Reaktsiooniaja algus Venemaal?

Venemaa salapolitsei võtab käsile inimese
Venemaa parlamendis on USA infoagentuuri AP kinnitusel kaalumisel seaduseelnõu, millega valitsus Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) võimutäiust kasvatab ja talle ühtlasi sovetiaegse eelkäija KGB ülesandeid lisab. Venemaa valitsus esitas eelnõu 24. IV 2010 ja salateenistus teavitas sest samal päeval ka avalikkust. Sedusandlikku kavandit on juba arvustanud nii opositsioon kui Moskva päevaleht Kommersant'' (vt 26. IV 2010 lehte või Paul Goble'i ingliskeelset ülevaadet WindowonEurasia-blogis)

Parlamendi heakskiidu korral, mis putinismi oludes on väljaspool kahtlust, võimalavad õigusaktist tulenevad seadusparandused julgeolekuohvitseridel taas AP sõnul...

... üksikisikuid mitteametlikule vestlusele kutsuda ja neile kirjalikke hoiatusi teha n-ö "lubamatu" valitsusvastase tegevuse nagu meeleavalduste eest. Ilmselt taotleb eelnõu karmimat kontrolli ka ajakirjanike üle. (...) Nagu tervet rida varasemaidki piiranguid peetakse kavas olevaid meetmeid äärmuslusega võitluse osaks.

Vt 27. IV 2010 Associated Press—Boston Globe—Google—Yahoo—Washington Post

Eelnõu seletuskirja kohaselt olla mõned ajakirjanduslõidad juba liiale läinud levitades...

... individualismikultust, vägivalda ja usaldamatust valitsuse võimekuse vastu oma kodanikke kaitsta, tõugates noorsugu niimoodi sisuliselt ekstremismile.

Seekord seaduste muudatustes teraselt silmas peetud ametlike hoiatuste väljastamise õigus kulub Andropovi-aegse KGB praktikasse. Tegemist võib olla katsega praegusele salapolitseile samasuguseid nn profülaktilisi volitusi anda. Need aga vähendaksid kohtute ja avaliku õigusmõistmise osatähtsust VF-is veelgi. See teeks FSB jt jõuametkondade elu samas ka märksa mugavamaks, eriti juhtudel, kui režiimi vastasrindlastele süüdistuse esitamiseks piisavat materjali napib, ning aitab tasalülitada kodanikuühiskonda niihästi poliitiliste vaenuaktide kui ka terrorismi ennetamise lipu all.

Seesugune õiguslik areng Venemaal ei osuta siiski ühemõttelise suunaga edasi- või tagasiminekut. Ühelt poolt tähistas samasugune võttestik N Liidu täielikku loobumist kolossaalsest orjalaagritesüsteemist (GuLag), samuti salateenistuste lõplikku destaliniseerimist, st massirepressioonide asendamist individuaalsetega ja justiitsorganite terroristliku omavoli seaduspärastamist. Kuid teisalt aitas seesama võttestik kujundada 1970-kümnendi brežnevlikku stagnatsiooni ning 1980-kümnendi kvaasistalinistlikku reaktsooni ajastut. Tasub meenutada, et viimase käigus suruti muuseas ka anastatud Balti riikides maha avalik inimõigusliikumine ja (justiits-) mõrvati Eesti tuntumaid vangis olevaid erimeelseid nagu Jüri Kukk († 27. III 1981) ja Johannes Hint († 5. IX 1985)

Uus pronkssõdurikriis — seekord Tartus?

"Tartu pronkssõduri" vastu kavatsetakse 9. mail alternatiivmiitingut.

Viimase 2 aasta kestel on see juba teine avalik protest sovetivõimu mälestise vastu, mis aastast 1975 seisab Raadi mõisapargis ERM-i tulevase peahoone lähedal.

Eelmine protest, mille taga oli Ristideta Haudade sihtasutus, päädis tähelepanuga ülemaalise päevalehe poolt — vt Tuuli Kochi kirjutist Tartu punamonument ajas rahvuslased jalule (Postimees, 17. VII 2009, lk 7) või selle kokkuvõtet Tartu Postimehes.

Terve Mõistuse Sündikaat ja Sõltumatu Infokeskus (SI-113) nimetasid seekordse protestiaktsiooni korraldajaina Eesti Leegioni Sõprade Klubi, Eesti Rahvuslikku Liikumist ja Eesti Iseseisvusparteid või nendega seotud isikuid ning vahendasid nende miitingu algusaja — pühapäev, 9. mai kl 15

Ühtlasi nõutakse samasse paika mälestusmärki eesti ja saksa sõdurile, kuna Raadi on 1944. aasta augustis—septembris olnud veriste kaitselahingute tallermaa.

Memoriaal paikneb 1944. aasta augustist ja septembrist pärineva lahingupaiga lähedal, kus Punaarmeega võitlesid Tartut kaitsnud Eesti ja Saksamaa sõdurid kolonelleitnant Paul Venti ja major Friedrich Kure juhtimisel, kellele samas lahingupaigas ei ole püstitatud mingeid mälestusmärke.

Miitingu korraldajad esitasid Tartu linnavalitsusele ja linnavolikogule 19. IV 2010 memorandumi okupatsiooni-memoriaali eemaldamiseks eesti rahvuskultuurile olulisest paigast ja taotlesid mälestusmärgi raidteksti viivitamatut eemaldamist.

Memoriaali juurde kuuluvasse ühishauda ei ole teadaolevalt maetud ühtki Punaarmee sõdurit. See-eest on sinna maetud Eesti ja Saksamaa langenud sõdureid ning lahingutegevuses hukkunud tsiviilelanikke.

Praegusel mälestusmärgil (vt Eesti Meel: Raadi ühishauamärk on petekas) seisab valelik kiri, mis kuulutab Punaarmee 1941-1945 tegevuse Tartus "kaitseks" ja "vabastamiseks" N Liidu rahvaste poolt, kellele tartlased pidavat "tänulikud" olema — mispärast protestijad järeldavad, et...

... memoriaal Raadi mõisapargis on solvav nii sealses lahingus langenute ja sinna maetute mälestusele kui ka kõigile Eesti vabadusvõitlust austavatele inimestele.

Raadi pargi 9. mai kogunemisi on tavaliselt pidanud Eestit aastatel 1940 ja 1944 anastanud punaveteranid, tehes seda viimasel ajal koos Venemaa esinduste ja nn kaasmaalaste liitudega. Nende sadadel (ja Tartu Postimehe 9. V 2008 kl 15 ilmunud Online-teate järgi isegi tuhandetel) toetajatel on kombeks hõivata Raadi parki terveks päevaks. Ilmselt peab politsei tänavu olema valmis ka võimalike rahutuste tekkimiseks.

Täiendus jüripäeval, 23. IV 2010:
Kas tänavune protestiaktsioon Raadi okupatsioonimonumendi vastu võib päädida Kaitsepolitseiameti ennetava sekkumisega, ei ole veel päris selge. Sekkumise ja ka miitingu toimumise või ärajäämise asjaolud on samuti segased. Vt lähemalt SI-115, SI-117 ja SI-116 (Vastupanuliikumine ERSP korraldab "Tartu pronkssõduri" juures 9. mail miitingu)

Presidendikõne varjuderiigis

RAHUTU MAAPÕU ON EUROOPA LEINALOORI MÄHKINUD. Taevalaotus Prantsusmaast Venemaani ei ole nii õnnist vaikust hoidnud ammu, ju vist Graf Zeppelini aegadest. Islandi tulemägede tuhaheide on sundinud 23 riiki sulgema oma õhuruumi, taastades Vanas Maailmas ilmasõdade-eelset Kuldajastu-tunnet, kui liikumisvabaduse ülima rahulduse sai sõidust Idaekspressiga (mis nüüdseks on Agatha Christie sule alt AD1934 igavikku kihutanud) ning ideoloogia-tõdede kriteeriume ei kaalutud genotsiidi-praktika ulatusega.

Veel langeb tänasele 17. aprillile võimuajaloo meenutusväärne fakt — Sigade lahe invasioon AD1961, kui rünnakule viskus pagulaskuuba tuhatkond ja algas punadiktatuuri kukutamise katastroofiline katse Vabaduse saarel, kus kommud paljude USA presidentide kiuste vägivallatsevad tänini. Nii seostab see kalendripäev enneaegu lahkunud riigipäid Kennedyt & Kaczyńskit, tuues meid tagasi Poola tänasse leinapäeva mälestama nii 7 päeva kui 7 kümnendi eest Smolenski all juhtunut, kus ohvrivere-janus pind 96 järjekordset elu võttis... Laastates neid, kes lootsid leina leevendada... Kellelt 70 aastat salatud massiroim oli juba röövinud perekondade pead ja rahvuse ladviku.

VALE VÕIM VAOB VALURIKKALT. Lause Lech A Kaczyński pidamatajäänud ja praegu nii sageli osundet Katõni-kõnest:

Kuriteo kavandanute otsuse tulemusest, milleks oli püüd Katõni tõde varjata, kujunes kommunistide võimupüüdluse üks alustala — sõjajärgset Rahva-Poolat põhistav vale.

"Poola Kolgata kõige troostitum jaam — Katõn" vt Rzeczpospolita 11. IV 2010 poola ja inglise keeles

Smolenski sõjaväelennuvälja taga metsas laupäeva, 10. IV 2010 hommikul kl 9:56 juhtunu võttis Poolalt presidendipaari, riigipangajuhi, peastaabi ülema jpt võimu- ja sõjaväeladviku liikmeid. See veresaun jäi groteskselt lähedale paigale, kus 70 aastat varem leidis oma sünge lõpu 21 tuhat poola ohvitseri. Poolat painavad emotsioonid: Kas püsib siin ammuse needuse vägi? Pime juhus? Praeguste võimurite totrus? Nii ei soovita näiteks psühholoog Wojciech Eichelberger segi ajada kangelaslikkust ja rumalust:

Kuidas võis [Poola] riik lubada nii suure hulga oluliste isikute nii rumalat hukku? Ei maksa seda tragöödiat leevendada sangarluse sildiga, mis meie rahva martüroloogiasse kuulub. Sangarluse kuritarvitamine kahandaks möödanikukangelaste au.

Wojciech Eichelberger "Stracimy ważne sanktuarium (ek: Pühamu minetamine)" Rzeczpospolita, 15. IV 2010

Eichelberger on Poolas hästi tuntud ka följetonistina, kelle arvamuslugu, niisiis, mõjub inetuvõitu vihjena lahkunud presidendi intellektile... Postuumsest presidendikõnest nähtub siiski soov stalinistlikule valele punkti panna. Kuid katastroof muutis punkti hüüumärgiks.

Katkeid hukkunud presidendi kavatsetud kõnest:

... tapetute omaksed jt julged inimesed talletasid, kaitsesid ja pärandasid [tõe Katõnist] oma järeltulijaile. Nad suutsid Katõni mälestuse läbi kommunismi-aja kanda [---] Sestap oleme nende kõigi ja eriti Katõni Perede au- ja tänuvõlglased. [---] Katõn sai Poola ajaloo valulikuks haavaks, mis mürgitas pikkadeks kümnenditeks poolakate vahekorra venelastega. Laseme sel haaval siis paraneda ja armistuda. [---] Hindame, mida venelased on viimsed aastad teinud. Me peame selle 2 riiki lähendava tee käima lõpuni — kõik Katõni kuriteo asjaolud tuleb välja selgitada. Et vale vaoks igavikku, tuleb saavutada ohvrite süütuse ametlik kinnitus ja teha kuritööga seotud dokumendid kättesaadavaks. Me nõuame seda austusest ohvrite mälestuse ja nende perede kannatuste vastu. Nõuame seda ka ühisväärtuste nimel, mis terves Euroopas looks pinnast heanaaberlikule usaldusele ja partnerlusele. [---]

Vrd Lech Kaczyński 10. IV 2010 pidamata jäänud kõne tõlkega 12.-13. IV 2010 Postimehes

PRESIDENDI SURM võib varjutada ametiaja võimalikud vead, ent kujundab kindlasti silmipimestava presidendilegendi. Tõelised tragöödiad kätkevad tegelikkust muutvat maagiat, viimane heidab lootusekiire tulevikku. Poola rahva ränk kaotus võib anda väljavaateid nii kommunismi (stalinismi) Vale lõplikuks hülgamiseks kui ka ajalooliseks leppimiseks Venemaaga. Midagi sarnast juhtus John F Kennedy surmaga, mis lasi karismaatilist presidenti paista kõikvõimalike (mh perekondlikust kaetusest Kuuba-needuseni ulatuvate) vandenõude märtrina. President Kennedy justkui ei vastuta Külma sõja positsioonide osava kaitsestrateegia või seda vähem salajase poliitilise sõja süvenemise eest, milles ta oli päriselt väga osav. Nii jäi Vietnami eskalatsioon hoopis tapetud presidendi antipoodiks peetava (ja sestap koguni vanenõus kahtlustava) Lyndon B Johnsoni pärandiks. Kuigi Kennedy mõrva tõttu Dallases ära jäänud kõne teinuks temast enda järelkäijaga vähemalt võrdväärse konfliktiarhitekti.

JOHN F KENNEDY MÕRV JA ENNATLIK AMEERIKA HÄÄL. President sai kuulitabamuse reede, 22. novembri õhtul kell pool kümme Eesti aja järgi. Juba 21.57 Eaj, vaid minuti enne eestikeelse saate lõppu teatas Ameerika Hääl (VoA):

“Lõpuks eriteade. Täna tulistati president Kennedyt, kui ta sõitis lahtises autos läbi Texase linna Dallase. Kennedy toimetati kohe haiglasse ja praegu puuduvad teated tema ellujäämise kohta.”

President suri mõni minut hiljem, kell 22, kui kõik katsed tema elu päästa nurjusid. Veidi varem oli VoA samas eesti saates vahendanud aga presidendi päevakavas olnud kõne, mille esitamisele Kennedy oli just teel, kui teda tulistati. Kõne pidanuks ta Dallase seltskonna ja äritegelasile kohalikus Trade Marti kaubandkeskuses. Nii said eestlased tänu eelteavet post-factum-tegelikkusena pakkunud VoA-le tutvuda selle õigupoolest pidamata jäänud kõne tekstis leidunud mõtetega:

“President Kennedy tänase kõne tuumaks” — nii nagu VOA seda esitas — “oli tõotus, et USA üha kasvav võimsus on pühendatud rahu ja vabaduse teenimisele. [---] Vaatamata USA kasvavale võimsusele ei ole need, kes tema vastas seisavad, loobunud oma ihadest. Ohud ei ole vähenenud, valvsust ei saa kahandada. [---] President meenutas, et tema ametisoleku 3 aasta jooskul on vahel olnud vajadus anda konkreetseid hoiatusi. Nende hoiatustega tehti selgeks, et USA ei jääks kõrvalseisjaks, kui kommunistid asuksid väevõimuga ka Laost üle võtma, Kongosse sekkuma, Berliini neelama või Kuubasse lendrelvi vedama.

«Rahu kaitsmine oli edukas, kuid mitte sõnade pärast, mida ütlesime, vaid meie valvsuse pärast, mida olime valmis kasutama nende põhimõtete nimel, mida oleme valmis kaitsma.»

[---]
Ta andis oma kuulajaile Dallases ka hoiatuse, et ükski riik ei saa olla välismail tugevam, kui ta on kodus. Kennedy märkis sel puhul USA majanduslikke saavutusi. Esmakordselt on vabrikutöölise palk ületanud 100$ nädalas... [---]”

Eestikeelne VoA saade 22. XI 1963

FOTO: Düsseldorfi lennuväli tänavu 17. aprillil (Oliver Berg/DPA/Spiegel)

Zuroffi rohi ultra-baltlaste vastu

Ehkki Läti Vabariik tänavu tegi sammukese demokraatia poole, võib eurodemokraatia peagi hukka minna. Miks? Sest ultrad võimutsevad Baltikumis... Ja levitavad ultranatsionalismi pisikut üle Euroopa!

Kui Suurbritannia opositsioonijuht läinud kuul (David Cameron märtsis 2010) rahuldusega teatas tooripartei ühest uuest koostööpartnerist Europarlamendis, oli see leiboristliku välisministri oksele ajanud...

MORAALNE OKSENDAMINE? Miks üks välismaine erakonnake nii rängalt briti välispoliitikajuhi tervisele mõjus? Aga sestap, et foreign secretary on ise võrsunud juudiperest, kelle lähedasist on nõudnud oma osa holokaust... Ja kuna kõnealune pisipartei Tēvzemei un Brīvībai (Isamaale ja Vabadusele), mis kuulub Läti valitsusliitu ja ka võimukabinetis 2 toolil, sh justiitsministri kohal istub, — kuna seesama parteike nimelt toetas relva-SS-laste mälestuseks tänavu 16. märtsil Riias korraldet protsessiooni...

Brittide omavahelist poliitilist tülinat Läti sõjaveteranide marsi üle püüdis arvatagi omakasuks pöörata kartmatu natsikütt Efraim Zuroff, kes vaiksel laupäeval, niisiis, taas kõvahäälse baltivastase lausungi viis tsentrist vasemale hoidva päevalehe arvamusküljele ja manas seekord “Balti ultranatsionalismi ohtu” (vt Zuroff: The Threat of Baltic Ultra-Nationalism 3. IV 2010 WWW.Guardian.Co.UK) koos sesttuleneva ähvardusega EL-i demokraatiale, mida — NB! — Lissaboni lepingu järel niikuinii pole olemas.

Ta alustas kirjutist murest, et peale inglise ajakirjanduse (nt The Guardian 16. III 2010) ei pöörand Läti Leegionipäeva meeleavaldusile keegi õieti tähelepanu — seda ei suvatsetud Zuroffi järgi käsitella ei EL-is ega...

... mujalgi maailmas. Kõige üllatavamalt aga jäi [...] sündmus [so II ilmasõja lahinguis Lätit kaitstes surma langenud relva-SS-laste mälestamine + anti'fašistlik'aktsioon] praktiliselt ilma tähelepanuta Ameerikas — Ühendriikides ja Kanadas!

Efraim Zuroff | The Threat of Baltic Ultra-Nationalism | Guardian.Co.UK on Saturday 3. IV 2010

+ + +

KÜLMA SÕJA ÕPPETUND XX SAJANDI ALGUSEST: oota pauku ikka sääl, kus vasakäärmus juutidega mesti lööb!

Zuroff lajatas piitsahoobi ka ühe vähetuntud USA diplomaadi poole, kes hiljuti kõnetas Leedut USA oivalise liitlasena antisemitismi vastustamise jts suhtumiste poolest. Vastukaaluks Ühendriikide vastselt ametisse määratud Leedu-suursaadiku rumalusele võttis Zuroff üles Riia meeleavalduse võrdluse hoopis teise miitinguga, mis oli kõigest nädalapäevad varem aset leidnud Leedus pühitsemaks Iseseisvuspäeva. Seal oli Zuroffi järgi vähemalt sama ja vaat et hullematki juudivastasust ilmutatud:

Kandes mitmesuguste neofašistlike sümbolitega lippe, saatsid Leedu pealinnas marssinud kõigile vähemustele selge vaenusõnumi.

Zuroff lennutas vähemkihvtise, kummati vihanoole ka Suurbritannia konservatiivide poole, mitte otsesõnu seepärast, et nad tööparteilaste südant läikima ajavad, vaid selle pärast, et nad on söandanud luua...

... alliansi idaeuroopa mitme parempoolse erakonnaga Euroopa Parlamendis, sh Läti erakonnaga Isamaale ja Vabadusele, milline ustavalt toetab [ultranatsionalistide] marssi [...]

Sõltumata sellest, kas toorid Euroopa Parlamendis ka Leedu [valitseva] Konservatiivide Erakonna oma koostööpartneriks võtavad, arvan ma — kirjutas Zuroff lõpetuseks — et on aeg lõpetada Baltikumis taaselustunud neofašismi valimisteemaks upitamine Ühendkuningriigis ning võtta ka mujal Euroopa Liidus seda kui ohtu Euroopa demokraatiale tervikuna.

Demokraatia Lätis. Vene antifašistid Riias — Läti Leegioni veteranide & poolehoidjate vastasrind 16. III 2010 (Valda Kalnina/EPA/Guardiani foto)

Baltimaalaste järjekorset häbiposti külge naelutamist Efraim Zuroffi poolt on kommenteeritud Guardian.Co.UK-veebis peaasjalikult kaks leeri: Baltimaade+kommunismi minevikku mõista püüdvad ja padu-pahempoolsed ideoloogia-sõdurid. Viimaseid võis elevile ajada Zuroffi artiklis korratud vastuseis katseile võrdsustada sovetlikku ja natsionaalset sotsialismi mõlema roimalikkuse mõttes. Seda enam väärivad ideologiseerijate kõrval tähelepanu üksikud pooli mitte valivad kriitikud ja seega baltimaalaste vastu neutraalsemad veebikommentaatorid, nagu...

Bangorstu: Ma ütleksin, Euroopa demokraatiat ohustab palju enam tava ignoreerida EL-ile ebameeldivaid referendumi-tulemusi.

Või...

KrustyTheKlown: Kas meil tõesti on i g a nädal vaja selle autori artiklit Balti riikide kohta?

Jah, on küll väljaspool kahtlust, et demokraatia hälliks on Euroopa, ent Efraim Zuroff jmt ei taha millegipärast mõista või tunnistada — et EL-i toimepõhist demokraatiat pole (enam) olemas. Näivuse juurest asja olemuse juurde pöördudes võiks teha laiema tähelepaneku ja retooriliselt küsida: miks seesuguse sisutu loosungi tõstab tegelane, kelle kõlbeliste tõekspidamiste puhul pehmelt öeldes on mõningaid kahtlusi?

Isekiri: Ei pälvi iialgi usaldust erapoolik moraalilagedus, kus holokaustist vastuvõetavam on (ohvrimiljoneilt võrdne) holodomor — kuna etnotsiid ukrainlaste kallal pandi toime kommunismiürituse, mitte neetud natsionaalsotsialismi nimel...

Lubjanka pommikaja rahvusringhäälingus

Mitte rahvas, vaid Moskva võiks maksta ER-i uudiste-eelarve
 

SIHTMÄRK KAUKAASIA. Nii mõnigi eile hommikul Moskva terroriaktsioonist raadiost või TV-st teada saanu kahtlustas paugupealt moslemeid ja/või čečeene. Et midagi niisugust oletada, ei pea küll istuma Raadiomajas ega riigieelarve kaudu rahvalt palka saama, ometi arvas idanaabri järjekordsest metrookatastroofist samuti ning ütles arvamuse ka pikemata välja meie nn rahvusringhäälingu uudistetoimetus, täpsemalt selle eesti pool. Niisugust käitumist ei saa (eraõiguslikus) massimeedias välistada. Ka väga nimekad teabelõidad tegid kohemaid sedalaadi vihjeid, sest kõik argimõistuslik, samamoodi kui instiktiivsed emotsioonid (sensatsioonid), on ikka minev kaup. Kuid avalik-õiguslik meedia peaks siiski mõtlema kah ning sihtima seljaajust pisukene kõrgemale.

Nii teabelevis kui poliitikas on eelarvamus kontraproduktiivne.

Moskva metroo viimatised terroriaktid pakkuvad Isekirja arvates suurepärase võimaluse eritleda korraga idanaabri võimurkonna ja siinse ajakirjanduse vigu, mis just näpuviibutuste poolest hirmuteo oletuslike süüdlaste suunas kattuvad, kusjuures terriotoriaalse süü presumptsioon omistatakse üksmeeles Kaukasuse põhjaosale.

Eesti Rahvusringhäälingu (ER) tele-, teksti-TV- ja veebiuudiste edusammude kõrval paistavad avalik-õiguslikud raadiouudised eesti teabeväljas välja lootusetult taandareneva vaeslapsena. Ise ennast teatavasti väärikate ringhäälingu-traditsioonide kandjaks pidava uudistetoimetuse mandumise fenomen peaks muret tegema ja seda mitte ainult Ringhäälingunõukogule. Erakorraline olukord, nagu eilse Venemaa sündmustiku vahendamine, võinuks olla iga endast lugu pidava toimetuse pädevuse proovikivi, kuid sellele uudisetoimetusele osutus see kahjuks komistuskiviks.

Niisiis, kuulutasid keskpäevased uudised otse saatepeas kl 12:00 terroristide Čečeenia päritolu, kuigi saate käigus ei järgnenud sõnagi ei selle väite ega allika täpustuseks või selgituseks. Seevastu tegi samas saates kõnelev ER-i Moskva-korrespondent Krister Paris vaoshoidlikuma viite Põhja-Kaukaasiale.

Miks pidi uudistetoimetus nii kõlavalt ilmutama oma kahtlust või vastumeelsust (seletamatut vaistu) čečeenide puhul? Ei saa muidugi välistada võimalust, et see kahtlus osutub lõpuks tõeks. Kuni ER pole aga tunnustatud usu-, viimse tõe või selgeltnägemise instants, eeldab üldsus temalt ikkagi teabe kaalutletud vahendamist, mitte selle imeväelist loomist.

Pärastlõunased uudised esitasid kl 15:07 Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juhi Aleksandr Bortnikovi mõtiskluse (30 sekundit vene keeles — see oli Kremli keskpäevase kooseleku telekanaleis levitet videosalvestuse katkend) Kuid sedagi ei vahendatud korrektselt: (a) salvestuse allikas (vene propagandasaated) ka sel korral paraku ei selgunud ja (b) ER-i eestlasest kuulaja sunniti nõuetekohase tõlke asemel leppima mitmekordselt lühema (10-sekundise) sisukokkuvõttega, mis jutustas ümber inimjäänustel põhineva oletuse naisterroristide kohta, kelle elukoht pidavat Bortnikovi järgi miskipärast olema Põhja-Kaukaasia — NB! — siin siiski ilma Čečeeniat mainimata.

Miks FSB-lane on arvamusliidrina kellelegi tähtis või vastupidi — ebausutav — ei ole niivõrd meediakriitika kui vaimse leeri või ametkondliku päritolu probleem. Isekirjale on igal juhul selge:

Putinism ei kaitse rahulikke elanikke nende elu ja tervist ohustava massiterrori eest.

PUTINISM = RIIKLIK TERROR. Isekiri selgitab veelkord miks:

• Esiteks tasub meenutada, kuidas KGB/FSB-lik putinism Venemaa allutas. Gebistide poliitilise sõja hirmustrateegia kõige verisema (terroristliku) peatüki juhatasid sisse teatavasti terroriaktide pisemad eelproovid. Need kõmasid Venemaa pealinna metroos juba juunis 1996 ning hiljemalt kevadel 1999 eksisteeris FSB-l ka salaplaan “Torm Moskvas” — selles asendusid üksikud ohvrid juba sadadega — kaugemaks sihiks kõige tõrksamate rahvaste tasalülitamine, otseseks — üldsuse pahameeletormi saatel järjekordse Kaukasuse sõja vallandamine. Nii lendas 1999. aasta 4. ja 16. septembri vahel FSB kätetööna Venemaal õhku 4 suurt elumaja, surmates umbes 300 süütut inimest. Veel ühe, viienda maja õhkimine ebaõnnestus, sest elanikud sattusid jaole (mispeale virgusid gebistliku hirmustrateegia paljastajad, kelle vastu omakorda 2006 lasti käiku uus, radiatsiooniterrori võte poloonium-210-ga) Seega on putinistliku võimuhaarde salalikkus ja ohvririkkus riigi poliitilisse krampi sulgenud, kust välja pääsemine rahumeelsete lahendustega on peagu välistet.
• Teiseks. Teatavasti lõpetasid Venemaa jõuametid mullu 10 aastat kestnud terrorismivastase operatsiooni Čečeenias paraadliku žestiga, mis õieti ainult võltsi turvatunnet õhutas. Poliitilise kõrval esineb aga ka religioosset, etnilist ja sotsiaalset terrorismi, kuna praegu on üle Venemaa veel enam levinud kriminaalne terrorism. Viimast tuleb ette mujalgi, kuid eriti siiski lõunaaladel, nagu Inguššia või Dagestan. Seal nähakse terrorismis ammu arginähtust, mis pealegi sedavõrd massiline ja ettearvamata sihitmärkide poolest stiihiline ja lõpuks niivõrd igapäevane on, et teeb ühiskonna tervikuna terrorismi suhtes letargiliselt ükskõikseks. Venemaalaste õnnetuseks kahandab riigi antiterroristliku tegevuse olulisust ka salateenistus ise. Põhjus on tema teisenenud roll — FSB pole putinismi võidukäigu järel mitte rahva julgeoleku tagaja, vaid võimuladviku turvaja ning ennekõike valitseva režiimi kaitsja.
• Kolmandaks, valinud terrorismi vastu erioperatsioonide taktika ja "käimlas veristamise" poliitilise strateegia, juhindub putinism kättemaksu ja riikliku terrorismi, mitte õigusriigi põhimõtteist, ammugi mitte õigluse jalule aitamise vajadusest. Selline strateegia ei saa olla tulemuslik pikas perspektiivis, kuna ei ulatu eales terrorismi juurteni, ega ka lühemas taktikalises perspektiivis, sest kohtuväliselt päid raiuv ja ennemini süütut kui otsest süüdlast (kes end juba ise mõrvanud) tabav mõõk pigem külvab kui lõikab kurjust.

Eile pärastlõunal võtsid riikliku telekanali Russia Today ja Venemaa Hääle (Golos Rossii = Moskva Raadio) välissaated üles laulujoru Moskvat tabanud rahvusvahelise terrorismi rünnakust. Telepaatiaseansside tulemusel Tallinna ja Moskva ringhäälingus välmitud sihtmärke uurides pole raske kummagi ühist propagandageeni avastada.

Külm sõda vene moodi

Venemaa psühhosõjardid on Gruusia rindel ärksad ja ühtsed ning unelevad Soome suunal.

Mainekas päevaleht Helsingin Sanomat (HS) prognoosis 6. III 2010, umbkaudu 70 aastat pärast Talvesõja lõppu, kuis võiks välja näha Talvesõda tänapäeval.

Ajakirjanik Timo Siukoneni ja soome sõjandustegelaste arutlust (Kui Talvesõjda puhkeks nüüd — Entä jos Talvisota syttyisi nyt? — Talvisota, osa 14. HS, A-9) vahendas äsja ka Õhtulehe (endine ER-i) väliskommentaator Aadu Hiietamm.

SOOMLASTE STSENAARIUMI KOKKUVÕTE: Venelased plaanivad Soome pealinna jõuda 2-3 päevaga, kuid nende dessantüksused on diversioonideks kohal juba esimestel sõjatundidel.

Helsingin Sanomat: Sõja käik otsustatakse aga õhutandril, kus Venemaa ülevõim on masendav — enam kui 1200 hävitajat ning 700 hävituspommitajat Soome kõigest sajakonna lennuki (62 Horneti + 49 lahingõppe-Hawki) vastu. Ent soomlaste pluss on oma kodus võitlemise tõik. Väejuhatus jõuab lennuväe jaotada hästi maskeeritud ja õhutõrje poolt turvatud pisi-aerodroomidele. Venelaste plaanitsetud välksõda ei õnnestu, rünnak venib (paarile nädalale). Samal ajal saavutab Soome üleilmse diplomaatilise poolehoiu...

GEORGIA & IMEDI. Gruusia telekanali Imedi 13. III 2010 saate näitel teame, kui jõuliste välkhoopidega taolist sõjakäigu ennustust võidakse mutta materdada. Aga tähelepanuväärselt ilmus HS-i uue Talvesõja stenaarium Gruusia Jätkusõja telelavastusest terve nädala varem. Ega mingit rahvusvahelist skandaali. Kõlapinna saavutas HS-i sõjastsenaarium vaid Venemaal ja sedagi hilinemisega, eeskätt tänu külma sõja tuntud — Komsomolitõe (KP) nimelisele ruuporile. Nii on Venemaal ja seejärel ka Soomes mõni leht (Kauppalehti Soomes ja KP + Metro Venemaal) soomlaste provokatsiooni taunimise mõtet vähemalt hetkeks kaalunud.

Ometi ei soostu HS-i juht Antero Mukka hukkamõistjate argumentidele järele andma ega arva ka...

... et tähelepanelikke lugejaid kuidagi eksitatud oleks. Antero Mukka: Siukose kirjutis on osa ulatuslikust Talvesõja-sarjast, kus sõda, selle tausta ja tagajärgi mitmekülgselt valgustati.

(Vt Talvesõja-spekulatsioon põhjustas Venemaal tormi — Kauppalehti 12. III 2010)

AGA ARUTELU VENEMAAL: Nii teatas Komsomolskaja pravda 22. III 2010 "Soome lehe sõjamängust Venemaaga" (vt venekeelset lehte ülal), kuna vähem tuntud Peterburi lehe Metro hinnang tuli välja palju varem, 11. III 2010 numbri esiküljel ilmunud (ja lehe lugejate hinnangul provokatiivses) pealkirjas: "Soomlaste sõjakäik meie vastu" (Finny pošli na nas vojnoj — sõna-sõnalt: Soomlased läksid meile kallale sõjaga, vt illustratsiooni paremal), kuna veebi jõudis HS-i loo neutraalsem ülevaade "Kui homme oleks sõda... Soome ja Venemaa vahel" (vt siit või siit)

Ägedam reaktsioon Gruusia telekanali 1/3-tunnisele saatele on mõistetav ja seda tingiv asjaolustik samuti selge:

• Gruusiasse augustisõda AD2008 on verivärske, võrrelda Venemaa varasemate kallaletungidega oma muile naabreile, k. a Talvesõda
• Moskva saab nn provokatsioone üles puhudes (ja neid juurdegi luues) maskeerida enda põhjustet sõjahaavu, äratada kaastunnet enese ja vähendada poolehoidu tegelike ohvrite vastu
• Imedi võis tõesti matkida 1938 CBS-i ringhäälinguvõrgus Herbert + Orson Wellsi proovitut ja taotleda toonase "Maailmade sõja" kuuldemänguga saavutet massipsühhoosi sarnast mõju
• ...

Soome päevalehe 6. märtsi kirjutisega nüüdseks KP & K⁰ poolt üles keritud skandaalile on aga iseloomulik muu. Kusagilt ei ilmne Soome ründamise põhjendust ega põhjust — neil detailidel tähtsust justkui polegi. Lihtsalt Venemaa oli, on ja jääb äkiliseks naabriks, kellelt võib ikka ja jälle oodata halvimat. Kallaletungi ettekäänet ei ole Moskvas kunagi tikutulega otsitud. Soomlased julgevad alalist ohtu idast tänapäeval väljendada. Kuid ikkagi huvitav — mis võiks saada moodsa Soome-kampaania ajendiks?

FOTO: É Hajkin, tali 1939-1940.

Komsomol'skaja pravda illustratsioon trofee-lipuga punaarmeelasist Talvesõjas 

Eetriookeani tormid ei vaibu

Rahvusvahelise ringlevi summutustava ei ole sugugi möödanikku kadunud. Just nüüd astub sellega võitlusse ka Eesti.

Meie eetrisõja-kogemus näis vajuvat XX sajandi süngemaisse kümnendeisse, mil eestikeelsete välissaadete kuulaja pidi kannatama Venemaa segamisjaamade lõrinat: olgu Talvesõja, II ilmasõja või Külma sõja ajal. Sel nädalavahetusel teatas Ameerika Hääl aga EL-i võimalikust sekkumisest eetrisõtta ehk täpsemalt meie, st EV välisministri lähiaja sammudest teabevoolule mitmesuguseid pärdeid püstitava Iraani vastu:

(...) Järgmisel nädalal oodatava Euroopa Liidu välisministrite avalduse eelnõu nõuab Iraanilt viivitamata elektronhäirete tekitamise lõpetamist. Vastasel juhul on Euroliit valmis meetmeiks Iraani summutamispoliitika vastu (...) Brüsselis reedel ajakirjanikeni jõudnud avalduse projekt ei loetle summutamise võimalikke järelmeid Iraanile. Euroopa uudisrapordid mainivad siiski 2 taktika kaalumist: ekspordikeeld varustuse osas, mis võimaldab Iraanil seirata e-posti- ja mobiilisidet, või kõigi Iraani saadete blokeerimine, mida kannab üle summutamise sihtmärgiks sattunud Eutelsati sidesatelliit...

Vt VoA 19. III 2010 uudist

Ameerika Hääl (VoA) pole ainus Lääne teabelõit, kelle pärsiakeelsed telesaated — Persian News Network — on pidanud läinud aastast saati kogema aeg-ajalt ägenevaid antisignaale nii Teherani kui temaga eletroonilises sõjakäigus kampa löönud Havanna poolt.

(Teisi summutet pärsia- ja araabiakeelseid saateid leotleb vaatlus Külm sõda Iraani moodi)
Osa välistelesaadete ülekandeid iraanlasile on juba viidud Hot Birdi teisele, summutuskindlamale satelliidile. Samas levib kuuldusi, et lisaks kosmosse suunatud signaalidele on Iraani suurlinnu kiiritatud satelliidivastuvõttu Maa peal häirivate mikrolaineitega. Need pidavat aga pärssima mitte ainult end salaja antennitaldrikuga varustanud telepubliku, vaid ka kõrvaliste, täiesti süütute inimeste tervist.

Ajaleht Mardomsalari süveneb pealkirja all “Summutusignaalid: piir poliitika ja tervise vahel” teatud TV-sateliitide segamissignaalide küsimusse. Neil signaalidel on kahjulik mõju rahva tervisele. Viimastel päevadel on märgatavalt tõusnud nende inimeste arv, kes pöörduvad kliinikuisse peavalu või -pöörituse kaebusega.

Vt Tehran Timesi 18. I 2010 Pärsia pressirevüüd

Samas jätkub VoA saadete traditsiooniline summutamine. Nagu äsja ametlikult kinnitas Etioopia (vt VOA 18. ja BBC 19. III 2010), püütakse seal summutada VoA lühilaine-saateid amhari keeles. Etioopia valitsus seostab neid samme VoA ässitava sekkumisega oma siseasjusse, ameeriklased aga hoopis lähenevate, 23. mai parlamendivalimistega. Ameerika Hääl teeb etiooplastele saateid ka muis keeltes, kuid 2008. aastast peale on summutatud justnimelt amharikeelset — ja mitte ainult VoA, ka Saksa Laine — programmi (vt Bloomberg 19. III 2010) sessamas multietnilise Etioopia levinumas keeles.

Ameerika Hääle jt lääneriikide saateid summutavad peale Iraani ja Etioopia ka Kuuba, Hiina, Põhja-Korea, Vietnami jm punavõimurid. Kosmilist summutustehnikat on seni rakendanud vaid punahiinlased.