraselt ikka oma joont ja süütust taga ajab, mida arvukad kriitikud küsitavaks peavad? Oleks tal kaastunnet tragöödias kannatanute vastu, siis mõistaks ta, et linna haldusasjade eest vastutava mehe suust tahetakse kuulda vaid ühte: “Ma loobun linnapea toolist.” Tagasi astudes teeks Sauerland lõpuks võimalikuks katastroofi tegelike asjaolude ausa uurimise linnavalitsuses.
Sauerland ei tohiks sedavõrd naiivne olla ja arvata, et ta linnapea rollis veel jätkata võib. Kuidas see välja näeks?
Adolf Sauerlandi poliitilise tegevuse aeg Duisburgis on ümber. Lõviosa elanike silmis on linnapea usaldusväärsuse kaotanud. Millal tast ometi lahti saab?
Taandumisnõudeid ei ajenda juriidiline, vaid
eetiline vastutus. Küllap leidub mittetaandumise kasuks kummalgi, nii Jõesaarel kui Sauerlandil omi ajendeid. Leidub ehk mitugi — sissetuleku taseme säilitamisest kuni süütuse presumtsiooni pühaliku kummardamiseni. Üks kaalukam kui teine! Ometi ei ole neil kaalutlusil kokkuvõttes — kui ühiskondlikult avarad nood ka ei näiks — mitte vähematki pistmist rahva tahte, õiglustunde ega avalikkuse teenimise, ka mitte eneseõigustaja ühiskondliku mainega. Kõik taandub loomupäraselt ühe või teise isiku kitsarinnaliseks erahuviks.
Veel üks erijoon on Eesti ja Saksamaa juhtumil. Lakkamatu meeleavaldamise asemel Duisburgis (vt
Reutersi videot 29. juuli protestikogunemisest raekoja ees) piirdub Eesti "avalikkuse suur huvi" Jõesaare kriminaalasja kulgemise vastu prokuratuuri piiari tülitamisega
Õhtulehe (27. VII 2010) või
Delfi.EE (2. VIII 2010) südika ajakirjaniku poolt... Kuulmaks iga nädal ikka sama vastust:
"Sellist infot, millest avalikkust teavitada, meil pole."
4 kommentaari:
Surve Duisburgi linnapea Sauerlandi tagasiastumiseks katastroofi tõttu on nii tugev, et isegi mõned ta parteikaaslased Kristlik-Demokraatlikust Liidust kutsuvad teda vabal tahtel ametist lahkuma. Adolf Sauerland on sellest tänini keeldunud, ta arvestab pensioni säilitamise võimalusega, mis võimaldub juhul, kui teda survestatakse rae poolt, st minema hääletatakse. Samas — tal on kommunaalpoliitikute seas liitlasi. Näiteks Roheline Partei teatas eile, et ei toeta jõupingutusi tema ametist maha hääletamiseks.
Viimase Armastusparaadi ohvritest. Lisaks 21 inimesele, kes kaotasid oma elu, sai veel pooltuhat vigastusi. Kaksteist päeva pärast tragöödiat on Duisburgi politsei teatel haiglasse jäänud veel vaid üks neiu.
SAUERLANDI KATASTROOFIPLAAN
Duisburgi linna vahearuanne on Der Spiegeli hinnangul eksitav. Oma 32-leheküljelise analüüsis on linna juristid kokku traageldanud Duisburgi linnavalitse süüd tõrjuvaist argumentidest.
"Duisburgil ei lasunud mingit ülimat vastust kogu ürituse julgeoleku eest... eriti mitte külalistevoolu kontrolli üle," seisab Duisburgi linnapea Adolf Sauerland tellitud vahearuandes.
Aruanne väidab, et nõudeid on rikkunud "kolmandad osapooled".
Dokumendid räägivad aga teist keelt. Neist nähtub, et linn kinnitas küsitavad ohutuskavad alles viimasel minutil. Ka linnapea, nagu paistab neist dokumentidest, oli ürituse planeerimise asjaoludest teadlik ja ta teadis palju enam kui avalikult tunnistada söandab...
Vt "Katastroofiplaan" 9. VIII 2010 Spiegel-Online:
www.spiegel.de/international/germany/0,1518,710834,00.html
Alles pooleteist aastat pärast Love Parade'i katastroofi 12. II 2012) on duisburglastel võimalus otsuse langetamiseks selle kohta, kas jätta linnapea Adolf Sauerland (CDU) ametisse või mitte. Sel päeval astub oma 365 tuhat Duisburgi elanikku valimiskastide juurde. Vähemalt veerand kõigist valimisõiguslikest valijatest ehk 92 tuhat peab andma hääle Adolf Sauerlandi vastu, või muidu kukub kodanike petitsioon läbi ning ülemlinnapea võib kuni 2015. aastani ametisse jääda. See tagsikutsumise protsess on linnale sama keeruline kui kohalikud valimised. Adolf Sauerlandi vastased peavad teda vastutavaks Love Parade'ile loa andmise eest, kus juulis 2010 sai surma 21 inimest ja vigastada enam kui 500.
Duisburgi linnapea Sauerland hääletati maha — 85,8% linlasi oli ülemlinnapea ametist lahkumise poolt. Täna, 12. veebruaril 2012, so poolteist aastat pärast katastroofilist Love Parade'i, toimunud usaldushääletusel osales 41,6% hääleõiguslikku. Üldse oli registreeritud 365 tuhat hääleõiguslikku = täiskasvanud duisburglased + veel EL-i riikide kodanikkonda kuuluvaid kohalikke elanikke, ja neist kõigist hääletas Sauerlandi vastu 130 tuhat.
Postita kommentaar